Käsiraamat ja enesehindamise vormid - Tervise Arengu Instituut

andmete kogumine negatiivset mõju ravile/hooldusele, kuna andmete
kogumise protsess kaldub kõrvale aja ja teiste ressursside kasutamise
raamidest.
Enesehindamise strateegia on üks nn. ergutamise ja teadmiste andmise
võimalus, mis on abiks tervishoiukorraldajatele pideva kvaliteedi
parandamise protsessi arendamisel. WHO ei kavatse kasutada standardeid
ja indikaatoreid üksikute võrgustikku kuuluvate tervist edendavate
haiglate formaalseks hindamiseks, akrediteerimiseks või reastamiseks.
Standardite arendamise peamine eesmärk on pakkuda haiglatele
töövahendit tervisedenduslike tegevuste hindamiseks ja parandamiseks.
Siiski oleks haiglatel, ja eriti tervist edendavate haiglate võrgustiku
liikmetel, väga soovitav seda töövahendit kasutada. Kuna standardid on
ka üldine teema, me soovitame kõigil kvaliteedi hindamisega ja
akrediteerimisega tegelevatel institutsioonidel lülitada haiglate
tervisedenduse standardid juurde juba olemasolevatesse standarditesse.
3.4. Tervisedenduse standardid
Paljudes maades on kvaliteediga tegelevad institutsioonid arendanud
välja haiglate ravikvaliteedi standardid. Praeguseaja prominentsemad
institutsioonid on näiteks: Austraalias, Austraalia tervishoiu standardite
nõukogu (the Australian Council on Healthcare Standards - ACHS);
Kanadas, Kanada terviseteenuste akrediteerimise nõukogu ( the Canadian
Council on Health Services Accreditation - CCHSA); Prantsusmaal, the
Haute Autorité de Santé (HAS); Ühendatud Kuningriigis, tervise kvaliteedi
teenistus (the Health Quality Services - HQS); Ameerika Ühendriikides,
tervishoiu organisatsioonide akrediteerimise ühendatud komisjon (the
Joint Commission on Accreditation of Health Care Organizations - JCAHO)
21 . Lisaks on rahvusvahelised standardid arendatud ka standardiseerimise
rahvusvahelise organisatsiooni (International Organization for
Standardization) poolt ja eelpool nimetatud JCAHO rahvusvahelise haru
poolt (Joint Commission International - JCI). Kuna enamuse nende
institutsioonide töö on suunatud standarditele, siis teiste kvaliteediga
tegelevate organisatsioonide, nagu näiteks Euroopa kvaliteedi juhtimise
fondi (European Foundation for Quality Management) tegevus põhineb
kõrge kvaliteedi taotlemise printsiipidele 22 .
Suurte akrediteerimise agentuuride poolt arendatud standardite ülevaade
näitas, et seal oli vähe seost tervisedenduslike tegevustega 23 . Seepärast
on WHO tervisedenduse standardid töötatud välja lisaks eksisteerivatele
akrediteerimisstandarditele, kooskõlas organisatsioonide pideva kvaliteedi
parandamise üldise filosoofiaga.
Kuigi standardeid kasutatakse laialdaselt kesksetes meditsiinilistes
üksustes (nt. laboratooriumides, radioloogias, endoskoopias, ambulatoorses
praktikas, operatsioonitubades), ei saa tervishoiu professionaalid neid
universaalselt kohaldada, kuna neis puudub orienteeritus patsiendile ja
ravitulemustele.
21. Quality and accreditation in health care services. A global review. ISQuA and WHO. Geneva, Word Health Organization,
2003. (EIO/OSD/2003) (http://whqlibdoc.who.int/hq/2003/WHO_EIP_OSD_2003.1.pdf , accessed 08 May 2006).
22. Möller J. The EFQM excellence model. German experiences with the EFQM approach in health care. International Journa l
for Quality in Health Care, 2001, 13 (1): 45-49
23. Developing standards for Health Promotion in Hospitals. Background paper for the 1st Workshop on Standards for Heal th
Promotion in Hospitals. Copenhagen, WHO Regional Office for Europe, 2002 (5038045/5).
15