Käsiraamat ja enesehindamise vormid - Tervise Arengu Instituut
Käsiraamat ja enesehindamise vormid - Tervise Arengu Instituut
Käsiraamat ja enesehindamise vormid - Tervise Arengu Instituut
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tabel 15: Kirjeldav leht tööga seotud õnnetuste kohta<br />
Valdkond<br />
Indikaator 14<br />
Põhiprintsiip<br />
Tervisliku töökoha edendamine<br />
% tööga seotud õnnetustest<br />
Haiglapersonalil on suur terviserisk kaitsetuse tõttu HIV <strong>ja</strong> teiste vere<br />
kaudu levivate viiruste vastu (nt. B- <strong>ja</strong> C- hepatiit). Risk C-hepatiidi<br />
viiruse ülekandeks nõelatorke vigastusest on arvestatud 1,8%-3%. Ägeda<br />
C-hepatiidi varakult alustatud antiviraalsel ravil on head tulemused.<br />
Vigastustel on omamoodi pikem mõju tööta<strong>ja</strong>te ärevustundele <strong>ja</strong> stressile<br />
50 ning vahetu (rahaline)kulu riskis olnute meditsiinilise jälgimise osas.<br />
Kir<strong>ja</strong>ndusest leitud metanalüüsi andmetel on teravate vigastuste<br />
keskmine hulk (suhtarv) verega kanduvate patogeenide osas 10 000<br />
tervishoiu tööta<strong>ja</strong> kohta 4%, <strong>ja</strong> peamiselt on vigastada saanud kirurgid 51 .<br />
Vaid 35% arstidest pidas kinni üldistest ettevaatusabinõudest ning nende<br />
nõuetega mittearvestamine põhjustas arvestatavalt suuremat riski, eriti<br />
mittekirurgilistel erialadel. Märkus: raske on võrrelda tulemusi<br />
(suhtarvusid), kuna on kasutatud erinevaid definitsioone <strong>ja</strong> meetodeid.<br />
Ühendriikide üldise arvestuse büroo (The US General Accounting Office<br />
(GAO) hinnangul oli 75% nõelatorke vigastustest ennetatavad, kui jätta<br />
ära nende mitteva<strong>ja</strong>lik kasutamine (25%), kui kasutada turvaliste<br />
omadustega nõelu (29%), kui kasutada turvalisemaid töövõtteid (21%).<br />
Vigastused on märkimisväärselt seotud töökeskkonna iseärasustega<br />
(tähtaegade surve tööl). Laiken jt (1997), töötades professionaalse<br />
õepraktika mudelitega haiglates <strong>ja</strong> kasutades ettevaatusabinõusid,<br />
vältimaks kontakti verega, said tulemuseks oluliselt väiksema vigastuste<br />
arvu õdede hulgas.<br />
Loenda<strong>ja</strong><br />
Nimeta<strong>ja</strong><br />
Nahavigastuste arv ühe aasta jooksul (sealhulgas nõelatorke vigastused<br />
<strong>ja</strong> vigastused teravate instrumentidega)<br />
Täistööa<strong>ja</strong>ga samaväärselt töötavate haiglatööta<strong>ja</strong>te keskmine arv<br />
(arstid, õed, fleboloogid)<br />
Andmete allikas Personali uuring ise-raporteeritud vigastustest; edasised andmed -<br />
kindlustusjuhud, inimressursside spetsiifiline register<br />
Klassifitseerimine<br />
Märkused<br />
Erialade kaupa, juhtumise koha järgi (operatsioonisaal, kirurgilise<br />
vältimatu abi ruum, haavaosakond jt), kellaa<strong>ja</strong> järgi, millal juhtus (ka<br />
nädalapäev vs nädalalõpp), töökogemuse järgi<br />
Alternatiivselt võib see indikaator olla suunatud kõigile tööga seotud<br />
vigastustele <strong>ja</strong> seejärel andmed klassifitseeritakse vigastuse tüübi järgi.<br />
50. Fisman DN, Mittelman MA, Sorock GS, Harris AD. Willingness to pay to avoid sharp-related injuries: a study in injuried<br />
health care workers. AJIC: American Journal of Infection Control, 2002, 30(5): 283-287.<br />
51. Trim JC, Elliott TS. A review of sharps injuries and preventive strategies. Journal of Hospital Infection 2003, 53(4): 237-<br />
242.<br />
75
Change language