5/13 30.05.2013 - Paldiski Linnavalitsus

Pääsupesa rühma JüripäevLasteaed Naerulind õppealajuhatajaKristi Viikl i n n a l e h t • Mai 2013Kevad NaerulinnusTaive KikasLasteaia Naerulind direktorÕppeaasta Naerulinnu lasteaias on möödunudedukalt. Aastaks seatud eesmärgid ontäidetud, toimunud on palju huvitavaid jalõbusaid üritusi. Korraldatud on õppekäikelinna asutustesse, Harjumaa Muuseumi, Keilakirikusse, Kadrioru kunstimuuseumi ja paljudesseteistesse huvitavatesse kohtadesse.Tähistasime vastlapäeva, sõbrapäeva, EV iseseisvuspäeva,emakeelepäeva ja kevade algust,korraldasime jääkmaterjalide näituse ja taaskasutuslaada.Tänu lastevanemate aktiivsele osavõtule õnnestussuurepäraselt meie traditsiooniline kevadnäitus-aitäh teile, kallid vanemad!Liikluskasvatus ja lastega ohutu liiklemine onalati olnud meie õppe-ja kasvatustegevusesolulisel kohal , seetõttu korraldame igal aastalliiklushommikuid, kus lastele käib liiklusest jaliiklusohutusest rääkimas Põhja prefektuurikorrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonnanoorsoopolitseinik Liina Soodla.Volbripäeva tähistasime lõbusa nõiapäevagaPeetri mägedes, kus osalesid kolme vanemarühma nõidadeks kostümeeritud lapsed, õpetajadja õpetaja abid.1. aprillil oli lasteaias klounipäev, naistepäevapuhul aga printsessipäev.Teatrikuu raames õppisid kõik rühmad selgeksja esitasid teistele näidendid, oma etendusegaesinesid ka lasteaia töötajad.Sel aastal panime aluse ka uutele traditsioonidele-hakkame nüüdsest igal aastal korraldamateatripäeva "Draamat siit ja sealt" ninglaulupäeva „Naerulinnu Laululaps“.Teatripäeval esinevad lasteaia enda rühmad(sel aastal esitas Lepatriinu rühm enda kirjutatudja lavastatud näidendi „Kurva kuningalugu“), aga kutsutakse ka külalisesinejaid teistestlasteaedadest ja koolidest. Siinkohal tahakskitänada Paldiski Gümnaasiumi 1. klassinäiteringi ja nende juhendajat Birgitta Tintsi,kes tulid meile külla oma etendusega „Jäneseunelaul“.Naerulinnu lapsed esinesid ka sel aastal edukaltPaldiski Laululapse konkursil, kus võidetimitmeid auhinnalisi kohti. Selle eest suur tänumeie muusikaõpetaja Bibi Tintsile.Loomulikult leidsid aset ka aasta ühed oodatuimadpeod- emadepäevapeod.Lasteaia töötajatele on toimunud mitmeidühiseid koolitusi ja õppepäevi, Tallinna Ülikoolisläbis mentorkoolituse õpetaja MargeKirsipuu, nooremõpetaja kutseaasta programmiaga õpetaja Anneli Seepter.Oleme igal aastal püüdnud mõne koolituseteha ka lastevanemate jaoks, nii ka sel aastal.16. mail toimus lastevanematele perekeskuseSina ja Mina lektori, psühholoog MeelikeSaarna loeng „Piiride seadmine ja keskendumisraskustegalapsed“. Loengut toetas AssistorEesti AS.Tulemas on veel kevadine spordipäev peredega,millest osa võtma ootame koos lastega niiisasid kui emasid, aga ka õdesid, vendi ja miksmitte ka vanaemasid-vanaisasid!Osaleme veel Paldiski perepäeval ja Laulasmaarahvatantsupäeval, 31. mail saadame agateele järjekordse lennu, lasteaia lõpetab Pääsupesarühm.Järjest rohkem hakkame tagasi vaatama oma juurte poole. Väärtustamaoma rahva kultuuripärandit, esivanemaid, loodust… Nii oleme kameie oma lasteaias võtnud eesmärgiks lastele tutvustada vana aja asju,mänge, tähtpäevi, vanasõnu, kõnekäände jne.Jüripäev ongi mõnusalt kevadisel ajal, mil ette võtta üks väljasõit. Mõeldudtehtud ja aprillikuu lõpus seadsimegi sammud Keilasse HarjumaaMuuseumisse, kus korraldatakse põnevaid Muuseumitunde. Keilassealgas sõit rongiga, mis oli osadele lastele esmakordne kogemus.Rongilt väljudes tervitas meid kena kevadine päike ja alles talveunestärkav Keila linn. Mereäärsete laste suureks üllatuseks oli, et selles linnaslookles hoopis jõgi. Jõgi ületatud saabusimegi sihtkohta. Meid ootasidvanaaja kombekohaselt riietatud muuseumi töötajad.Lastele tutvustati, kes ühes taluperes elasid ja milliseid talutöid nad sealtegid. Mängiti mänge ja uuriti vanaaegseid tööriistu. Kõik tegevusedtoimusid õues, nii nagu vanal ajal. Lapsed olid väga põnevil. Kuulasidsuure huviga, esitasid küsimusi. Ääretult põnevaks osutusid just jõuningosavust nõudvad tööd. Ja jõud – ning osavus – nii põnevad! Eksole ajast-aega need ju ühed olulisemad mõõduvõtmised inimeste vahel.Ikka ju tahetakse olla ilusam, osavam, parem.Kartulid kaalutud, hobused rautatud, puud saetud, pesu pestud ja rullitud,oli aeg lõke süüdata. Aga kahjuks olid kohale jõudnud hirmuäratavadvihmapilved ja tuli joosta tuppa, kus ootas juba soe tee, kodusküpsetatud leib, küpsised ning puuvili.Keha kinnitatud, seati sammud Keila kiriku poole. Kirikus võttis meidlahkelt vastu kirikuõpetaja Marek Roots. Õpetaja tutvustas kiriku ajaluguja ristiusku. Kõige lõpuks avanes võimalus igal lapsel oreliga tutvustteha. Suued tänud õpetaja Marekile, kel jätkus aega, kannatustning tahtmist laste küsimustele vastata. Aga nagu me kõik teame, aegei seisa ja tuli hakata tagasi sõitma. Seekord bussiga nr 145.Selle väljasõiduga sai iga laps kaasa killukese vana aja hõngu ja mõnusatolemist. Hiljem lasteaias kokkuvõtet tehes, olid lapsed jätkuvaltõnnelikud, rõõmsad ja rahul selle ääretult toreda päevaga. Suured tänudAssistor Eesti AS-le, tänu kellele see tore ja mõnus päev teoks sai.Kohe- kohe läheme me suvepuhkusele ningmaja ootab ees mahukas remont. Loodameväga, et sügisel oleme me tagasi juba uuendatudlasteaias.Naerulinnu pere soovib aga kõikidele ilusat jasooja suve ning edu teie ettevõtmistes!Lepatriinud Linnaraamatukogus.Raamatukogujuhataja Aeri Salme rääkis lastele, kuidas jamillest raamatuid tehakse ja milleks on raamatukoguvajalik.Nõidadeks maskeeritud Sõbrakese rühmPaldiski Linnaleht Mai 2013 7

Kammermuusika kontsertMerike Raudkivi17.aprillil toimus Paldiski Muusikakoolis kammermuusikakontsert, mis on saanud traditsiooniliseks iga-aastaseksmuusikasündmuseks nii Muusikakooli õpilastele-õpetajatelekui ka publikule. Kontserdil esinesid lisaks PaldiskiMuusikakoolile ka külalised Kohila Muusikakoolist. Kuuldasai külaliste ja meie kooli ühist viiuldajate ansamblit,mida juhatas Paldiski Muusikakooli endine viiuliôpetajaKülvi Kurg, samuti esinesid toredasti arvukad klaveri-jamuude instrumentide kammeransamblid. Kontsert oli iluskevadine muusikaelamus, mis elavdas linna muusikaelu.Kohtumiseni uuel kammermuusika kontserdil järgmiselkevadel!PALDISKI MUUSIKAKOOLOOTAB UUSI ÕPILASI 2013/2014 õ/a.PÕHI-, HUVI-ja VABAHARIDUSELEERIALAD:KLAVER , VIIUL, FLÖÖT, PLOKKFLÖÖT,KLARNET, SAKSOFON, KITARR,LÖÖKPILLIDMuusikakooli põhi,-huvi-ja vabaõpe.- Põhiõpe annab klassikalist muusikaõpet.- Huviõppesse võetakse vastu õpilasi kes ei suuda täita põhiõppeõppekavas kehtestatud miinimumnõudeid, kuid on muusikalisteeeldustega ja soovib koolis õppida.- Vabaõppe osakond on mõeldud neile, kes soovib õppida ainultvalitud aineid-enamasti mingit instrumenti.Avaldused tööpäeviti 15.05.-05.06.2012.a kell 15.00-20.00.Vastuvõtukatsed: 05 juunil kell 18.00 Muusikakooli saalis.Aadress: Paldiski, Rae 56. Tel. 6741-012, mob. 53841816.Fotonäitus"Pankranniku mitu palet"30. juunil kell 10.00-12.30 toimubEELK Paldiski Nikolai kiriku lahtiste uste päevOotame kõiki külastajaid kirikuga tutvuma ja uudistamafotonäitust.Tere tulemast kõigile!8 Paldiski Linnaleht Mai 2013

Unustamatu päevAlbina SterzlevaVene Kogukond PaldiskisEuroopa riikides nimetatakse 9.maid leppimise ja üksmeele päevaksvõi Euroopa päevaks. Paljude meie linna elanike jaoks on 9.mai tähtpäevadehulgas kõige tähtsam, sest see on Suure Võidu päev.Keskpäeva eel kõndisid linna tänavatel punaste nelkide kimpe käeshoidvad inimesed. Nad suundusid mälestusobeliski poole, millele onkirjutatud linna kaitsmisel langenud sõjameste nimed. Sellel päevalkäivad obeliski juures Suure Isamaasõja veteranid, tagalatöötajad, endisedalaealised fašismivangid ja linlased, et asetada koos veteranidegapärgi ja lilli, süüdata mälestusküünlaid ning meenutada neid lähedasi,kelle meie perekonnad kaotasid sõja ajal.Pidulikul üritusel obeliski juures osalesid linnapea härra StanislavTšerepanov ja Linnavolikogu esimees härra Nikolai Pitšugov. Nad õnnitlesidsõjaveterane ja linnarahvast võidupäeva puhul ning asetasidobeliski ette lilli.Suure Isamaasõja veteranide ühingu esimees Valentin Konstantinovõnnitles kõiki kokkutulnuid selle suure päeva puhul, meenutas karmesõja-aastaid ja väljendas lootust, et niisugused asjad ei kordu.Obeliski juures esinenud inimesed lugesid sõjateemalisi luuletusi ningtänasid veterane selle eest, et nad saavutasid ühe kõige kohutavamasõja ebainimlikes tingimustes võidu ning taastasid pärast sõda kooskogu rahvaga purustatud linnu ja külasid.Pensionäride liidu esimees Svetlana Ossadtšaja tõi obeliski juurde omasõjast naasmata jäänud isa portree ja surmateate, mida säilitatakse perekonnaskui kibedat mälestust langenud isast. Selliseid surmateateidsaid sõjapäevil paljud ja paljud pered...Endised alaealised fašismivangid asetasid lilli sõja ajal koonduslaagrishukkunud vangide mälestusmärgi ette.Põhjasadama Klubis kostitati sellel päeval veterane, tagalatöötajaid,veteranide leski, endiseid alaealisi vange ja kutsutud linlasi pidulikulõunasöögiga. Lõunasöögil esinesid tervitusega Põhjasadama juhatajahärra Aleksei Tšulets, Põhjasadama tegevdirektor härra GennadiGretško, linnapea härra Stanislav Tšerepanov ja Linnavolikogu esimeeshärra Nikolai Pitšugov ning ühiskonike organisatsoonide esindajad.Peoürituse kunstilise osa avas Naisteklubi koor (juhatab Alla Gribunina),kes esitas sõja-aastate laule. Vene Gümnaasiumi õpilased koospedagoogide Valentina Volkova, Svetlana Vesselova ja Vladlena Semjonovagatervitasid veterane sõjateemaliste luuletuste ja lauludega, misolid pühendatud veteranide ja tagalatöötajate kangelastegudele. Jubaväljakujunenud traditsiooni kohaselt autasustati koolilapsi suurepäraseesinemise eest magusate kingitustega, mille andis lastele kätte Põhjasadamajuhataja Aleksei Tšulets.Pärast esinemist sõitsid õpilased Tallinna, et asetada lilli sõjaväekalmistulseisva mälestusmärgi juurde. Transpordivahendi eraldas selleksPõhjasadam.Aleksei Tšulets andis kõikidele pidulikul üritusel viibinud veteranidele,tagalatööajatele, veeranide leskedele ja endistele alaealistele vangideleüle rahalised kingitused ja lilled. Lilli kingiti kõikidele peole kutsutudkülalistele. Nendele veteranidele, kes ei saanud tulla Aleksei Tšuletsiisiklike vahendite eest korraldatud pidulikule lõunasöögile, viidi rahalisedkingitused, lilled ja Põhjasadama juhtkonna õnnitlustega kaardidkoju kätte. Kõik tollel päeval peole kutsutud inimesed väljendasid omasiirast tänu härra Tšuletsile selle peo jaoks traditsioonilise hernesupigasuurepärase lõunasöögi, märkimisväärsete, oma suurusega kõiki meeldivaltüllatanud rahaliste kingituste, lillede ja võimaluse eest kogunedasellel pidupäeval Põhjasadama klubis. See on muutunud Paldiskis jubal i n n a l e h t • Mai 2013traditsiooniks, millel tänavu täitus viis aastat. Aitäh Teile, härra AlekseiTšulets!Kokkutulnute jaoks kaunilt serveeritud peolaud, veteranidele õigeksajaks ette antud buss ja kogu peo kui sellise korraldamine on ElenaVillmanni teene. Suur-suur tänu talle veteranide organisatsioonilt!Juba palju aastaid õnnitleb veterane võidupüha puhul proua NadeždaSmirnova. Need veteranid, tagalatöötajad ja endised vangid, kellel eiole tervisliku seisundi tõttu võimalik peoüritusel viibida, saavad Kaubamajalttoidupaki. Aitäh proua Nadežda Smirnovale meelespidamiseja toetuse eest.Nikolai Pitšugov ja Jaanus Saat õnnitlesid härra Heiti Hääle nimel linnaühiskondikke organisatsioone – Naisteklubi, Pensionäride Liitu, VeneKogukonda ja Endiste Alaealiste Fašismivangide Liitu – võidupühapuhul ja andsid neile üle rahalised kingitused. Suur tänu hoolitsuse jatähelepanu eest, härra Hääl.Veteranide organisatsioonilt suur tänu kõikidele, kes võtsid osa pidulikuürituse korraldamisest võidupüha auks ja kes seda pidu rahastasid.Sõja-aastad kaovad üha kaugemale aegade hämarusse, kuid sõda ei olevõimalik unustada. Sõda elab edasi nende inimeste mälus, kes kaotasidlähedasi ja elasid üle selle, millega ei ole võimalik leppida. Seepärastongi võidupäev nii kallis.Suur tänu teile võidu eest, kallid veteranid! Teile ja miljonitele nendeleinimestele, kelle elu, nooruse ja tervisega maksti kinni õigus elada, lootaja armastada sellel maal. Jõudu, tervist ja pikka iga teile!Paldiski Linnaleht Mai 2013 9

Alexela Terminali juhatuse liige Heiti Hääl ja Uus Laine tervitasidPaldiski suuremaid MTÜ-sid saabuvate kevadpühade puhulJaanus SaatUus LaineMai alguses viisid Uus Laineesindajad Nikolai Pitšugov ja Jaanus Saat Alexela Terminali juhatuseliikme Heiti Hääl`e poolt kingitused suurematele Paldiski MTÜ-dele.Väärilised kingitused said Paldiski Naisteklubi, Paldiski Sõjaväe PensionärideÜhing, Endiste Alaealiste Fašismivangide Eesti Liit, EestimaaVene Kogukond Paldiskis, Paldiski Pensionäride Liit ja PaldiskiEndiste Alaealiste Fašismivangide Ühing.„Paldiskis tegutsevad MTÜ-d teevad igapäevaselt ära suure töö eakamateinimestega. Tegemist on ühingutega, kus toetatakse üksteist ningosaletakse aktiivselt ühiskondlikus töös. Alexela Terminal ja Uus Lainesoovivad tunnustada neid tänuväärse ja hea töö eest ning toetada neid,et nende edukas töö jätkuks“ ütles Nikolai Pitšugov.16.mai korraldas Uus Laine Paldiski inimestele Sergei Tserkassoviluuleõhtu. Luuleõhtu oli samuti üks osa kingitusest Paldiski elanikeleLinnalaagri tegevusestJelena MaljutinaKui teie kallis laps ootab puhkusest unustamatuidja eredaid muljeid, siis ei saamiski valmistada talle suuremat rõõmukui puhkamine koolivaheajal meie juureslaste linnalaagris. Nii viidi ka tänavu kevadeltavernis Peetri Toll Linnavalitsusetoetusel edukalt läbi linnalaager 17 koolilapsejaoks.Meie linnalaagris omandavad lapsed iseseisvaelu kogemusi ning õpivad iseennast,teisi lapsi ja ümbritsevat maailmaparemini tundma. Käesoleval aastal oliprogramm täiesti uus ja väga tihe. PeetriTolli töötajad ümbritsesid lapsi tähelepanuja hoolitsusega. Eraldi tänu kuulubkolme toidukorra eest päevas meie kokkadele.Lapsed andsid nende mitmekesiselemenüüle oma hinnangu sellega, etvõtsid kaalus juurde.Laagri esimene ekskursioon oli kavandatudTallinna, kus lapsed külastasid Riigikogu.Nad ronisid mööda vanaaegse trepiastmeid Toompea lossi kõige kõrgemasse,Pika Hermanni valvetorni, vaatasid üleparlamendisaali, kus võetakse vastu meiemaa seadused, ja sosistasid hämmastava,koopaks kutsutavas ruumi ühes nurgastasakesi sõnu, mis kordusidteises nurgas valjukajana.Teine sõit pealinna olipühendatud ainulaadsemeremuuseumi külastamisele,kus lapsed saiduusimate tehnoloogiateabil rohkem teada niimeresõidust Eestis kui kasõjaajaloost. Lisaks paljudelemuudele eksponaatidelenägime vesilennukiShort Type 184 koopiat jaajaloolist jäälõhkujat Suur Tõll, käisimelegendaarses allveelaevas Lembit, lendasimelennusimulaatoril Tallinna kohal,sukeldusime allveelaevasimulaatoril meresügavustesse,mängisime sõjalaevademudelitega merelahingut ning proovisimeselga Eesti kaitsejõudude sõjaväelastevormirõivastust ja lasksime ennast sellespildistada. Ekskursioon lahke giidi juhtimiselja muuseumi uurimine olid niivõrdpõnevad, et lapsed ei pannud tähelegi,kuidas möödus terve päev.Ülejäänud päevadel tegelesid nooredsuurepärase treeneri Larisssa SarmaniFotol: Kersti Väinsalu, Nikolai Pitšugov, Sergei Tserskassov jaJaanus Saatsaabuva kevade puhul. Rahvast oli luuleõhtul palju ning kohaletulnudjäid õhtuga väga rahule.juhendamisel spordiga, käies basseinisujumas, joonistasid, mängisid, lasid ennastpildistada, valmistasid emadele kingitusija kujundasid laagrielust rääkivaseinalehe. Laagrivahetuse viimasel päevalkorraldasid osalejad ise suurepärase isetegevuskontserdija tantsuõhtu. Laagrikevadvahetus lõppes traditsioonilise teejoomisega,mille juurde kuulusid firmatortja kingitused – nimelised CD-plaadidosalejate fotodega.Aitäh lapsevanematele, kes toetavad jubamitmendat korda meie algatust, usuvadmeisse ja kingivad oma lastele suurepärasekoolivaheaja, mis on tulvil täis positiivseidelamusi ja meeldivaid muljeid.TÄNUPaldiski Gümnaasiumi koolipere tänab Paldiski Põhjasadamat, kes on andnud erinevateks õppekäikudeks,ekskursioonideks, olümpiaadideks ja võistlusteks bussi.10 Paldiski Linnaleht Mai 2013

Püha Sergi Radoneži elustRadoneži Sergi pühakoda, mida ehitatakseBoris Vassiljevitš Tšaplõgini mälestuse jäädvustamiseksloodud heategevusfondi vahenditega,tuleb kahe altariga, kusjuures aluminenendest rajatakse suurmärtri ja tervendajaPanteleimoni auks ja ülemine Püha RadonežiSergi auks. Paljud inimesed teavadkirikupärimustest suurmärter Panteleimonielu, aga mida me teame selle pühaku elust,kelle auks rajatakse kiriku peaaltar?Preester Nikolai KamenevSee venelaste maa suur Jumala poole palvetajasündis 1314. või 1319. aasta 3. mail Rostovilähedal Varnitsa külas vagade ja tuntud vanematebojaar Kirilli ja Maria lapsena. Tulevanekarske munk tegi juba emaüsas viibides kolmkorda kirikus häält, kiites niiviisi Püha Kolmainsust.Laps näitas ennast juba esimestestelupäevadest alates välja range paastupidajana– kolmapäeviti ja reedeti ta emapiima eijoonud. Liha ei söönud ta aga kogu oma elujooksul.Ristimisel anti talle nimeks Bartolomeus. Kuilaps sai seitsme aasta vanuseks, panid vanemadta kirjatarkust õppima, kuid see ei tahtnudennast talle kätte anda. Õpetaja sõitlesteda ja vanemad kurvastasid, tema ise palvetaspisarsilmi, aga õppimine ei edenenud. Ja siisleidis aset sündmus, millest teatavad kõik Sergielulookirjeldused.Ta läks ükskord isa ülesandel väljale hobuseidotsima. Lagendikule jõudes märkas ta tammepuuall vanaldast munka, kes oli «püha jaimeline, preestriseisuses, meeldiva välimusegaja ingli sarnane ning kes seisis väljal tammeall ja palvetas pisarsilmi innukalt.” Teda nähestegi Bartolomeus kõigepealt alandliku kummarduse,seejärel aga läks lähemale ja hakkasmunga ligiduses seistes ootama, millal too palvetamiselõpetab. Vanake pöördus poisi poole:“Lapsuke, mida sa otsid ja mida sa tahad?”Bartolomeus kummardus maani, jutustas tallesügavas hingelises erutuses oma murest japalus vanakesel palvetada selle eest, et Jumalaitaks tal kirjatarkusest jagu saada. Vanakepalvetaski, võttis põuest pühade reliikviatelaekakese ja sellest killukese armulaualeiba,õnnistas leiba ja käskis selle ära süüa, öeldessealjuures: “... see antakse sulle Jumala õnnistuseja Pühakirja mõistmise märgiks. Laps, ära kurvasta kirjatarkuse pärast, vaidtea, et nüüdsest peale kingib Issand sulle heakirjaoskuse, mis on parem kui sinu vendadel jaeakaaslastel”. Pärast seda tahtis vanamees äraminna, kuid Bartolomeus kutsus teda anuvaltoma vanemate maja külastama. Söömalauataga jutustasid Bartolomeuse vanemad vanakeselepaljudest nende poja sündimist saatnudennetest, ja too ütles: “Minu sõnade tõelevastavusemärgiks saab teie jaoks see, et pärast minulahkumist hakkab nooruk hästi kirja tundmaja pühadest raamatutest aru saama. Ja teile onveel teinegi märk ja ennustus – teie laps saaboma voorusliku elu tõttu Jumala ja inimeste eessuureks.”Sellest ajast saadik muutus õppimine ja süveneminepühade raamatute uurimisse Bartolomeusejaoks kergeks. Ta ei armastanud lastemänge mängida ega lärmata ja naerda, vaidarmastas palvetada ja kirikus käia. Ta tarvitastoiduks ainult leiba ja vett, kolmapäeviti jareedeti ei söönud aga üleüldse midagi, nii etkõik panid nooruki sellist kasinust ja vagadustimeks.M. V. Nestrtov, “Noore Bartolomeuse nägemus,”18901328. aastal asusid Bartolomeuse vanemadelama Radoneži, kus tulevane pühak jätkasoma vägitükke vagaduse alal. Pärast vanematesurma läks Bartolomeus Hotkovo Jumalaemakaitsmise kloostrisse, kus oli mungaksema vend Stefan. Nad siirdusid üheskoos Radonežiürgmetsa, hakkasid seal elama kõigerangemat mungaelu, asutasid Kontšura jõekaldale väikese harukloostri ja ehtasid PühaleKolmainsusele pühendatud puukiriku. Stefanlahkus varsti Bartolomeuse juurest, kes laskisennast 1337. aastal Sergi nime all mungakspühitseda. Munkade arv hakkas kiiresti kasvamaja nii saigi alguse klooster.Püha Sergi oskas vaiksete ja alandlike sõnadegaka kõige julmematele ja paadunumatelesüdametele mõju avaldada ning lepitas sagelisellisel viisil isegi vaenutsevaid vürste.Tänu temale liitusidki kõik vürstid Kulikovolahingu eel, tunnistades oma juhiks DmitriDonskoi. Pühamees innustas vürst Dmitrit,ennustas talle võitu ja andis talle oma õnnistusenaappi mungad Aleksandr Peresveti jaAndrei Osljabja, kelle ta oli ise sellesse seisusessepühitsenud. Püha Sergi nägi kogu lahingukäiku ja teadis nende langenud sõdalastenimesid, kelle jaoks ta sealsamas ka leinateenistusepidas.Püha Sergi oli saanud Jumala suurte andideosaliseks. Usutalitustel teenis koos temaga alatiingel. Korra nägi tema õpilane Simon liturgiaajal, et mööda püha altarit kandub edasituli, mis valgustab altariruumi ja ümbritsebSergit nii, et pühamees jääb pealaest jalataldadenileekide embusse. Aga kui pühak hakkassakramenti jagama, tõusis tuli ülespoole jalaskus otsekui mingisuguse imelise loorinakeerdudes pühasse joogikarikasse.Tema palvete põhjal sündis hulganisti imesid– ta suunas eksinuid õigele teele ja äratassurnuid ellu ning ihulist tervist said temaltkõik, kes usus tema juurde tulid, sõltumatultl i n n a l e h t • Mai 2013sellest, milliste hädade all nad kannatasid.Korra seisis õnnis Sergi öösel KõigepuhtamaJumalaema ikooni ees ja palvetas tema pühapalge poole vaadates: “Meie Issanda JeesuseKristuse kõigepuhtam Ema, inimsoo kaitsja jakindlameelne avitaja, palu meie vääritute eest,palveta alati oma Poja ja meie Jumala poole, etTa vaataks sellesinatse püha paiga peale. Sind,kõigemagusama Kristuse Ema, hüüame meie,sinu sulased, appi, sest sina oled kõikide varjupaikja lootus” Ootamatult kostis hääl: “Ennäe,kõigepuhatm tuleb!” Pühak väljus oma mungakongistning teda valgustas päikesepaistesteredam suur valgus ja talle langes osaks aunäha Kõigepuhtamat Jumalaema, keda saatsidapostlid Peetrus ja Johannes. Jumalaema ümbritsesebatavaline sära. Pühamees ei kannatanudebamaist helendust välja ja langes põrmu.Kõigepuhtam neitsi aga puudutas teda ja ütles:“Ära tunne hirmu, minu väljavalitu! Ma tulinsind külastama, sest sinu palveid õpilaste eeston kuulda võetud. Ära kurvasta enam omakloostri pärast, sest nüüdsest peale hakkabseal valitsema küllus kõiges mitte ainult sinueluajal, vaid ka siis, kui sa oled Jumala juurdeläinud. Ma ei jäta seda kohta iial maha.”Lisaks Kolmainu-Sergi kloostrile asutas pühameesveel mitu eraklat. Paljud vagamehedomandasid tema kloostrites kuulsust ja paljudnendest pandi juhatama teisi kloostreid,teistest aga said ülempreestrid. Tema õpilasedasutasid Põhja-Venemaal kuni 40 kloostrit.Püha Sergi suri 1392. aasta 25. septembril. 30aasta pärast avastati, et tema maised jäänusedja rõivad ei ole kõdunenud ning 1452. aastalarvati ta pühakute hulka. Ja kuni praeguse ajaniannab ta abi nendele inimestele, kes tulevadpalvega tema Kolmainu-Sergi suurkloostrispuhkavate pühade säilmete juurde.Radoneži Sergi kujutis 15. sajandi mõrsjarätilPaldiski Linnaleht Mai 2013 11

Romanovite tsaaridünastia 400. aastapäevaksPaldiski linna rajaja Peeter Suur(järg)Vaimulik Valeri NazarenkoPaldiski püha suurmärtri ja võidutoojaGeorgi kogudusAastatel 1718-1725 hakkas RogerwieckPeeter I tahtel muutuma inimtühjast kolkast,mida seni keegi ei teadnud, esmaklassilisekssõjasadamaks ja tolle aja kõigetugevamaks kindluseks.1724. aastal Rogerwiekis valminud ehitistekohta käivatest maksearuannetest saameteada, et tööd kulgesid väga edukalt.Ehitati Kroonuõu, 10 aidaga moonaladu,hobusemoona ja varustuse ait, tööriistaladuja sepikoda, neemele püstitati kivisttuletorn ja vastrajatud kindlusse ehitatipüssirohuait. Muul ulatus tolleks ajakskaldast juba 136 sülla kaugusele, olles 2sülla ja 2 jala laiune ning 7 jala kõrgune.1724. aasta 22. oktoobril valminud Pakrituletorn on üks vanimaid tuletorne Läänemereääres.1721. aasta 30. augustil Rootsiga sõlmitudUusikaupunki rahu tegi lõpu veriselePõhjasõjale, mille eest kandsid vastutustkõik selles osalenud pooled ehk nii Rootsi-vastasekoalitsiooni liikmed kui kaRootsi ise. Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa,Öseli (Saaremaa) ja Dagö (Hiiumaa)saar ning osa Karjalast ja Viiburi läksidüle Vene suurriigi koosseisu, Läänemereümbrusse saabus kauaoodatud rahuaegning algas maa rahulik loomine ja arendamine.Soome tagastati koos HelsingforsigaRootsile. Rootsile maksti nelja aastajooksul välja astronoomilise suurusegasumma neli miljonit jefimokit (nii nimetatiVenemaal Joachimi taalreid). PeeterI oli niisuguse rahulepinguga väga rahulja tervitas selle sõlmimist rõõmurohketepidustustega. Rahu piduliku tähistamisekäigus andis Senat Peeter I-le keisri tiitlining aunimetused Isamaa Isa ja Suur.Läänes tunnistasid Vene tsaari otsekohekeisriks ainult Preisimaa ja Holland.1723. tunnustasid teda keisrina Rootsi,Austria ja Inglismaa, aga Prantsusmaa jaHispaania tegid seda alles 1745. aastal.Peamine Peeter Suure püstitatud ülesanneoli täidetud – Venemaa sai väljapääsuLäänemerele ehk “raiuti aken Euroopasse”.Pärast 1723. aastat Peeter I Eestis küllenam ei käinud, kuid ettekanded töödeedenemise kohta Rogerwiekis saabusidTema Majesteedile Peterburi kuni keisrisurmani 1725. aasta 28. jaanuaril.Venemaa kui meresuurriigi Balti laevastiktoetus kolme sajandi jooksul kolmelemereväebaasile – need olid Kroonlinn,Tallinn ehk Revel ja Rogerwiek, mis loodiriigi kaitsmiseks keiser Peeter I tahte kohaseltja kindralkuberneri vürst D. Menšikovitoimekal kaastegevusel. Ja kui PeeterI eluajal oli Rogerwiek sunnitöölisteväljasaatmise koht, et kasutada neid Veneriigi uute piiride sõjaliseks ja strateegilisekskindlustamiseks, siis pärastpooleehitustööde maht kahanes ning kogu 18.sajandi jooksul sunnitööliste arv vähenesjärjepidevalt, nii et 19. sajandi alguseksolid sinna jäänud kõigest mõned üksikudkinnipeetavad. Sel viisil kadus järk-järgultmeie linna elust see nukker tahk.Peeter I ütles kord, et kui Revel ja Rogerwiekoleksid ühendatud Vene riigigajuba 1702. aastal, siis poleks ta hakanudrajama impeeriumile uut pealinna mitteNeeva soistel kallastel, vaid just nimeltRogerwiekis. Seepärast ehitatigi Tallinnaja Rogerwieki Venemaa esimese keisrijaoks maju ja losse, kusjuures need eiolnud sugugi mitte ajutiseks eluasemeksmõeldud hooned. Sellest või järeldada, etkeiser Peeter I kavatses ennast siia tõsiseltja kauaks sisse seada.Peeter I kui tsaari ja keisri üldisele iseloomustuseletuleb hoolimata tema kui julgeja jultunud reformija kujundist lisada katema vaieldamatu religioossus.Keiser palvetas sageli ja andunult nii õigeusupühakodades kui ka välitingimustes.Näiteks palvetas ta 1708. aastal Narvaõigeusu templi Issandamuutmise kirikusisseõnnistamisel.1711. aasta jõulude ajal palvetas Peeter Ikoos vürst Menšikoviga Tallinnas Nigulistekirikus luterlaste jumalateenistusel.Peeter I lausus selle kauni teenistuse kohtakiidusõnu.1714. aasta 27. juunil palvetas Peeter ITallinna vanima õigeusu pühakoja PühaNikolai kiriku hommikupalvusel.1718. aasta 27 juulil külastas Peeter Ilaevastiku juhataja kindraladmiral F. M.Apraksini laeva ja “suundus sealt kindlusesse,kus ta kuulas ära püha liturgia, ningPeeter I portree (1816-1819)A.G.VenetsianovLito, paberkinnitas siis vürst Menšikovi laeval kehakoos kõikide mere- ja laevaasjanduse ülematega...” (I. I. Golikov, “Peeter Suureettevõtmised”, 1838)Rogerwiekis viibides palus Peeter I Jumalatsõjaväe Püha Georgi välikirikus ningmuuli rajamise alustamisel ja oma uuelossi sisseõnnistamisel Väike-Pakril.Valitseja võttis korrapäraselt osa õigeusujumalateenistustest Narva, Tartu, Tallinnaja Pärnu pühakodades. Peeter I tundisteenistuste ülesehitust väga hästi, oli suurepäranelaulja ja lugeja, teenis altari juuresja oli pühitsetud diakoniks nagu kõikVene tsaarid.Vene suurriigi esilekerkimisele vastuseisnud Rootsi kuningad olid nagu nendevastne võistleja Peeter I väga usklikudinimesed – nad otsisid oma laienemispoliitikaleõigustusi Evangeeliumil põhinevastmaailmavaatest. Nad uskusid, etRootsi on tõelise ristiusu tugi Uus Iisrael,kes vabastab Euroopa paavstimeelsetest.“Eriti jõuliseks muutusid need ideed kuningasGustav II Adolfi ajal (valitses aastatel1611–1632). Pärast tema surma eikuulutatud teda sugugi mitte ilmaasjataSuureks – ta oli ainus säärase au osalisekssaanud Rootsi kuningas.” (Ivan IV Julm.Teosed).Lõpuosa saate lugude ajalehe järgmisestnumbrist.12 Paldiski Linnaleht Mai 2013

Ilona TsvetkovaEesti Taekwon-do Liitl i n n a l e h t • Mai 2013Eesti sportlased tõid Taekwon-do Euroopa Meistrivõistlustelt kuus medalitEesti Taekwon-do koondis on tagasi Bledist (Sloveenia), kus toimusidEuroopa Meistrivõistlused. Võistlustele kogunesid ligi 1 000 delegaati29 riigist. Eesti meeskond oli esindatud suure koosseisuga.Koju toodi kuus medalit, millest üks oli hõbe- ja viis pronksmedalit.Neli medalit on noorte sportlaste arvel. Nikita Piljavets ja ArtjomSolovei võitsid kompleksharjutustest pronksmedalid. Samuti teenispronksmedali alla 75 kg sparringus Aleksandr Jonasing. Denis Davõdovi,Aleksandr Ivanovi, Nikita Tšistjakovi, Aleksandr Jonasingi, JohanSeppa ja Vladislav Žarovi meeskondlik hüppetehnika tõi koondiselehõbemedali. Selles kategoorias sai kuldmedali tšehhi meeskond japronksmedali vene meeskond.Vanemate sportlaste tulemused olid seekord võrreldes eelnevate aastategatagasihoidlikumad. Pronksmedali võitsid Olga Borissenko kompleksharjutusteeest ning Kazbulat Shogenov alla 71 kg sparringus.„Rõõm on tõdeda, et sel aastal oli Eesti esindatud Euroopa Meistrivõistlustelsuurearvulise koondisena, kuhu kuulusid noored lootusiandvad sportlased. Kõik sportlased esinesid väärikalt, kuigi kõik meieootused ei täitunud. Kõige olulisem on see, et meistrivõistlused näitasid,et Eestis kasvab uus põlvkond tugevaid sportlasi“, - ütles EestiTaekwon-do liidu president Mihhail Kõlvart.Meie sportlaste võidud1. mail osales rühm Paldiski Spordikooli lapsiVinnis toimunud Eesti meistrivõistlustelsumomaadluses. Nad võitsid seal 9 medalit– 1 kulla, 3 hõbedat ja 5 pronksi – ning3. koha võistkondlikus arvestuses. Võitjadsõidavad Lutskis (Ukraina) toimuvateleEuroopa meistrivõistlustele. Õnnitlemekõiki võistlustest osavõtnuid võidu puhul!Täname Paldiski Põhjasadama (PaldiskiSadamate AS) juhtkonda meile sõiduksantud bussi eest.Klubi KULDLEST võidudTreener Julia Grigorova11.–12. mail toimusid Leedus iga-aastased Balti karikavõistlused lestaujumises BALTIJOSCUP INTERNATIONAL CHAMPIONSHIP OF 2013 IN FINSWIMMING.Nendest rahvusvahelistest võistlustest võttis osa 12 meie klubi SK KULDLEST sportlast. Noorednaasid koju 15 auhinnaga, sealhulgas võit poiste (1998. sündinud ja nooremad) teateujumisesja hõbemedal tütarlaste (1998. sündinud ja nooremad) teateujumises. Eriauhinna sainoorim võistlustes osalenu Tanel Mirošnitšenko (sündinud 2006. aastal).I KOHTAleksei Beljajev 100 SFAleksei Beljajev 100 BFAleksei Beljajev 50 SFAleksei Beljajev 50 BFViktoria Strelnikova 100 BFKristina Morozova 200 BFPolina Antonjuk 400 BF (vanem rühm)II KOHTAleksei Beljajev 200 SFIgor Barnatski 800 SF (vanem rühm)Polina Antonjuk 100 SFIII KOHTSvetlana Silitšenko 100 BFPolina Antonjuk 100 SF (vanem rühm)Svetlana Silitšenko 50 BFIgor Barnatski 400 SF (vanem rühm)Artjom Undozerov 50 BFSeitse aastat medalitega!Sergei KruglovPaldiski Vene Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajaPaldiski Vene Gümnaasiumi õpilased tulevad järjest juba seitsmendataastat korvpallivõistlustelt tagasi medalitega. Meie tüdrukud on olnudmaakonna parimad kõikides vanusekategooriates. Tänavu olid noorimadosavõtjad 5. klassi õpilased Ksenia Tšitšerina, Arina Jermitševa, KseniaPoljakova, Erika Drozdova ja Taissia Tšumak-Žhun. Tüdrukud näitasidsportlikku võitlusvaimu ja võitsid pronksi! Loodame, et need ei jää nendeviimasteks medaliteks! Õnnitleme!Paldiski Linnaleht Mai 2013 13

Paldiski spordikooli võistlused lastelePaldiski spordikoolijuhtkondKeila kirikumõisa peahoone fuajees puhastati hilisemasamba ülaosa.4. mail toimusid meie linnasPõhjasadama klubisKumnas ja Vdžuudomaadluse treeningrühmadelaste võistlused.Paldiski spordikooli organiseeritudvõistlustel osales42 last, kes olid jagatud3–6 aasta, 7–10 aasta ja11–13 aasta vanuste lastekategooriatesse. Kõiki osavõtjaidautasustati medalite,diplomite ja väikeste kingitustega, esikoha saavutanud võistlejatele anti aga karikad. Ürituse lõpetamise ajaks oli korraldatud maiustustelauduuritakse mja lõigati pidulikult lahti Paldiski spordikooli embleemiga tort.Täname lapsevanemaid ja vanema vanuserühma lapsi abi eest võistluste korraldamisel ja läbiviimisel.Eraldi tänu avaldame Paldiski Põhjasadamale selle eest, et meile on antud treeninguteks ja võistlusteks kasutada Põhjasadama klubi ruume.Paldiski Orienteerumispäev 2013Paldiski Huvikeskus17. mail toimus meie linnas traditsioonilineorienteerumispäev. Seda spordiüritust korraldabPaldiski linnavalitsuse toetusel PaldiskiHuvikeskus. Ürituse eesmärk on innustadalapsi ja noori tegelema aktiivselt spordiga jaharrastama terveid eluviise.Tänavu leidsid võistlused aset neljas vanuserühmas.Kokku osales 85 inimest, kellest 12võistkonda oli Paldiski Vene Gümnaasiumistja 5 võistkonda Paldiski Gümnaasiumist.Sellel aastal oli võistlusmaa pikkus 4,4 km jakontrollpunkte (KP) oli 6 kuni 8. Stardis saidkõik võistkonnad KP asukohtadega kaardikoos legendiga ja kiibi, millega oli vaja KPsmärge teha. Võistlusmaa läbimine loeti nõuetekohaseksjuhul, kui võistkond liikus koguraja ulatuses ühe KP juurest teise juurde täieskoosseisus ja ka lõpetas täies kooseisus. Võitjakstuli kõige parema aja saavutanud võistkond.Tohutu tänu osutatud abi eest orienteerumispäeva2013 korraldamisel ja läbiviimisel meielinna gümnaasiumidele, Janika Loosile ja JaanusSaadile ning kohtunikele Vladimir Savinovileja Sergei Švedile.Kolm võidukarikat jagati Paldiski Vene Gümnaasiumivõistkondadele SIILID, PARTI-SANID ja PAREMAD ning kõige vanemasvanuserühmas sai karika ka võistkond UUSLAINE.Vanema vanuserühma võitjate võistkondMe täname kõiki osavõtjaid aktiivse tegutsemiseja kaasaelajaid toetuse eest!Kohtumiseni järgmisel aastal!Küttepuude müükSaetud ja lõhutud. Terve aasta jooksul, iga päev,toome kohale.*****************************17 meetri kõrgusele tõstmis võimega auto (Gas-53):teostame erinevaid töid: asendame tänavalaternaid, katusteremont, paisud, ohtlike puude langetamine jne.*****************************Koristame teie krundilt liigsed puud, vanad vannid, patareid,külmikud, elektri tarbikuid ja muud metallist ja puidustprahti. Seitse päeva nädalas. Samuti teostame kuni10 000 kg vedusid kruus, liiv, muld, jne.Tel 53809204Lennu 2, Ämari, Vasalemma valdSeoses töömahu suurenemisegaotsib ettevõte Usin-TR OÜ Keilasoma usinasse kollektiiviköögi abitöölisi, kondiitreidja kokkasid.Usin-TR OÜ,Tehase 1 76605 KeilaTelefon+372 524 9426,e-post:katrin.mand@usin.ee14 Paldiski Linnaleht Mai 2013