2/13 27.02.2013 - Paldiski Linnavalitsus

Kui heita pilk Paldiski ajalukku, on näha,kuidas mingi nähtamatu jõud meie jumalasthoitud linna kaitseb. Selleks nähtamatuksjõuks on taevased soosijad, kes kaitsevadmeie linna oma palvetega jumala trooniees halbade ilmade eest ning annavadigale selle elanikule meeleheite või kurbusehetkil mehisust.Vaimulik Nikolai KamenevPüha suurmärter Panteleimoni koguduseesipreesterTulevane püha preestermärter Karp sündis5. veebruaril 1869 Liivimaa kubermanguViljandi kreisi Olo külas. Ta oli pärittaluperest, leidis oma esmase kutsumuseõpetajatöös, seejärel aga sidus oma eluteeja kutsumuse pastorina teenimisega. Armastuskristliku kiriku vastu ja armastuslaste vastu – need olid kaks omadust, mispaljuski määrasid kogu tema elu.1889. aastal pärast Balti õpetajate seminarilõpetamist Goldingenis (praegu Lätilinn Kulīdga) suunati ta vene keele õpetajaksBaltiiski Sadama (Paldiski) linnakiriklikku kogudusekooli ning samas kaõpetajaks merekooli. Samal ajal sai temastmeie linna Georgi kiriku psalmilaulja.Õppeasutuse valik, kuhu ta õpetajana tööleasus, osutus isa Karpi eluülesande seisukohastedukaks ja täielikult sobivaks. Tapühendas kogu oma elu täielikult kirikuteenimisele ja tegutsemisele kooliõpetajana.1896. aastal leidis psalmilaulja Karp Elbielus aset tõsine muutus: 14. jaanuaril ülendatita diakoni seisusesse. Esmalt jätkas taoma teenistust Georgi kirikus, kohanedesoma uue, püha teenri rolliga.Piiskopkonna juhtkond, kes läks välja tolleaja kohta ebaordinaarsele sammule – haridusetavaimuliku isiku hirotooniale – eiteinud seda mitte ilma mõjuva põhjuseta.1895. aastal algatas iguumenja Varvara(Blohhina), Pühtitsa kloostri ülem, kloostrislaste varjupaiga ja kirikliku kogudusekooliehitust vaestest peredest pärit lastejaoks. Usuõpetaja ametikohale soovitatitalle Karp Elbi, kes oli selleks ajaks ennasttõestanud kui võimekas ja eeskujulik ning„olemuselt lahke ja hingeline“ usuõpetaja.Mitte vähe tähtis polnud ka asjaolu, et rahvuselteestlasena valdas diakon Karp kohalikkukeelt. Seepärast suunatigi diakonKarp veel samal aastal Pühtitsa Uspenskikloostrisse. Ta veetis kloostris kolm aastat,osaledes kloostri jumalateenistustel jaandes Pühtitsa kaheklassilises kiriklikuskogudusekoolis usuõpetuse tunde. Ningselles näitas ta ennast kõige positiivsemastküljest.14. detsembril 1899 viidiKarp Elb üle Venemaapealinna Peterburisse,kus ta määrati just äsjavabanenud diakoni ametikohalevaimulik Platonil i n n a l e h t • Veebruar 2013Püha preestermärter KARP – Paldiski linna taevalik kaitsja(kodanikunimega PaulKulbuschi) juhitava eestikoguduse juurde. Vääribveel ka lisamist, et isaPaul Kulbusch, Peterburikubermangu eesti kogudustepraost, oli kirikukaadrivärbamise küsimustesküllaltki nõudlikja valiv inimene. Tõsiasi, et ta kutsus vaimulikuhariduseta Pühtitsa diakoni teenimapealinna koguduse juurde, kõnelebigatahes isa Karpist kui harukordsete isikuomadustegainimesest.Peterburisse saabudes lülitus isa Karp otsekoheeesti õigeuskliku koguduse elu kõigissesfääridesse ning temast sai isa PaulKulbuschi asendamatu abiline viimasemitmekülgses tegevuses pealinna ja Peterburikubermangu eesti diasporaa kirikussevärbamise ja religioosse toitmise alal.Seejärel, aastal 1914, kutsuti isa Karp usuõpetajaksparun A. A. Stieglitzi näidisvarjupaika,kus pakuti õpetust ligikaudu 200-le Peterburi vähekindlustatud peredestpärit poistele ja tüdrukutele. Seega andisdiakon Karp oma Peterburis viibimise ajalsamaaegselt tunde neljas pealinna õppeasutuses,kusjuures kahes neist – varjupaigasja eesti koolis – õpetas ta tasuta.Mitmel korral märgiti tema pedagoogilinetegevus ära ka valitsuse autasudega. 13.veebruaril 1902 autasustati isa Karpi hõbemedaligapealdisega „Püüdlikkuse eest“,mis oli mõeldud rinnas kandmiseks koosAleksandri lindiga. 6. mail 1904 pälvis taeeskujuliku ja usina teenistuse eest PühaSinodi õnnistuse koos ettenähtud aukirjaüleandmisega ning mais 1911 esitati isaKarp tema töö eest rahva valgustamisevaldkonnas Püha Anna kolmanda järguordeni kandidaadiks.8. jaanuaril 1918 ülendati diakon Karp Elbpreestriks ning määrati Peterburi pühapiiskopmärter Isidor Jurjevski eesti kogudusejuurde teiseks preestriks. Sellega algasisa Karpi elus teine etapp – preestritööperiood. Ta sai preestriks aastal 1918, kuiteenimine kirikus ei tõotanud ei materiaalsetkasu, ei au ega hästi kindlustatud elu.Teda ootas ees aeglane, 20 aasta peale veninudpihtide vahele surumine jumalasalgajaterežiimi poolt. 27. augusti ööl vastu28. augustit 1937 ta arreteeriti.Veenvaks tõendiks püha preestermärterKarpi ustavuse ja sügavaima andumusekohta pühale tõele on tema ülekuulamiseprotokoll, mida võib üldse pidada tolleaja üheks haruldasimaks ausa pihtimuseja märterlikkuse mälestusväärseks juhtumiks.Isa Karp mitte üksnes ei keeldunudkategooriliselt tunnistamast oma süüdseoses kontrevolutsioonilise tegevusega japrotokollidele alla kirjutamast. Ta keeldusüldse igasugusest kontaktist juurdlusorganiteganing vastas kõigile ülemvolinikuküsimustele lakoonilise eitamisega. Tedavintsutati kambris peaaegu kaks nädalat,kasutades füüsilise mõjutamise vahendeid,enne kui kutsuti ülekuulamisele. Esimeneülekuulamine jäigi talle viimaseks.24. septembril 1937 viidi ellu Leningradioblasti UNKVD troika otsus ülempreesterKarp Elbile kõrgeima karistusmääramõistmise kohta.Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakseja taga kiusatakse ja teist valegakõiksugust kurja räägitakse.Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk onsuur taevas!(Evangeelium. Õndsalikkuse üheksas käsk.)Püha preestermärter Karp (Elb)Paldiski Linnaleht Veebruar2013 9