5/96 01.06.2011 - Paldiski Linnavalitsus

Paldiskil i n n a l e h t • n r . 5/96 2011Tänaseslehes:uPaldiski Linnavalitsuse häälekandjaTeeme Ära 2011kokkuvõtePaldiski Gümnaasiumtähistab 17.sünnipäevaNaerulinnu uudisedPaldiski Naisteklubi10 aastanePaldiski õigeusukirikusalustas taas tööd lastepühapäevakoolSpordiuudisedlugeja kiriHarju XVIMaakaitsepäevtoimub 23. juunil.Päevakavaga võib tutvudaleheküljel 3.reklaamKUULUTUSED

TeavituskiriAastail 2012-2014 lõppevad korraga kehtivusajadEesti kodaniku isikut tõendavateldokumentidel (dokument), mis on väljastatudalates 2002. aastast kümneaastase jaalates 2007. aastast viieaastase kehtivusega.Sel perioodil mitmekordistub kodakondsus-ja migratsioonibüroode teenindustesklientide arv, pikenevad ootejärjekorradning võrreldes praegusega ka dokumendikättesaamise ooteaeg. Eeltoodust telenevaltpalume elanike mõistvat suhtumist.Ühtlasi palume kontrollida oma dokumentidekehtivusaega ja esitada taotlus uue dokumendisaamiseks aegsasti, soovitavaltumbes 6 kuud enne selle kehtivusaja lõppemist.Samuti palume dokumendi kättesaamiselarvestada 30 päevase tähtajaga.Lisaks soovitame 15-aastastele ja vanemateleeesti kodanikele, kellele on varemvälja antud Eesti kodaniku pass või isikutunnistus(ID-kaart), esitada taotlus uueID-kaardi saamiseks posti või e-posti teel– ID-kaardi taotluse esitamiseks ei peaisiklikult teenindusse kohale tulema, kuiddokumendi kättesaamiseks tuleb siiskipöörduda teenindusse.Eesti kodanik saab ID-kaardiga reisida EuroopaLiidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaliikmesriiskides, pass on vajalik eeskättreisimiseks väljapoole Euroopa Liitu ningseda posti ega e-posti teel taotleda üldjuhulei ole võimalik.Seoses teeninduste töökoormuse kasvugaon eriti oluline, et ka Eestis elavad välismaalasedesitaksid elamisloa pikendamisening elamisloakaardi taotlused õigeaegseltning võimalusel piisava ajavaruga.Palun kontrollige oma dokumentide kehtivusaegaja esitage taotlus uue dokumendisaamiseks aegsasti.ID-kaaardi riigilõiv:1. Alla 15-aastasele 6,39 eurot (99,98 krooni)2. Eesti vanaduspensioni eas isikule 6,39eurot (99,98 krooni)3. Keskmise, raske või sügava puudega isikule6,39 eurot (99,98 krooni)4. 15-aatasele ja vanemale 24,28 eurot(379,90 krooni)Täpsemat infot dokumentide taotlemise(sh taotlemise võimaluste ja taotluse esitamise)kohta on võimalik saada Politsei- jaPiirivalveameti kodulehelt www.politsei.eerubriigist teenused, e-posti aadressil teeninduskeskus@politsei.eevõI infotelefonil612 3000.Politsei- ja PiirivalveametValitsusvälise organisatsiooni Tuleviku AllikadTÄNUAVALDUSIvan Štšegoleviletegusate partnerlussuhete laiendamise, sõpruse tugevdamiseja eduka koostöö eest festivalil osalenud riikide jaesinejatega,ülesnäidatud usu eest headesse algatustesse, mõistva jatoetava suhtumise eest.Soovime õnne, edu ja kordaminekuid kõiges!Ööl vastu 21.05.2011.a. vandaalitsesid seni kindlaks tegemata isikud Paldiski linna Eesti surnuaias. Öö jooksul oli ümberlükatud 22 hauakivi ning trambitud hauaplatsidel.Põhja Prefektuuri üldkuritegude talitus algatas antud juhtumi kohta kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvijärgi, mis käsitleb surnu mälestuse teotamist.Süüdimõistmise korral võib nimetatud kriminaalteo eest isikut karistada rahatrahvi või kuni aastase vangistusega.Põhja Prefektuurikommunikatsioonibüroo(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)• Väljaandja Paldiski Linnavalitsus • e-mail: elena.villmann@paldiski.ee, paldiski@paldiski.ee ja tel. 534 00 641• Paldiski Linnalehe elektrooniline aadress: www.paldiski.ee • Trükk AS Rebellis

l i n n a l e h t • n r . 5/96 2011HarjuXVIMaakaitsepäev23. 06. 2011PÄEVAKAVA10.00 – 10.4511.00 – 11.5012.0012.00 – 13.0013.00 – 14.45Pärgade asetamine Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks Paldiski linnapargis asuvamälestuskivi jalamile. Osaleb Harju Noorte Puhkpilliorkester, dirigent Sirly Illak.Kaitsejõudude ja eriteenistuste pidulik rivistus; Männiku malevkonna lipu annetamine;Võidupühale pühendatud Harju maavanem Ülle Rajasalu kõne; eriteenistuste ningkaitseväeüksuste Võidupühale pühendatud paraad. Paraadi juhatab major Urmas Susi,rivistab kapten Rene Saar ning võtab vastu Harju maavanem Ülle Rajasalu.Harju XVI Maakaitsepäeva avamine Peetri kindluses, Muula mägedes. Programmitutvustab päevajuht Madis Milling.Kultuuriprogramm; Sparta taekwon-do klubi, demonstratsioonesinemine “Mundrid läbiaegade”. Maakaitsepäeva aastajooks 2011 m. Osalema on oodatud kõik!Kaitseväe üksuste ja eriteenistuste demonstratiivesinemised: näidislahingud maal jamerel, päästekeskuse veeshow, demineerijad, politsei kiirreageerijad koos helikopterAugustaga tegevuses, pantvangi vabastamine, madallennud üle Paldiski, näidispommitamine,kuulipilduja tule imitatsioon maapinnal ja palju muud.Külastada saab kaitseväeüksuste ja eriteenistuste tehnika, varustuse ja relvastuse näitusi.Pakutakse sõdurisuppi. Avatud on erinevad müügipunktid.15.00 – 15.20 Presidendi poolt süüdatud Võidutule vastuvõtmine ja piduliküleandmine maakonna omavalitsusjuhtidele.ÜRITUS ON KÕIGILETASUTAPürotehnika baseerub ilutulestikel kasutatavatel komponentidel ja on pealtvaatajatele ohutu.Maakaitsepäeva head koostööpartnerid on: Harjumaa Omavalitsuste Liit, Paldiski Linnavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet,Kaitseliidu Harju Malev, Päästeamet, MTÜ Ajalooklubi Frontline, MTÜ Reservkorpus, Lennubaas, Scoutspataljon,AS Alexela Terminal, Jõelähtme Vallavalitsus, Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester, Harjumaa Spordiliit.HARJUM AA OM AVALITSUSTE LIITU N IO N O F H A R J U C O U N T Y M U N IC IP A L IT IE SPaldiski Linnaleht nr. 5/96

Paldiski Talgupäeval 2011 osales 160 inimest7.mail 2011 toimunud Paldiski Talgupäevalosales 160 inimest. Talgupäeva raames koristatiMuula mägesid, Leetse piirkonna metsaaluseid,Peetri tänavat ning Paldiski kirikute territoorume.Kokku koguti üle 65 m3 prügi. Kõikidetalgupäeval osalenute vahel loositi välja kruiisneljale Rootsi ning lohutusauhindadena talgupäevat-särke. Aitäh Teile kõigile, kes te PaldiskiTalgupäeval osalesite. Tänu Teile sai ära tehtudväga suur töö!Suured tänud, kes olid abiks talgupäeva korraldamisel.Kersti VäinsaluMarju JaanimägiJanno MägiEvelin PrassHelve MandzoloViktoria VisbekMaret MiidoAnna ViljasteElena VillmannPriit UusbergRaja PopovaValentina VolkovaJaanus IlumetsHelle PondreMariann LaevAndrei MartõnjakAitäh talgupäeva headele toetajatele ja sponsoritele.Heategevusfond Uus Laine, Paldiski Põhjasadam,GreenMarine, AS Tallink Grupp,Esteve Terminal, Paldiski Linnavalitsus,Paldiski Linnahoolduse OÜAitäh Paldiski Gümnaasiumi ja Paldiski VeneGümnaasiumi õpetajatele ning õpilastele, tänukellele tehti ära väga suur töö!Jaanus Saat, Paldiski Talgupäev 2011Paldiski linnapea hr K. Kallas aitab loosimistläbi viiaPaldiski talgute korraldaja Jaanus Saatiautasustamine“Meie esimesed tulemused!“Pensionäride Liit õnnitlebsüdamest Veera Nemkovatjuubeli puhul! Paldiski Linnaleht nr. 5/96

Paldiski Gümnaasium tähistab 17.sünnipäeval i n n a l e h t • n r . 5/96 2011Paldiski eesti kool saab 31. mail 17- aastaseks. Sünnipäeva puhul on heaaeg vaadata tagasi, meenutada kooliaega ja jagada neid ilusaid mälestusika teistega. Paldiski Gümnaasiumi teise lennu nimel kirjutan meie klassitegemistest ja mõtetest seoses armsa kooliga.II lennus lõpetas 2003. aastal 10 noort, kes kõik olid valmis äralennuks...Kaheksa aastaga on palju muutunud meie elus. Näiteks Deivi reisis paljupärast gümnaasiumi lõpetamist, tutvus erinevate maade kultuuridega.Ta on pikalt elanud ja töötanud Põhjamaades, viimasel aastal jäänud agapaikselt elama Soome. Ta ise ütleb, et Soome on hea koht elamiseks, kodulelähedal. Deivi meenutas, et tal oli hiljuti vaja näidata Paldiski koolilõputunnistust, muidugi soome keelde tõlgitult.Ljudmila meenutab ka kooliaega vaid positiivsete tunnetega. Ljuda arvateson kõik õpetajad väga tublid. Meie olime need, kes kohati ei viitsinud,aga nad andsid alati meile uue võimaluse ennast tõestada ja alati uskusidmeisse. Kooliga on seotud vaid kõige paremad mälestused, ainult vägakahju, et õpetaja Leo ei ole enam meiega.Kätlini arvates on hea see, et mida väiksem on kool, seda rohkem tähelepanuja hoolitsust õpilased saavad. „Mäletan siiani, kui jäime Deiviga 5minutit hiljaks ja juba meie klassijuhata õp Leo helistas,” meenutab Kätlinühte seika kooliajast. Kui aus olla, siis tunnen koolist puudust, just meist,kes me seal olime ja kokku hoidsime. Pikk vestlus meie bioloogiaõpetajaMarianna Saar`ega andis mulle jõudu ja avas mu silmad – just tänu temaleolen ma siin, kus ma praegu olen, tänan teda kogu südamest ja eikahetse oma otsust. Nii palju toetust ei oleks me kusagilt mujalt saanud,kui meie armsast koolist.Kristel ütleb, et kooliaeg andis talle enesekindlust ja meie kooli õpetajadnäitasid, et me oleme suutelised palju enamaks, kui algul arvasime.Saime ju õpetajatega alati rääkida nagu inimene inimesega, mitte naguõpilane õpetajaga. Gümnaasiumis koheldi meid nagu täiskasvanuid,õpetati võtma oma tegude eest vastutust. Läksin pärast 12. klassi lõpetamistedasi kõrgkooli, sain hea hariduse, hea töökoha ja olen oma elugaväga rahul. Ja oma poja Rasmuse panen ka PGsse.Marjana meenutab oma gümnaasiumi viimaseid aastaid ja tunnistab, etta oli siis „lootusetu juhtum”. Poleks meie klass nii kokkuhoidlik, sõbralik,hooliv ja fantastilise klassijuhatajaga, poleks minust küll... asjasaanud. Mäletan meie ajaloo- ja kodanikuõpetuse tunde õpetaja Leoga.Kuidas klassijuhtaja meie eest hoolitses ja seisis. Me igaüks olime, olemesiiani erinevad, aga tookord koolis ühendas meid Paldiski Gümnaasium- liitis meid, õpetas hoolima, kokku hoidma, tegutsema, püstitama eesmärkeja neid saavutama ning alati pürgima paremuse poole! Ma olenmeie kooli õpetajatele, kes meid õpetasid ja toetasid, siiani siiralt ja südamesttänulik, et nad olid meiega mõistlikud, kannatlikud, ja ei heitnudmeelt ka siis, kui tunneli lõpus ei paistnud enam valgust. Nad olidoptimistid ja õpetasid ka meid sellisteks. Olen ka tänulik oma emale, keshambad ristis minusse uskudes mind 1995. aastal Paldiski Algkooli viis. 4õpilast klassis, see oli minu jaoks šokk, aga sellest sai kõik alguse.Meie kallis klassivend Georg võrdleb PG-d mõne Tallinna kooliga ningleiab, et suureks plussiks on personaalne lähenemine õpilasele, kuna klassison vähe õpilasi. Meie koolist on tulnud isiksused, kes on löönud läbikaugemale kui Tallinn. PGs on tegelikult väga hästi toimiv ja heal tasemelkoolipere.Ka teistel meie klassikaaslastel on läinud väga hästi. On edasi õpitud kõrgkoolisja ka kutsekoolis. Hea haridus on hea töökoha ja parema elukvaliteedialuseks. Kui inimene tahab õppida, siis ta saab seda teha igas koolis,ja me oleme väga õnnelikud, et sattusime just Paldiskisse kooli. Nagu eespooljuba mainiti, on just personaalne lähenemine õpilasele ning õpetajateprofessionaalsus ja hoolivus see, mis teevad Paldiski Gümnaasiumistparima kooli, kus omandada haridus ja leida sõbrad terveks eluks.Paldiski Gümnaasiumi II lend soovib koolile kaunist sünnipäeva, paljuhäid õpilasi, õpetajatele palju kannatlikkust ja jõudu!II lennu nimelMarju JaanimägiPaldiski Linnaleht nr. 5/96

Paldiski Gümnaasiumis toimus kombineeritud sündmus, mille käiguskogusime toetust ka Jaapanile5.mail algusega kell 15.00 kuulutasime avatuksmeie traditsioonilise Kokkade konkursi,mille teemaks sel aastal oli “Emale”ja meekonnad valmistasid kahe tunnijooksul soolaseid ja magusaid suupisteid.Meeskonnad olid neljaliikmelised ja kaasatudvõis olla ka üks lapsevanem, sugulanevõi suurem sõber. Meeskondi osales seitse(I - V klassini). Kaasatud oli viis ema ja üksvanem õde. Samal õhtul kell 18.00 toimussuur KEVADKONTSERT. Enne kontserti,17.00 - 18.00, toimus aga kokkade pooltvalmistatud suupistete müük, mille tuluolimegi planeerinud Jaapani toetuseks.Kogutud summa ei ole küll suur - 44.68eurot, aga meie oleme rahul. Sündmus läkskorda. Kõik kaasalööjad kogesid ühe-pereküünarnukitunnet ja nii suured kui väiksedteadvustasid, et kriisi sattunuid tulebtoetada, sest elu läheb edasi.Paldiski Gümnaasiumi käsitööõpetaja KaidiMelts võtab toimunu kokku järgmiselt:„5. mai päikselisel pärastlõunal oli meiekooli teisel korrusel näha koos hoolitsevatevanematega põnevusest õhetavaid mudilasi.Nad olid kaasa võtnud kõikvõimalikkemaiuspalasid, et osaleda emadepäevalepühendatud traditsioonilisel kokkadekonkursil. Kui kõik olid kogunenud, antiveidi peale kella kolme start ning lapsedtuhisesid keel veidi suunurgast väljas omaväikeste näppudega voolima ja valmistamakõiksuguseid hõrgutisi. Mõnel lapsel olika nii hästi ettevalmistatud, et tasus vaidöelda: lauake kata end! ja juba ilmusidkoogid-tordid uhkelt lagedale. Mõne ajapärast muutus ruum mõnusast askeldamisestrahutuks sebimiseks, kuna toidudolid valmis saamas ning soov neid kõigilenäidata ja müüa aina kasvas. Kooli alumiselkorrusel seati lauad-pingid ritta ningväikesed ja suuremad kokad seadsid omahoolega valmistatud toidud lauale laiali.Konkursi eesmärk oli müügist saadud tuluannetetada Jaapani maavärina ohvrite toetuseksning seega pani igaüks oma laualeka südametunnistuse järgi valitud numbritegahinnasildid. Huvilisi hakkas hoogsastikogunema ning peagi oli laudade esinekauplemissuminat ja rahakõlinat täis. Toitudeseast võis leida näiteks värskeid lavašširulle,magusaid trühvleid, traditsioonilisisingirulle ja tumedaid moorapalle. Silmi eisaanud ära ka õhuliselt kohupiimakoogilt,kartulisalatilt, täidetud munadelt ning pehmeteltmoosimuffinitelt. Äärelaual ilutsesidmaasika-viinamarja väikesed pallikesed,kreemi ja puuviljadega küpsisekoogikesed.Veel leidus huvilistele korvikesi, pitsapirukaidja ka kirjut koera. Ega küll küllaleliiga ei tee ning paljusid rõõmustasid niimõnedki küpsisetordid. Selle magusatrallipeale oleks soovinud veel rüübata omatehtudmahlajooki. Rahakotirauad laialija taskud tühjenemas ostsid õpetajad, külalisedja õpilased peaaegu lauad puhtaks.Kõht peotoitu täis ja tujugi pidulik, suundutiaegsasti saali ja sätiti end mugavaltKevadkontserti kuulama.“Kokkade konkursist võtsid osa:I klassist – Kaisa, Carmelin ja Carmeliniema, Arabella, Irina, Laura ja Laura emaII klassist – Marina, Dianna ja Dianna ema,Kevin, Edgar, Jarko ja Jarko ema, EgneLii, Helena, Dorisanna ja Dorisanna ema,Kadi-Mai, Janno, Mehis ja Janno õdeV klassist – Richard, Aleksander, Markusja Melanie.ÜRO Eesti Assotsiatsioon Peasekretäri ktKadi Neemre kirjutas meie kooliperele, et„…nii temal, kui tervel ÜRO Eesti Assotsiatsioonimeeskonnal on äärmiselt heameel kuulda, et Paldiski Gümnaasium otsustastoetada Jaapani maavärinaohvreid,ühendades nii põneva Kokkade konkursi,Kevadkontserdi kui Jaapani toetuskampaania:)Iga toetus, ükskõik kui suur võiväike, on ülimalt oluline näidates nii meiesolidaarsust hädasolijate suhtes. Küllap aidataksemeid samamoodi, kui meil peakskunagi abi vajama minema.“Suur-suur aitäh Teile kõigile, kes osalesidmeie Kokkade konkursil ja Kevadkontserdil!Paldiski Gümnaasium tähistab mai lõpusoma 17.sünnipäeva.Birgitta TintsKaidi MeltsInga JüriojaPALDISKI GÜMNAASIUMI UUS VÕISTLUSVORMPaldiski Gümnaasiumi hoolekogu eestvõttelja heategevusfondi „Uus Laine” oluliselja hindamatul materiaalsel toel sai teoksgümnaasiumi sportivate õpilaste ammuneunistus – uued ja ilusad koolivärvidesspordirõivad.Enam ei pea Harjumaa koolide erinevatealade meistrivõistlustel pidevalt võistlevadmeie kooli õpilased, häbenema oma vormipuudumist ja kadestama teiste koolidevõistlejaid.Paldiski Gümnaasium tänab heategevusfondi„Uus Laine” ning loodab ka edaspidiselekoostööle.Harjumaa koolide (kuni 6. klass) võrkpallimeistrivõistlusteturniiri parimaid mängijaid– Sten OimandiUut võistlusvarustust esitlevad Harjumaakoolide võrkpallimeistrivõistlustel kolmandakoha saavutanud Paldiski Gümnaasiumi6. klassi õpilased.Piltide autor: Petri Hütt Paldiski Linnaleht nr. 5/96

l i n n a l e h t • n r . 5/96 2011Naerulinnu uudisedVeel enne suvepuhkust on olnud lasteaias Naerulind kiire aeg. Toimunudon mitu huvitavat ja vajalikku koolitust. 11. mai pärastlõunatõi nii mõnelegi meie linna liiklejale muige suule, et mida üksseltskond naisi Rae ja Pakri tänava ristmikul küll teevad? Teooriajasõiduõpetaja Margus Mets OÜ-st Autosõit koostöös Maanteeametigaviis meie majas läbi lasterühmade saatja koolituse, millesosalesid ka mõned meie kolleegid lasteaiast Sipsik ja PaldiskiGümnaasiumist. Teoreetiline loeng sisaldas endas seadusandlikuosa, peatumismärguannete andmist ja sellega kaasnevaid ohtusid.Kiiruse mõju reageerimis-, pidurdus- ja peatumis-teekondadele,samuti nägemisele. Kuidas lasterühma koostada, kus asub saatjaja lapsed ning millised abivahendid oleksid hädavajalikud. Tänavaltoimus aga teooriale järgnev praktiline osa, mis hõlmas endaslasterühma (rühm moodustati siis koolitusel osalejatest) saatmistreaalses liikluses. NB! Lasterühma saatja on võrdväärsete õigustegaoma volituse piires liiklusreguleerijaga ja tema korraldused onliiklejatele kohustuslikud.19. ja 24 mail toimus kaheosaline lasteaiaõpetaja jaoks vajalikning ka huvitav koolitus „Õuesõpe: mängud ja aktiivsed tegevusedõues“ . Koolituse esimene osa seisnes käelises tegevuses. Saimeuusi ideid ja palju uusi oskusi meisterdamisest looduses jalooduslikest materjalidest. Koolituse teine osa koosnes aga mängulisteõppetegevuste läbiviimisest õues. Poole koolitusest hõlmasteooriaosa, teine pool möödus õues parktilisi oskusi omandades,harjutusi ja õppemänge ise läbi tehes. Saime jälle paljude teadmisteja kogemuste võrra rikkamaks! Õuesõppe viisid läbi koolitusfirmaLogoserv projektijuht ja koolitaja Ervin Laanvee ningpraktiliste töötubade juhendaja Piret Laanvee.20. mail külastasid meie lasteaeda kolleegid Tallinna lasteaiastMutionu. Toimus ringkäik ja majaga tutvustamine ning kogemusteja ideede vahetamine kohvilaua taga.Loetud päevad on jäänud meie suvepuhkuseni. Sigin- sagin siinmajas veel ei lakka. Taas on vaja saata meie Muumi rühma koolieelikudkooli. Pidulik aktus selleks puhuks toimub esmaspäeval,30. mail kell 18.00. Valmistume ka esinemiseks Paldiski perepäevalja Laulasmaa rahvatantsupäeval, mis toimub 2. juunil.Nii saabki läbi meie töine õppeaasta. Oodata jääb vaid suve. Suvion aeg, kus koguda energiat, soojust ja muljeid, et vastu minnauuele õppe- ja tööaastaleLasteaed Naerulind soovib kõigile sooja ja ilusat, peagi algavatsuveaega!Taive KikasLasteaia Naerulind direktorÕpetajad näitlejarollisJuba mitmeid aastaid on olnud lasteaias Naerulind suureks sündmuseksmeie tööka kollektiivi poolt esitada teatrietendus lastele.Nii sai see teoks ka sellel õppeaastal. Sai omavahel arutatud ningüksmeelselt otsustati, et lavastajaks on seekord õpetaja KatrinHüpponen- Veskioja. Etenduseks valiti näidend „Jussikese seitsesõpra“. Näitemänguks valmistuti põhjalikult, tehti hoolega prooveja otsiti oma osatäitja esitamiseks sobivaid kostüüme.11.mail esitatud näidendit tuli vaatama kogu lasteaia pere. Kõikelasid oma rolli sisse nagu tõelised näitlejad ja peaosalise Jussinaei peljanud üles astuda ka meie tubli direktriss Taive Kikas. Taasleidis kinnitust, et igas täiskasvanus on peidus lapsemeelsust.Säravsilmil jälgisid lapsed oma lasteaia ja rühma õpetajaid näitlemasja tantsimas. Etendus õpetas lapsi sõpra leidma ja hoidma,abivalmis ja töökas olema ning et puhkus on seda magusam midatöökam oled. Dekoratsioon ja rekvisiidid ise olid tõelised vaatamisväärsusedning lastel avanes hea pilguheit minevikku, kuidasja millega vanasti tööd tehti. Jussikese teema andis lasteaias veeljärgnevatekski päevadeks tegevust; loeti raamatut „Jussikese seitsesõpra“, joonistati näidendi teemal, lapsed etendasid kuuldut-nähtutoma rühma õpetajatele jne.Kordaläinud näitemäng tekitas hea tunde meis kõigis ning hüvamõtte, et see on meie lasteaia tore traditsioon.Karin AbeLasteaia Naerulind õpetajaPaldiski Linnaleht nr. 5/96

Paldiski Naisteklubi sai 10aastaseks!Keegi meist ei saa valida aega, milles elame.Praegu on kõigil raske – nii töö kaotanud noortelkui ka eakamatel, kes aduvad, et ei ole enamjaksu ümberringi toimuvat mõjutada. Kuidassiis see aeg üle elada? Kust leida seda särtsu, misaitaks muredest ja masendusest üle saada?Meie tillukeses kodulinnas tuntakse üksteist– pea igaüks teab kedagi, kellelt võib saada moraalsettuge ja kellega koos midagi huvitavat ettevõtta. Sest nagu juba piiblis öeldud: „Inimene eiela üksnes leivast.“2001. aasta septembris tegi Alla Gribunina PunaseRisti Paldiski osakonnale ettepaneku asutadameie linnas naisorganisatsioon. Selle mõtteoli talle välja pakkunud frau Müller Breemenilinna Katoliiklike Naiste Liidust. Alla Gribuninahaaras ideest innukalt kinni – ja 20. mail 2002.aastal sai Paldiski Naisteklubi mittetulundusühingunaregistreeritud. Klubi tegeliku asutamiseajaks loeme aga siiski 2001. aasta septembrit,mil Naisteklubi oma tegevust alustas.Algusest peale on see klubi olnud mõttekaaslasteliit, mis ühendab erinevas vanuses, erinevateerialadega ja samas ka kõige eripalgelisematehuvidega inimesi.Kuulus prantslane Antoine de Saint-Exupéry onöelnud, et „suurim luksus inimese jaoks – seeon suhtlemine!” Just suhtlemine on peamine kameie klubi tegevuses. Siia alla kuuluvad kohtumisedhuvitavate inimestega, küllakutsutudarstidega peetud vestlused tervislikest eluviisidest,reisid ja ringsõidud nii siin- kui sealpoolEesti piire, samuti teatri- ja näitusekülastused,loengud muusikast, luuleõhtud ja ka meie klubiliikmete aktiivne osalemine linna avalikus elus.Naisteklubi liikmed osalevad aktiivselt iga-aastaselheategevusüritusel Blagovest. 2010. aastasuvel võtsid Naisteklubi liikmed koos meiekaaslinlastega agaralt osa annetuste kogumisestVenemaa tulekahjuohvrite abistamiseks.Alla Gribunina juhatusel harrastatakse koorilaulu,rõõmustades muusikasõpru repertuaarigavene, eeesti ja saksa heliloojate loomingust.Naisteklubi koor on oodatud esineja kõigil ülelinnalistelpidulikel üritustel, meie koor on mitmeidkordi esinenud ka Vasalemmas ja olnudise külaliste võõrustajaks.Rahvatraditsioone järgides tähistavad klubilasedselliseid tähtpäevi, nagu uusaasta, jõulud jalihavõtted, ka mitmetel muudel puhkudel korraldatakseteeõhtuid, kus alati on laual naisteendi valmistatud road.Mitu korda aastas külastavad Naisteklubi liikmedkoos oma kaaslinlastega Pühtitsa nunnakloostrit.2006. aasta oktoobris sai teoks palverännakmööda Novgorodi, Pihkva ja Petseri pühakodasidja külastati sealseid kloostreid. ReisValamo saarele kujunes selles osalenutele vaimseltväga kirgastavaks – kõiki vaimustas Valamoiidsete pühapaikade, kirikute ja kloostri ilu.Vaatamisväärsuste külastamise entusiast ja peaorganiseerijaon klubi liige Alla Garmaš. Igalaastal tutvuvad Naisteklubi liikmed aina uuteja uute tähelepanuväärsete paikadega nii Eestiskui väljaspool meie vabariigi piire.2007. aasta juulis käisid Paldiski Naisteklubiesindajad meie sõprade, Baieri KatoliiklikeNaiste Liidu kutsel Saksamaal. Tutvuti terve reaIda-Baierimaa linnadega, kus kõikjal sai meienaistele osaks soe ja sõbralik vastuvõtt. Sellesõidu ajal sai hästi palju suheldud ja vastastikkukogemusi vahetatud. Võõrustajad korraldasidoma külaliste auks kontserdi. Selle meeldejäävakülaskäigu sisu võib kokkuvõtlikult väljendadakahe lausega: „Armasta oma ligimest!“ ja „Jagaoma õnne teistega!“.Iganädalaselt saab meie klubis kokku seltskondnaisi, kellel on sõna otseses mõttes kuldsedkäed – nad koovad ja õmblevad imelisi asju jameisterdavad miniatuurseid käsitööesemeid.Naljaga pooleks nimetame neid hellitavalt oma„kerijateks-kudujateks“. Alati, kui meile saabuvadkülalised Vasalemmast, sätivad naised omanäputöödest üles näituse, mida on alati ka väärikalttunnustatud.2010. aasta novembris korraldas Naisteklubiluuleõhtu, kuhu olid oodatud kõik luulehuvilised.Sellele üritusele kutsuvaid plakateid linnasüles riputades ei teadnud keegi, kes üldse kohaletulevad. Korraldajate üllatus oli suur, kui lisakslüürilise hingelaadiga naistele kogunesid omalemmikluuletusi ette lugema ka päris eakad, kelvanust kaugelt üle 80. Abielupaar Andrei ja JuliaTerentjev deklameerisid peast oma lemmikautoritevärsse, vaimustades kõiki kohalolijaidoma ennastunustava kirglikkuse, entusiasmi javarjamatu kiindumuse ning hellusega teineteisesuhtes. Kõige eakam luuleõhtul osaleja oli SuureIsamaasõja veteran Mihhail Lešinov, kel tänavutäitub 85. eluaasta – ja temagi luges oma lemmikluuletusipeast!Naisteklubi on tänulik Paldiski linnavalitsuseleja Paldiski Põhjasadama juhtkonnale toetuseeest, mis kõigile meie ettevõtmistele on osakssaanud: meie kasutusse antud ruumide eest, kussaame oma tegevusi läbi viia, laulukoori esinemisrõivasteeest ja ringsõitudeks transpordi võimaldamiseeest. Aitäh mõistmast, et meie klubion tõesti vajalik.Soovime, et võimalusest meie Naisteklubi tegevuseskaasa lüüa haaraksid kinni ka Paldiskiselavad eestlased. Rasketel aegadel peavad inimesedüksteisele eriti toeks olema. Meil oleks vägahea meel võtta oma klubi liikmeteks ka Eestinaisi ja pakkuda neilegi meelepäraseid tegevusija ettevõtmisi. Valik on teie – tere tulemast!Sageli öeldakse, et asendamatuid inimesi ei ole.Meie klubi liikmed võivad sellele väitele küllvastu vaielda, sest Naisteklubi asutamisest alateson Alla Gribunina meie kollektiivi süda jahing. Just tema on see, kelle eestvedamisel jakorraldamisel on praktiliselt kõik meie klubi ettevõtmisedteoks saanud. Jumal on teda õnnistanudloomupärase ande ja oskusega inimestegasuhelda, empaatiavõimega, peenetundelise jamõistva juhi omadustega. Tänu tema eeskujuleon meie klubi naised õppinud olema kannatlikumadja tähelepanelikumad, seda ka omavahelsuheldes. Tänaseks on meie klubist saanud tõelineperekond, kus ollakse hingeliselt lähedasedja alati valmis üksteist toetama.Tõsiasi, et Paldiski Naisteklubi on tegutsenudjuba 10 aastat, tõestab selgesti tema elujõudu jaeluõigust.Kirjanik Jelena Skulskaja on kunagi öelnud:„Praegune majanduskriis saab varem või hiljemläbi, selles pole kahtlust. Ja meie jaoks ontähtis see raske aeg mitte üksnes üle elada, vaidjääda seejuures inimesteks, muutumata tagaaetavateksjänesteks või irevil hammastega huntideks.“Naisteklubi asutajaliigeAlbina SterzlevaLasteaia SIPSIK kollektiiv tänab veel kord Naisteklubi eesotsasAlla Nikolajevna Gribuninaga lasteaiale osutatud abi eestnukkudele rõivaste õmblemisel. Võiks öelda, et nukkudelalgas teine elu ja nüüd saavad lapsed taas nautida omalemmikmänguasjadega mängimist. Paldiski Linnaleht nr. 5/96

Eestis upub igal aastal liiga palju inimesil i n n a l e h t • n r . 5/96 2011Kuigi võrreldes 15 aasta taguse ajaga on uppumisioluliselt vähem, upub igal aastal endiseltsuur hulk inimesi. Möödunud aastal lõpetasoma elu märjas hauas 97 inimest, selle aasta esimeseviie kuuga on Eestis uppunud juba kümmeinimest. Enim upub 40–49-aastasi, suuresülekaalus on mehed.Uppumiste peamine põhjus on nõrk ujumisoskusVähese ujumisoskusega inimesed kipuvad omavõimeid üle hindama, ujutakse liialt sügavassevette, kus jalad enam põhja ei ulata. Väsides tekibpaanika, mis viib sihitu rabelemiseni, misomakorda soodustab kiiret vee alla vajumist.Meeste puhul on uppumissurmade põhjuspeamiselt alkoholijoove. Ei maksa arvata, etoht uppuda ähvardab vaid suure joobe puhul– juba väike joove või pohmell mõjutab inimestpiisavalt, et vees viibimine ohtlikuks muutub.Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivadreflektoorsed südamevereringesüsteemi talitusehäired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemeteverevarustus võib järsult halveneda.Vee ääres tuleb lastel silm peal hoidaLaste järelevalveta jätmine on väikeste lastegajuhtuvate õnnetuste peamine põhjus. Liialt tihtiusaldavad lapsevanemad oma noorimad pereliikmedvanemate õdede-vendade hooleks, kellelei pruugi jätkuda piisavalt tähelepanu väikelapseeest hoolitsemiseks. Samuti kipuvad vanemadunustama, et veesügavus või lainetus, mistäiskasvanu jaoks on väike, võib lapsele osutudaeluohtlikuks.Nii lapsed kui täiskasvnud peaksid ujuma selleksette nähtud kohtades. Liiga kiirevoolulissejõkke või suure lainetuse korral merevetteminna on arutu risk. Tundmatus kohas vettehüpates võib inimene sattuda keeristesse võiveekasvudesse, hulgaliselt vigastusi juhtub vettehüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest,näiteks sildadelt ja muulidelt. Tuleb meeles pidada,et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud,võib leiduda veealuseid poste, kive, kändeja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravateja ohtlike esemetega.Päästevest tagab veekogul ohutuseVeekogule minnes tuleb alati jälgida ilmateadetja veenduda, et ilmastikuolud on veekogule minekukssobilikud. Päästevest selga ning töökorrasja laetud sidevahend taskusse – alles siis võibveekogule minna. Sagedasemad veesõidukitegajuhtunud õnnetuste põhjused on paatide ülekoormamine,paadisõit alkoholijoobes, sõidukskõlbmatute paatide kasutamine ja kogenematusjuhtimisel. Nende õnnetuste puhul saaks uppumisivältida, kui kaatri, jahi või paadiga sõiteskasutaksid kõik inimesed neile sobiva suurusegapäästeveste.Ära lase purjus sõpra vette!Mai lõpul algas teavituskampaania, mis manitsebalkoholi pruukinuna vette mitte minema.Suvisel ajal kasvab veeõnnetustes hukkunutearv kolm kuni neli korda ja siis tõusevadki esilejoobes inimestega juhtunud õnnetused. Nädalapäevadeston kõige ohtlikumad reede ja laupäevehk päevad, mil kõige enam puhatakse. Puhkusejuurde aga kuulub meie kultuuriruumis olenevaltseltskonnast suuremal või vähemal määralalkohol. Alanud kampaania, et seltskonnagaveekogude äärde kogunedes võetakse pahatihtikaasa alkohol, mida pruukinuna ja sellest «julgustsaanuna» kiputakse oma võimeid üle hinnatesvette ujuma. Olles ohtudest teadlik, onvõimalik säästa mitmeid elusid.Igakuuüle50soodushinnagapakkumise.Calcistrong-800+Mg+D3tblN200Kaltsiumtagabluudetugevusejatervedhambadningonvajaliksuurenenudkehalisekoormusekorral,rasedusejaimetamiseajal,menopausijärgselt.MagneesiumjaD – vitaminsoodustavadkaltsiumiimendumist.Magneesiumonvajalikveelsüdame,vereringe,lihastejanärvisüsteemitööks,lõdvestablihaseidjamõjubkrampeennetavaltT avahind807EUR .12627EEK .Soodushind 640EUR .10014EEK .T avahind1303EUR .20388EEK .Soodushind 1040EUR .16272EEK .Arthrobalanstbl500mgN120Liigestekulumise,põletikulisteprotsessidejakahjustustetulemusenavähenebkõhredesjärkjärgultglükoosamiinisisaldus.Ethoidaäraliigestegaseotudprobleemeningvähendadajubatekkinuid(liigestevalulikkus,jäikusjne),tulekstäiendavaltmanustadaglükoosamiini.Annustamine:1tablettpäevas.Paldiski Apteek E-R9.00-18.00,L-P suletud Tel6741310PaldiskiharuapteekMaximas E-R10.00-19.30,L-P 10.00-17.45 Tel6717170Apteek1kliendikaardigasoodustusostult5%(v.a. retseptiravimid)!Teretulemastmeieapteeki!Paldiski Linnaleht nr. 5/96

Lasteaias SIPSIK etendati 11. mail nuku- ja muusikalavastustP. Rimski näidendi “Pan Kotowski” põhjalkauni mängu ja tekitatud hea meeleolu eest tänada teatrinäitlejaidTamara Matjaninat (rebane), Vassili Jakovlevi (pan Kotowski) jaJegor Jakovlevi (koer Auh-Auhski) ning etenduse lavastajat JuriMihhaljovi, heliloojat Anatoli Raiti ja nukukunstnikku TamaraMatjaninat.Pärast kohtumist suhtlesime näitlejatega ja nad jutustasid, et valmistavadmeie laste jaoks ette uut lavastust, mis kantakse esimeselsuvekuul ette lausa vabas õhus – lasteaia platsil leiab aset muinasjutulinemuusikaetendus.Väikesed vaatajad tulid ettenähtud päeval ja kellaajal koos õpetajategamuusikasaali ning seadsid ennast mugavalt sisse – kõiknad ootasid läbematult etenduse algust ja kohtumist Narva teatri“ILMARINE” juba armsaks saanud näitlejatega.Maikuu on teatris “ILMARINE” pühendatud Poolale, mistõttutoodi sedapuhku meie kasvandike ette Poola muinasjutt “PanKotowski”. Näitlejate ere ja tundeküllane mäng lubas edastadalastele muinasjutu kogu mõtte ning nad said aru, et ligimesteleei tohi halba soovida. Loo kõige lõbusamaid ja kütkestavamaidhetki tõstsid esile ka lustakad laulud ja saatemuusika. TahaksimeKohtumise lahutamatu osa – näitlejate ja laste ühisfoto1. – 9. mai viidi Türgis Bodrumi linnasläbi konkursid LITTLE MISS WORLD jaMISTER WORLD.Eestit esindas seal meie linna seitsmeaastane elanik,väike Karina Jedigarova, kellele omistati 7-9-aastastevanuseklassis tiitel LITTLE MISS GLOBE ning ühtlasika tiitel MOST BEAUTIFUL FACE (KÕIGE KAUNIMNÄGU). Õnnitleme Karinat võidu puhul!Jedigarovite perekond tänab linnavalitsust 250 eurosuuruse toetuse, fondi UUS LAINE 100 euro suuruserahalise annetuse, perekond Strelkove osutatud materiaalseabi ning Marina Zahharovat retrostiilis kleitidekujundamise ja õmblemise eest.Konkurssi puudutava informatsiooniga saab tutvudaveebisaidil http://www.slag.am/10 Paldiski Linnaleht nr. 5/96

l i n n a l e h t • n r . 5/96 2011Paldiski õigeusukirikus alustas taas tööd laste pühapäevakoolPühapäevakool tähendab lastele mõeldud õppetunde,mille käigus räägitakse neile arusaadavalviisil õigeusu alustest ja jutustatakse piiblilugusid.Nimetuse on selline kool saanud õppetöötoimumise päevast, sest harilikult viiakse tundeläbi vahetult kirikus jumalateenistuse ajal võipärast seda. Peamine õppeaine on kahtlematajumalasõna. Lapsed õpivad tundma Vana ja UueTestamendi olulisemaid sündmusi, katekismustja pühakute elulugusid, tutvuvad kirikupühadeja õigeusu jumalateenistuse aluspõhimõteteganing õpivad kirikuslaavi keelt ja kirikulaule.Pühapäevakooli kasvandikud võtavad rõõmugaosa ettevalmistuste tegemisest suurteks kirikupühadeksja stendide kujundamisest.Pühapäevakooli korraldamise põhiliste eesmärkidehulka kuulub lastes kristliku maailmavaatekujundamine. Last õpetatakse vanemaid austama,nooremate eest hoolitsema ja ligimestessetähelepanelikult suhtuma, moraali- ja kõlblusereegleidjärgima, oskama teistele kaasa eladaning nägema ja hindama headust, sest see kõikaitab kasvatada lapse südant. Pühapäevastes õppetundideskasvandikud mitte üksnes ei tutvuõigeusukiriku aluste ja tavadega, vaid õpivadka mõistma hingelise tasakaalu ning vaimse jakehalise kasvamise seadusi, valima iseseisvaltõigeid lahendusi ja suhtuma oma ülesannetessevastutustundlikult.2010. aasta oktoobrikuus algasid Paldiski PühaSuurmärter ja Tervendaja Panteleimoni kirikujuures taas pühapäevakoolitunnid, mis varemtoimusid isa Aleksei Kolossovi ajal. Koolis käivadlapsed alates neljandast-viiendast eluaastast.On märgatud, et pühapäevakoolis õppivadlapsed on heasüdamlikud, sõnakuulelikud ja tähelepanelikud.Tänapäeva maailmas on paljudmoraali alustoed kõikuma löönud ja seetõttuon tähtis, et inimene õpiks heal ja kurjal vahettegema. Pühapäevakoolis rajataksegi selliseleTänu hoolimise ja tähelepanu eestVeteraniorganisatsioonide Liit ja PaldiskiVene kogukond avaldavad sügavat tänuPaldiski linnavalitsusele ja isiklikult hrKaupo Kallasele restoranis Valge Laev korraldatudpiduliku lõuna rahastamise eest,millega tähistati 8. mail fašismi üle saavutatudvõidu 66. aastapäeva. Suur tänu rikkalikultkaetud laua, lillede ja südamlikesoovide eest!Suur tänu ka Nadežda Smirnovale (Kaubamajakauplus) toidupakkide kinkimise eestneile veteranidele, kelle tervislik seisundei võimaldanud neil 8. mai pidulikul lõunasöögilosaleda. Veteranidele anti üle 22kingipakki.Eriline tänu Paldiski Põhjasadama juhatajalehr Aleksei Tšultsile rahaliste kingitusteja õnnitluste eest, mis said osaks kõikidelePaldiskis elavatele veteranidele. Kõik 54veterani said Põhjasadama juhilt 35 eurot.Täname teid kõiki veel kord Suure Isamaasõjaveteranidele osutatud tähelepanu,hoolivuse ja materiaalse toetuse eest! AndkuJumal teile tervist ja jõudu!Õnnitleme kõiki veterane ja nende pereliikmeidolnud pidupäeva puhul. Soovimevahetegemisele alusmüür. Koolieeliku kujunemiselon kõige olulisemad tõele avatus, siirus,rühmasuhtluse kujundamine ja õigete eeskujudevalimine, mistõttu on õppetöö suunatud sellele,et õpetada last Jumalat armastama, kirikutmõistma, oma andeid ja oskusi kasutama ningorienteeruma sellele, et inimestesse tuleb suhtudahästi.Paldiski kiriku preester isa Nikolaiteile tugevat tervist ja palju kauneid päevioma lähedaste keskel!Veteranide nõukogu,Vene kogukondÕnnitleme laste instrumentaalansamblit „Melodija“ ja selle juhti IvanŠtšegolevi saavutatud I koha eest (instrumentaalmuusika kategoorias)23. –24. aprillil 2011 Narvas toimunud rahvusvahelisel konkurss-festivalil„Narva kevad“.Täpsem info selle sündmuse kohta: www.narvaspring2010.narod.ruPaldiski linnavalitsus,Paldiski Linnalehe toimetusSüdamlikud õnnitlusedAleksandra Judinile90. aasta juubeli puhul!Soovime tervist ja kõike kaunist!Paldiski Linnalehe toimetusPaldiski Linnaleht nr. 5/96 11

6. mail viidi meie linnas läbi Orienteerumispäev2011.Seda spordiüritust korraldab Paldiski linnavalitsusetoetusel Paldiski Huvikeskus.Ürituse eesmärk on ahvatleda lapsi ja nooriaktiivselt spordiga tegelema ja harrastamatervislikke eluviise.Tänavu toimusid võistlused neljas vanuseklassis,kuhu kuuluvad vastavalt 5.-6., 7.-8., 9.-10. ja 11.-12. klassi õpilased. Kokkuosales 12 võistkonda: 7 võistkonda PaldiskiVene Gümnaasiumist ja 5 Paldiski Gümnaasiumist.Sellel aastal oli distantsi pikkus3,7 km ja kontrollpunkte (KP) oli rajal 7.Stardis said kõik võistkonnad legendigavarustatud kaardi, millel olid märgitudKP-d, ja kiibi, millega tuli fikseerida KP-sviibimine. Rada loeti õigesti läbituks, kuivõistkond liikus kogu distantsil (läbi kõikidekontrollpunktide) täiskoosseisus ja kalõpetas võistluse tervikuna.Võitjaks tulid kõige paremat aega näidanudvõistkonnad.5.-6. klasside hulgas oli võitja PaldiskiGümnaasiumi võistkond LEOPARD, kelletulemus oli 00:31:081. Melanie Juhkam2. Romi Maškovski3. Andres Rein4. Aleksander Jakobson5. Markus Kirsipuu7.-8. klasside hulgas oli võitja PaldiskiGümnaasiumi võistkond KAJAKAS, kelletulemus oli 00:25:391. Ester Lantsev2. Mirell-Antuanette Kats3. Daniel Ojaaru4. Robin Kinnunen5. Joonas Tammeaid9.-10. klasside hulgas oli võitja PaldiskiGümnaasiumi võistkond PALDISKI NK,kelle tulemus oli 00:25:231. Kenneth-Martin Kreitsmann2. Tõnis Valk3. Rivo Mölder4. Ayrton Ardon5. Henry Veskioja11.-12. klasside hulgas oli võitja PaldiskiVene Gümnaasiumi võistkond 11 KLASS,kelle tulemus oli 00:24:571. Andrei Šenderjuk2. Oleg Kamoza3. Vladislav Sahharov4. Ksenia Antonjuk5. Olesja RešnjakVõitjatele anti üle mälestuskarikad ninglisaks sellele said kõik võistluses osalenudaukirja ja neid kostitati maiustustega.Tohutu suurt tänu Orienteerumispäeva2011 korraldamisel ja läbiviimisel osutatudabi eest väärivad meie linna gümnaasiumid,kehalise kasvatuse õpetajad JaanusSaat ja Valentina Volkova ning peakohtunikVladimir Savinov.Kõiki rajal saavutatud tulemusi on võimalikvaadata siin:http://mail.srd.ee/srdsk/results/201105_Paldiski/splits.htmI koha võitnud Paldiski Vene gümnaasiumi 11. klassi meeskonnaautasustaminePaldiski gümnaasiumi võidukas meeskond PALDISKI NKI koha pälvs Paldiski gümnaasiumi võistkond LEOPARDSpordiuudised15. mail toimusid Paldiski ujulas lahtised meistrivõistlused lestaujumises. Need viiaksetraditsiooniliselt läbi kord aastas Paldiski linnavalitsuse toetusel. Võisteldi kahevõistluses 50SF ja 50 BF. Kõige pisemad olid 2006. aastal sündinud sportlased, kõige vanemate sünniaastaoli aga 1998. Võistluses medalite eest osalesid Paldiski klubi Kuldlest, Maardu klubi Maardu,Leedu klubi Akvanautas ning Tallinna klubide Fortuna, A. Tulki ja Meduus esindajad.Ühtekokku oli sportlasi 130. Kõik lapsed näitasid häid tulemusi.Võistlused tähendavad alati põnevust, võidurõõmu või kurbust ebaõnnestunud esinemisepärast – nii kujunebki välja sportlase iseloom.Meie medalivõitjad:Kuld J. Kondrakov (2006), K. Bobrovskaja (2004), D. Smirnova (2003), S. Silitšenko(2001), K. Morozova (1999), A. Undozerov (2000), I. Barnatski (1999), A.Beljajev (1998)Hõbe T. Mirošnitšenko (2006), V. Strelnikova (1998), K. Balahhontsev (2002), D.Savinov (2001)Pronks G. Žukov (2005), G. Šved (2004), J. Pärnik (2003), D. Prudnitšenko (2001), P.Antonjuk (2000), D. Dotsenko (2000).Võistluste kõige eredam ja kaasahaaravam sündmus oli võistkondade teatevõistlus. Meievõistkond tuli kogu oma klubi ees suurt vastutust tundes ja spordisõprade tohutu toetusenajal määratu suure edumaaga esimeseks!SK Kuldlest usub nüüd, et järgmisel hooajal on medalisaajaid meie seas veelgi rohkem jarekordid on veelgi uhkemad.Meie teatevõistkond (S. Silitšenko, D. Bobrov, P.Antonjuk, E. Visbek, K. Morozova, I. Barnatski,V. Strelnikova, A. Beljajev)12 Paldiski Linnaleht nr. 5/96Klubi KULDLEST kõige väiksemad ujujad

l i n n a l e h t • n r . 5/96 2011lugeja kiriAjalehe toimetusse pöördus üks Peetri tn20 korteriühistusse kuuluvatest omanikest(oma nime palus ta ütlemata jätta), kes eiolnud rahul juhatuse tööga ja kes teatas,et ühistule kuuluv maa-ala on prahti täis.Kuna elanikelt võetakse majaümbrusekorrashoidmise eest tasu, on neil õigusnõuda puhtust, aga selle omaniku kinnitusel„ei tee keegi midagi”.Korra puudumisest rääkides mainismajaelanik veel üht asjaolu. Möödunudtalvel kukkus alla Peetri tn 20 majakoridorirõdu sein. Tema sõnul olikorteriühistu esimehe reageering elanikenördimuse peale maja ees vedeleva rõduosapärast niisugune: „Kas ma pean selle siisise ära koristama?”Ühtlasi kinnitas toimetuse poolepöördunud elanik, et trepikodade eespaiknev kõnnitee on täis eraisikute autosid.Majas elab palju invaliide, trepikodadelähedusse pargitud autod aga takistavadnende liikumist. Elanikud olid sunnitudseoses sellega ühistu esimehele avaldusekirjutama.„Ühistus on kuhjaga probleeme,” kurdabmajaelanik. „Kuhu peavad elanikudpöörduma, et ühistus siiski kord majjasaaks?”Korteriühistu juhatuse esimehe NataljaOrlova kommentaarOn väga solvav kuulda, et meil „ei teekeegi midagi”. Meie ühistu majahoidjakoristab kohusetundlikult majaümbritsevat territooriumi, kuid kahjukson paljudel elanikel harjumus linde toita jatoidujäätmeid visatakse selleks otse aknastvälja. See reostab väga õue, aga nagu te isegimõistate, ei saa majahoidja ööpäevaringseltterritooriumi koristada. Ma võin selleleveel lisada, et majas on üheksa koera jakõigest kaks loomaomanikku koristavadoma hoolealuste väljaheiteid. Nii etelanikud peavad ise pöörama tähelepanuoma harjumustele, mille tagajärjel maa-alapidevalt reostub.Teataval määral võis põhjustada prahitekkimist meie ühistule kuuluval maalvanade puude langetamine. Veidi aegatagasi pöördusime linna juhtkonnapoole palvega osutada meile kaasabi selleteenuse tasuta tellimisel ettevõttelt PaldiskiLinnahoolduse OÜ. Linnapea hr KaupoKallas tuli meile antud küsimuses vastuja selle eest talle suur aitäh. Puust jäänudoksad (esialgu on õnnestunud kavas olevastkolmest puust maha saagida kõigest üks)on kuhja kogutud ning praegusel hetkelon need Peetri tänava sõidutee ääres jaPaldiski Linnahoolduse töötajad viivadneed minema.Rõdusein kukkus alla tugeva tuule tõttu.Sein on väga raske, inimene ei jõua sedamaastki kergitada ja muidugi ei jaksamajahoidja seina ära koristada, rääkimatajuba sellest, et praegu polegi seda kuhugikoristada – tavalisse prügikasti seinei mahu. Kord aastas tellime ühistulekonteineri suuremõõtmelise prahi jaoks.Enamasti ei õnnestu meil seda kahjuks teha,sest niisugune teenus on kallis. Praegusekson konteiner juba tellitud ja lähipäevadelveetakse rõdusein meie territooriumiltminema.Vahetult trepikodade ette autosid ei pargitaja kirja parkimise kohta ei ole mulle keegisaatnud – ma kuulen sellest üleüldseesimest korda. Mõne päeva pärast toimubühistu koosolek, kus määratakse kindlaks,millisel kohal tohib parkida iga üksikutmeie ühistu elanikele kuuluvat autot.Nende fotode põhjal võib teha järelduse,et Peetri tn 20 korteriühistu õu on heasseisukorras: siin on puhas, trepikodadevälisuste ees kasvavad lilled, pargitud autodei häiri jalakäijate liiklemist. Kell 3 päevalteeb majahoidja veel tööd.(Fotod on tehtud 23. mail.)Paldiski Linnaleht nr. 5/96 13

. juunil toimub issi kirikusLauluraamatuaasta raames Eesti EvangeelseLuterliku KirikuLäänearju praostkonna laulupäevksteist peab oidma.Laulupäeva jumalateenistus ja kontsert algabkell !."", osalevad praostkonna vaimulikud, kooridja muusikud. Solist annaLiina %&sa.Sissepääs on tasuta.Olete oodatud!14 Paldiski Linnaleht nr. 5/96

Kohalik hääl onnüüdsest kõlavamOlen korduvalt kuulnud omavalitsusjuhtekurtmas, et nende piirkonnastoimuvat ei kajastata piisavalt üleriigilisesmeedias ning et meediat ei huvitakohalikul tasandil toimuv. Nüüd onsee aeg möödas, sest alates 15. aprillistalustas kohalike uudiste portaal eestielu.eekoostööd Eesti suurima internetikeskkonnagaDelfi. Läbi uue koostööjõuavad kohalikud uudised oluliseltsuurema hulga lugejateni.Kuidas muidu oleks laiem üldsus teadasaanud sellest, et Võrus alustas tegevusttervislikku kiirtoitu valmistav ettevõte,Kiikla küla köetakse kaevandusveegavõi Keilakas tuli taipoksi maailmameistriks?Eestielu.ee alustas eraldiseisvana tegelikultjuba pool aastat tagasi. Vahepealseajaga oleme tublisti kasvanud – alustasime54 omavalitsusega, praegu agakajastame 106 paiga uudiseid ja teateid.Peale sisu oleme täiustanud ka portaaliväljanägemist. Portaali uus kujundusmuutis eestielu.ee kasutajasõbralikumaks,lisandus maakonna tasand, misannab tervikpildi maakonnas ilmunudvärskemast materjalist. Igal alalehelnäeb nüüd vastava koha ilmateadetning lähiajal lisanduvad ka konkreetsevalla või maakonna reklaamid.Omavalitsuslehed on meie portaaliselgrooks. Mõnes paigas aga ei ilmu kohalikleht iga kuu, samuti seab artikliteavaldamisele piirangu lehekülgede arv.Seetõttu lõime võimaluse saata kaastöidotse meie portaalile. Artiklid onoodatud nii kohalikelt inimestelt kuierinevate asutuste ja kodanikeühendusteesindajailt. Nädalas jagame parematekaastööde vahel välja 150 eurot. Ootameseltside, MTÜ-de ja kõigi aktiivseteinimeste kaasalöömist, et üheskoosluua koht, mis annab parima võimalikupildi Eesti eri paigus toimuvast.l i n n a l e h t • n r . 5/96 2011Eesti Traalpüügi Ühistu tootmiskompleks Paldiskis,Jaama 6C pakub tööd.Amet:KALATOODETE TEHNOLOOG-MEISTERTööülesanded:Tootmistsehhi igapäevase töö korraldamineTootmistehnoloogiate väljatöötamine jajärgimineHACCP reeglite järgimise tagaminetootmisesMaterjalide kuluarvestuse pidamineTööaja arvestuse pidamineVastavate aruannete koostamine jajuhtkonnale esitamineTootearenduse korraldamineNõuded kandidaadile:Toiduainete tehnoloogia alane eriharidusHACCP põhimõtete tundmineKorrektsus ja täpsusTöökollektiivi (ca 12 inimest) juhtimiseksvajalik oskus ja võimedVene keele oskus suhtlustasandilArvutikasutamisoskus (teksti- jatebelitöötlus)Kasuks tuleb:Eelnev töökogemusTööle asumine:KoheCV koos palgasooviga palume saataaadressile info@traalpyyk.ee hiljemalt04.06.2011Tanel SaarmannPaldiski Linnaleht nr. 5/96 15

Kiri toimetuseleMa töötasin pool aastat (2010. aasta 27. septembristkuni 2011. aasta 31. märtsini) Rae46 korteriühistu majahoidjana. Ma läksinsinna tööle ajutiselt, et asendada haigestunudmajahoidjat. Töö- ja palgatingimusedrahuldasid mind. Me leppisime ühistu esimehegakokku, et mulle makstakse 2600krooni kuus (1300 krooni treppide ja samapalju maja ümbritseva maa-ala koristamiseeest). Töötama pidin ma esmaspäevast reedeni.Palgapäev on iga kuu esimene kuupäevja töötasu antakse otse kätte.Juba eelmise majahoidja ajal lebas prügikastideees põõsastes vedrumadrats. Esimeesütles mulle, et ma viskaksin madratsikonteinerisse. Muidugi ei hakanud ma sedategema. Esiteks ei oleks ma jõudnud sedaüksinda tõstagi ja teiseks loetakse madratsitsuuremõõtmeliseks prahiks, mistõttuseda ei tohi prügikonteinerisse visata. Kuiõhtul pimedaks läks, viskas esimees koosühe majaelanikuga madratsi konteinerisse.Pärast seda hakkas ühistu esimees järgmiselnädalavahetusel ise õues lehti pühkima(see toimus oktoobris). Kui jõudis kätte aegtöö eest tasuda, maksis ta mulle 2600 krooniasemel kõigest 2100 krooni. Nõnda siismaksti mulle 500 krooni vähem.Novembrist alates hakkasin ma koristamaainult trepikodasid, mille eest tuli mullemaksta 1300 krooni. Kui mindi üle eurole,hakkas esimees sellest summast 20 eurotkinni pidama, teatades eelnevalt mulle, ettalvel treppi ei pesta ja see summa kantakseüle majahoidjale, kes koristab maja ümbertlund. Nii sain ma nüüd 83 euro asemel 63eurot.Märtsis hakkasin ma treppe pesema, öeldesenne seda esimehele: „Marina, mapesen treppe ja seepärast on mul kindaidvaja.” Töökindad mulle anti ja tegin koguselle kuu jooksul kohusetundlikult tööd. 2.aprillil sain ma palka, kuid taas oli 20 eurotpuudu – 83 euro asemel maksti mulle jällekõigest 63, ehkki reedeti ma pesin treppeja esmaspäeviti pühkisin neid. Esimees ütlesmulle, et märts on talvekuu ja seetõttuei ole treppe vaja pesta. Ja veel ütles ta, etma olen halvasti koristanud. Ma küsisinelanike käest järele ja kõik olid minu töötulemustega rahul.Minuga toimiti väga ebaausalt. See teebhaiget ja on solvav. Öelge mulle, kuidasõiglus jalule seada ja raha oma töö eesttäies ulatuses kätte saada?Nina HaritonovaRae 46Korteriühistu esimehe Marina JefimovakommentaarNiina Haritonova töötas meie ühistus koristajana,mitte kojamehena. Ainult vägalühikmest aega – üks kuu – töötas ta üheaegseltkoristajana ning kojamehena, agapidime tema teenetest loobuma. Esiteksei saabunud ta tööle ettenähtud ajal. Kojameespeab alustama oma tööd varahommikul,kuid tema ilmus kohale alles pärastkella kahtteist päeval. Teiseks, oktoobrikuusoli tarvis aktiivselt tegelda mahalangenudja kuivanud lehtede koristamisega.Niina tegi seda haruharva ja koristas lehtinäiteks tugeva tuulega, nii et tema tegevusjäi tulemusteta. Õu oli lehti täis ja kojamehetöö tuli tema eest ära teha. Lehti koristasinmina, seda tegi ka üks ühistu juhatuseliige ja veel üks ettevõtlik majaelanik.Kuivõrd Niina Haritonova ei täitnud omatööülesandeid nii, nagu vaja, pidi keegi teineselle töö ära tegema. Juhatuse liikmedküsisid minult: „Milleks meile selline töötaja?“Selle tulemusel olin sunnitud jätmatema hooleks ainult trepikodade koristamise.Aga ka selles osas ei olnud ta eriti püüdlik.Talvisel ajal tuleb trepikodasid pestaküll harvem, kuid siiski vähemalt kord 3–4nädala jooksul, et oleks puhas. Elanikudkaebasid, et koridorid on räpased. Ma tuletasinkoristajale tema otseseid kohustusikorduvalt meelde, kuid tulu ei olnud sellestvähimalgi määral.Palgast rääkides ütlesin talle kohe, et temasaab väiksema summa kui kojamees. Talvoli lumerohke, seetõttu tuli maksta kojameheleraske töö eest lisatasu. Kuna lundoli sel talvel tõesti väga palju, palkasimeveel ühe kojamehe. Need mehed puhastasidterritooriumi lumest mitu korda päevas.Tulid välja ka pühade ajal ning puhkepäevadel.Märtsis ei olnud talv veel läbi– lumi ja jää olid alles maas. Kojameesteljätkus tööd kuhjaga ja selle eest maksti neiletäiendavat tasu.Niina Haritonovaga meil mingit töölepingutei olnud, nii et mingeid pretensioonetemal olla ei saa. Ja pean tunnistama, et temagaoli üldse väga palju probleeme, millestma ei tahaks rääkida.PALDISKIREHABILITATSIOONIKESKUSTEATABPALDISKI REHABILITATSIOONIKESKUSON SULETUD30.05.2011 KUNI 28.08.2011JUHTKONDHAMBARAVIPaldiskis Rae 38Avatud: E, T, K, R 14.00-18.00 L 10.00-14.00Neljapäev suletudLastel kuni 19a hambaravi on TASUTATel: 674-1194; 58588-51916 Paldiski Linnaleht nr. 5/96