<strong>Paldiski</strong> Naisteklubi sai 10aastaseks!Keegi meist ei saa valida aega, milles elame.Praegu on kõigil raske – nii töö kaotanud noortelkui ka eakamatel, kes aduvad, et ei ole enamjaksu ümberringi toimuvat mõjutada. Kuidassiis see aeg üle elada? Kust leida seda särtsu, misaitaks muredest ja masendusest üle saada?Meie tillukeses kodulinnas tuntakse üksteist– pea igaüks teab kedagi, kellelt võib saada moraalsettuge ja kellega koos midagi huvitavat ettevõtta. Sest nagu juba piiblis öeldud: „Inimene eiela üksnes leivast.“2001. aasta septembris tegi Alla Gribunina PunaseRisti <strong>Paldiski</strong> osakonnale ettepaneku asutadameie linnas naisorganisatsioon. Selle mõtteoli talle välja pakkunud frau Müller Breemenilinna Katoliiklike Naiste Liidust. Alla Gribuninahaaras ideest innukalt kinni – ja 20. mail 2002.aastal sai <strong>Paldiski</strong> Naisteklubi mittetulundusühingunaregistreeritud. Klubi tegeliku asutamiseajaks loeme aga siiski 2001. aasta septembrit,mil Naisteklubi oma tegevust alustas.Algusest peale on see klubi olnud mõttekaaslasteliit, mis ühendab erinevas vanuses, erinevateerialadega ja samas ka kõige eripalgelisematehuvidega inimesi.Kuulus prantslane Antoine de Saint-Exupéry onöelnud, et „suurim luksus inimese jaoks – seeon suhtlemine!” Just suhtlemine on peamine kameie klubi tegevuses. Siia alla kuuluvad kohtumisedhuvitavate inimestega, küllakutsutudarstidega peetud vestlused tervislikest eluviisidest,reisid ja ringsõidud nii siin- kui sealpoolEesti piire, samuti teatri- ja näitusekülastused,loengud muusikast, luuleõhtud ja ka meie klubiliikmete aktiivne osalemine linna avalikus elus.Naisteklubi liikmed osalevad aktiivselt iga-aastaselheategevusüritusel Blagovest. 2010. aastasuvel võtsid Naisteklubi liikmed koos meiekaaslinlastega agaralt osa annetuste kogumisestVenemaa tulekahjuohvrite abistamiseks.Alla Gribunina juhatusel harrastatakse koorilaulu,rõõmustades muusikasõpru repertuaarigavene, eeesti ja saksa heliloojate loomingust.Naisteklubi koor on oodatud esineja kõigil ülelinnalistelpidulikel üritustel, meie koor on mitmeidkordi esinenud ka Vasalemmas ja olnudise külaliste võõrustajaks.Rahvatraditsioone järgides tähistavad klubilasedselliseid tähtpäevi, nagu uusaasta, jõulud jalihavõtted, ka mitmetel muudel puhkudel korraldatakseteeõhtuid, kus alati on laual naisteendi valmistatud road.Mitu korda aastas külastavad Naisteklubi liikmedkoos oma kaaslinlastega Pühtitsa nunnakloostrit.2006. aasta oktoobris sai teoks palverännakmööda Novgorodi, Pihkva ja Petseri pühakodasidja külastati sealseid kloostreid. ReisValamo saarele kujunes selles osalenutele vaimseltväga kirgastavaks – kõiki vaimustas Valamoiidsete pühapaikade, kirikute ja kloostri ilu.Vaatamisväärsuste külastamise entusiast ja peaorganiseerijaon klubi liige Alla Garmaš. Igalaastal tutvuvad Naisteklubi liikmed aina uuteja uute tähelepanuväärsete paikadega nii Eestiskui väljaspool meie vabariigi piire.2007. aasta juulis käisid <strong>Paldiski</strong> Naisteklubiesindajad meie sõprade, Baieri KatoliiklikeNaiste Liidu kutsel Saksamaal. Tutvuti terve reaIda-Baierimaa linnadega, kus kõikjal sai meienaistele osaks soe ja sõbralik vastuvõtt. Sellesõidu ajal sai hästi palju suheldud ja vastastikkukogemusi vahetatud. Võõrustajad korraldasidoma külaliste auks kontserdi. Selle meeldejäävakülaskäigu sisu võib kokkuvõtlikult väljendadakahe lausega: „Armasta oma ligimest!“ ja „Jagaoma õnne teistega!“.Iganädalaselt saab meie klubis kokku seltskondnaisi, kellel on sõna otseses mõttes kuldsedkäed – nad koovad ja õmblevad imelisi asju jameisterdavad miniatuurseid käsitööesemeid.Naljaga pooleks nimetame neid hellitavalt oma„kerijateks-kudujateks“. Alati, kui meile saabuvadkülalised Vasalemmast, sätivad naised omanäputöödest üles näituse, mida on alati ka väärikalttunnustatud.2010. aasta novembris korraldas Naisteklubiluuleõhtu, kuhu olid oodatud kõik luulehuvilised.Sellele üritusele kutsuvaid plakateid linnasüles riputades ei teadnud keegi, kes üldse kohaletulevad. Korraldajate üllatus oli suur, kui lisakslüürilise hingelaadiga naistele kogunesid omalemmikluuletusi ette lugema ka päris eakad, kelvanust kaugelt üle 80. Abielupaar Andrei ja JuliaTerentjev deklameerisid peast oma lemmikautoritevärsse, vaimustades kõiki kohalolijaidoma ennastunustava kirglikkuse, entusiasmi javarjamatu kiindumuse ning hellusega teineteisesuhtes. Kõige eakam luuleõhtul osaleja oli SuureIsamaasõja veteran Mihhail Lešinov, kel tänavutäitub 85. eluaasta – ja temagi luges oma lemmikluuletusipeast!Naisteklubi on tänulik <strong>Paldiski</strong> linnavalitsuseleja <strong>Paldiski</strong> Põhjasadama juhtkonnale toetuseeest, mis kõigile meie ettevõtmistele on osakssaanud: meie kasutusse antud ruumide eest, kussaame oma tegevusi läbi viia, laulukoori esinemisrõivasteeest ja ringsõitudeks transpordi võimaldamiseeest. Aitäh mõistmast, et meie klubion tõesti vajalik.Soovime, et võimalusest meie Naisteklubi tegevuseskaasa lüüa haaraksid kinni ka <strong>Paldiski</strong>selavad eestlased. Rasketel aegadel peavad inimesedüksteisele eriti toeks olema. Meil oleks vägahea meel võtta oma klubi liikmeteks ka Eestinaisi ja pakkuda neilegi meelepäraseid tegevusija ettevõtmisi. Valik on teie – tere tulemast!Sageli öeldakse, et asendamatuid inimesi ei ole.Meie klubi liikmed võivad sellele väitele küllvastu vaielda, sest Naisteklubi asutamisest alateson Alla Gribunina meie kollektiivi süda jahing. Just tema on see, kelle eestvedamisel jakorraldamisel on praktiliselt kõik meie klubi ettevõtmisedteoks saanud. Jumal on teda õnnistanudloomupärase ande ja oskusega inimestegasuhelda, empaatiavõimega, peenetundelise jamõistva juhi omadustega. Tänu tema eeskujuleon meie klubi naised õppinud olema kannatlikumadja tähelepanelikumad, seda ka omavahelsuheldes. Tänaseks on meie klubist saanud tõelineperekond, kus ollakse hingeliselt lähedasedja alati valmis üksteist toetama.Tõsiasi, et <strong>Paldiski</strong> Naisteklubi on tegutsenudjuba 10 aastat, tõestab selgesti tema elujõudu jaeluõigust.Kirjanik Jelena Skulskaja on kunagi öelnud:„Praegune majanduskriis saab varem või hiljemläbi, selles pole kahtlust. Ja meie jaoks ontähtis see raske aeg mitte üksnes üle elada, vaidjääda seejuures inimesteks, muutumata tagaaetavateksjänesteks või irevil hammastega huntideks.“Naisteklubi asutajaliigeAlbina SterzlevaLasteaia SIPSIK kollektiiv tänab veel kord Naisteklubi eesotsasAlla Nikolajevna Gribuninaga lasteaiale osutatud abi eestnukkudele rõivaste õmblemisel. Võiks öelda, et nukkudelalgas teine elu ja nüüd saavad lapsed taas nautida omalemmikmänguasjadega mängimist. <strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 5/<strong>96</strong>
Eestis upub igal aastal liiga palju inimesil i n n a l e h t • n r . 5/<strong>96</strong> 2011Kuigi võrreldes 15 aasta taguse ajaga on uppumisioluliselt vähem, upub igal aastal endiseltsuur hulk inimesi. Möödunud aastal lõpetasoma elu märjas hauas 97 inimest, selle aasta esimeseviie kuuga on Eestis uppunud juba kümmeinimest. Enim upub 40–49-aastasi, suuresülekaalus on mehed.Uppumiste peamine põhjus on nõrk ujumisoskusVähese ujumisoskusega inimesed kipuvad omavõimeid üle hindama, ujutakse liialt sügavassevette, kus jalad enam põhja ei ulata. Väsides tekibpaanika, mis viib sihitu rabelemiseni, misomakorda soodustab kiiret vee alla vajumist.Meeste puhul on uppumissurmade põhjuspeamiselt alkoholijoove. Ei maksa arvata, etoht uppuda ähvardab vaid suure joobe puhul– juba väike joove või pohmell mõjutab inimestpiisavalt, et vees viibimine ohtlikuks muutub.Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivadreflektoorsed südamevereringesüsteemi talitusehäired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemeteverevarustus võib järsult halveneda.Vee ääres tuleb lastel silm peal hoidaLaste järelevalveta jätmine on väikeste lastegajuhtuvate õnnetuste peamine põhjus. Liialt tihtiusaldavad lapsevanemad oma noorimad pereliikmedvanemate õdede-vendade hooleks, kellelei pruugi jätkuda piisavalt tähelepanu väikelapseeest hoolitsemiseks. Samuti kipuvad vanemadunustama, et veesügavus või lainetus, mistäiskasvanu jaoks on väike, võib lapsele osutudaeluohtlikuks.Nii lapsed kui täiskasvnud peaksid ujuma selleksette nähtud kohtades. Liiga kiirevoolulissejõkke või suure lainetuse korral merevetteminna on arutu risk. Tundmatus kohas vettehüpates võib inimene sattuda keeristesse võiveekasvudesse, hulgaliselt vigastusi juhtub vettehüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest,näiteks sildadelt ja muulidelt. Tuleb meeles pidada,et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud,võib leiduda veealuseid poste, kive, kändeja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravateja ohtlike esemetega.Päästevest tagab veekogul ohutuseVeekogule minnes tuleb alati jälgida ilmateadetja veenduda, et ilmastikuolud on veekogule minekukssobilikud. Päästevest selga ning töökorrasja laetud sidevahend taskusse – alles siis võibveekogule minna. Sagedasemad veesõidukitegajuhtunud õnnetuste põhjused on paatide ülekoormamine,paadisõit alkoholijoobes, sõidukskõlbmatute paatide kasutamine ja kogenematusjuhtimisel. Nende õnnetuste puhul saaks uppumisivältida, kui kaatri, jahi või paadiga sõiteskasutaksid kõik inimesed neile sobiva suurusegapäästeveste.Ära lase purjus sõpra vette!Mai lõpul algas teavituskampaania, mis manitsebalkoholi pruukinuna vette mitte minema.Suvisel ajal kasvab veeõnnetustes hukkunutearv kolm kuni neli korda ja siis tõusevadki esilejoobes inimestega juhtunud õnnetused. Nädalapäevadeston kõige ohtlikumad reede ja laupäevehk päevad, mil kõige enam puhatakse. Puhkusejuurde aga kuulub meie kultuuriruumis olenevaltseltskonnast suuremal või vähemal määralalkohol. Alanud kampaania, et seltskonnagaveekogude äärde kogunedes võetakse pahatihtikaasa alkohol, mida pruukinuna ja sellest «julgustsaanuna» kiputakse oma võimeid üle hinnatesvette ujuma. Olles ohtudest teadlik, onvõimalik säästa mitmeid elusid.Igakuuüle50soodushinnagapakkumise.Calcistrong-800+Mg+D3tblN200Kaltsiumtagabluudetugevusejatervedhambadningonvajaliksuurenenudkehalisekoormusekorral,rasedusejaimetamiseajal,menopausijärgselt.MagneesiumjaD – vitaminsoodustavadkaltsiumiimendumist.Magneesiumonvajalikveelsüdame,vereringe,lihastejanärvisüsteemitööks,lõdvestablihaseidjamõjubkrampeennetavaltT avahind807EUR .12627EEK .Soodushind 640EUR .10014EEK .T avahind1303EUR .20388EEK .Soodushind 1040EUR .16272EEK .Arthrobalanstbl500mgN120Liigestekulumise,põletikulisteprotsessidejakahjustustetulemusenavähenebkõhredesjärkjärgultglükoosamiinisisaldus.Ethoidaäraliigestegaseotudprobleemeningvähendadajubatekkinuid(liigestevalulikkus,jäikusjne),tulekstäiendavaltmanustadaglükoosamiini.Annustamine:1tablettpäevas.<strong>Paldiski</strong> Apteek E-R9.00-18.00,L-P suletud Tel6741310<strong>Paldiski</strong>haruapteekMaximas E-R10.00-19.30,L-P 10.00-17.45 Tel6717170Apteek1kliendikaardigasoodustusostult5%(v.a. retseptiravimid)!Teretulemastmeieapteeki!<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 5/<strong>96</strong>