21/90 19.11.2010 - Paldiski

Järgmine ajalehe numberilmub 17. detsembrilPaldiskiTänaseslehes:ul i n n a l e h t • n r . 21/90 2010Paldiski Linnavalitsuse häälekandjaAasta pärast valimisiIV vene kõne festival olipuhtakujuline lõimumineLasteaias Sipsik toimusisadepäeva pidu12. novembril toimus meie linnas skulptorAmandus Adamsoni ateljeemuuseumi pidulikavamine.Avamisel osales kõrgeid külalisi, nende seasAmandus Adamsoni noorim tütar, kes viis aastattagasi muuseumi hoone Eesti riigile kinkis.(Muuseumi avamise kohta lugege leheküljelt 4.)Mitte see ei võida, kes ontugevam, vaid see, kes onvalmis minema lõpuniTerves kehas terve vaim!Pangaklientideletuleb euro rahulikultreklaam/KUULUTUSEDnoortekas

Aasta pärast valimisiPaldiski ettevõtluse ja keskkonnakaitse abilinnapea,Paldiski Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoniliige, valimisliidu Ühtne Paldiski asutaja, PaldiskiEttevõtjate Liidu juhatuse liige Eldar Toonverk jutustablinnavalitsuse tööst ja lähima aja eesmärkidest.Paldiski on arenev tööstuslinnNüüd, kui valimistest on möödas aasta, võibteha esimese kokkuvõtte tehtud tööst ja andaavalikult teada nii saavutustest kui ka probleemidest.Kindla veendumusega võib öelda, et pärast paljusidaastaid on Paldiski pöördunud arenguteele,kuivõrd linn on nüüd avatud ettevõtlusele.Lähtuvalt linna huvidest seab uus võim sissehäid suhteid ärisektoriga, ja see on väga tähtis.Ei mingeid administratiivseid takistusi, ei rahalistega mis tahes muud liiki survet äriettevõtetele,mis toovad kasu linnale, ja mitte ainultüksikisikutele.Lõppema hakkava kalendriaasta viimastelkuudel oleme ärikeskkonna avardumise valdkonnastunnistajaks nii mõnelegi väga positiivseletulemusele. Oma tööd alustas kalatöötluskompleksEesti Traalipüügi Ühistu. Ettevõtteametlik avamine toimus selle aasta augustis.Lähiajal avab oma uksed külastajatele kauplusMaxima. Odava hinnaklassi kaupluse avaminePaldiskis tähendab ühe suure probleemi lahendamist.Paldiski elanikel ei ole enam tarvissõita taskukohase hinnaga kauba järele mõndamuusse linna. Kaupluse avamine on valimisliiduÜhtne Paldiski liikmete ning muidugi meielinnapea Kaupo Kallase teene. Peale Maximapoe on kavas ehitada otse Paldiski kesklinnaveel üks kauplus, mille võib lugeda meie koalitsioonipartneritetöö tulemuseks. Konkurentsitingimustes meie linna elanike rahakotid sellestainult võidavad, kuivõrd inimestel tekib nüüdvõimalus valida.Avamiseks valmistub veel teisigi ettevõtteid,millest kuulete kindlasti lähiajal. Peamine tingimus,mille linnavõimud oma linna tulevastelepartneritele seavad, on see, et avatava ettevõttetöötajad tuleb võimalusel palgata üksneskohalike elanike seast. Ühtlasi me jälgime, etseda tingimust ka täidetaks. Meile on elanikeltjuba laekunud kaebusi, et kalatöötluskompleksitöötajate hulgas pole Paldiski elanikke peaaeguüldse. Ettevõtte juhtkonna sõnutsi pole töö tänapäevasetehnikaga algajaile jõukohane, mistõttukomplekteeriti esimene hulk töötajaid vastavatetöökogemustega inimestest. Järgmise töötajatepalkamise lainega võivad ka Paldiski elanikudsaada endale töökoha, nagu oligi lubatud.Selleks, et meie uusi äripartnereid aidata, ettoetada meie piirkonna ettevõtlust, loodi 2010.aasta mais ettevõtjate liit, mille juhatusse kuulunka mina. Meie koalitsioonipartnerid (valimisliitUus Laine) teevad jõupingutusi ka sellenimel, et muuta Paldiski tulevikus atraktiivsekslinnaks.Praegu on käimas rohkelt arutelusid ja vaidlusiveeldatud maagaasi (LNG) terminali plaanitava(ma rõhutan: plaanitava) ehitamise ümber Paldiskiterritooriumile. Alguses olime terminalivastu, kuna kohalike elanike seas oli levinudnegatiivne suhtumine selle paigutamisse meielinna territooriumile. Samuti oli see äriprojektmeie meelest ohtlik. Seejärel tutvusin isiklikultkeskkonnamõju hindamise aruandega ning,olles süvenenud teiste maade näidete varal sarnaseterminali töö üksikasjadesse, mõistsin, etprojekti elluviimine oleks linnale väga kasulik,aga ka ohutu. Terminali ehitamine ja teenindamineavaldab soodsat mõju tööhõivele meie linnas:kui projekt ikkagi ellu viiakse, saaks valmisterminalis tööd üle 60 inimese, ehitustöödeloleks aga hõivatud üle 200 inimese. Maksudesteelarvesse laekuvad lisatulud vähendaksid tunduvaltka linna praeguseid võlakohustusi. Polekahtlustki, et see oleks väga kasulik projekt niiPaldiskile kui ka kogu Eestile. Terminali ehitusesaatust ei otsustata mitte üksnes Paldiskis, vaidka mõjukates Euroopa pealinnades. Projektiteostamise korral kasvab Paldiski tähtsus koguEuroopas kümneid kordi. See on tõepoolestmärkimisväärne projekt.Linn peab muutuma puhtamaks ja ohutumaksAlates 2010. aasta juulist korraldan ma väärteomenetlusi.Läbi on vaadatud esimene juhtum,mis oli seotud prügi ebaseadusliku mahapanekugaPaldiski metsapiirkonnas. Korrarikkuja ontuvastatud ja talle on määratud trahv, samuti onrakendatud meetmeid prügi ärakoristamiseks.Kui kellelgi on teavet mis tahes haldusrikkumise,näiteks prügi ebaseadusliku mahapanekukohta meie linna territooriumil, palume teatadasellest linnavalitsusse.Inimesed, kellel ei ole ükskõik, pöörduvad sagelilinnavalitsusse ja annavad teada mitmesugustestrikkumistest, teatades näiteks mahajäetudterritooriumidest, mis kujutavad endast ohtu.Üks selline ala on praegu endine leivatehas. Kuilapsed niisugustes varemetes mängivad, võibsee kaasa tuua õnnetuse. Et seda ei juhtuks, tehtiterritooriumi valdajaile ettekirjutus ja hoiatatineid ühtlasi, et nad võivad saada trahvi kunipool miljonit krooni. Mõistes reaalset ohtu omarahakotile, hakkasid endise tehase omanikudlõpuks ometi neile kuuluva objektiga tegelema.Lähiajal võtab Paldiski linnavalitsus luubi allaka teised mahajäetud objektid. Kui valdajad iseoma territooriumide kordategemiseks initsiatiiviüles ei näita, tuleb meil teha neile karmeettekirjutusi.Samuti on praegu käimas töö väga vanade puudeväljaselgitamiseks. Kevadel saetakse kõikhaiged ja ohtlikud puud maha, nende asemeleistutatakse aga uued. See parandab tunduvaltlinna välisilmet ning aitab vältida olukordi, kusoma elu ära elanud puud võivad tugeva tuulekorral murduda.Linna eelarvestTeadaolevalt võtsime aasta tagasi linna üle hiigelsuurtevõlgadega. Oleme võtnud vastu konservatiivseeelarve ja tulusid on laekunud rohkem,kui me plaanisime. See teeb küll rõõmu,kuid võlgu on endiselt väga palju. Vähehaavalvõlakohustused kahanevad, kuid jäänud on veelväga suur võlgnevus Swedbanki ja teistegi firmadeees. Mõni võlg on veninud juba aastast1996!Praegu valmistatakse ette komisjonile läbivaatamiseksuut, tuleva aasta eelarvet. Valisime eelarvekoostamisel konservatiivse tee, kuna müükipandud linnavara ei paku investoritele esialguhuvi. Siiski näeme, et majanduse olukord jatööhõive tasapisi paranevad ja eelarvesse võiblaekuda täiendavaid tulusid uute tulumaksulaekumistearvelt. Tulevases eelarves kajastuvad kalinnavalitsuse ja linnavalitsusele alluvate asutusteülalpidamiskulude kärped. Samuti ei ole ettenähtud ametnike palkade tõusu, mis on kõigitienesestmõistetav.Kavas on tõsta äriettevõtete maamaksu, millestlaekub linna kaukasse täiendavaid tulusid.Konkreetsemalt väljendudes tähendab see, ettuleval aastal laekub linnale maamaksu tariifidetõusu tulemusena 400 tuhat krooni rohkem kuieelnevatel aastatel. Eelarve- ja arengukomisjoniliikmena võin öelda, et eelarve suureneb peamiseltnende töötavate Paldiski elanike tulumaksuarvelt, kes on Paldiskisse sisse kirjutatud. Seepärastkutsun kõiki Paldiskis elavaid inimesi ülesennast siia ka sisse kirjutama. See on linna jaoksväga tähtis.Kuna töötuid ja väikese sissetulekuga inimesion meie linnas ikka veel väga palju, otsitaksevõimalusi, kuidas leida lisaraha mitmesugustesotsiaalprojektide jaoks. Samuti on tekkinud vajaduspaigutada raha lasteaia Sipsik remondiks,et luua veel üks lasteaiarühm. Püüame kasutadaselleks kohalike ettevõtjate sponsorabi. Selliseidettevõtjaid meie linnas leidub ja nad aitavad linnaheldel käel. Enam pole vist kellelegi saladus,et peamine linna abistaja on Põhjasadam. Selleltorganisatsioonilt saavad tuntavat toetust niimittetulundusühingud, linnavalitsuse allasutusedkui ka osa peresid.Pikas perspektiivis näeme aga, et eelarve paranebtänu linna targale juhtimisele(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)• Väljaandja Paldiski Linnavalitsus • e-mail: elena.villmann@paldiski.ee, paldiski@paldiski.ee ja tel. 534 00 641• Paldiski Linnalehe elektrooniline aadress: www.paldiski.ee • Trükk AS Rebellis

l i n n a l e h t • n r . 21/90 2010Tooge krooni mündidja paberraha enne detsembrit kontoleHanno Hussar, Swedbanki euro programmi koordinaatorOktoobris algas suuremahuline kampaania, milleraames saavad eraisikud Eesti krooni münte jasente tasuta pangakontole panna või paberrahaksvahetada. Kõige mugavam on viia koos metallrahagakontole ka paberkroonid.Paljud inimesed on kroonimünte koju hoiukassassekogunud ning nüüd on õige aeg need enne eurotulekut pangakontole viia. Statistika kohaselt onEestis ringluses ligi 155 miljoni krooni väärtusesmünte, iga inimese kohta umbes 340 münti. Kokkukaaluvad kõik need mündid ligi tuhat tonni.Just müntide ülisuure kaalu tõttu alustatakse nendekokkukogumist juba kolm kuud enne eurole üleminekut.See annab inimestele hea võimaluse tehaeurole ülemineku ettevalmistused varakult ära.Väldime järjekordi detsembrisAlates oktoobrist on kroonimüntide kontole viiminevõi paberrahaks vahetamine eraisikutele täiestitasuta. Samuti on eraisikutele tasuta krooni paberrahasissemakse kontole. Kui raha kontol, ei oleenam vaja rahavahetuse pärast muretseda, sest 1.jaanuaril muudetakse kõik kontol olevad kroonid automaatselt,tasuta ja ametliku keskkursiga (1 euro= 15,6466 krooni) eurodeks. Soovitame tuua kroonimündid ja paberraha kontole enne detsembrit.Mugavad mündimasinadKroonimüntide vastuvõtmiseks on Swedbank soetanudhulga uusi iseteenindavaid mündilugemismasinaid,mis teeb müntide kontole viimise oluliseltmugavamaks. Teil tuleb vaid mündid masinassekallata, masina prinditud tšekk võtta ning see kohesamas pangakontoris teenindajale anda, kes rahaTeie pangakontole kannab.Palume Teil oma müntide seast enne nende masinassepanemist eemaldada kõik muud esemed:nõelad, nööbid, seibid, kruvid jne. Masinasse pandudvõõrkehad ummistavad selle ja mündid jäävadlugemata.Iseteenindavad mündimasinad on olemas 43-sSwedbanki kontoris. Vastavate kontorite nimekirjaleiate meie kodulehelt. Krooni paberraha võib koosmünditšekiga teenindajale anda ning summad kantaksekorraga kontole. 25-, 50-, 100- ja 500-krooniseidsaate kontole panna ka sularaha sissemakseautomaadi kaudu, seegi on tasuta.Uuest aastast on mündimasinad ja sularaha sissemakseautomaadid juba europõhised, mistõttuei saa krooni sularaha enam nii mugavalt pangakontolekanda. Kroonimüntide tasuta vahetaminepangakontorites lõppeb 30. juunil 2011, kuid EestiPank on lubanud korraldada kroonide vahetamisetähtajatult.Swedbanki internetipangast leiate tähtsate teemadekohta alati värskeima info. Euro tulekuga seosesoleme loonud internetipangas uue lehe, kus on olemaskogu vajalik info, et uuele rahale üleminekuksvõimalikult hästi valmis olla. Samuti saavad kliendideurokalkulaatoriga hõlpsalt kroonihinnad eurossearvestada ja vastupidi. Lugege euro ja panganduseteemaga seotud artikleid ning korduma kippuvaidküsimusi aadressidelt www.swedbank.ee/euro.Artiklis kirjeldatud finantsteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvuge teenuste tingimustega kodulehel www.swedbank.ee,vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.Paldiski PõhjasadamaMereklubi Rogerwiekannab teada,et registreerime huvilisi järgmistele väikelaevajuhi ja jetijuhikursustele. Moodustatakse eesti ja vene grupid. Õppetöö toimubmereklubi õppeklassis aadressilPeetri 11 Paldiski. Kursused algavad, kui grupid on koos.Täpsem info telefonil5099367 või 6391366,e-mail master@portofpaldiski.eeKapt. Tiit NõuMereklubi Rogerwiek PresidentTASUTA JURIIDILISEDKONSULTATSIOONIDdetsembrisAbilinnapea Eldar Toonverk jätkab tasutajuriidiliste konsultatsioonidega.Konsultatsioon toimub2. detsembril kell 14.00-17.00Paldiski Linnavalitsuse hoones (Sadama 9).Eelregistreerimine telefonil: 6 790 600Paldiski Linnaleht nr.21/90

AMANDUS ADAMSONI ATELJEEMUUSEUM ON AVATUDReedel, 12. novembril 2010 kell 14 avasHarjumaa Muuseum oma filiaali, AmandusAdamsoni Ateljeemuuseumi. Muuseumiavamisega tähistati ühtlasi kujur AmandusAdamsoni 155. sünniaastapäeva.Muuseum on rajatud skulptori suveateljeessePaldiskis, kus Adamson oma Eestisviibimise perioodidel elas ja töötas. Skulptorinoorem tütar Maria Maddalena Carlssonkinkis ateljee koos kinnistuga 2005.aasta 11. novembril Eesti Vabariigile sooviga,et sinna saaks tema isa elu ja töödkajastav muuseum. Alaliselt Rootsis elavMaria Maddalena Carlsson on oma säravaisiksusega, terava mälu ja sooja huumorigaolnud abiks ja toeks muuseumi loomiselning osaleb ka selle avamisel.Alates 13. novembrist on muuseum külastajateleavatud kolmapäevast pühapäevanikell 11-15 ning tutvustab skulptor AmandusAdamsoni elu ja loomingut. Muuseumiseksponeeritakse kujurile kuulunudmööbliesemeid ning fotosid ja dokumenteperekonnast. Suures osas Eesti Kunstimuuseumikogudesse kuuluvat Adamsoniloomingut esitatakse kolmemõõtmelistevirtuaalobjektidena.Ettevalmistustööd ajaloomälestisest hoonerestaureerimiseks ja muuseumi rajamiseksalgasid 2006. aastal ning restaureerimineja ekspositsiooni koostamine 2009. aastakevadel. Tööde teostamist rahastasid Kultuuriministeerium,Muinsuskaitseamet jaEttevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).Tööde kogumaksumuseks kujunes 6,2miljonit krooni, millest EAS-i piirkondadekonkurentsivõime tugevdamise toetusmoodustas kokku 3,6 miljonit krooni.Restaureerimise projekti koostas ArhitektibürooAllan Strus OÜ, tööd teostas RihtiProjekt AS. Muuseumi sisekujunduse autorikson Laika, Belka & Strelka OÜ. Ekspositsiooni3D lahendused teostas 3 TechnologiesR&D AS.Harjumaa Muuseum tänab kõiki, kes onoma abiga ateljeemuuseumi avamisele kaasaaidanud.Lisainfo:Amandus Adamsoni AteljeemuuseumAdamsoni 3, PaldiskiTel 674 2013 Paldiski Linnaleht nr. 21/90

IV vene kõne festival oli puhtakujuline lõimumine12. novembril 2010 toimus Tallinna HumanitaargümnaasiumisPuškini Instituudi ning Eesti vene keele ja kirjanduse õppejõududeassotsiatsiooni korraldusel IV vene kõne festival, mida toetasidVenemaa saatkond Eestis, Eesti Kultuuriministeerium ja fondRusski Mir.Festivalil osalesid ka meie lapsed: Paldiski Gümnaasiumi 11. klassiõpilased Valeri Kruume ja Vladimir Visbek ning Paldiski VeneGümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased Oleg Kamoza, Andrei Šenderjuk,Karina Tarassova, Ilja Kazantsev, Julia Gontšaruk, KsenjaAntonjuk, Bogdan Omeltšuk ja Jevgeni Šimanski.Tallinna tuli õpilasi kõigist maakondadest ja linnadest, sealhulgasPärnust, Haapsalust, Tartust, Saaremaalt, Hiiumaalt, Kohilast,Juurust, Viljandist, Tabiverest, Kohtla-Järvelt ja mujalt. Kokku oliesindatud 62 Eesti kooli. Tallinna Humanitaargümnaasiumi suurja õdus aula suutis kõik soovijad vaevu ära mahutada: osalejaidoli kindlasti rohkem kui need 250, kes olid endast eelnevalt teadaandnud.Meie gümnaasiumiõpilased täitsid auga oma missiooni populariseeridavene keelt eestikeelsete noorte hulgas.Kuna tänavune aasta on meie maal kuulutatud lugemisaastaks, olifestivali peateemaks vene muinasjutt. Aga mitte ainult see. Esmaltjaotati gümnaasiumiõpilased vabatahtlikkuse alusel 11 kauparühmadesse ja neile anti loomingulised ülesanded. Lapsed saidjalamaid omavahel tuttavaks ning asusid oma ülesandeid täitma:nad laulsid, lugesid luuletusi, dramatiseerisid reklaamrolle, esitasidfragmente populaarsetest mängu- või multifilmidest.Iga esinemine oli omamoodi teravmeelne ja omapärane. Venelapsed tõlkisid eestlastele, nagu suutsid, tundmatuid sõnu ningselgitasid mõningate spetsiifiliste vene naljade mõtet. Ülesandedolid piisavalt lihtsad selleks, et ka eesti lapsed saaksid neid raskustetatäita. Vene ja eesti lapsed suhtlesid üksteisega sõbralikus ningloomingulises õhkkonnas. Meie osaliste sõnutsi oli üritus vägakaasakiskuv ja kasulik, igaüks sai ennast avada ning paljud leidsiduusi sõpru.Õpetajad nentisid, et niisugune festival soodustab tõelist lõimumist:lapsed tulevad kokku kogu riigist, hakkavad omavahel kergestija kiiresti suhtlema ning ilmutavad huvi nii üksteise keele kuika selle kandjate vastu.Festival, mida toetavad Venemaa saatkond Eestis, Eesti Kultuuriministeeriumja fond Russki Mir, on osa Eesti ja Venemaa vahelisekultuurikoostöö programmist.„Keel on iga rahva kultuuri olulisim osa. See on kultuuri alus, sellehing. Seepärast on väga oluline, et Eesti elanikud, kelle emakeelon vene keel, armastaksid ja oskaksid seda keelt. On väga tähtis,et Eesti vene noored ei kaotaks sidet oma ajalooliste juurtega, hindaksidja õpiksid vene kultuuri, mis on väga rikas,” ütles kultuuriministerLaine Jänes oma tervituskõnes festivalist osavõtjaile.„Keel ja kultuur on teineteisest lahutamatud ning vene keel on selleeredaks näiteks. On tore, et festival on kutsunud esile sedavõrdsuure huvi ka eesti koolide õpilaste seas. Teadmised on rikkusning keele oskamine on topelt rikkus. Just keel avab meile uuteteadmiste horisondid,” toonitas minister.Festivali tulemusena valiti välja ka parimad võistkonnad, kuid seeoli pigem formaalne – võitjaks tulid kõik. Lapsed ja õpetajad saidmälestuseks diplomi ning kingituseks sõnaõppekaardid. Paldiski Linnaleht nr. 21/90

Lasteaias Sipsik toimus isadepäeva piduTahaks rõõmustada koos nende lastega, kelle isad osalesid võistlustelja valmistasid sellega rõõmu nii oma lastele kui ka kõigile teistelelasteaia lastele.Lapsed elasid peol oma isadele kaasa ja aitasid neid oma osalusega.Oli väga vahva ja lõbus, kui isad lugesid väljendusrikkalt lasteluuletusi,osalesid võistlustel, meisterdasid paberlennukeid ja lennutasidneid.Esikoha aukiri anti üle Jevgeni Šerstukile. Teise koha eest said aukirjaAleksandr Jakson ja Roman Radomski. Kolmanda koha aukirjadläksid Nikolai Zaitsevile, Vladimir Žukovile, Semjon Bobrovskileja Nastja Halina vennale Aleksandr Halinile. Aukiri anti ka kõigeausamale isale – Maksim Pahhomovile.Isa rolli lapse kasvatamisel on raske üle hinnata. Isa käitumiseeskujukujundab lastes iseseisvust ja emotsionaalset tugevust. Psühholoogidväidavad, et mida rohkem aega isa koos lapsega veedab,seda kõrgem on lapse intelligentsuskoefitsient. Poiss võtab isagasuheldes üle tõeliselt mehelikud iseloomuomadused, kujundaboma arusaama mehe rollist perekonnas. Täiskasvanuks saadeskäitub ta samamoodi kui tema isa – luues oma kodus kas rahu jakindlustunnet või lootes kõiges oma naisele. Tütarde tihe lävimineisaga soodustab tulevastes naistes naiselikkuse ja enesekindlusearenemist, sellega kaasneb harmoonilise meheideaali kujunemine.Sotsioloogilised uuringud näitavad, et naised, kellel kujuneslapsepõlves välja positiivne meheideaal, kannatavad vähem vastamataarmastuse pärast ja neil on enam šansse tugeva ning õnnelikuperekonna loomiseks.Kui on olemas pisimgi võimalus tõmmata isa kasvatusprotsessi kaasa,ärge mingil juhul jätke seda oma laste hüvanguks kasutamata.Pidage meeles, et just isa ja ema vahelisi suhteid jälgides kujundavadlapsed oma arusaama sugupoolte vahelistest suhetest. Need onkõige olulisemad õppetunnid, sest need õpetavad, kuidas elada.l i n n a l e h t • n r . 21/90 2010“Kas see pole ime?” Aleksandr Jakson hundi rollis.“Superjuhid!” Aleksandr Halin, Vladimir Žukov, Evgenij Šerstuk,Roman BobrovskijKonkursil “Kes esimesena finišisse jõuab” osalesid isad koos oma lastega.Esimesena läheneb finišile Nikolai Zaitsev oma poja DmitrigaOktoobris külastas Sipsiku lasteaeda Terviseametiesindaja. Lasteaia töötajail oli kogunenudhulgaliselt küsimusi sanitaarnormidekohta, muudatuste kohta rahvatervise seadusesja muudel lasteaia tööd puudutavatelteemadel.Terviseameti töötaja, kesviibis meie lasteaias jubamitmendat korda, hindaslasteaias toimunudmuutusi positiivselt.Küsimuse peale, kasmeie vana vihtidega kaal, millel toiduaineidkaalutakse, vastab sanitaarnõuetele, teatasTerviseameti esindaja, et lasteaedades onselliste kaalude kasutamine juba seitse aastatkeelatud.Linna rasket finantsolukorda teades tundussoov muretseda lasteaiale uus kaal meiejaoks täitmatu unistusena.Täname kogu südamest Paldiski Linnahooldusejuhatuse liiget Igor Pivovarovit, keskinkis sellest probleemist kuuldes meie lasteaialetänapäevaseja mugava kaalu.Suur aitäh!Tatjana LindebergSipsiku lasteaia juhatajaPaldiski Linnahoolduse AS-ikingitus meie lasteaialePaldiski Linnaleht nr.21/90

Lasteaias Sipsik toimus 11.–20. oktoobrini sügisnäitus„Sügis laste silme läbi”, milleks olivälja kuulutatud konkurss teemal„SÜGISENE KALEIDOSKOOP”.Autasu kätteandmine Runini perekonnale superauhinna võitmise eestPuutüvest käsitsi valmistatud ese, superauhinnasaanud “Metskits”Võitjad valisid välja näitusekülastajad ise: lapsevanemad,lapsed, lasteaia töötajad, külalised.Oma hinnangu, mis mängis võitjate väljaselgitamiselolulist rolli, kirjutasid nad spetsiaalsesseraamatusse.Häid sõnu väärivad kõik lapsevanemad, kesnäitusel kaasa lõid. Me mõistame, kui raske onleida AEGA ja tööks vajalikke materjale, kuidloodame, et JALUTUSKÄIK METSAS MÕJUSHÄSTI NII LAPSEVANEMATE KUI KA LAS-TE TERVISELE ning ühine töö sügisese taiesevalmistamisel ühendas perekonda hingeliseltja lisas peresse sõbralikkust. Lasteaia õpetajadsoovitavad korraldada kogu perega jalutuskäikemetsas sagedamini, kujundades sellega armastustlooduse ja sünnimaa vastu.Лерочка КудрявцеваГригорий Романов с папойSügispeol jagati välja mitmesuguseid auhindu.Superauhinna (Napoleoni tort ja diplom) parimaloodusliku kännujuurika eest teemal „Sügisesedfantaasiad” pälvis Runinite perekond.1. koha medali ja diplomi said Vadim Jeldõšev,Einar-Stefan Nazarin, Grigori Romanov, JuriKondrakov, Robert Kaširov.2. koha medal ja diplom anti järgmistele osalejatele:Konstantin Radomski, Lera Kudrjavtseva,Dina Vinogradova, Vlad Matsõs, AlinaMurtazina.3. koha medali ja diplomiga autasustati alljärgnevaidosalejaid: Arina Romanova, MatveiGrištšenko, Tanja Rassadinova, Danja Falkenberg,Gleb Gerassimov.Ülejäänud osavõtjad said autasu (šokolaadi jamedali) parima looduslikust materjalist taieseidee ning teostuse eest.17. detsembril kell 18.00 toimub Paldiski Vene GümnaasiumisSuur jõulupidu2–11-aastastele lastele(vene keeles).Suurte nukkude teater Radost esitabkogupereetenduse „Lapsukese sünd”.Osaleb Vene Kultuurikeskuse lastekoor Allegro.Teid ootab huvitav etendus, lõbusadmängud ja kohtumised ning üllatused!Tulge kogu pere ja sõpradega.Sissepääs tasuta! Paldiski Linnaleht nr. 21/90

Pidulik kontsert- jumalateenistus Paldiskisl i n n a l e h t • n r . 21/90 201017. oktoobril toimus Paldiski Nikolai kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus,kus esines Jüri Perekoor koos Padise segakooriga.Muusikaline tervitus Paldiski inimestele oli kaheosaline: lauldi niijumalateenistuse ajal, kui ka jumalateenistusele järgnenud kontserdil.Teenistuse ajal esitati Piret Ripsi “Me süda usub õnne”, KadriHundi “Mu mano tulge latse” ja armulaua andmise ajal tundmatuautori lugu “Dona Nobis pacem”.Eraldi esitamiseks olid Jüri Perekoori repertuaaris veidi kammerlikumadlood: “Sa pane päev särama“, “Armastus on suurim”, midakaunistas klarneti soologa Katri Kaasik ja “Sa südames nüüd pane”,mille esitamisel astusid solistidena ülesse Vivika Kirt ja Aivar Niiholm.Ühendkoorid esitasid “Ta lendab mesipuu poole” ja “Sindsurmani”, “Ärkamise aeg”, mis Paldiski armsas väikses, väga heaakustikaga kirikus suurepäraselt kõlasid.Peale kontserti kinkis Jüri Perekoori poolt EELK Paldiski kogudusele15 väikseformaadilist Kiriku Palve- ja Lauluraamatut, mison tulevikus kogudusele abiks laste- ja noortetöö paremal korraldamisel.Peale kontserti pakkusime oma külalistele sooja kringlit ning teedkohvi.Loodan, et kontserdiga jäid rahule nii Paldiski linna elanikud kuika esinejad.Paldiski LV abilinnapeaKersti Väinsalu16. oktoobril toimus Põhjasadama klubis abielupaaridele teineühepäevane väljasõiduseminar „Kahekesi mööda ühte teed 2010”,mille korraldasid tugikeskus Perekond ja Eesti Metodisti KirikuTallinna vene kogudus. Seminaril osalesid abikaasad Paldiskist,Kloogalt, Jürist ja Tallinnast.Päev lendas mööda märkamatult. Suurepärased loengud perekonnateemadel, töö rühmades ja lõpetuseks pidulik õhtu koosüllatustega – kõik see kokku moodustas tiheda ja meeldejääva seminari,millest paljud abielupaarid ammutasid uut jõudu ja teadmisiharmoonia ning ühtsuse saavutamiseks peresuhetes.Korraldajad ja osalejad tänavad südamest Põhjasadama juhtkondavõimaluse eest kasutada klubi ruume tasuta. Eraldi tänamePõhjasadama administratsiooni töötajaid väga hea suhtumise eestmeie kaastöötajaisse ja osalejaisse.Suur aitäh ka pitsarestoranile Peetri Pizza toeka ja maitsva lõunaning toreda teeninduse eest.Õnnistagu jumal teie head tööd ja toogu teile juurde mitmekordseltrohkem tellimusi!Paldiski Linnaleht nr.21/90

Autokool Linedis kuulutab välja registreerimiseB-kategooria autojuhi kursusele, mis hakkab toimumaaadressil Peetri 26 (Paldiski Vene Gümnaasium, ruum nr 8).Pakume järgmisi teenuseid:• B-kategooria autojuhi esimese astme koolitus (maksmine osade kaupa)• esmaabikursused• täiendavad õppesõidutunnid• abistamine soikunud juhtimisoskuste taastamiselKursuse maksumus 4500.–Kursus algab 20. novembril kell 10.00Eelregistreerimine telefonil 551 8659 või autokooli veebilehel www.linedis.ee.Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!Paldiskis peatub pangabussPaldiski Sadamate ASkontori juures (Peetri 31)kell 14.00–17.00(24. november,10., 16. ja 29. detsember)Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• automaatide kaudu oma kontole sularaha panna ja välja võtta• teha makseid ja kasutada internetipanka• sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguidTutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenustetingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige pangatöötajagavõi küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310.19. detsembril 2010kell 10.00 - 15.00Paldiski Põhjasadama KultuurikeskusesHEATEGEVUSLIKJÕULULAATKaunistame piparkooke, meisterdame jõulukaartening kohtume JÕULUVANAGA!!!Laadal tegutseb Jõulukohvik,toimub Loterii ja kontsertprogramm.Tule kogu peregaja võta sõber kaasa!Jõululaadale oodatakse käsitöömeistreid, talutoodete esindajaid,kaupmehi ja kõiki kes müüvad käsitööd, punutisi, keraamikat,mänguasju, lambanahku, mett, muid looduslikke ja tervistavaidtooteid. Samuti ootame kohalikke linlasi ostma-müüma isetehtudkingitusi, kaarte, hoidiseid ja küpsetisi. Ürituse tulu läheb Paldiskilinna sotsiaalselt vähekindlustatud perede lastelaagri toetuseks.Müügilettide broneerimine:Kaupmeeste ja linlaste registreerimine toimub kuni17. detsembri 2010 õhtuni.Paldiski Jõululaada kontakt: Käti, tel: 50 56 817,e-mail: joululaat@gmail.comSissepääsTASUTA!!!Laata toetavad: AS Alexela Oil, AS Alexela Terminal, AS Assistor,OÜ Ausestar, OÜ Dappo, MTÜ Heategevusfond Uus Laine,Lennubaasi Allohvitseride Kogu, Massaazisalong, Military Life,AS OmaKoduMaja, Paldiski Apteek, Paldiski Kaubamaja,Paldiski Linnavalitsus, Paldiski Postkontor, Paldiski Põhjasadam,SA Paldiski Rehabilitatsioonikeskus, Paldiski Tehnopark,Viola Lillepood10 Paldiski Linnaleht nr. 21/90

l i n n a l e h t • n r . 21/90 2010Mitte see ei võida, kes on tugevam, vaid see, kes on valmis minema lõpuniAustatud linna elanikud! 16. oktoobriltõid meie sportlased Kohtla-Järve meistrivõistlusteltneli medalit. Sel puhul tahaksinmina, Jelizaveta Plahti, järjekordselt jagadateiega meie rõõmu ning rääkida teile meieuudistest ja lähiaja plaanidest.Kohtla-Järve meistrivõistlusedJuba ei tea mitmendat korda võttis Kohtla-Järve oma spordihallis vastu arvukaid külalisi,kes olid sinna kokku tulnud iga-aastastelealgajate lahtistele meistrivõistlusteletaekwondo’s (kuni rohelise vööni, kaasa arvatud).Ehkki võistluse nimetus pole kuigikõlav, on algaja sportlase jaoks tegu siiskivaat et kõige tähtsama jõukatsumisega.Sõprade ja vanemate viibimine pealtvaatajateseas, kes sulle aktiivselt kaasa elavad, jamitte veel nii väga tugevad vastased – kõiksee annab terava laengu ka raskemateksvõistlusteks, nagu Eesti meistrivõistlused,Euroopa ja maailma meistrivõistlused.Kohtla-Järvel toimusid võistlused kolmelalal: sparring’us (võitlus), tul’is (teatudtehniline harjutus) ja hüppetehnikas. Meieklubist võttis võistlusest osa kõigest kolmpoissi. Neil õnnestus aga koju tuua terveltneli medalit!• Edgar Kondrakov (8-aastane, kollanevöö). Osales sparring’u võistlusel ja näitasväga häid tulemusi. Edgar on rahulikpoiss, konflikti peale välja ei lähe, aga eilase ka endale liiga teha: ta suutis ennastvälja võidelda teisele kohale, näidatesvastasele võidutahet ja hulgaliselt ilusaidlööke.• Dima Salamatin (10-aastane, kollanelint). Rõõmsameelne, emotsionaalne,väga sõbralik poiss, kes suhtub isegisparring’usse kui mängu. Näeb selgestienda ees eesmärki – võitu – ning liigubotsejoones selle poole. Dima saavutasmängleva kergusega võidu kahe vastaseüle ning teenis välja kuldmedali. Seeei ole aga veel kõik. Samuti ületas Dimamängeldes kõiki oma vastaseid spetsiaalseshüppetehnikas ja kindlustas endaleesikoha.• Sergei Mištšenko (10-aastane, rohelinevöö). Väga tõsine poiss, kes kavatseb tulevikussaada meistersportlaseks. Serjožakui pere vanem laps peab olema väikevennaleheaks kaitsjaks ning täiustab omakaitsemeisterlikkust sparring’u võistlustel.Tugevate ja otsustavate löökidega alistasSergei ühe oma vastastest teise järel jasai kuldmedali.Lapsed said võistlustel väga häid tulemusining juba praegu on nende meisterlikkusmärgatavalt kasvanud. See annab lootustnäha neid lähitulevikus nimekate meistritena.See ei ole aga läinud võistluste kohta veelkõik. Esimest korda panid meie klubisportlased ennast proovile uues rollis: nimeltolid nad võistlustel kohtunikeks. Sellinevõimalus anti ainult mõnele sportlasele,kes on saavutanud nõutaval tasemel meisterlikkuse.• Valeria Sterzleva (roheline vöö) taipabhästi taekwondo tehnikat, on meie klubisaktiivne tegija ja aitab kaasa spordiüritustekorraldamisel.• Olga Borissenko (sinine vöö) on paljudevõistluste auhinnavõitja, valdab hästitaekwondo tehnikat ja aitab treenerit tööslastega.• Maksim Plahti (sinine vöö) on treeneriabiline, kõige aktiivsem noormees meieklubis, paljude võistluste auhinnavõitjaning valdab taekwondo tehnikat, midakinnitab suur hulk medaleid.• Samasugune võimalus sai osaks ka mulle.Olen treeneri abiline, püüan teenida igaltvõistluselt välja ainult kuldmedaleid, omasportliku karjääri praegusel etapil omansinist vööd.Meie noorsportlaste edu võistlustel ja nendekvalifikatsiooni tõus taekwondo süsteemisannavad tunnistust meie klubi jõudsastarengust ning sellest, et paljusid klubiesindajaid ootab tulevikus ees elukutselisesportlase karjäär.Meie plaanid23.–28. veebruarini 2011 toimub Eestis kakssuurejoonelist spordisündmust: Euroopameistrivõistlused ja ülemaailmsed võitluskunstidemängud. Neil võistlustel võib meiesportlaste professionaalne tase vaid kinnitustleida. Et aga neile võistlustele pääseda,on vaja läbida valiktuur Eesti meistrivõistlustel,mis toimuvad üsna varsti – 27. novembrilMaardus. Meie sportlaste tulemustestvaliktuuril anname teada juba järgmisesajalehe numbris.TerviserühmAlgselt arendati taekwondo välja enesekaitsemeetodina, mille aluseks olid mõistagisparring’ud. Ent ei maksa unustada, etsee ala kätkeb endas hulgaliselt alamalasid,mille abil inimene saab parimal viisilarendada oma keha ja tugevdada tervist.Taekwondo võimlemine, aeroobika, jõuharjutusedja isegi mõned võitluselemendidvõivad aidata igas vanuses inimestelhoida oma lihased toonuses ning samutipüsida alati heas tujus.Sellest tulenevalt võeti minu idee luua erilineterviserühm pensionieelses ja pensionieasinimestele vastu suure entusiasmiga.Hakkasime treeningutega pihta tänavu novembrist.Ühe treeningtunni hind pensionärileon 10 krooni. Nädalas toimub kakstreeningut: kolmapäeviti pooleteist-tunninetreening spordisaalis, laupäeviti algusesspordisaalis ja seejärel ujulas. Kutsumekõiki huvilisi ühinema meie klubis loodudterviserühmaga. Pidev trennis käimine annabkindlasti häid tulemusi: te tunnete endreipamalt, teie lihased muutuvad sitkemaksning olete kindlasti alati paremas tujus. Teretulemast meie klubisse!Jelizaveta PlahtiSpordiklubi Sparta kutsubkõiki soovijaid omatreeningrühmadesse.Treeningtunnid toimuvad Paldiskirehabilitatsioonikeskuses.Laste ja sportlaste rühmT 19.00–20.30N 19.00–20.30L 12.00–13.30Telefon 5639 4288, Viktoria MazinaTerviserühm (mehed ja naised)K 16.00–17.30 spordisaalL 16.00–17.30 ujulaТеlefon 5825 7583, Jelizaveta PlahtiPaldiski Linnaleht nr.21/90 11

Harjumaa Ühistranspordikeskus teatabAlates 22. novembrist 2010 on Harju maakonnalääne suuna muudatused.Toimuvad liiniläbisõidu vähendamised nädalavahetusel.TÖÖPÄEVAL toimuvad järgmised muudatused:• Liin 146 Tallinn – Harku – Keila – Ämari –Padise – Harju-Risti - NõvaLõpetatakse Nõva teenindamine esmaspäeval, teisipäeval,kolmapäeval ja neljapäeval, bussiliin sõidabpeatuseni Suurekivi. Reedene sõiduplaan ei muutu.Selle ütlemise vastu on raske vaielda ja seda on võimatu kummutada.Paldiski Vene Gümnaasium pöörab oma töös suurt tähelepanu kehakultuuri ja sporditundidele. Töötame nii oma gümnaasiumi õpilaste kui ka kooli vilistlaste ja lapsevanematening teiste linlastega. Peatugem siinkohal hetkeks kooli sportlikel saavutustel.Viimase kuue aasta vältel on kool regulaarselt pälvinud medaleid peamistel, Eestis populaarsetelspordialadel: korvpallis, võrkpallis, jalgpallis, kergejõustikus ja ujumises. PakriSK korvpallivõistkondade koosseisus on meie õpilased tulnud korduvalt maakonnameistriks ja pälvinud auhinnalisi kohti. 2009/10. õppeaastal tõime koju viis eri värvi medalitkorvpallis, jalgpallis, kergejõustikus ja ujumises, jättes võistkondlikus üldarvestusesseljataha näiteks Viimsi, Keila, Saue, Tabasalu, Kehra ja teised koolid. Kõik see sai võimalikukstänu meie õpetajate ja treenerite hoolsale tööle ning oma lemmikspordialadegategelevate õpilaste kohusetundlikkusele ja sihikindlusele.Mõistagi on meil ka raskusi. Kahjuks ei ole meie linnas standardmõõtmetega spordisaaliega staadioni. Osaledes võistlustel, tutvustame lastele esmajärjekorras tänapäevaseid spordirajatisi,õpetame neile lugupidavat suhtumist vastastesse, analüüsime edusamme ja ebaõnnestumisi.Ja ega kõik ei peagi auhinnalisele kohale tulema. Peaasi on võimalus ennasttäiustada, võimalus tegeleda oma lemmikspordialaga.Sergei KruglovLAUPÄEVAL, PÜHAPÄEVAL ja RIIKLIKEL PÜHA-DEL toimuvad järgmised muudatused:• Liin 136 Tallinn – Harku – Keila – Madise -PaldiskiLõpetatakse liini teenindamine• Liin 146 Tallinn – Harku – Keila – Ämari –Padise – Harju-Risti - Vihterpalu -NõvaLõpetatakse Nõva teenindamine laupäeval, bussiliinsõidab peatuseni Vihterpalu. Pühapäeval sõiduplaanei muutu.1. detsember – AIDS-i ohvrite mälestuspäevEesti Punase Risti Paldiski selts kutsub kõiki linnaelanikke küünaldest koosnevatolerantsuse lindi süütamisele.Üritus toimub linna keskväljakul jõulukuuse kõrval.Korraldatakse AIDS-i vastaste vahendite laialijagamise.Terves kehas terve vaim!12 Paldiski Linnaleht nr. 21/90

Pangaklientidele tuleb euro rahulikultKatrin TalihärmEesti Pangaliidu tegevdirektorJärgmise aasta 1. jaanuari saabudes vahetubEestis käibelolev raha – 1992. aastajuunist kasutuselevõetud krooni asemeletuleb euro ehk Euroopa ühisraha. Kunaraharingluse toimimisel on pankadelkanda tähtis roll, siis on kindlasti heateada, mida tähendab eurole üleminekpangaklientidele.Kõigepealt tuleb öelda, et pangaklientideleon üleminek tehtud lihtsaks. Aktiivsedpangakliendid, kes hoiavad raha kontol, eivaru suuri summasid sularaha koju ningmaksavad igapäevaselt pangakaardiga eipea tegema euro tulekuks erilisi ettevalmistusi.Juhul kui teil on kodus suurem kogusEesti sente, siis soovitame need novembrilõpuks kampaania „Too mündid panka!“käigus panka tuua. Kampaania käigus onmüntide töötlus ja oma kontole kandminevõi vahetus paberraha vastu tasuta.. Juhulkui hoiate kodus suuremat summat sularaha,siis saate sama pangaskäiguga sellekontole panna. Kontol olevad kroonid vahetabpank 1. jaanuaril juba ise teenustasutaja ametliku kursiga eurodeks.Need, kes eelistavad sularaha saavad alates1. detsembrist pankades kroone teenustasutaja ametliku kursiga eurodeks vahetada.Kroonimüntide ja -kupüüride vahetusevõimalus säilib ka hiljem: kommertspangadteevad seda 2011. aasta suveni kõigissularaha teenust pakkuvates kontorites japärast seda piiratud kontorivõrguga, EestiPangas saab aga kroone vahetada tähtajatult.Kliendid ei pea minema panka, et muutaoma laenu-, pangakaardi- või teisi lepinguid.Euro kasutuselevõtt ei mõjuta lepinguteja muude juriidiliste dokumentide järjepidevustja nende tingimusi, ega vabastavõetud kohustuste täitmisest, samuti eianna õigust kehtivat dokumenti ühepoolseltmuuta või lõpetada. See puudutab kaintresse: näiteks kui teil on sõlmitud kroonihoius,mille aastaintress on neli protsenti,siis arvutatakse hoiusesumma külleurodesse, kuid intress jääb kuni lepingulõppemiseni endiseks. Kroonilaenudetagasimaksmine hakkab toimuma eurodes– laenusummad arvutatakse pankade13 Paldiski Linnaleht nr. 21/90poolt ümber samamoodi ametliku kursijärgi ning tasuta.Alates 1. jaanuarist ei võimalda arveldussüsteemenam kroonimaksete töötlemist.Hoiustel olev raha arvutatakse ametlikukursiga, ning tasuta eurodesse ja kõik pangaülekandedhakkavad toimuma eurodes.31. detsembril 2010 on pankades tavalinearvelduspäev (viimane kliiring on kell18.00), mis tähendab et ka pärastlõunalsaate veel pankadevahelisi makseid teha.Kroonilt eurole „ümberlülitumisel“ onpangasüsteemid (internetipank, makseautomaadid,teleteenused, telefonipank, mobiilipankjne) osaliselt suletud. Teenusedhakkavad samm-sammult taastuma 1. jaanuaril- esimeste seas on näiteks internetipangasvõimalik vaadata kontojääki eurodesning algatada pangasisesed maksed.Et vältida pangasüsteemide ülekoormuston soovitav mitte kohe aasta esimesteltundidel uudishimust oma internetipankasiseneda, vaid teha seda siis, kui on tõestivajadus tehinguid teha. Niipalju raha kuiteil oli pangakontol kroonides saab ametlikukursi järgi olema ka eurodes. Näiteks12 000-kroonine hoius muutub 766,94-euroseks.Kõik Eesti ligi 25 000 kaarditerminali jakassasüsteemi vajavad euro tulekul ümberseadistamist,kuid tõrked kaardimaksetespeaksid olema minimaalsed. On võimalik,et kõik kaarditerminalid ei ole kohe pealekeskööd valmis eurotehinguid tegema.Enne kaarditšeki allkirjastamist või PINkoodisisestamist soovitame veenduda,et näidatud summa on õiges vääringus -summa eurodes on 15,6466 korda väiksem.Igaks juhuks ja oma meelerahu säilitamisekshoidke alles kaardimaksekviitung.Alates €-päevast väljastavad sularahaautomaadidainult eurosid. Kuna sularahaautomaatidekaudu lastakse ringlusse hinnanguliselt80 protsenti eurokupüüridest,siis on tegemist väga suure logistilise väljakutseganii pankade kui Sularahakeskusejaoks. Sellegipoolest on võetud eesmärgikstäita eurodega kõik ligi 1 000 sularahaautomaati(ATMi) hiljemalt 48 tunni jooksul.Juhul kui automaati ei ole jõutud eurorahatähti veel viia, siis automaat sularahaajutiselt ei väljasta. Olenevalt ATMi tüübistsaab automaadist uue aasta esimestel nädalatel5-, 10- ja 20-euroseid kupüüre, 10-20% automaatidest väljastavad ka 50-euroseid.Lisaks ATMidele tuleb euro sularahakäibele pangakontorite ja jaekaubandusekaudu ning 2011. aasta 1.-15. jaanuarinisaab kroone eurodeks vahetada maksimaalselt1000 euro väärtuses päevas ka 179Eesti Posti postkontoris.Pangaliit ja pangad annavad lähikuudelohtralt detailsemat infot eurole üleminekupraktiliste aspektide kohta, selge on agasee, et üleminek on kõige lihtsam pangakaartikasutavatel klientidel, sest nenderaha on alati õiges vääringus. Piisab ühestpangakontori külastusest, et panna kontolekodus olevad mündid ja sularaha – soovitavon seda teha enne detsembrit. Üheskijärjekorras pole vaja seista – krooni saabeuroks vahetada tähtajatult.TÄHTIS TEADA• €-päev - 1. jaanuar 2011• 1 euro = 15,6466 krooni• Krooni saab kasutada maksevahendinakuni 15. jaanuarini, pangakaart on alatiõiges vääringus.• Krooni münte saab eraisik teenustasutakontole panna alates 1. oktoobrist.• Krooni sularaha saab euro sularahaksvahetada teenustasuta alates 1. detsembrist.• Pangas olev raha vahetatakse automaatselteuroks 1. jaanuaril.• Ühtegi lepingut muutma ei pea - pankarvestab teenustasuta kõigi lepinguteväärtused automaatselt eurodesse.• Kui teil on küsimusi seoses pangateenustega,siis kõige parem on pöördudaoma kodupanka.AJAKAVA• 1. oktoober 2010 Pangad alustavad eraisikuteltteenustasuta krooni müntidevastuvõttu.• 1. detsember 2010 Pangad alustavaderaisikute sularaha kroonide eurodeksvahetamist.• 1. jaanuar 2011 Eesti võtab kasutuseleeuro.• 1.-14. jaanuar 2011 Krooni ja euro sularahaparalleelkäive.• 1. juuli 2011 Krooni sularaha vahetusläbi piiratud kontorivõrgustiku kuni31.12.2011.a. ning seejärel tähtajatultEesti Panga poolt.

n · o · o · r · t · e · k · a · sKas Paldiskis võiks olla tulevikus noortekeskus?13. oktoober pandi kohtumisel abilinnapeaKersti Väinsaluga ja arenguosakonnajuhataja Regina Rassiga patta Paldiskinoortekeskuse idee. Kõikide vaheetappidesujuval liikumisel võib juhtuda, et aastatepärast võib noortel olla oma keskus.Praegune noorte olukord Paldiskis on rohkemkui kurb. Peale mõne üksiku palliplatsipuudub noortel igasugune koosolemise jaeneseväljendamise võimalus. Ainuke lastelemõeldud huvinurk on praegu PaldiskiHuvikeskus, mida külastavad siiski lapseeasõpilased kuid noortel puudub täielik huvisinna minna. „Olgem ausad, tegelikult peaksidolema noored ja lapsed eraldi“ kommenteeribRegina Rass. Samas tasub märkida,et Paldiskis on noortekeskus dokumentideKuidas koolis kohaneda?Vähemalt korra oma elus oleme pidanudkoolis kohanema. Vähe on neid, kes julgevadväita, et koolis kohanemine on lihtne.Paljud isegi ei julge just selle pärast koolivahetada, et nad kardavad, et ei saa uueskoolis hakkama. Ärge arvake, et ma teiletegevuskava ette annan, kuidas seda teha,sest seda on lihtsalt võimatu koostada, eritiveel seesugust, mis kõikjal kehtiks.Ma olen käinud kaheksas koolis ja leian, ettean nii mõndagi. Igasse kooli olen ma läinudühe ja sama suhtumisega ning täielikultkohanesin neist kaheksast koolist vaid kolmes.See on juba eluline näide, et koolidesei saa kohaneda ühe ja sama strateegia järgining võib-olla sind üldse ei võeta omaks?Mõned koolid võtavad su lihtsalt omaks, teisedkoolid võtavad su omaks siis, kui sul onmingi hea omadus – olgu selleks siis täisealisus,palju raha või hiigelaju – ja siis on needkolmandad koolid, kus tee mis tahad, sind eivõeta omaks.Tegelikult algab kõik esimesest otsusest: kassuhtlen nendega või ootan, kuni nemad minugasuhtlevad või siis kas istun poiste võitüdrukute juurde. Isegi su esimeses tunnisKuna eelmisel õppeaastal Paldiski Gümnaasiumis korraldatudlaat, koostöös õpilasfirmaga, oli väga edukas, saab see teoks ka selõppeaastal.Esialgseks kuupäevaks on märgitud 9. detsember ning on plaanitudsuuremana kui möödunud aastal. Kui mullu peeti laata sööklas, siis sellelaastal on laadaplats üle terve kooli, erinevates kohtades.15 Paldiski Linnaleht nr. 21/90alusel olemas ühes huvikeskusega. Praegukäib töö selle kallal, et noortekeskuse osaaktiveerida. Noorte ja linnavalitsuse vaheliseläbirääkimise tulemusena paistab aga tunnelilõpus valgus ning mõne aasta pärast võiblinna ehtida ka noortele mõeldud keskuskoos iseseisvate ruumidega. „Kunagi on sedaprojekti alustatud, aga see on jäänud seisma.Loomulikult, mis selle asja mure on see, kesseda hakkavad ülal pidama?“ nendib aselinnapeaKersti Väinsalu. Linnavalitsus on nõusaga noortekeskust doteerima nagu toetataksepraegu huvikeskust. Samuti on üks võimalikpotensiaalne tugi MTÜ heategevusfond UusLaine, kes on aldis noori aitama ning selleka üheks oma eesmärgiks seadnud. „Selgeon see, et midagi suurt ja võimast me tehavalitud istekoht võib mõnes koolis määravakssaada – jah selline pisiasi võib määravolla. Järgmisena tuleb veel valida, millisesseltskonnas ma olen, kas klassi tibidega,prillidega nohikuga, gängsterist poistegavõi rulavendadega. Sellise loetelu järgi olekssuhteliselt lihtne valida, aga kui teisel koolinädalaltuleb välja, et klassi tibid on ühedparajad hüpikahvid, klassi nohik on mats javägivaldne, gängsteritest poisid on äpukesedja rulavennad on kirglikud luuletajad, siisenam ei olegi vist nii lihtne valida.Esimene suhtlemine uute klassikaaslastega,selle kohta ei oska eriti midagi öelda – see onkõikjal erinev.Targem oleks vist oodata, kuni sinuga hakataksesuhtlema, aga see moment ei pruugiLaadapäevaks letid valmisei saa. Teeme oma kätega, teeme lihtsamalt,aga vähemalt, et asi oleks olemas“ kinnitabVäinsalu. Paldiski noortekeskusele on nõusabi osutama ka koostööpartnerid Soomest.Siiski tekitab muret küsimus, kas Paldiskison praegu piisavalt palju selliseid aktiivseidnoori, kes oleksid nõus võtma vastutust jaseda kõike vedama? Tahest tahtmata karjubPaldiski noortekeskuse järele. Kui visioonidon saanud kinnitust ning paberid vormistatudsaab panna plaani linna järgmisesse eelarvesse.Sellest toimingust järgmine on jubakindlate sammude tegemine noortekeskuseaktiveerimise poole.Janeli Adermanntulla niipea. Samas kui sa ise teistega suhtled,siis sa jätad vähemalt julge mulje, isegi kui samidagi valesti ütled.Kui tahad koolis kohaneda, siis mina arvan,et sa peaksid käituma nii, nagu sinu arvateskäitub kõige vingem uus klassikaaslane ja siissa arvatavasti võidki saada kõige vingemaksuueks klassikaaslaseks.Uues klassis on võimatu täpselt teada, kes onkes, kõige lihtsam olekski mitte kohaneda jaelada omas mullis, aga ka see tüütab ajapikkuära. Kui kohaneda, siis tuleb seda teha niioriginaalselt nagu sa ise oled, ikka omanäoliseltja unustamatult.Kaidi LõugasFotod: Birgit LuhtTeiseks on tänavu aasta oodatava kauba valik hoopis suurem: müügilettidelevõib tuua nii küpsetisi kui ka riideid, käsitööd, jõulukingitusi, raamatuid ningüleliigseid kodus olevaid asju.Lisaks kõigele tuleb laat ka avalikum. Oodatud on nii kooliõpilased,lapsevanemad kui ka linnarahvas.

l i n n a l e h t • n r . 21/90 2010Miks me kuuleme tänavatel lauset: „Tuld on?“Mu sõber jättis suitsetamise 5 aastat tagasija kui kuskil kokku saame siis ta mainibkui mõnus suitsetamine oli. Igakord taräägib, et peale mahajätmist ei haise enamhingeõhk, et sigaretis on 4000 kemikaali jasuitsetamine on rumalus ning mittesuitsetajaoleks palju parem olla.See väga selge faktide kinnitamine - absoluutseltiga suitsetaja teab seda kõike. Isegiarstid, kes näevad igapäevaselt õudusi, missuitsetajatega toimub, ei jäta suitsetamistmaha - veendu ise mõne haigla tagauksestmööda sõites. See oleks kui paksule öelda,et ära söö nii palju, sest muidu oled sa kole,sa ei jõua joosta ning su terviseriskid tõusevadlakke- iga ülekaaluline inimene teabseda niigi.Miks me üldse suitsetame?Suitsetamine on 99% psühholoogiline sõltuvus.Nikotiin ei ole põhjuseks, miks mesuitsetame - nikotiin on põhjuseks, miksme süütame järgmise sigareti. Kuid see,miks me üldse suitsetame on hoopis midagimuud. Rääkides nikotiinist, siis ei tea paljudnoored täpselt öelda, mis see tegelikult on.Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõruvedelik. Ainuüksi 50 mg nikotiini (3 pakki)süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretigasatub inimorganismi 0,3…1,5 mg nikotiini.Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi,mistõttu inimene võib muutudaerksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõimevõivad mingil määral paraneda.Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne onlühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, etmitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse.Nikotiinist 15-20 % imendub suusja 80-85 % kopsus.Iga suitsetaja arvab, et ta naudib suitsetamist,et suits pakub talle tuge ja naudingut.Tegelikkus on hoopis midagi muud. See, etsuitsetamine pakub naudingut on samavõrdabsurdne kui et šokolaad aitab kaasa õppimisele.MahajätmisestSuitsetajad on tihtipeale tugevad, tahtejõulisedinimesed, kuid lihtsalt on suitsetaminesee, millega nad ei paista toimet tulevat.Eduka mahajätmise alus on mõista, miksme suitsetame ja miks me üldse alustasime.Kõik põhjused, miks me suitsetame onvõltsid ja seda mõistes kaob ka vajadus edasisuitsetada. Mõned on niiöelda peosuitsetajadehk suitsetavad ainult aeg-ajalt, mõnedon padusuitsetajad, kes tarbivad päevas ligikaudukuus ja rohkem suitsu päevas. Vägapalju on neid, kes on oma tee suitsetamisenileidnud sõprusringist. Kui kõik ümberringisuitsetavad tekib ka endal kihk järele proovida.Seejärel leitakse, et maik ei meeldi, agasõpradele ka öelda ei saa. Samas tasub alatimeelespidada, et suitsetamisest loobumineei muuda isikut ennast ning temasse suhtumist.Mahajätmisel ei ole probleem tahtejõupuudumisel, vaid soovide konfliktis - suitsetajanakasvab soov maha jätta ja mahajättes kasvab soov edasi teha. Siiski tasubmõelda, et pole nähtud ühtegi inimest kessuitsetab sellepärast, et ta tahaks end halvastitunda, halb välja näha või lihtsalt rahatuulde visata.Tsitaat: „Kui kõik ümberringi suitsetavad tekibka endal kihk järele proovida“Janeli AdermannPilt: Interneti väljaanneTulemas on järjekordne Teeviit!TEEVIIT on infomess, mille eesmärk on pakkuda noortele teavet kõige kohta, mis puudutab nende tulevast elu.Eesti Noorsootöö Keskuse poolt korraldatav infomess sai alguse 1994. aastal ning tänavu leiab interaktiivne TEEVIIT aset juba seitsmeteistkümnendat korda.TEEVIIT tuleks kasuks kõigile, kes soovivad teavet töötamis- ja õppimisvõimaluste kohta (ka välismaal), ümberõppimiste, koolituste, karjääriplaneerimise, tööhõivening isegi vaba aja veetmise kohta. Peale selle saab tutvuda metoodilise materjali ja raamatutega. Tegemist on Eesti suurima infomessiga.Messil on võimalus näha ja osaleda ka eriprojektides, näiteks Kutselabor, kus saab selgitada milline amet kõige paremini sobib või millest oleks targme eemale hoida.Noorte infomess TEEVIIT 2010toimub 2.-4. detsembril Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses.Mess on avatud 2-3. detsember kell 10.00 – 18.00 ning 4. detsember kell 10.00 – 16.00.Piletid on saadaval eelmüügist (Piletilevi kassadest ja internetist), aga ka kohapealt. Piletid eelmüügist on õpilasele 30 krooni ningtäiskasvanule 40 krooni. Kohapeal tuleb õpilasel maksta aga 35 krooni ja täiskasvanul 45 krooni.Õpilastele kehtivad soodustused ainult õpilaspileti esitamisel kohapeal.Kui soovid ürituse kohta rohkem teavet, siis siin on kasulikke internetilehekülgi:TEEVIIT – ametlik kodulehekülg: http://www.teeviit.ee/Eesti Näituste ametlik lehekülg: http://www.fair.ee/Piletilevi ametlik lehekülg: http://www.piletilevi.ee/Paldiski Linnaleht nr.21/90 16