kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele" - Maheklubi

tavapõllumajanduslikus variandis kasutati erinevaid herbitsiide. Mitmeaastastestumbrohtudest olid rohkem levinud harilik orashein ja põldohakas.Viie katseaasta keskmisena olulisi vahesid mahepõllumajanduslike variantideumbrohtude arvukuses ei esinenud, kuid veidi suurem oli see MS variandis(tabel 1), mille võis põhjustada sõnnikuga lisandunud lämmastikukogus ja ka see,et osa umbrohuseemneid toodi sisse koos sõnnikuga.Mulla mikroobikooslus viljelusviisidekatses OlustveresLiina Edesi 1,2 , Malle Järvan 11Eesti Maaviljeluse Instituut, 2 Eesti Maaülikool → liina.edesi@eria.eeJäreldused1. Mahepõllumajanduslikus variandis (M), milles ei kasutatud sõnnikut, oliumbrohuliike kõige rohkem.2. Mahepõllumajanduslikes variantides esinesid ka sellised umbrohuliigid, mison valgusnõudlikud (nt. suur teeleht) või siis ei ole lämmastiku koguste suhtespretensioonikad (nt. harilik rukkilill jt.).3. Teraviljade suurem külvisenorm ei vähendanud küll umbrohtude arvukust,kuid vähendas nende kuivmassi. Pikemas perspektiivis võib see mõjutada kanende arvukust, kuna väiksema kuivmassiga umbrohud eeldatavasti produtseerivadka vähem idanemisvõimelisi umbrohuseemneid.4. Herbitsiidide suhtes vähetundliku põldkannikese arvukus oli suurim tavapõllumajanduslikusvariandis, kuna võrreldes mahepõllumajanduslike variantidegaesines seal märkimisväärselt vähem umbrohuliike ja seega puudus kanende vaheline konkurents.5. MS variandi, võrreldes M variandiga suurem umbrohtude arvukus ja kuivmassolid tingitud sellest, et seal kasutati väetamiseks sõnnikut, mis parandastoitumistingimusi, kuid samas võis sisaldada ka idanemisvõimelisi umbrohuseemneid.SissejuhatusMullas elavad mikroorganismid on taimekasvuks väga olulised. Nad stimuleerivadtaimede kasvu, aitavad omastada fosforit ja lämmastikku ning pärsivadtaimejuuri kahjustavate patogeenide arengut. Samas on mikroobid väga tundlikudkeskkonnas toimuvate muudatuste suhtes. Paljudel juhtudel on muutused mullamikroobide arvukuses ja liigilises koosseisus varajaseks märgiks kas mullaviljakuseparanemisest või siis hoiatus selle halvenemisest.Materjal ja metoodikaUurimistöös võrreldi mikroobide kooslusi ja nende arvukust viieväljalisekülvikorra ühel väljal, kolme erineva viljelusviisi puhul: M – mahe, sõnnikuta;MS – mahe, sõnnikuga ja T – tavaviljelus sõnniku, mineraalväetiste ning pestitsiididega.Kultuuride järjestus oli kõigi viljelusviiside puhul ühesugune: 2007 – kartul,2008 – kaer, 2009 – oder ristiku allakülviga, 2010 – ristik (künti haljasväetisenamulda). Mulla proovid künnikihist (0–20 cm) võeti 2007–2010 septembris ja 2009ja 2010 aprillis. Proovidest määrati PMK mikrobioloogia laboratoorimis bakteriteüldarv, Fusarium spp., azotobakterite, tselluloosilagundajate, nitrifitseerijate jadenitrifitseerijate arvukus. Mikroobide arvukus on esitatud töös ühikuna CFU g –1kuivas mullas (colony-forming units – kolooniat moodustav ühik).Tulemused ja aruteluBakterite üldarv. Katsetulemused näitasid, et sõnnikul oli positiivne otse jajärelmõju, seda isegi tavapõllumajanduslikus variandis (joonis 1, A). Samas, kui2007 aastal kasutati tavaviljeluses kartulil haiguste ja umbrohtude tõrjeks rohkempestitsiide kui teistel aastatel, oli bakterite üldarvukus madalam võrreldes mahepõllumajanduslikevariantidega.20 21