kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele" - Maheklubi

Tabel 2.Teraviljade toorproteiini sisaldus (%) viljelusviiside katses Olustveres.Kultuur, variant 2007 2008 2009 2010 2011 2007–2011RukisM 6,8 9,1 11,5 9,5 8,5 9,1MS – – – – 9,0 –T 6,6 11,9 11,7 10,6 10,4 10,2KaerM 11,6 9,4 9,4 10,8 10,4 10,3MS – 9,8 9,7 10,4 10,0 10,0T 11,6 11,3 13,9 12,1 10,0 11,8OderM 10,8 9,4 9,3 9,2 10,3 9,8MS – – 9,2 9,3 9,6 9,4T 11,1 9,4 13,7 9,4 9,7 10,7M – mahe, sõnnikuta; MS – mahe, sõnnikuga; T – tavaviljelussaagikust, kus arvesse võeti kõik moodustunud terad, siis olid erinevused suured:katsevariantide ja aastate keskmisena kaera puhul ~1,4–kordsed ning odra jarukki puhul isegi kuni 1,8–kordsed.Teraviljasaakide keemilise koostise analüüsid on seni näidanud, et mineraalainete(P, K, Ca, Mg) sisalduste osas praktiliselt ei ole olnud erinevusi. Maheviljelusetingimustes kasvatatud teraviljade proteiinisisaldus aga oli reeglipäraselt madalamkui tavaviljeluse puhul (tabel 2).JäreldusedLiblikõielisi sisaldavatesse maheviljeluse külvikordadesse sobivad hästi rukisja kaer. Kui külvikorras on võimalik lisaks ka sõnnikut kasutada, siis võib teraviljadesaagitase üpris rahuldav olla.Kartuli saagikus ja kvaliteetviljelusviiside katses OlustveresMalle Järvan, Liina EdesiEesti Maaviljeluse Instituut→ malle.jarvan@eria.eeSissejuhatusKartul on hea eelkultuur teraviljadele ja sobib hästi ka väikesepinnalistessekülvikordadesse, võimaldades rahuldada maaperede vajadusi. Kartulit saab edukaltkasvatada maheviljeluslikus suletud tsükliga tootmisüksuses, kus on võimalikkasutada loomapidamises tekkivat sõnnikut ja mitmesuguste orgaaniliste jäätmetebaasil valmistatud ohutuid komposte.Materjal ja metoodikaUurimistöö viidi läbi aastail 2007–2012 Olustvere TMK õppetalu põllul, kusalates 2002. aastast on järgitud maheviljeluse printsiipe. Põllul on viieväljalinekülvikord: oder ristiku allakülviga, ristik (küntakse haljasväetisena mulda), rukis,kartul, kaer. Pikad väljad, suurusega 1,2 ha, on jagatud kolme võrdsesse ossa. Seevõimaldab võrrelda kaht maheviljeluse viisi (M – mahe, sõnnikuta; MS – mahesõnnikuga, kusjuures veisesõnniku, normiga 60 t ha –1 , saab kartul sügiskünni alla)ja tavaviljelust (T). Tavaviljeluse variandis anti kartulile mahapaneku eel NPKväetist(8:12:23) normiga 600 kg ha –1 , tehti keemiline umbrohutõrje ja lehemädanikutõrje neljal korral.Kõikidel katsevariantidel ühtemoodi tehti järgmisi mullaharimis- ja hooldustöid:libistamine, kultiveerimine, sügavkobestamine, vagude ajamine, eelidandatudkartuli panek, vaheltharimine 3 korral. Katses kasvatati varajast sorti Angelaja hilisemapoolset sorti Laura. Seemnekartul oli kasvatatud mahetingimustes,katseperioodi jooksul uuendati seemet kahel korral.Mugulaproovid koristati augusti III dekaadil – igalt variandilt kolmes kordusesá 10 pesa. Määrati kogusaak ja kaubaline saak (mugulad läbimõõduga üle 40mm). Kartuli keemilised analüüsid tehti EMÜ Taimebiokeemia laboris.34 35