kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele" - Maheklubi

Kivikilbik meelitab kapsakoidGabriella Kovács, Riina Kaasik, Anne Luik, Eve VeromannEesti MaaülikoolSissejuhatus→ gabriella.kovacs@emu.eeKapsakoid Plutella xylostella (L.), peetakse maailma üheks kõige ohtlikumaksristõieliste taimede kahjuriks ja teda esineb kõikjal, kus neid kultuure kasvatatakse(Talekar ja Shelton, 1993).Eestis on kapsakoil tavaliselt kaks põlvkonda aastas. Esimene põlvkond ilmubvarakevadel, mil meil põllukultuurid veel ei kasva. Olulist kahju tekitabki just teinepõlvkond, kelle põhiline kahjustusperiood algab juuli teisel poolel (Metspalu jaHiiesaar, 2002). Kõrge asustustiheduse korral võivad nad oluliselt kahjustada peakapsa,lillkapsa ja brokkoli lehti, samuti võivad kapsakoi kahjustused põhjustadataimede väärarenguid ning lisaks sellele saastavad nad oma elutegevuse käigustaimi ekskrementidega, mistõttu taimed kaotavad oma kaubandusliku väärtuse(Cordero ja Kuhar, 2009).Maheviljeluses on oluline leida kasvatusviise, mis võimaldaksid kahjureidhajutada st. taimedelt peletada, eemale meelitada, varjata või maskeerida taimedelõhnasignaale nt kõrvalolevate seltsilistaimede abil. Käesoleva töö eesmärk olivälja selgitada kas ja kuidas mõjutavad erinevad seltsilistaimed kapsakoi arvukustvalgel peakapsal.Materjal ja metoodikaKatse viidi läbi 2010. ja 2011. aastal Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllul.Katses kasutati kolme erinevasse sugukonda kuuluvat seltsilistaime: hiidiisop(Agastache J.Clayton ex Gronov.), kivikilbik (Lobularia martima L.), aedtill(Anethum graveolens L.) ja kontrollvariant oli ilma seltsilistaimeta. Kõik variandidolid neljas korduses, paigutatud ladina ruudu disainiga, insektitsiide ei kasutatud.Kapsakoi nukud loendati ja koguti kord nädalas kõigilt kapsataimedelt ja kasvatatiparasiteerituse kindlaks tegemiseks laboris väljakasvatuspüünistes.Tulemused ja aruteluKapsakoi arvukus 2010 ja 2011 aastal oli väga erinev (p < 0,0001) – kui 2010.aastal kohta nukkude keskmine arv ühe katsepäeva ulatus ühel taimel 0,917-ni(± 0,086) siis 2011 oli see 43,7 korda väiksem (0,021 ± 0,009 SE; joonis 1). Kakasvuperioodi keskmisena oli kapsakoi arvukus oluliselt suurem 2010. aastal(p < 0,0001; joonis 1).Seltsilistaimed avaldasid 2010. aastal valgel peakapsal (p < 0,05)olulist mõjukapsakoi nukkude arvukusele. Kõige atraktiivsem oli kivikilbikuga katsevariant,mis erines statistiliselt oluliselt kontrollvariandist (p < 0,05). Hiidiisopi ja tilligakatsevariandis oli küll kontrollvariandiga võrreldes mõnevõrra rohkem kapsakoinukke, kuid statistiliselt olulist erinevusi ei leitud (vastavalt: p = 0,068 ja p = 0,16;joonis 1).Kapsakoide äärmiselt madala arvukuse puhul 2011. aastal seltsilistaimedeatraktiivne mõju ei avaldunud ja katsevariantide vahel olulisi erinevusi ei leitud(p = 0,069), kuid siiski oli märgata tendentsi, et kapsakoid eelistasid muneda kapsastele,mille seltsilistaimedeks olid kivikilbik.Kapsakoide parasiteerituse tase oli mõlemal aastal kõrge ja ulatus 2010. aastal45% ja 2011. aastal 76%. Kõige rohkem leiti parasiteeritud kapsakoid kivikilbikugavariandilt, kuigi olulist erinevust variantide vahel ei leitud. Efektiivseks kahjuri- Joonis 1. Kapsakoi nukkude keskmine (± SE) arvukus taime kohta seirekorral ja kasvuperioodilsõltuvalt aastast ning sõltuvalt seltsilistaimest 2010. a. Tähed ja tärnidtähistavad statistiliselt olulist erinevust vastavalt erinevate seltsilistaimedegavariantide ja aastate vahel (p < 0,05). 50 51