kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele" - Maheklubi

Tavakatses kasutati mineraalväetisi, keemilist vajadusel umbrohutõrjet, ka kahjuritõrjet. lämmastiku normiga Teraviljadele N90 (nisu, anti oder) külvieelselt ja N70 (kaer). liitväetistvajaduselsuviteraviljadelka kahjuritõrjet.(Forsberg, Reeves,Teraviljadele1995). Seetõttuanti külvieelseltannab kaer madalamalämmastiku liitväetist normiga N90 (nisu, oder) ja N70 (kaer).lämmastikumullaviljakusenormigakorralN90eelkõige(nisu, oder)nisugajavõrreldesN70 (kaer).paremat saaki (Loes Tulemused et ja arutelual., 2007). Odra ja suvinisu saagitasemed olid mahekatsesMahekatses jäi kaera terasaak vaid 11% väiksemaksTulemused samutitavakatsejavastavastarutelu head Terasaak.tulemusest.Kaera ja toitainete aruteluKaer andis katseaastate (2005–2011)suviteraviljadelkeskmisenamahekatsesmaheviljeluseandis (Forsberg tingimustes katseaastate suviteraviljadest (2005–2011) keskmisena kõige proteiinisisaldused suurema mahe-saagi (4180 vähe, kg ha siis -1 ) nisul jäi see kvaliteedinäitaja märgatavalt madala-väiksemad kui tavakatses. Kui odral ja kaeral erinesid(vastavaltTulemused3430 ja 3460 kg havajadus -1 ), kuid jäid siiski madalamakson väiksem kui teistel suviteraviljadel Terasaak. kui kaeral. KaerErinevused ja Terasaak. Reeves, tavatootmise 1995). Kaer Seetõttu andistulemustegakatseaastate annab kaer olid(2005–2011) madalama suuremad kui mullaviljakuse viljelusekeskmisenakaeral. tingimustes korral (joonismaheviljelusetingimustes suviteraviljadest kõige suurema saagi (4180 kg ha -1 jäi kaera tulemusest. olid terasaak Kaera vaid 11% toitainete väiksemaks vajadus nisisaldus tavakatse on jääb väiksem maheviljeluses kui teistelsuviteraviljadest eelkõige 1). Mahekatses kõige jäi kaera suurema terasaak saagi vaid maks. (4180 11% kg Mitmed väiksemaks ha -1 ) teised tavakatse uurimused on samuti näidanud, et suvinisu terade proteii-nisuga võrreldes paremat saaki (Løes jt., 2007). Odra (joonis ja suvinisu 1). Mahekatses saagitasemed vastavast)oluliselt väiksemaks kui tavatootmise tingimustesmahekatses 6000 samuti head (vastavalt 3430 ja 3460 kg vastavast ha –1 ), kuid tulemusest. jäid suviteraviljadel siiski Kaera madalamaks5000 kui kaeral. Erinevused 4710 tavatootmise tulemustega suviteraviljadel olid 4780 suuremad (Forsberg, mullaviljakuse kui kaeral. Reeves, korral 1995). eelkõige Seetõttu nisuga annab võrreldes kaer madalama Sobivamad paremat saaki sordid. (Loes Katsetulemuste põhjal osutusid kaera sortidest mahevil-toitainete (Forsberg, vajadus Reeves, on 1995). väiksem (Mäder Seetõttu kui jt., teistel annab 2002; kaer Taylor madalama ja Cormack, 2002).(joonis 1). Mahekatses 89% jäi kaera terasaak 65% 5260 vaid 11% väiksemaks 72% tavakatsevastavast tulemusest. 4180 Kaera toitainete vajadus on väiksem kui teistelTera kvaliteet. Suviteraviljade 1000 tera masside mullaviljakuse vahel ei olnud korral al., katseaastate 2007). eelkõige Odra nisuga ja suvinisu võrreldes saagitasemed paremat jelusse saaki olid (Loes mahekatses sobivamateks et samuti ‘Flämingsprofi’, head ‘Kalle’, ‘Ivory’ ja ‘Jaak’. Odra sortidest andsid4000suviteraviljadel (Forsberg, Reeves, 3430 1995). Seetõttu annab 3460 kaer madalamakeskmisena mahe- ja tavakatse tulemuste vahel suuri al., erinevusi, 2007). Odra vaid (vastavalt ja suvinisu odra terad 3430 saagitasemed ja 3460 kg olid ha -1 ), mahekatses kuid jäid paremaid siiski samuti madalamaks head tulemusi kui ‘Maali’, kaeral. ‘Anni’, ‘Leeni’. Katteviljaks sobivad paremini ‘Inari’ jamullaviljakuse 3000jäid mahetingimusteskorral eelkõigemõnevõrranisugapeenemaksvõrreldes(tabelparemat1). Mahumassidsaaki (Loes et(vastavalt 3430 ja Erinevused 3460 olid kg suviteraviljadel2000 2007). Odra viljelusviisides ja suvinisu samuti saagitasemed sarnased, olid ainult mahekatses kaeral Erinevused jäi samuti see tavatootmise näitaja head mahetin-tulemustega olid suuremad kui kaeral. olid ‘Manu’, ‘Helle’ ja ‘Mooni’.ha tavatootmise -1 ), kuid jäid tulemustega siiski madalamaks olid ‘Auriga’. suuremad kui kaeral. Suvinisu kui kaeral. sortidest andis kõige suurema saagi ‘Uffo’, parema kvaliteedigaal.,(vastavalt gimustes 1000 3430 usutavalt ja 3460 mõnevõrra kg ha -1 ), väiksemaks. kuid jäid siiski Terade madalamaks proteiinisisaldused kui kaeral. 6000 olid kõigil89% 65% 526072%JäreldusedErinevused tavatootmise tulemustega olid suuremad kui kaeral. 6000500047104780089% 418065% 526072%Katsetulemused näitavad, et mahetingimustes on võimalik kasvatada hea47104780Kaer Oder Suvinisu 5000kg ha -1400041803430 saagi ja kvaliteediga 3460 teravilja. Suviteraviljadest sobib maheviljeluses kasvatamisekskõige paremini kaer. Hea kvaliteediga suvinisu saamiseks tuleb valida sobiv6000400089% 65% 526072%3000Mahe Tava3430 3460500047104780300020004180sort.Joonis 40001. Suviteraviljade saagid mahe- ja tavatingimustes 2000 Jõgeva SAI10003430 3460katsetes 2005.–2011. a keskmistenaKirjandus300010000Kaer OderForsberg, R.A., Suvinisu Reeves, D.L. 1995. Agronomy of oats. In: The Oat Crop. Production0kg ha -12000Kaer Oder Suvinisuand utilization. Ed. R. W. Welch, London, pp. 221–251.kg ha -1Mahe Tava1000Løes, A.-K., Henriksen, T.M., Eltun, R. 2007. N supply in stockless organic cerealMahe Tavaproduction under northern temperate conditions. Undersown legumes or0Joonis 1. Suviteraviljade saagid mahe- ja tavatingimustes Jõgeva SAIKaer Oder Suvinisuwhole season green manure? 3rd QLIF Congress: Improving Sustainability inkg ha -1Joonis 1. Suviteraviljade katsetes 2005.–2011. saagid mahe- a keskmistena ja tavatingimustes Jõgeva SAIOrganic and Low Input Food Production Systems. University of Hohenheim,Joonis 1. Mahe Suviteraviljade saagid Tavamahe- ja tavatingimustes katsetes Jõgeva SAI 2005.–2011. katsetes 2005.–2011. a keskmistenaa keskmistena.Germany, pp. 230.Mäder, P., Fliebach, A., Dubois, D., Gunst, L., Fried, P., Niggli, U. 2002. Soil FertilityJoonis 1. Suviteraviljade saagid mahe- ja tavatingimustes Jõgeva SAIand Biodiversity in Organic Farming. Science 296, 1694–1697.katsetes Tabel 1. 2005.–2011. Suviteraviljade a keskmistenakvaliteedinäitajad mahe- ja tavatingimustes Jõgeva SAI katsetesTaylor, B.R., Cormack, W.F. 2002. Choices of species and varieties. In: Organic2005.–2011. a keskmistena.cereals and Pulses. pp 9–28. Eds. D. Younie, B. Taylor, J.P. Welch, & J. M.Kaer Oder SuvinisuPD Wilkinson, Lincoln: Chalcombe Publications,Mahe Tava ± Mahe Tava ± Mahe Tava ±95%1000 tera mass (g) 36,5 36,5 0,0 42,9 44,7 –1,8 35,7 34,9 0,8 0,9Mahumass (g l –1 ) 476 495 –19 664 670 –6 772 784 –12 16Proteiin (%) 11,5 12,2 –0,7 11,3 12,1 –0,8 12,1 14,2 –2,1 0,390 91