kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele" - Maheklubi

Seltsilistaimed kapsaliblikate mõjutajatenaRiina Kaasik, Gabriella Kovács, Anne Luik, Eve VeromannEesti MaaülikoolSissejuhatus→ rkaasik@emu.eeSuur-kapsaliblikas (SKL) (Pieris brassicae L.) ja väike-kapsaliblikas (VKL)(P. rapae L.) kuuluvad põualiblikaliste (Pieridae) sugukonda ning on tavalisedkogu Euroopas. Toitumiseks eelistavad kapsasrohu (Brassica L.) perekonda kuuluvaidtaimi, mõlemad liigid on olulised peakapsa (B. oleracea var. capitata) kahjurid.Nad leiavad oma peremeestaime sinepiõlide ehk glükosinolaatide lõhnajärgi ja munevad ainult neid sisaldavatele taimedele.Segaviljeluse positiivset mõju kahjurite arvukuse vähendamisele on näidanudmitmed uurimustööd (Theunissen jt., 1995; Finch jt., 2003; Björkmann jt.,2007).Katse eesmärgiks oli leida sobiv seltsilistaim valgele peakapsale, mis vähendaksväike- ja suur-kapsaliblika kahjustust.Materjal ja metoodikaKatse viidi läbi 2010. ja 2011. aasta suvel Eesti Maaülikooli eksperimentaalaias.Katses kasutati kolme erinevasse sugukonda kuuluvat seltsilistaime liiki:huulõielistest hiidiisop (Agastache J. Clayton ex Gronov., Lamiaceae), ristõielistestkivikilbik (Lobularia martima L., Brassiacaceae), sarikalistest aedtill (Anethumgraveolens L., Apiaceae). Seltsilistaimed külvati valge peakapsa taimede vahele,kontrollvariandis kasvasid ainult kapsad. Kahjurite arvukust loendati iganädalaseltjuuni lõpust kuni kapsaste koristamiseni.Tulemused ja aruteluAastal oli oluline mõju nii VKL munade kui ka vastsete arvukusele (p < 0,0001)(joonis 1A,B), mistõttu tuleks kindlasti enne taimekaitsevahendite kasutamist viiapõllul läbi kahjurite arvukuse seire. Vaatamata VKL munade ja vastsete koguhulgaühtlasele jaotumisele variantide vahel, oli viimase kasvujärgu röövikuid oluliseltrohkem kivikilbikuga katsevariandis võrreldes hiidiisopi variandiga (p < 0,05); tillja kontrollvariant ei erinenud (p > 0,05; joonis 1B).Suur-kapsaliblika röövikuid leiti ainult 2010. aastal (4903 tk) seega sai seltsilistaimedeoluline mõju ilmneda vaid sellel aastal (p < 0,0001, joonis 1A). Kõigeenam leiti SKL kivikilbikuga variandist, mis erines oluliselt teistest variantidest(p < 0,05).Putukad kasutavad orienteerimiseks taimedelt vallanduvaid kergesti lenduvaidühendeid (Bruce ja Pickett, 2011). Antud katses ei olnud seltsilistaimed piisavaltefektiivsed VKL munemise mõjutamiseks. Lisaks mõjutavad liblikate viljakustja eluiga saadaolevad toiduallikad: õitsevatelt taimedelt saadav nektar.2010. aastal mõjutasid SKL teise põlvkonna arvukust ka parasitoidid. Parasiteeritusetase oli suurim tilliga katsevariandil ulatudes 30%-ni, järgnesid kivikilbikuga(23%), kontroll- (21%) ja hiidiisopiga variant (17%). Parasitoidid onkehvad lendajad, nende arvukus ja viljakus on mõjutatud eelkõige sobivate toidutaimedeolemasolust põldudel. Antud katses olid parasitoididele positiivse mõjugamadala õiepõhjaga nektarit pakkuvad seltsilistaimed nagu till, mis ei soodustanudka SKL vastsete esinemist.Joonis 1. A: väike-kapsaliblika munade ja suur-kapsaliblika vastsete keskmine arv (± SE)valgel peakapsal sõltuvalt seltsilistaimest 2010. ja 2011. aastal.B: väike-kapsaliblika vastsete keskmine arv (± SE) valgel peakapsal sõltuvalt seltsilistaimest2010. ja 2011. aastal. Tähed ja tärnid joonisel tähistavad statistiliseltolulisi erinevusi vastavalt variantide ja aastate vahel (p < 0,05).38 39