kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele" - Maheklubi

JäreldusedKuigi kapsaliblikate populatsioonide tihedus on aastati väga erinev saab sedaseltsilistaimede valikuga mõjutada nagu katses ilmnes. Uuritud taimedest saakskivikilbikut kasutada põllu servaaladel SKL püüniskultuurina meelitamaks kahjuridpõllu serva-aladele ja samas soodustades ka SKL parasitoide. Sellisel viisilohverdatakse küll osa saagist kahjuritele, kuid suurem osa põhikultuurist jääbkahjuritele vähem atraktiivseks. Selline kooslus toimib põlluservas bioloogilisemitmekesisuse ’pangana’, varustades agro-ökosüsteemi kasulike lülijalgsetega jaka parasitoide vajalike peremees-organismidega.Tänusõnad. Uurimust toetasid SF 0170057s09, ETF grant 8895 ja EMÜ projektP9003PKPK.KirjandusBjörkman, M., Hambäck, P.A., Rämert, B. 2007. Neighbouring monoculturesenhance the effect of intercropping on the turnip root fly (Delia floralis). EntomologiaExperimentalis et Applicata, 124, 319–326.Bruce, T.J.A., Pickett, J.A. 2011. Perception of plant volatile blends by herbivorousinsects – Finding the right mix. Phytochemistry, 72, 1605–1611.Finch, S., Billiard, H., Collier, R.H. 2003. Companion planting – do aromaticplants disrupt host-plant finding by the cabbage root fly and the onion flymore effectively than non-aromatic plants? Entomologia Experimentalis etApplicata, 109, 183–195.Theunissen, J., Booij, C.J.H., Lotz, L.A.P. 1995. Effects of intercropping whitecabbage with clovers on pest infestation and yield. Entomologia Experimentaliset Applicata, 74, 7–16.Puuviljamädaniku kahjustus õunasortidelnoores mahe õunaaiasKersti Kahu, Reijo SimsonEesti Maaülikool→ kersti.kahu@emu.eeSissejuhatusPuuviljamädanik (Monilinia fructigena) on üks ohtlikumaid õunviljalistehaigusi õunapuu-kärntõve kõrval nii Eestis kui ka maailmas. Ta tekitab õunakasvatusesarvestatavaid saagikadusid. Haigestunud viljad mädanevad ning kaotavadtäielikult tarbimisväärtuse. Suurimad saagikaod (kuni 40%) on registreeritudmahekatsetes (Holb, 2004; Holb jt., 2011), teistel juhtudel on maksimumkahjustusedolnud aias kuni 35% ja hoidlas kuni 5%. Tavaviljeluse korral on saagikaduenamasti alla 10%. Teadusuuringutest nähtub, et puuviljamädaniku poolt tekitatavakahju suuruse määrab nii õunamähkuri arvukus kui ka sügavad kärnalõhed,mille kaudu tungivad eosed vilja. Lisanduvad tegurid on veel erinev kasvatustehnoloogia,aasta ilmastik, sort ja mehaanilised vigastused.Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on selgitada erinevatel vegetatiivalustelõunapuusortide viljade puuviljamädanikust tingitud kahjustust Eesti MaaülikooliPolli aiandusuuringute keskuse mahekatses.Materjal ja metoodikaKatseaed rajati 2008. aasta kevadel üheaastaste istikutega 0,5 ha suuruselemaa-alale. Katses on seitse õunasorti kolmel vegetatiivalusel. Istutusskeem katseson 2,5 × 4 m. Igas variandis on kolm kordust. Variantide lõikes on katselapid paigutatudhajusalt.Katseaias kasutatakse limiteeritud väetamise ning haigus- ja kahjuritõrjeprogrammi. Kahjuritõrjeks pritsitakse õunapuid enne õitsemist üks kord ningpeale õitsemist kaks korda 0,2% NEEMAZAL’i või 0,01% MADEX’i vesilahusega.Haigustõrjet tehti katseaias esimest korda 2011. aastal. Kahel korral peale õitsemistpritsiti õunapuid söögisooda vesilahusega. Pritsimiste juures kasutati kleepainenarohelist seepi.40 41