kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele" - Maheklubi

Mahepõllumajanduse arendamine parandabLäänemere ökoloogilist seisunditSissejuhatusLäänemerd ähvardab ökoloogiline katastroof, milles juhtivat rolli mängibümbritsevatest piirkondadest mitmesuguste ühendite leostumine merre. Jubapraegu esineb merevees ulatuslikke vetikate õitsemisi, mis viib erinevate veeorganismidehukkumisele ning meres on juba kujunenud surnud piirkondi. Linnadestja tööstusettevõtetest tulevat reostust on heitvete puhastamisega suudetud külltunduvalt vähendada, kuid endiselt kestab hajareostus põllumajanduslikust tegevusest.Eriti intensiivse tootmisega piirkondadest, nagu näiteks Lõuna-Rootsi,Soome, Taani ja Poola, läheb merevette nii taimekaitsevahendite jääke kui ka vägasuurtes kogustes lämmastikku ja fosforit, viimastega luuakse soodsad tingimusedvetikate vohamiseks. Kui taoline protsess jätkub endises ulatuses, suureneb kahjulikeühendite hulk vees, merevesi kaotab läbipaistvuse, organismid hukkuvad ningmeri sureb. Seetõttu on väga oluline muuta otsustavalt tegevusi mere valgaladel.Põllumajanduslikku reostust on üleminekuga mahetootmisele võimalikusaldusväärselt vähendada. Eeltoodu on analüütiliselt kindlaks tehtud EL Interregprojektis „Läänemere piirkonna ökoloogiline taaskasutav põllumajandus jaühiskond“ (Baltic Ecological Recycling Agriculture and Society (BERAS) Implementation,2010-2013) (www.beras.eu). Projekt hõlmab 25 partnerit kõigist üheksastLäänemerd ümbritsevast riigist ning Norrast. Partnerite seas on nii ülikoole,uurimisinstituute, kohalikke omavalitsusi kui ka valitsusväliseid organisatsioone.Projekti juhib Rootsi Södertomi ülikool. Eestist on partnereiks Eesti MaaülikoolMahekeskusega ning Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus. Projekti kohaseltpakub parima arenduslahenduse mahe- ehk ökoloogiline kohalikel taastuvatelressurssidel põhinev segatootmine, kus taimekasvatus põhineb mahekülvikorralning loomad saavad vajadusepäraselt toituda karjamaadel ja kogu vajalik loomasööttoodetakse kohapeal. Nii tagatakse looma- ja taimekasvatuse tasakaalustatudareng. Kompostitud sõnnik ja muu orgaaniline materjal viiakse põllule, suunatestoitained sel moel taasringlusse. Printsiibiks on olla isevarustav, välistest ressurssidestsõltumatu. Toodang töödeldakse ja turustatakse võimalikult kohapeal.Nõnda kujundatakse kohalikud jätkusuutlikud toiduvõrgustikud, mis talitlevadsuhteliselt suletud tsüklitena põhinedes kohalikel taastuvatel loodusressurssidelühendades tihedalt tootjad tarbijatega. Kuivõrd kogu toiduahel tootjast tarbijanion omavahel tihedalt seotud, kõik lülid toetavad üksteist olles keskkonnateadlikud,siis tarbitakse loodusressursse väga säästlikult. Projekti eesmärgiks ongimahepõllumajanduse ja sellele toetuvate kohalike toiduvõrgustike arendamiselekaasa aitamine. Projekti jooksul koostatakse hariduslikke materjale talunikele,töötlejatele, turustajatele ning erinevatele tarbijate gruppidele, tehakse vastavaidseminare ning koolitusi. Tähtis on anda teadmisi, kuidas minna üle ökoloogiliseletootmisviisile. Et tootmist toetaks turg on vajalik kõigi järgnevate toiduahelalülide teadlikkuse ning tegutsemise võimekuse tõstmine. Oluline on leidaka poliitilisi mehhanisme, mis toetaksid ökoloogilisema eluviisi arendamist. Niiongi projekti üheks lõppeesmärgiks teha ettepanekuid Läänemere hea seisundieest seisvale Läänemere riikide ühendusele – HELCOM-ile.Projekti eesmärkide elluviimiseks on kõigis Läänemere riikides juba käivitunudnn kohalikud jätkusuutliku toiduvõrgustiku keskused, mis moodustavadomavahel tiheda suhtlusvõrgustiku nii kogemuste kui materjalide vahetuseks.Keskused peaksid jätkama oma tegevusi ka peale projektiperioodi. Meie tingimusteson Eesti Maaülikooli Mahekeskus selliseks kohaliku mahetoidu edendamisekeskuseks.Käesolev kohalikke mahepõllumajanduslikke teadusuuringute tulemusi tutvustavkogumik on mõeldud eelkõige mahetootjate teadlikkuse tõstmiseks ningon antud välja BERAS projekti toel.EMÜ professor Anne Luik6 7