kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele" - Maheklubi

Kaya, B., Marcos, R., Yanikoglu, A., Creus, A. 2004. Evaluation of the genotoxicityof four herbicides in the wing spot test of Drosophila melanogaster usingtwo different strains. Mutation Research, 557 (1), 53–62.Matt D., Rembialkowska E., Luik A., Peetsmann E., Pehme S. 2011. Quality ofOrganic vs Conventional Food and Effects on Health. Toim.: Williams I.H.Projekti PICKFIBER raport, Eesti Maaülikool.Rath, N.C., Rasaputra, K.S., Liyanage, R., Huff, G.R., Huff, W.E. 2011. Pesticidesin the Modern World - Effects of Pesticides Exposure. Dithiocarbamate Toxicity– An Appraisal. Publisher: InTech, University of Arkansas, USA.Rawlings, N.C., Cook, S.J., Waldbillig D. 1998. Effects of the pesticides carbofuran,chlorpyrifos, dimethoate, lindane, triallate, trifluralin, 2,4-D, and pentachlorophenolon the metabolic endocrine and reproductive endocrine system inewes. Journal of Toxicology and Environmental Health, A, 54 (1), 21–36.Ribas, G., Frenzilli, G., Barale, R., Marcos, R. 1995. Herbicide-induced DNAdamage in human lymphocytes evaluated by the single-cell gel electrophoresis(SCGE) assay. Mutation Research, 344 (1-2), 41–54.Saunders, H., Watkins, F. 2001, Allergic contact dermatitis due to thiuram exposurefrom a fungicide. Australasian Journal of Dermatology, 42, 217–218.Sørensen, M.T., Danielsen, V. 2006. Effects of the plant growth regulator,chlormequat, on mammalian fertility. International Journal of Andrology, 29,129–133.Stoker, T. E., Jeffay, S. C., Zucker, R. M., Cooper, R. L., Perreault, S. D. 2003.Abnormal fertilization is responsible for reduced fecundity following thiraminducedovulatory delay in the rat. Biology of Reproduction, 68, 2142–2149.Torner, H., Blottner, S., Kuhla, S., Langhammer, M., Alm, H., Tuchscherer, A.1999. Influence of chlorocholinechloride-treated wheat on selected in vitrofertility parameters in male mice. Reproductive Toxicology, 13, 399.Veterinaar- ja Toiduamet. Saasteainete uuringud toidus.http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=819 (15.10.2012)Mesilastarude kauguse mõju biopreparaadi levitamiseefektiivsusele hahkhallituse biotõrjes aedmaasikalRiin Muljar, Reet Karise, Marika MändEesti Maaülikool→ riin.muljar@emu.eeSissejuhatusHahkhallitus (Botrytis cinerea Pers.) on aedmaasikal (Fragaria × ananassaDuch.) suuri saagikadusid põhjustav seenhaigus, mille tõrjel sünteetiliste taimekaitsevahenditegailmneb mitmeid negatiivseid kõrvalnähte nagu kiire resistentsusekujunemine ning pestitsiidijääkide kogunemine viljadesse ja keskkonda,mistõttu on üha enam hakatud eelistama bioloogilisi tõrjemeetodeid. Üheksvõimaluseks on viia biopestitsiid maasikaõiteni kasutades meemesilasi (Apismellifera L.), nimelt lisatakse vastav pulbriline preparaat mesilastaru küljes olevassedispenserisse, mida läbides jääb preparaat mesilase kehakarvade külge javiiakse toidukorje käigus aedmaasika õitele.Töö eesmärgiks oli uurida kas meemesilastarude kaugus aedmaasikaistandikustvõib mõjutada biopreparaadi levitamise efektiivsust, kuna mesilase korjelennulvõib osa preparaadist maha pudeneda juba enne maasikaõiele jõudmist.Materjal ja metoodikaKatsed viidi läbi 2010. ja 2011. aasta suveperioodil Tartumaal Nõos, aedmaasikasordil’Sonata’. Hahkhallituse tõrjeks kasutati biopreparaati Prestop Mix, mispõhineb antagonistlikul mullaseenel Gliocladium catenulatum, preparaati lisatimesitarude küljes olevatesse dispenseritesse ülepäeviti 5 g taru kohta.Meemesilastarude (2 taru ha –1 ) kauguse mõju uurimiseks kasutati transektloendust,transekti pikkuseks oli 200 m: tarudest iga järgneva 50 m kauguselemärgistati katselapp suurusega 1x1 m (6 aedmaasikataime). Hahkhallitusetõrje efektiivsuse hindamiseks võrreldi mesilastarudest eri kaugustel olevatelttransektilappidelt korjatud aedmaasikaviljade hahkhallitusse haigestumise osakaalu(%) lapi kohta.Katseandmete analüüsil kasutati programmi STATISTICA 11, haigestunud66 67