Paldiski ajalugu , järg. - Paldiski Linnavalitsus

Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost(Järg. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)Ajaloolised isikud, kelle tegevus onolnud seotud Paldiskiga (Baltiiskisadama, Rogerwiekiga)Rogerwieki sõjasadama rajaja Peeter I viibissadama rajamisel korduvalt ise kohal. Põhjasõjaajal (1700–1721) käis Peeter I Eestisküllaltki sageli. Teadaolevalt külastas ta Revalit(Tallinna) aastatel 1711, 1714, 1715,1717, 1718, 1719, 1721 ja 1723. Esmakordselt23. juulil 1715 väisas ta möödaminnes,Haapsalust (Hapselist) tulles Paldiski(Rogerwieki) lahte, kust ta sõitis kuivamaad mööda edasi Revalisse. Olles lahe jaselle ümbruskonna üle vaadanud, otsustasta, et „saagu siia sõjalaevade sadam”. Teistkorda ilmus ta samasse kohta 1718. aastajuuli lõpus. Tema seekordse külaskäiguajal toimus mandrikaldal pidulikus õhkkonnassadamale ja kindlusele nurgakivipanemine. Samas käskis Peeter I alustadaettevalmistustöid kasarmute, töökodade jamuude rajatiste ehituseks tulevase sadamavajadusteks. 1719. aasta sügisel, oktoobris,külastas Peeter I jälle Rogerwieki, vaataslahe veel kord põhjalikult üle, tegi sügavusemõõtmised ja kontrollis ettevalmistustöödekäiku. Viimast kordaviibis ta Rogerwiekis18. juulil 1723. Selkorral pani ta nurgakivikaitsemuulileja näitas kätte uuedkohad, kuhu ehitadalinn, kaubasadam jaRogerwieki sõjasadamarajaja Peeter I tuletorn.Rogerwieki väisasidka Peeter I lähimad abilised, nende seas kaAdmiraliteedi Prikaasi ülem, galeerflotilliülemjuhataja Hango lahingu ajal (1714),Balti laevastiku ülemjuhataja aastatel 1723–1726 Fjodor Matvejevitš Apraksin, kes oliVenemaa esimene kindraladmiral. Ta oliPeeter I usaldusalune ja suurepärane käsutäitja.Pärast PeeterI surma kureeris taRogerwieki ehitustkuni aastani 1726. Tasuri Moskvas aastal1728.Rogerwiekis käiska teine Peeter Iaatekaaslane: krahv, generalissimus, värvikaimvürst ja suur riigivaras AleksandrDanilovitš Menšikov. Sõjasadama ehitusealgusperioodil valitses ta Baltikumi jaIsurimaad*.Esimene Rogerwieki lahe uurija, peamistekaitsekindlustuste projekti autor ja uuesõjasadama ehituse esimene juhataja (direktor)oli Liivimaalt pärit insener JohannLudwig Luberas. Ta elas Rogerwiekis aastatel1721 kuni 1731. Aastal 1731 kolis taMoskvasse, kuhu ta määrati Kroonlinnakanali, doki ja sadama ehituse direktoriks.Vaatamata uuele ülesandele jäi ta elulõpuni Rogerwieki ehituse kuraatoriks.On ilmne, et ta oli andekas, haritud ja tarkinsener-fortifikaator* ja hüdrorajatisteehitaja, kuivõrd talle usaldati niisugusedkeerukad hüdrotehnilised rajatised naguKroonlinna kanali ehitus ning seejärel kaLaadoga kanali ehitus. Ta suri aastal 1752insener-kindrali aukraadis.Meie linn on seotud veel ühe huvita inimesega:inseneri ning Aleksandr Puškinivanavanaisa Abram Petrovitš Hannibaliga,kes 1755. aastal määrati äsja surnud Luberasiasemele. Ukaasis tema nimetamise kohtatoonitati, et Hannibal määratakse neidmahukaid insener-tehnilisi rajatisi juhtima„kui valitsevale Senatile tuntud ja selleks asjaksvõimeline” isik. Lisaks sellele nimetatita Rogerwieki sadama ning Kroonlinna jaLaadoga kanalite komisjoni liikmeks. 23.oktoobril 1739. aastal ülendati Abram Hannibalpeakindraliks (pr k general en chef) jamäärati Laadoga kanalite ning Kroonlinnaja Rogerwieki ehituste komisjoni peadirektoriks.See komisjon juhtis hüdrotehnilisteja kaldarajatiste ehitust neis sadamais ningrahastas ja kontrollis tööde käiku. AbramHannibal juhtis sedakomisjoni kuni aastani1762. Täpseidandmeid tema viibimistekohta Rogerwiekissiiani ei ole.1762. aastal läksAbram PetrovitšHannibalKroonlinna ja Rogerwiekikanalite komisjon79 aastase kindral-feldmarssali BurchardChristoph von Münnichi direktsioonialla. Münnich viibis Baltiiski sadamas aastal1762, kohe pärast tema määramist direktoriks.Alaliselt ta selles linnakeses siiskiPaldiski Linnaleht nr.5/74 2010ei elanud, kuna oli samaaegselt nimetatudka Revali ja Narva sadama direktoriks.Olles tutvunud Baltiiski sadama ehitusega,töötas ta välja linna, kaitsekindlustusteja laevatehaste ehitusplaani, mille esitasvalitsusele aastal 1763. Muu hulgas kuulubtalle ka idee ehitada linna puukiriku asemelekivist Püha Georgi kirik, mille ehitusviidi lõpule aastal 1787, ning samuti kivipaleeKatariina II-le, ehkki selle ehitus eisaanud kunagi teoks. Münnichi välja pakutudplaan oli sedavõrd grandioosne janõudnuks nii palju raha, et valitsus lükkasselle tagasi. Sellele vaatamata jäi ta PeeterI mõtte, et Rogerwieki lahele tuleb rajadasõjasadam, tuliseks pooldajaks. Juba vanuigi,veidi enne oma surma, ta kirjutas: „...Imetledes Rogerwieki sadamas teostatudtöid, meenuvad mulle tahtmatult ajad, milPeeter Suur ise töötas minu silme all sadamalevundamendirajamise kallal jakannustas meidkõiki tööle. Mulletundub, justkuihõljuks vee kohaltema vaim, mis ontäis rõõmu teadmisest,et järelpõlvKindral-feldmarssali pole tema suurtBurchard Christoph von plaani unustuseMünnichi portreehõlma jätnud.”Münnich suri aastal1767 Tartus ning on maetud oma Luunjateenismõisa, mis asub 14 km kaugusel Tartust.Toimetuse märkused:* Isurimaa – 13.–15. sajandil Suur-Novgorodi valitsusele alluv isurite rahvuseterritoorium, mis hõlmas mõlemat Neevakallast ja Laadoga järve edelakalda ümbrust.Nimetati ka Ingerimaaks. 1478. aastalühendati Moskva suurvürstiriigiga. 16.–17. sajandil kuulus Isurimaa koosseisu katerritoorium Soome lahest lõuna pool kuniNarva jõeni koos Jammi, Koporje ja Jaanilinnalinnaga.* Insener-fortifikaator – spetsialist sõjalisteinsener-tehniliste rajatiste valdkonnas.L. V. Matsejevitši ajaloolise lühiülevaatematerjalide põhjal.Ajalooülevaate jätku võite lugeda meie ajalehejärgmisest numbrist.