Paldiski ajalugu , järg. - Paldiski Linnavalitsus

Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost(Järg. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)Ajaloolised isikud, kelle tegevus onolnud seotud Paldiskiga (Baltiiski sadama,Rogerwiekiga)1755. aastal pidas Rogerwieki kaelakohtusunnitöövanglatvalvates nooremohvitseriauastmes vahiteenistust Andrei Timofeip Bolotov (1738–1833) – vene õpetlane,kirjanik, ajakirjanik, üks vene põllumajandusteaduselealusepanijaid. Õpetlasenaesitas ta esmakordselt mõningate agronoomiaküsimustesüsteemse käsitlusening tema teos „Põldude jaotamisest”(1771) oli esimene juhend külvikordadesisseviimise ja põllumajandusmaade süsteemsejaotamise kohta. Ta töötas väljaagrotehnilised võtted lähtuvalt pinnasetsonaalsetest/klimaatilistest tingimustest,pakkus välja rea töökindlaid võtteid väetistekasutamise juurutamiseks ning meetodeidvõitlemaks umbrohu vastu. AndreiBolotov koostas esimesena pomoloogilisesüsteemi (teadus viljapuude sortidest) jaesitas enam kui 600 õuna- ja pirnipuusordikirjelduse. Ta koostas esimese venebotaanikaõpiku taimede morfoloogia jasüstemaatika kohta. Andrei Bolotovi vägasuurest kirjanduslikust pärandist evivadsuurimat ajaloolist väärtust tema autobiograafilisedmärkmed „Andrei Bolotovielu ja seiklused, mis on kirja pandud temaenda poolt tema järeltulijaile” (avaldatudaastal 1870). Need märkmed kätkevad endasrikkalikku materjali Vene armee kohta,aadli olme ja mõisamajanduse kohta, 1762.aasta paleepöörde kohta, 1773.–1775. aastatalurahvasõja kohta, Pugatšovi hukkamisekohta ning vene aadli suhtumise kohta SuurdePrantsuse revolutsiooni. Tema kirjeldasesimesena ka Rogerwieki sunnitöid.Andrei BolotovMeie linnaga on seotud ka Pugatšovi ülestõususosaleja, väejuhi, sõdalase jabaškiiri luuletaja Salavat Julajevi elu. 29.novembril 1775 toodi ta koos oma isa JulaiAznaliniga Baltiiski sadamasse eluaegselesunnitööle. Ta veetis Baltiiski sadama sunnitöövanglakasemattides 25 pikka aastat.Siin ta 26. septembril 1800. aastal 46aastaseltka suri, vaid mõni aasta pärast omaisa surma.Salavat Julajev kuulub tolle aja silmapaistvateajalooliste isiksuste hulka mitte üksnesPugatšovi ülestõusus osalejana, vaid kabaškiiride ja teiste Lõuna-Uurali rõhutudrahvaste suurima juhina. Nii Lõuna- kuiPõhja-Uuralis meenutavad nii venelasedkui baškiirid, marid kui tšuvašid siiani omalugulauludes, muistendites ja rahvajuttudesvaeste ja rusutud inimeste kaitsja, sõjapealikuja poeedi Salavat Julajevi kuulsusrikkaidtegusid. Tema laule antakse edasipõlvest põlve.Salavat Julajev sündis 1754. aastal (täpnesünnikuupäev on teadmata) Ufimski maakonnaTekejevo külas (praegu Šaganajevo).Hariduse aitas Salavatil saada isa. Lugemaja kirjutama õppis Salavat turgi keeles. Ilmseltoskas ta ka vene keelt, kuna paljurahvuselisteülestõusnute rühmade juhtimiseltal raskusi ei tekkinud. Ta oli tugev isiksus,kellele oli antud suur hingejõud, tugev taheja oskus panna inimesed endale järgnema.Ta armastas piiritult oma rahvast ja omakodumaad ning samal ajal oli ta ka suurepäraneluuletaja. Tema laule, isamaalepühendatud luulet, lauldakse Baškiiriastänase päevani.Sunnitööle Baltiiski sadamasse saabus tafüüsiliselt moonutatuna. Säilinud on SalavatJulajevi tundemärkide „loend”, milleon koostanud 1755. aastal Ufimski provintsikantselei:„... juuksed ja silmad mustad,pikkus 2 arssinat 4,5 verssokit (1 m 62 cm),vasakul põsel arm (lahingus haavatasaamisejälg), kehal nuudiarmid, ninasõõrmedlahti rebitud, laubale ja põskedele söövitatud„ukaasijärgsed märgid” „З”, „Б”, „И”(злодей – kurjategija, бунтовщик – mässaja,изменник – reetur)”.Salavat Julajev ja tema isa olid viimasedpugatšovlased, kes toimetati Baltiiski sadamasseeluaegsele sunnitööle. Enne neid olisiia sunnitööle toodud ka teisi pugatšovlasi,kuid nende arv on teadmata. PugatšovlasteBaltiiski sadamasse saatmise ajal olid ehitustöödsadamas katkestatud ja ilmseltkasutati neid sadama remondi töödel, kivilõhkumisel kohalikeks vajadusteks ningPaldiski Linnaleht nr.6/75 2010Püha Georgi kivikiriku ehitusel, mis valmis1887. aastal.Mälestusmärk Salavat Julajevile UfasKrimmi sõja ajal (1853–1855), 1854. aastaveebruaris, saadeti Balti mere rannikutvõimaliku Inglise dessandi eest Revali(Tallinna) piirkonnas kaitsma ihukaardiväe*ulaanipolk, kus teenis tuntud venepoeet Afanassi Afanassi p Fet (Šenšin). Esimeneulaanide eskadron, kus Afanassi Fetoli kolmanda rühma komandör, paigutatiBaltiiski sadama piirkonda. Afanassi Fetirühm võttis koha sisse ühes Leetse mõisatalus – tema mälestuste kohaselt „otse merekaldal, Leetse mõisa ja Baltiiski sadama vahel,majaka lähedal”. Siin kirjutas ta nõndanimetatud„mereäärsed luuletused”, millestsai osa tema luuletustetsüklist pealkirjaga„Meri”. Neis luuletustes („Õhtu rannaääres”, „Oodates selget homset päeva”, „Ööhingab kevadhellaga”, „Merelaht”) ülistasta tundeliselt Baltiiski sadama ümbrusekaunist loodust. Afanassi Fet ei viibinudBaltiiski sadamas kuigi kaua: 1755. aastalsõitis ta Peterburi.Afanassi Fet (1820-1892)Toimetuse märkused:* Ihukaardivägi (лейб-гвардия) – Venearmee erilised privilegeeritud sõjalised allüksusedkuni 1917. aasta revolutsioonini.L. V. Matsejevitši ajaloolise lühiülevaatematerjalide põhjal.Ajalooülevaate jätku võite lugeda meie ajalehejärgmisest numbrist.Fotod: http://images.google.ru/