You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
KLETO.<br />
AJALOO AJAK\R\. 1995.3<br />
(13) 13 HELMUT PIIFIM;E<br />
1682. a nrl: uue erakorralise maksuna kroüimi,<br />
sabi, kuigi. nagu eespool nägime. oli Karl XI juba<br />
1672. a tunnistatud rüisealiseks ja kroonitud. Maksu<br />
nöudmise oli kindralkuberner esitanud maapäevale<br />
168 l. a ning saavutanud selle vastuvötmise. Maksu<br />
märiraks oli I ttinder nrkist adramaalt redutseerinrd<br />
möisatelt ja I l12 tündrit aadlimöisatelt, millele iisaks<br />
Tartu iq Pämu linnad pidid andrna larmbki 60O tündrit<br />
rukst."- Kokku nöutr 6 75E ründrit rukisl mrlle väärurst<br />
hinnati 15 205 hTlr.<br />
Järpes viieaastane periood, mille vältel Uivi_<br />
maale uusi erakorralisi makse peale ei pandud. Vöib_<br />
olla loodeti reduktsioonile. 16g7. a maapäeval otsustati<br />
vötta nn fortifikatsioonimaksuna (Frnttfikatrcns<br />
Bewillningena) 6 vakka vilja adramaalr, milles;4 vakka<br />
pidi laekuma veel sellel aasral.85 Rahas arvestaurlt oli<br />
nöudmine 6456 hTIr 19 ööri.<br />
Samal ostarbel on erakorralist maksu nöurud ka<br />
järgnevatel arstatel. Vastavalt 1690. a Tartu maapäeva<br />
otsruele nöuti iü?i. r. ior..ifiL:atsiooni arvel vilja 6950<br />
hTIr eest. Ligilähedeselt sama suur oli nöudminc 1692.<br />
a."" Seega oli fortifikatsioonimaks tegelikult muutunud<br />
alaliseks.<br />
Alates 1691. a muutus igaaastaseks<br />
erakorraliseks<br />
maksuks ralsaväe ütalpidamine (Ryttare Förplcig_<br />
nlng). Nöudmise suurusr hinnati 34 g3O hTIr, millest<br />
1691. a eest:rrestari ZT 244 hTIr, ülejäänuct 76g6 hTIr<br />
lüks aga eelnise n^sta ette. Köik see pidi rninema kind_<br />
ralmajor Andrcs von der pahleni ratsarügemenCi<br />
ülalpi_<br />
Camrseks. L697. a oli sama maksu suurus :rlh^., ZT ?.46<br />
hTlr.87 Sama koormist tuli Liivimaal kanda ka järgmisel<br />
aastal, kuid seejuures tunduvalt suurendanrd määral.<br />
Uldsummaks 6syg5rqri<br />
43 7BO hTlr, millest Eesti distrils<br />
pidi andma Zt Zgt hTIr ja Uiti distrikt ZZZST hTb. Nii<br />
1694. kui ka 1696. a ületqls_<br />
rarsaväe ülalpirtqmissls<br />
nöutud surnma 43 00O hTlr.üü Otseselt ratsaväe ülalpi_<br />
daniseks kulus sellest ainulr üks osa" üleiääk tuli lihr<br />
salt anda laoonu magasinidesse.Eestirnaal<br />
izücl erakor_<br />
ralised maksud 1680. aastatel harvadcks ia-väikesteks.<br />
Nad olid pigem järjeks eelmise perioodi mönedele mak_<br />
sustustele.<br />
Erandlikult suur oli 16gl. a Eestimaa Rüütelkonnale<br />
esitatud nöudmine maksta ooberst A. von der<br />
Pahleni ratsarügemendi ü lalpidamiseks igalt rarsareenis_<br />
tustihikult 8 tündrit rukist, seega 2 793 tündrit hinnaruna<br />
6 284 hTh. Lisaks sellele nöuti Eestimaalt samal 16g1.<br />
a uuesti ka kuninga kroonimisabi, mida oli vöetud juba<br />
1670. aastatel. Liivimaa hakkas seda maksma alles järg_<br />
plsel nrstal. Seda nöuti 24 tündrit, 12 tündrit rukist ja<br />
32 tün&it ori igalt ratsatecnistusühikult, seega tundu_<br />
valt rohkem kui Liivimaalt. Kokku pidi see anäma g379<br />
tändrit vilja l8 852 trt1r 24 ööri väärtuses. Ilmselt oli<br />
mals aga provintsile ülejöukäiv. sest samal aas[al laekus<br />
ainult 84 UZ ründrit mkist ja 65 ründrir ori.Ee 2g.<br />
jaanuaril 1682. a orsustati nöuda ja saadi kroonimisabi<br />
ka Tallinna linnalt. Maksu suuruseks mädrab 100 säli<br />
risr ehk 240O tündrit vilja 5400 hTlr väärtuse..m Jdrn_<br />
nevatel restatel laekus riigikassasse summasid veel eÄ_<br />
korraliste makude völgadest ja arrult harvas lisandus<br />
möni utrs maks. 16E7. a nöuti Talhnna linnalt kontribut_<br />
siooni Uusirnaa vaeste ja näljahädaliste abistamiseks _<br />
100 sälitist rukkeid hinnar,rna 5400 hTtr.et Asja hädali_<br />
sust arvestades sai Tallinna kodanikkond nimetatud era_<br />
korralise maksu 5a1pl restal öiendatud.<br />
Erakorralis e d malesad S aaremaal<br />
Erakorraliste maksude kohta Saaremaal pole vöi_<br />
malik saada t?iit selgust allikate katkendlikkuse rötru_<br />
Seejuures puuduvad arvenumatud just neist ""staisL<br />
mil Liivimaal ja Eestimaal erakorraliste maksude koo_<br />
rem oli köige zuurem ja maksude koostis väga mi[nekesine.<br />
Sälinud materjalidest nähtub ainutt aaüti kontri_<br />
butsiooni määramine ja laekumine Saaremaal. Kuna<br />
seda nöuti köigil aastatel, mille kohta on sdilimrd arve_<br />
raama&rd, jääb mulje, et see oli sisult muuturnrd juba<br />
alaliseks maksuks.<br />
Aadli kontributsioon esineb juba 1652 a arve_<br />
raamauls, kus selleks nöuti 1346 hTIr g ööri. 16E9. a<br />
nöuti seda mönevörra vähein - 1130 hTIr. Ligik-rrdn<br />
sema srrukes j?ü maksu awestatud suurus ka 169O. aas_<br />
tarl: l69L a- 1135 hTIr, 1693. ja t694-a_ l16ShTk 19<br />
ööri ja alates 1696. a- [68 hTIr 25 ööri.e2<br />
Kuigi aadli. kontributsiooni awxtati rahas, oli<br />
tegemist nanrraalmaksugr, mida nöuti pool rukkis. pool<br />
odra näol. Alates 1696. a oli nöudmise suuruseks D2<br />
tündrit ja 3 külimittu rukkeid ja sama palju ori.e3<br />
Ainult 1692. a on osa sellest maksust t""otud .uh^,<br />
kuigi arvestusr peeri ainult viljas. Aadli konributsiooni<br />
tegelikku laekumist Saaremaal näitab rabel 6.<br />
Erale o rralis te m aksu de Ia e kumin e<br />
tresti- ja Uivimaal oli oonupäraselt<br />
eriti suur<br />
kahel södade perioodil. 1656-61 ja t6TS-79. Rekordi_<br />
Iine oli 1677. a, millal ainuüksi vilja saatli üle 42 000<br />
tündri, s.o. miunekordselt rohkem kui seda laekus korralise<br />
maksu - stasioonina. pikemaajaliselt on suured<br />
zummad lackunud ka 1690. aastatel. Saadud summad<br />
langevad pe{uegu uüelikult söjaväe ülalpidamise<br />
kohustuse arvele, mis 1690. aastail oli sisult muutunud<br />
juba alaliseks maksuk.<br />
Kui jätta körvale söjaaastad 1656_61. siis on ena_<br />
musel aastatest laekunud eeskätt vilja, kusjuures eelista_<br />
tud oli rukis. Kaera saamisc kohta on t
Change language