Ajaloo ajakiri

tÜm xtvuÄe
nud enamasti katta pooltki eksJrcrditud vilja väärtusest
,,irrg ott küsiuv, kas ülejäänua imnort.tllbad (kalev'
t ""ii"g"a, vürtsi{ väärismetallid) suutsid katta puuduvu,
pJtr.-Rukkiekspordile tuleb möistagi jurude awata
lina. nahkade, kanepi jm' eksport Tallinnast' mis
impordi puudujääki üksnes suurendab'
Jöreldusi
Esitatud käsitlus on töstatanud rohkem majandusaiatootisi
ttisimusi hri me neile praegu suutelised oleme
1""*^. Hollandlaste kaubanduslikku ekspensiooni
I-äirr"-"."-umi hiliskeskajal ja sealhulgas ka nende
osat'ähtsust Tallinna väliskaubanduses on seni möiste-
,J itir"tütgrelt ja kisalt' Siirme väliskaubandus pöhiio
"nn"täike tihedale ja efektiivsele kaubaühingute
uörgul", mis sidus ärilisett Lübecki ja Talliona kaup
meJskonda. l540-aastatel kaastakse Lübecki kaup
;;;; eüevötlus alciivselt Amsrcrdami ja Antverpeni
*g"l -Oiusfääri' Honerjegerite - Y--.d-"- Brocke
t"r't"üfti"gt funksioneerimine 16'sajandi keskel näirau
-Jg"fi etiüste huvide kandumist uutesse keskusrcsse.
Senise Tallinn-Lübccki telje asemel. ilmnevad
Tallinn-Lübeck-Amstfrdemi
kaubandusliku kolmnuga
püti*,""a. Honerjegerite eksport sürdus Talünnast
u
KLEto. AJALOO AJAKIRI 1995' 3 (13)
pöhiosas Amsterdami, Tallinna importi vahendas cndiselt
Lübeck.
Tallinna viljaväljaveo orienteeritust Amsterdami
ia kosuni Lissaboni turule näitab Tallinna tolliraamaiu,"
Ä"tüüt. Tugeva töuke viljaväljaveo kasvule Amsterdami
andis Madalmaid ja kogu lääne-Euroopat
I 556.- 1557. aastail haaranud majanduskriis'
Rulkieksporti Läände pidi aiama tasakaalustada
soola ulanrslik sissevedu, mida toetab soola ja rukki
r"fri"fit"f, shbiilne kaalubalanss noil aastail' J?irsk
oO.rd-ir"kasvBaltikumiviljaj?ireleläänespeegeldub
ifro"fof, Tallinna viljahindade dünaamikas' kusjurres
iallinna hinnad jälgivad 1554-1557 üsna täpselt viljanirrO"a"
üikumist Uäänes' Kuid isegi köige temvamal
fdtJ*"f jäävad viljahinnad Tallinnas
.märgauvalt
"Uu nmst"räami turu itittdud"lt' Hinnaandmete pöhjal
kliibiviidudarvunrsednäitavadaga,etLiiiinekaupade
sissevedu Tallinna suutis lt'äclavaevu katta poole Taliinn
talj"t"o koguväärtusest' Seega oli Tallinna välist
ubonarrse balanss Liivi soja celsetel aastatel aktüvne
ja see pöhines nagu teisteski l-äinemere äärsetes sada-
'-"ritr.'a",
*o"toltt Baltikumi vilja väljaveole
l-äände.
Vätediakommentaarid
*
Kä"rol.u uurimus on algselr ihnunud ingliskeelses kogu-
-itol, Frot Dunkirk to D:anzig' Shippryl,and rrade in the
*No"nS""andtheBaltic,l35b-1850(Hilversum:Verloren
i"Uiirn i 1988, pp. 299-315')' Artikti koo$^amiseks tehtud
;rti-i"fit Köhis ja Koblenzis, Brmdesarchiv'is sai vöimalilo
f* tatt Alexander von Hunrbolä-stiftung'i (Bonn - Bad
ääobergl stipendiumile' Krütiliste märl$ste ja nöuannete
"* Gifäi:. libivaatarnisel olen t'änulik prof ' Friedrich-Wilbelm
Henning'ile ja dr' Guntram Philipp'ile Köhi Ülikooli
;";-i" l- j" -.jandusajaloo seminarist' Eestikeelsesr varianti
on autor teinud täiendusi 1a paranoust'
I
Suurel määral pöhineb see Sundi tolliarvete kasutamisele
f. tf""Jt*.i"roo uurimisel; vt nt: W' S:
!nq:l:9:.Sonttabellen.
- In: Tiidsc hrtft t'oor G'e schudenis' bd' 4 I ( 1921 )' bl' 137-
155; A. E. Christensen, Die handelsgeschichrliche Wert der
st"ärJu"git*r. Ein Beitrag zu seinerBeurteihmg' - ln: Hmsi.ichc
Geschictrrsblätter'
gi ss (1934)' S' 28-142" A' E'
öt ii.,"rrr"n' Durch Trade to the Balic about 16O0' Studies in
rheSoutdTollRegtsterandDutchshtpptngRecords,Copenl"g.n
arta the Hague, 1941; P' Jeannin' Les. comptes du
Sund comme source pour la reconstruction d'indices generaux
Je t'a"tiuite riconomique en Europe (XVIe XVlle^siecle) - In:
-n
ir,, norunnre, vol 4?0 (1964)' p 55-102' 307-340 vrdl'
ir", i e,. Piir-imae, Tendentsija razvitija i objol torgovli pribaltriskih
gorodov v period Svedskogo gospodstva v XVII
rr.t.. - faber, The Decline of the Baltic Gmin-Trade in rhe Second
ifrä.f t.ft" lTth Century'
n,lt, ndiwtat'itt kogunrik VIII' Tallinn' l964 Lk 99-
- In: Acta Hßtoriae Neerlnndica'
Vol. I. Leiden, 196'6, p' 108-131; H' van der Wee' Tfte
ä-rin of tt.e'lnr*,rp'Markct attd the htropean-Economy'
lirn i"' iätn Cenruriei' I - IlI' Louvain' 1963; J' Schildhauer'
i;;;"'h;;i i- ro' Jahrhunden uui die vcila-senrng dcs
frä"""-"*"f* im nord- und mittelerncrpiüsche-n Ralm' - [n:
; ;;;;i' ;; i, Iil i rtsc hafis se s c h i ch te' I e7b/{L S' 155 - 177 ; v'
il'riä."i""to, rorsä,'tio i taogt$y9 \ti
'
,tY-!-XY:.
R;r;,";;öi, ,räl. A."s;m, Dei baltische Getreklehandet inr
'i7.'i"iJ-"*rr'
Lund, tsot; H' A' Piirimöe' Udelnöi ves
r"rftÄtOft-"t"n Zapadnoi Evropö v torgovlje goro-
.estonskih
ä;;nä ;;ke.^- Io' Skandinaavia iogumik XV' Tallinn'
1970.Lk'7-26.
^ -t'f'.
f"p"frti' Causes of Dualism in the Economic Development of
f. ii- ä"t"p. (A Tentative New Theory)
I 'IV, 15.
n, \t- llogucka, Amsterdam and the Baltic in the First
Hrli oiifr"-s.vÄt.enrh Century' ln: The Eco non i.c H isto1'
;;';;; ;;;J s"rie, vot' xlvt' No' 3' p' 433-44l; J' A'
- ln: Studia Hrstoriae
Oecononricae 3, 1968' Poznan, 1969' p f-iZ; M'
FP.:b'Danzigs
il;;ö il;ie wirtschati d*" otitt"raunts in der frühen Neuzeit'
1 Ä]iäi ni"rrica Oeconomicae 9' 1914' Poznan'- 1974' S' Aus-
J;ff;';;;;zialgeschichte
bei der Bestinrmrng der Regionen -
t'"iläJh; f* ct"ni"nr" osteuropas' Bd 28' l9t0' s'
.ry -F'
iät:iöili ü'[erstein, The Modem world-Economv-in the Sixtecnth
Century. N.w yotr etc- 1974; kokluvötva^lt: P' Seifried'
;;btti"l; Abitängigkeit oder regitxrale Autonomie? Der baltische
Getreiriehandel um 16OO wrd dt'-r Zusammcnhang der sozialökono'
iJ"h*
g^,*i"klung Europas in der deutsch- und en-glischsprachigen
Literatur. - ln: Weltsystem und Geschichte' (Zur Ktitik der Gescü"ätt.'i."it't^g,
ea 3;' cottingen' 1985' s 37-93' r55-183'
---i
W. Nl"y"r'-Handelsbez-iehtrngen zwischen Holland-und Livland
im 15. Jahrhundert' - ln: nii"li Monatssclrrft l9l2'H 5' S 268-
;äs,;.;. i. ;i-loz; r" vliiu"r"' Dic Hottörder.und dic deutsctre
Hansa. (Ptlngstbl:itter des Hansischen Geschichtsvereins' XXI)
iu#r i;3ö:N. n ' Posthumus' Dc oostcrse Handel rc Ansterdam'
;;;rd;, bet 'aarclc koopnwrcboek t'an een ansterfunse vennd)tsc-