Ajaloo ajakiri

KLEIO 1995 

Ajaloo ajakiri 

3 (13) 

HelmutPiirimäe ..!^...... ErakorralisedrliglmaksudlT.saiandil 

Pärtef Piirimäe . . . . Riik, maaisand/a seisused Vana-Llivimaa pltskopkondades 

Jüri Kivimäe 

Arvo Tering 

Margus Laidre 

Torkel Jansson 

Vello Helk 

Tatllnna kaubandusest lilvi söla eelöhtul 

Talttnna Ja Riia linnastipendlumld 16.'18. satandil 

Narva vene kaupmeeskond 17. satandl telsel polel 

Üks päev rlttmelster Lorentz Baskl elus 

. Ölgustavad 

ta klhelkonnakohus 

Taanl peakonsull esimene raport Tallinnast

KLEIO 

Ajaloo ajakiri 

Käesolev number on pühendatud 

professor Helmut piirimäe 65_ sünnipäevale 

HedmutPiirimäeErakorralised 

Rootsi riigimaksud Liivi- ja Eesurnaal 17. sajandil . . 

Pärte* Piirimäe 

Jüri Kivimäe 

Arvo Tering 

Enn Küng 

Margus Laidre 


Vello Helk 

Slsukord 

R ii k, m aai sand ja sei sused. Varauusaegsete vöirnustruktuunde 

kr4unemisest Vana-Liivimaa piiskopkondades . . 

Rukis ja sool rallinna kaubandrsest uivi söja eeldtrtul 

(1ss4-1ss4 

Tallinna ja Fliia linnastipendiurnid 16._1g. sajandil 

Narva vene kaupmees- ja kodanikkond 17. sEandi teiser pooler. r 

Üks päev rittrneister 

Lorentz Baski eius . 

1995 

(13) 

oigustavad ja kiherkonnakohus. Tsaarid, parunid ja talupopd 

vöitluses eestirootslaste kohaliku ornaval itsuse pärast 1 g. sajandil 57 

Professor Helmut piirimäe bibliagraafia (koostanud Kersti raa0 

Summaries 

16 

2S 

36 

43 

53 

67 

7A

ff 

Kkrio. Afabo ajakiri. 

1995 Nr3 (13) 

ilmub 4 numbrit aastas 

. 

.P€atoirnetaia Aadu Must 

Tegovbimetaja Mljar Peep 

Resümeede tölge Anu Kannrke 

Agakiri on teadusartiklite osas eelretsensc€ritav 

Ajakin ilmub Eesti Teadusfondi toatusel 

Toimetuse posliaadress : 

EE24m, Tartu. 

Anne 61-5 

Tel: (827)488094 

Elekronpost e.d! t9k|eio.ut.ee 

AST!|hrnrt'it*. 

Käesoleva numbri on ksostanud Enn Küng 

Toimebnud Aadu Must, Enn Küng, AigiRahi, Viljar Peep 

o KLETO, 1995

KLE|O. AJALOO AJAK|R|. 1995.3 (13) HELMUT PIIRIMAE 

Erakorralised Rootsi rügimaksud Lüvi- ja Eestimaal 

171 sajandil 

hableen 

Nn Rootsi aeg Baltimail (Eestimaal alates 1561. 

Liivimaal 1629, Saaremaal 1645) oli Rootsi suuniigi 

aeg, täis södu paljude naabritega. Suurelt osalt peeti 

neid vallutatud vöi oma vöimu alla vöetud alade kontributsioonide 

arvel, kuid ka Roosi riigi ja ta ülemereprovintside 

elanikkond pidi maksma mitmesuguseid alallsi 

riigimakse. Riik sai pidevaid sissenrleluid ka kaubandusest. 

Ometi ei suutnud korralised sissenrlekud ka$a 

köiki väliamin-k'-rid i: seetöttu nöudis riik nii Rootsis 

loli ka selle alistatud provinsides mitnnsuguseid erakorralisi 

makse. On iseloomulik, et sellistest kontibutsioonidest 

ja abidest kujunesid välja mitmed alalised 

maksud- Nii muurusid Rootsis erakorralistest maksudest 

korralisteks loomaraha, sdjaköiguabi, ehitusabt, salpeetriabit 

jt- 

Erakorralistes maksudes 61 nähtud ka tendenai 

teha radel isiklikult maksukohusnrstikuLr.2 Kuna aadli 

privileegide pohipnktiks oli isiklik maksuvabadus, ei 

ohud vöimalik koormata aadlit alaliste maksudega 

peale rasatcenisnrskohustuse. Tegelikrrlt hakati aga 

juba XVI saj. l6pul nöuCnia aadlilt erakorralisi makse 

(bevillnury). Gustav II Adolti valisusajal XVtr sajandi 

esimesel veerandii nöuti aadlilt Alvsborgi lunar ja 

1629. a laevaabi. Alates XVII sajandi keskpaigast muutwid 

need tavalisteks. 

Rootsi riigi malsudest Baltimail on klesoleva 

artikli autor eraldi käsitlenud Liivimaa korralist riigimaksü 

- statsiooni. sissetulekuid redutseerinrd möisatest, 

Rootsi rügi ning Liivimaa ja Eestimaa t'inantssuhteid, 

söjalisi kulutusi, esial-{se kokkuvöttena ka Tamr 

Ülikooli t'inanse.a 

Korraliste maksude körval on erakorralised maksud 

j äänud senises aj aloo kirjanduses tahaplaanile. Ee st i 

majandusalaloos mainitakse nende olemasolu ainult 

ühe lausega.r Lühiülevaate nendest Liivimaal andis Läti 

ajaloolane Edgars Dunsdort-s,6 l':uid ta jättis körvale 

raske ki.isimuse, kui palju nendest maksudest tegelikult 

laelars. Eestis on erakorraliste maksude uurimisega 

tegeldud eriti seoses Pöhjasöja prubleemidega. Ajastule 

iseloomulikes toonides on Elina Öpik uurinud Eesti 

talupxgadel lasunud söjakmrmisi' ja Heldur Palli 

söjaväe moonastam ist söja esimeste I aastatel.ö 

Helmut Piirimcie 

lüäesoleva arnkli allikateks on Roorsi riigi an'eraamaurd, 

millest valdavat osa säilitatakse Eesti Ajalooarhiivis 

Tarnrs. Nendest anreraamatutest olulisemad 

on pearcumaa4 kus leiduvad andmed Rootsi riigi 

köigi sissetulekute ja väljaminekute kohta- Ne ile selorndeerivad 

eriarved - paksud köited töesnsdolarmeate 

pearaamaultö juurde. Lävimaa pearaanatute seeria 

algah 1632., Eestimaaôma 1659. aasaga- Fnamrrs 12amatutest 

on sdilinud.' Arveraamatuid kasutades üleb 

allikqlc'iilili5elt jälgida millel on tegenist anrele vöeurd 

surnmadega, millal tegelilult laekunud vöi kulutaud 

rahaga- 

Artikkel tugineb 1972. a valminud ja lfT4. a 

kaitsurd lsrid t€rvilüna publiaeerimata dokloritöö 

Rootst iigimagandus Bahtmail XVII sapndil materjalidele. 

Erakarralised rägimoksud Eesti- ja 

Lävimaol sQdode perioodil ( I 629165 5t 

Maksusüsteemi loomine söjaväe varustamiseks 

luulus Lüvi-, Ingerimaa ja Karjala esimese lalbmci 

Johan Skyne ülesznnete hulka-tu 1632. ja 1633. a ei 

tehtod veel selget vahet alaliste ja erakorraliste maksude 

vahel Öigem on tielda: vöeti enkorralisi makse, 

mis hiljem muutusid alalisteks. Pcamine oli stasioon 

ehkmajutusmaks, mis oli möeldud söjavägede ülalpidamiseks. 

Erakonaliste maksude rida algas Lüvimnnl 1636. 

a lad lisaks 5trtsisonils paigutati osa söjaväge maale 

laiali ning piirkonnale pandi kohustus mehi ülal pirleda 

ja hobuseid toita- Selle kohusnrse nlames paigutati 

Tarnr lii?ini (hilisem maakond) neljaks kuuks (iaanuarist 

apnllini) Lüvimaa kindralkubcrneri Bengt Oxenstierna 

poolt värvatud ratsaväe (Reuter) kompanii, mille ko

HELMUTPIIRIMAE 

oletEla, et see oli järjekordseks talupoegadel lasuvals 

koormiseks. Sellele viitab ka asjaolu, et ühel juhul märgitakse 

l l/2 rarsaväelase ülalpidajaina Pangodi talupoegi, 

rcisel juhul olid 5 rat54väelasc ülalpidajaiks 

fuirra Peder Sparre talupolad.L) Et tegemist oli üld.se 

erakorralise maksuga, näitab asjaolu, et I qiuse möis, 

kuhu ratsaväge ei olnud majutatud, naksis väeosa 

komandörile 26 rTlr 32 ilöd ning Tartu renteisse 3l 

rTlr 9 ööri. 

Kokku on Tarür läänist awestatud 1636. a söjaväc 

ülalpidamiseks (Borglager) 2 E81 rTlt 

l? 

äöri. Ulejäägina 

laclors rcnteissc lEl rTh 9 döri.'" $nmel lfJf. 

aasal oli kindralnajor Tosrch Sdlhandchi rsaväe 

kompanii 3 l/2 kuud jaanuarist aprilli kalpaigani 

olnud paigutaturl hinli üle kogu Lüvimaa ning kulutanud 

selle aja jooksul ära 1990 rTlr. Kindralmajor Johan 

I-rliehofi rafsaväekonpanü mis 1635. a delscmb'rist 

1636. a veetnuarini oli majuraurd Eestimaalg ffirrr^s 

närais ja apriltis 1636 Löuna-Eestis @arksi, Helme ja 

Vi[mdi ümbrus) ning Pö,hia-I äris Zira E65 rTlr cest toi- 

I ) 

dr reineid ja hobumoona. 

15s51 mitmcaasls5l veheaega pandi 1645. o"stal 

Lüvimaalc pcab urrs trakcnraline meks. Nöuti r.:rtsutcenistuskontribulsinoni 

88 874 hTh ja 28 ööri sumr 

ses. Nagu juba nimetus ndilab, vöeti l"rksu aluseks äks 

ralsaloenistrtsiihik mille moo&rstasid 15 adrameed. 

Igell tJ adrrmerll nöuti 100 .'"."ingorl6 (ferding), s-o. 

l0O hTh.'' lvlaksu iaotqmist näilab sbel l. 

Trücl 1 

Rats atc enistuskontrib alsio oni j aotus I ;ivirnsaj 

rc45. aoszl!8 

Maaksnd/linn [/13[glehrsprcl 

adramaid 

TrrtufiEakDnd 

Tartu linn 

Valga ltnn 

Rira maaKono 

Koknese maak. 

Pämu maakond 

Pämu linn 

14g,31|t 

1957114 

74,4.314 

1Tt 5116 

Maksu suunrs 

rTlr:lcossid 

12826:80 

1000 

g:81 

1000 

20000 

Kontributsiooni nöuti Liivimaal ka järgmisel, 

1646 aa-stal. Maksu määraks oli seekord 100 Th (150 

hTlr) adramaalt. Seega oli maksumäär adrarnaalt kasvanud 

uelmise aastaga vöneldes I l/2 kordseks. Seevashr 

linnadelt nöuti tunduvalt vähem kui eelmisel aastal. 

Tartu limalt 500 rTlr, Pämult 606 hTlr (sealhulgas 30 

tüntlrrt irlutr-10 Riia lirur oli konnibusioonist vabasr^nrd 

ihnselt eclmisel aashl nöutud ülisuure summa töttu. 

Korrtributsiooni üldsumma vähenes 54 718 adramaa 

arvel. mis olid kirikute valduses. Kuna need maad 

KLEIO. ilJALOO A)AK|RL1995.3 (13) 

oleksid pidanud olema vabastqhrd juba eehnisel eastal, 

toimus vähendamine kahekordses suuruses. Mahaarvamiste 

töttu kanti digi sissetulehna arvele 19 238 hTIr 

lO itöri. Tegelikult jäi aga arvele vötmata 15 946 hTh 

84 krossi, mis olid juba kulutanrd mitmcsugusteks erakorralisteks 

kuludeks.'' 

1653. a pearaamaursse sn krnlud sissenrlekuna 

172 s:ilitist vilja I I 968 hTh 16 ööri väär[rses kindluste 

proviandiga vanrstamiseks. Tegelilolt oli see lackunud 

järgpise qrsrq ürbsiidiumide arvel. Vilja ostis völgu 

nssistenuröunik Harald lgelström.- 1654. a nöuti riigile 

üle pika aja zubsiidiumi. 

Eestimael olid erakonalised makqrd srrne segedased 

kui Lüvimaal. Allikate iseloonust tinginrna on 

andmed lorni 1659. restari katkendlilild ia ebaräblilud. 

hovintsi esimeses sissetr'rlekute nimskrrJ-as, mi5 

haarab ajavahcmikku lfl!. qqsta l. septcrnbrist - 1631. 

aasta l. fuanuarini, on mihginrd 1ll hTh laelilmine 

1630. a kontributsiocmi völa awel. 1640. a rcndi- ja povimditrvesttrsesl 

66 nähe, ct 1639. a lontributsioonist 

oli jä.?inud völgu 60 tüDdrit vilia, millest nr'iiid sn la€hrnud 

9 rimrhit 19 hTlr 24 öri väärtuses. Ka 1645. a 

rendi- ja poviandirriessrses esineb völma 1644. aastast't 

42 hTlr eest tr.ravilja.23 

1653. ja 1654. a kohta on säilinrrd treldi sobeüdiumi 

awestus, millest nähtub, et 1653. a nöuti Ecstimaa 

Rüütelkonnalt subsüdiumi nime all 2 sälitist vilja 

igalt rasareenistusühikult. Poole sellest pidi moodur 

rrme tuki& poole oder. Tol ajal Ecstimaal awel olnud 

34'7 318 ratsatesnistusühiku kohta pidi see te$rna 

kokku 16 674 tündxit teraviljo. S;i;ie suur oli subsüdirrmi 

rnäir k^ 1654. aestal, lflrid seoses ralsaleenishrsühikute 

avu suurenemiscga3/S 23l2Lle, nöuti sel aastal 

16 750 tündrit rcravilj4 kusjurues nii rukist hri ka otra 

loodeti saada vördselt 8 3?5 tilndrit.2a 

Södade periood (1655-1661) 

Eelmise periu>di tagapohjaks oli Kolmekümneaastane 

söda. mille kuluorsed kaeti suuremdt osalt 

Saksamaalt nöutud kontributsioonide arvel.S Alates 

1655. a jöudis söjategevus aga uuesti Liivimaale. 1655. 

a alustas Rootsi söda Poola vastu. mis löppes 1660. a 

Oliva rahuga. Etiti ränk oli 1656. a alar'rd Vene-Rootsr 

söda mida katkestas küll 1658. a Vallisaare vaherahu. 

kuid rahu sölmimiseni Kärdes 1661. a oli suur osa Eestist 

ja Lätist Vene vägede poolt okupeerinro. Samaaegselt, 

165--5E ja 165&60, toirnusid söjad Taaniga. Söja, 

5slle laaslamistc ja okupatsiooni töttu jäi riigil saamata 

suur osa konalisi stssetulekuid. Pole siis imestada, et 

tulid uued erakorralised maksud. 1655. a jätkus subsüdiumi 

nöue, nagu see oli olnud eelmisel aasral. Kuigi 

selle aasta dokumendid pole Eesti Ajalooarhiivis siüli-

KLE|O. AJALOO AJAK\BL 1995. 3 (t3) 

nud, könelevad nöudmise srrurus€st üp9is suured völad, 

mis on kanrud 1656. a p"u*a-"tu*r".26 

Riia [nnal tuli 1656. avastu vötra Vene vägede 

pearünmak tsaari enda juhrimisel. Rootsi v

HELMUTPIIRIMÄE 

Samal 1666. a oli Liivimaal erakorraliseks koormiseks 

söj aväe ülalpidamin e (M i I t te rs F ö rp I ä g n in g). 

Selleks on Riia linn kuluranud 30 sälitist mkist (2 025 

hTlr), Tarnr linn 6 kuu jooksul 6(X) hTlr, kuna maal on 

kulunud kindralleitnant Ridderhielmi ja ooberst 

Ahrcnsdorffi ratsaväeüksuse ülalpidarijseks 4 594 

hrh.40 

Allikas on äeldud, et seda on nöuurd l.aprillist 

};rtni Vene rahu ratifuseertmiseni l/3 rTlr adramaalt. 

Kuna Kärde rarru oli ratifitseeritud juba 1662. a" siis on 

ilmsclt möeldud 1666. u sölmitud Vene-Roosi lepingut, 

millega lahendati Kärde ralulepingus ebamäraselt 

formuleeritud ja selle lepingu,erinevast töl gcndamisest 

tekkinud vaidlusHisimused.*' rlnselt kar&ti enne 

lepingu söbnimist uut söda. 

grme 114155u nöuti Liivimaalt ka jä4misel aastal. 

Vasrevall rnaapäeva olsusele fuh sama aasta vecbruaris 

anda Västmanfandi eskadroni üla$id*miseks ignlt a&arnqetl 

kes I rTlr vöi I vakk vilja (nkist vai otra;.a2 

4247 718 aftmaalt tegi see koklo 6371 hTir26 ilöri. 

1668. a rrandi Lüvimrele erakorralise lnaksrrnr 

pcale kontributsioon . Selle nimetuse kasutrmine enda 

provinsis rahu ajal m ebatavaline. Kontibusiooni pidi 

vöeiama 1669. ia 1670. aa$al koklo 38 230 hTh 28 

äff surnrsesjS tcot. a novcrnbris peetud me^Fäeva 

otsrrse kohaselt nöuti ieatt admaält 6 rüa vakka 

vilja.4 Arvesades vaka-binnaks nagu vrcmgi I U2 

hTh (3 raalrit tün&r;, s:redigi iilelnimerqfitd surlma. 

Omalaadne erakorraline kohustus Liivimaal oli 

1671. a igalt adrmaalt nöutud 15 laossi Vasrreliina 

juures tegutseva kuningliku pürikomisjmi ülatpid& 

miseks. 424 318 adre'naa pealt pidi see qndme 1061 

hTh 19 öän. Tegelikult kaekus rahast semql aastal 

Tarnr magasini ainult 135 hTh aga enamus nöutud s rmmastiä 

völgu.'- 

1670. aastate algul oli rügivöimudel küllalt rcgemrst 

völgu olevate erakonaliste rnaksude sissenöudmisr 

:a" uusi enam peale ei pandud. Roolsi riigi enda sissetulekutes 

olid olulised rnujalt sisse loodud vahendid, 

eriti Prantsuse subsüdiurnid seoscs 1672. a lüdulepinguga. 

Pärast liidulepingu sölmimist hantsusmaaga 

161?. a lori oli selge, et Rootsit oolavad ees uued söjad, 

as-rtl Baltimail krndlustustöödele. Esimesena nöuti 

16'73. a Eestimaa provintsilt rukist ja otri Tartu fortiliketsioonitöödeks. 

ehkki Tartu asus Liivimaa provint 

sis. Pearaamatu puudumisc töttu ei ole teada selle 

maksu määr. kuid ilmselt oii tegemist raske koormiscga 

sest airruüksi völgu jai I 568.tündrit rukist ja sarna 

pal1u otri. kokku I t t:+ trflr ecst.46 16'74. anöuti Liivimaal 

t rr u t m a ksu /orrrf kat s t o o t t t t ö ö de 1 ci r ktm i se k fioflifikatsiooninoude 

(Fort1fikatrcn Beu'illningen) nkne 

all.*' Igalt aclramaalt tuli anda üks vakk vilja. seega 

KLE|O. AJALOO LJAK|HI. 1995.3 (13) 

koklru 4 241 318 riia vakka ehk rahas arvesrrnrlt 6 362 

hrh. 

Eestimaal olid 1660. aastatc löpul ja 1670. aasare 

algul tavalised mitmesugused ülaiknöuded väeosadc 

ülalpidaniseks. 1667. a nöuti Dali (Dahli) eskadroni 

ülalpidarrriseks igalt ratsateenistusühikult 4 tündrit 

rukist ja 12 vTlr, seega kokku 1396 ll2 tündrit nrkist ja 

12 vTlr. Seda summat pole aga millegipärast kantud 

selle aasta sissetulekute üldkontosse ega proviandi konrcssei8 

1669. a nöuti abi ooberst Otto Johan Grothuseni 

eskadroni nelja kompanii ülalpidamiseks. 1670. a nimetati 

analoogilist maksu nelja kompanii nöudek.:'{aksu 

suun$ pidi olema l0 tündrit vilja igalt 349 U8 ratsateenisfisühih 

pealt, seega 1745 5/,8^tündrit rukist ja sama 

palju oni kokku 7855 hTlr eest. " 

1671. a nöuti Tallinna Tmmpca kindlustustäildel 

vübiva ooberst Mellini rügem,:ndi ülalpirt*miseks iqnh 

ratsateenisnrsühikult 6 tündrit rukist ja sama palju otri, 

*ega 2 O94 314 tündrit rukist ja sama palju otri, kokku 

9 426 hTlr eest. 

Erilaadseks erakoraliseks mqksuks Eesrimnrl oli 

maks ekadeemia ülesehitamiseks Pärnus. Kui Eirast 

Kiirde rahu röusis päevakorda 1656. a Tarnsl lahkrmld 

ja möned eeslad Tallirmns kiratsenud Acadcmia Gustayirna 

lrqstemine, taheti selle asukohaks teha Pämu, mls 

omas sadanalinnena Rcrcrlsiga paremat ühendusl.50 

Pealegi oli 1667. a suur tulekahi vfüendmud Tarfir 

Ännsse ülikoolilinnana. 1668. a teaus rügi peavarahoidja 

Sved Bäät, et ülikool kolib Frimu ning varsti 

järgnes sellele ka kuninga kimihs:l Akadeernia hooneks 

kavatseti ümbef sffiuri" ?iiruu ünnuse hoone 

(loss). Ehituskuludeks pidid abi urdma kohalikud rüütelkomad. 

Huvitaval kombel pole seda abi nöutud aga Liivimaal, 

vaid iusr Eestimaa Rüütelkonnalt. Kogu abi mi.äraks 

pidi olema 4 rTlr igalt ratsateenistusühikult" mis oli 

arveslatud kolme aasta peale. Tegelikult n6uti 1670. a 

ja 1671. a osa (453E hTh 20 ööri), 1671._a ülej?üinud 

kolrnandik (: 269 hTh) tuli rasuda 1672. z.s2 

Söjaaastad 1675-1679 

l.ouis XIV liitlasena alustas Rootsi 1675. a söda 

Brandenburgi kuun'ürsti vastu, et tommata selle töuva 

riigi jöud ära Madalmaade abistamiselt. Rootsit tabas 

1675. a rärk lüüasaamine Fehrbellini lahingus. Roosi 

vägedele Brandenburgis saadeti tmurst Baltimardesl, 

kusjuures küüdimeestena kasutati ka eestt talupoegi. 

Raske teekond ning paljude hukkumine jäuis sügava 

mulie rahva mällu mee'nutusena Krr vri,ei laiks Pran- 

Uui*i.s3 Rootsi höivanrst söjas Saksamaaikasuras Taani 

katseks tagasi vöita 1660. a loovutatud Skane jt. [-öuna- 

Rootsi provinsid. Taani toetuseks astus partisanisöjas

KLE|O. AJALOO AJAK:BL 

tsgs.3 (13) 

väIja kohalik elanikkond. Rootsi riigi tinantsolukord 

kujunes 1670. a rciscl poolel eriti tOsiseks.sa 

Uue4 erakorralised malsiud kehtestati esmalt Eestimaal. 

Kuninga isiklikul käsul esitati 1674. aEestimaa 

rüüt€l- ja maiskonnale nn erakorr.aline nöudrninc 

(Extraordtnane Bewrlling), mille suurus pidi olema üks 

sälitis (24 ründrir) vilja rarsateenistusühikult, 

jällegi 

pool rukis, gnl o

Aasta Raha 

1636 

1645 

1646 

1il7 

1656 

1S8 

169 

1660 

1661 

1665 

1666 

1667 

1668 

1689 

167! 

'16t1 

1672 

167!t 

'16t4 

'1675 

16-/6 

1677 

1678 

16.79 

1680 

1681 

1682 

1683 

1685 

(hTlr) 

? 

1 19050 

18338 

7614 

43677 

2S89 

63808 

541S 

142153 

6420 

? 

? 

2 

51'19 

8Al 

186 

BO 

4 

aDo 

2ffi 

15218 

2131 

1U 

136-7 

? 

15588 

160 

&33 

4?949 

90984 

--Fükis 

391 9 

? 

? 

? 

402l 

1 940 

318 

40 

241 

451 

1Gr/g 

l 

5S89 

'17147 

3662 

1598 

6m4 

? 

13 

1660 

3369 

1Tt5 

46 

' Anü.ld viljakogutcs on 1359 trindrtt kasru. 

- Antrd viljakoguses on 96 tundrit kaeru. 

Mli(tijndrites) 

Oder Koktu 

? 

872 

? 

? 

? 

1384 

1241 

2ß 

50 

3'12 

24F,0 

3(X5 

# 

v 

201 

121 

395 

1 8 2 

| 

15/3 

3384 

| 

16el 

| 

t 4 5 

1619. a kirjutati pearaamatnsse nn Liivimaa kontribusiooni 

sunrnurna 19 086 hTh 6 ööri. Selle nöudmise 

raga peitub 12 '724 U8 ründrir rubsr" mis saadi 

arvestusega 6 vakka ehk 3 tüDdrit adrarnaalt, kusjurncs 

vilia hinnaks miunesuguste pöhjendustega awesfati 

jälle ainult i l/2 hTlr."' Liseks sellcle nöuti Liivimaa 

kontributsiooni all aga veel Lüvimr-lt Kuramaale marssiva 

armee ülalpidamiseks teel igalt adramaalt 2 rTlr 

ninr dragunite hobustele 2 mar*a kuid seda nöudmist 

ei kantud srsse pearznmatusse, vud Vdltraanratusse 

(Feldr Bock). pöhjendusega, et see ei lätre Liivimaa 

? 

4791 

? 

? 

? 

*12 

322 

551 

1249 

90 

553 

7(b1 

1&14 

4216,?" 

6581- 

'17181 

3863 

1719 

6469 

188 

OE 

3?5B 

6753 

31166 

91 

KLE|O. AJALOO AtAKtBt. 199s.3 (13) 

Muud bidu- 

ained,hobumoon 

? 

? 

? 

Tts 

'r5f6 

2724 

21Bil 

Koguväärtus% 

riigi sissr 

(hrl4 

1 19050 

18338 

7614 

56221 

23689 

63808 

54136 

142153 

6420 

2383/. 

5792 

124 

21763 

102i*6 

1838 

3812 

328 

1658 

?5a4s 

69868 

135560 

15943 

23986 

86()4 

3!t20 

15294. 

4?i 

179 

6466 

48258 

29075 

48613 

42949 

409W 

tulBkutest 

3,1 

31,3 

6,0 

2,4 

14,0 

7,3 

45,6 

26,3 

44,6 

3,6 

12,4 

3,1 

D,1 

8,4 

4,0 

0,6 

1Cl 

0,1 

0,6 

8,8 

äs 

34e 

6,6 

67 

21 

o:l 

2,s 

0,1 

0,o 

0,8 

s7 

3,4 

4,5 

4,7 

staatidele. Nöutava kontribusiooni awestusele lisati 

aga donalsioonide valdajailt saadud 49 tüddr rubsr 73 

hTlr 16 öüri eesl., nü et koos völgadega töusis sel aastal 

nöu[rd konributsioon 22 632 ln|b U 7lL2 ijiöt':nri. 

Lisaks sellele n&rti do:,eerintd möisatest 4954 ll2 tibdrit 

rukist" mille väärost (^ | U2 hTlr) arvesrati'7431 

hTlr 24 öörilc.68 1679. anöuti Pärnu maakormast söja. 

väe ülalpidamismaksuna kohalikku magasini 270 

tändrit 26 kappa rukist, mille väärorseks arvestati 406 

hTlr. Maksu pöhjenduseks märgiti, et provintsi teistesse 

osadessc olid majutafud söjaväed, millest Pärnu maa-

KLETO. NALOO ALAK|RL 19s5. 3 (13) 11 

kond oli ,r.ba.6e Ilmselt pole sellel eastal riigi sissetulekutena 

arvestatud toiduaineid ja hobumoona" mis kulutati 

otseselt söjaväe poolt. Vöimalus, et tegemist oli 

arvestusega eelmise arsta majutus€ ees! langeb ära, 

sest eelmisel aastal laekus juba PZirnu magasini vilja 

söjaväe ülalpidamise kohustuse eest. 

Eestimaal olid erakorralised maksud vaadeldavatel 

nastatel enam-vähem sama pidevad ja koormavad kui 

Liivimaal. 1676. a taheti erakorralisc nöudmlse nime 

all saada igalt rasateenistusühikult köigepealt kaks sälitist 

(4E ti.indriQ vilj4-millest kolmveerand pidi olema 

rukis ja veerand oder.'u Seega pidi Ectimaa andma 12 

568 IIZ tündrit rukist ja 4 t89 UZ ttindrir otri kokku 37 

705 hTk l6 ööri eest- Hilisematest pearaamanrtest nfütub, 

et see pidi olema dragunite ülalpidamiseks. 

Samal aastal vöeti Tallirura linnalr

HELMIJT PIIRIMÄE 

Aasta Raha 

1659 

1660 

1664 

1666 

1667 

1668 

1670 

1671 

1672 

1674 

16..75 

16-f6 

15n 

1678 

16:79 

1680 

1681 

1682 

1683 

1684 

1685 

'1686 

1 387 

1688 

1689 

1690 

(hTlr) 

31 

15000 

'1D80 

1394 

3/.78 

1033 

8124 

176 

1830 

19 

1424 

37 

1 

240,0 

h'llr 18 ll2 öfty'r,t0 mis eelnev ate aasrateruulg 6rksudega 

vörreldes oli suhteliselt väike sunuDa. 

Körvuti sellega oli veel varas€mast ajast saada 

vilja .ia raha Liivinraa kontributsioonide arvel. Selle 

sissenöudmisel on sarna maksu aga juba järgneva msta 

cest l9l8 hTlr ulatuses ette nöutud.ö' 1681. a ongi see 

utrs erakorraline maks. Liivimaale peale pandud. Maksu 

mädraks pidi olema I tünder vilia adramaalt nins see 

E nkorraliste maksude laekumine Ecstimaal 

Vili (trindrites) vaenus 

Rukis Oder Kokku 

4990 5/b 5733219 

162t3 

1n4 

85 11i16 

2011719 

1s35 1/3 

206112 

16817/16 

s421 q4 

117ß 

72s3 U2 

s736112 

3ffi419 

z3ßB1p 

2219 43 

4310 

1320 1F 

7 

85 1 1/16 

3826 7/9 

1535 1ß 

206 112 

17457116 

5241314 

348s 1r3 

1382 

147 

1g 

393 1F 

159 

2B€p5112 

1005 3/4 

107241118 

16 ?3 

898s 1/3 

'1274 

171s18 

5838 5/9 

3WOE'3 

413 

342f,-7ß 

1W43U2 

15431ß 

Bfis1l2 

9883112 

3389 4/9 

2731 1ß 

2378 213 

-71795112 

rc6 

12357p6 

14r'.516 

1831112 

2442 2ß 

20 5/6 

75 419 

421112 

KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1e95.3 (13) 

0nr) 

241?9, 

68 

15000 

%2W 

521 6 

514 

13137 

1 0386 

1459 

15834 

2&$ 

361 14 

1 9361 

2ffi62 

7663 

6146 

5351 

21554 

5391 

z780 

325 

412 

5495 

47 

106 

95 

Trbcl5 

pidi minema ooberst Ifuoningi rügemcndi ülalpirlqmiseks.o' 

Koos vana völaga lrmnimisabist ja planecritud 

kasumiga pidi see andma koklu I I 000 hTh. Tegelikult 

aga nii palju saada polnud mingir lootust, sest pealc ette 

vöetud summ2 kaotas riik arvestuses 1550 hTh 29 öri 

vilja hinrl-4e vahe töttu ja 93 hTtr 2l ööri maksuvabastuste 

näol.83 

oh 

slsse- 

hrbkutest 

1,4 

0,0 

26,8 

38,4 

14,5 

1,0 

24,9 

18,1 

3,4 

24:7 

33,1 

42,1 

214 

432 

tqt 

12,3 

12,5 

14,O 

s2 

1,9 

o,3 

0,3 

2,8 

0,0 

0,1 

0.1

KLETO. 

AJALOO AJAK\R\. 1995.3 

(13) 13 HELMUT PIIFIM;E 

1682. a nrl: uue erakorralise maksuna kroüimi, 

sabi, kuigi. nagu eespool nägime. oli Karl XI juba 

1672. a tunnistatud rüisealiseks ja kroonitud. Maksu 

nöudmise oli kindralkuberner esitanud maapäevale 

168 l. a ning saavutanud selle vastuvötmise. Maksu 

märiraks oli I ttinder nrkist adramaalt redutseerinrd 

möisatelt ja I l12 tündrit aadlimöisatelt, millele iisaks 

Tartu iq Pämu linnad pidid andrna larmbki 60O tündrit 

rukst."- Kokku nöutr 6 75E ründrit rukisl mrlle väärurst 

hinnati 15 205 hTlr. 

Järpes viieaastane periood, mille vältel Uivi_ 

maale uusi erakorralisi makse peale ei pandud. Vöib_ 

olla loodeti reduktsioonile. 16g7. a maapäeval otsustati 

vötta nn fortifikatsioonimaksuna (Frnttfikatrcns 

Bewillningena) 6 vakka vilja adramaalr, milles;4 vakka 

pidi laekuma veel sellel aasral.85 Rahas arvestaurlt oli 

nöudmine 6456 hTIr 19 ööri. 

Samal ostarbel on erakorralist maksu nöurud ka 

järgnevatel arstatel. Vastavalt 1690. a Tartu maapäeva 

otsruele nöuti iü?i. r. ior..ifiL:atsiooni arvel vilja 6950 

hTIr eest. Ligilähedeselt sama suur oli nöudminc 1692. 

a."" Seega oli fortifikatsioonimaks tegelikult muutunud 

alaliseks. 

Alates 1691. a muutus igaaastaseks 

erakorraliseks 

maksuks ralsaväe ütalpidamine (Ryttare Förplcig_ 

nlng). Nöudmise suurusr hinnati 34 g3O hTIr, millest 

1691. a eest:rrestari ZT 244 hTIr, ülejäänuct 76g6 hTIr 

lüks aga eelnise n^sta ette. Köik see pidi rninema kind_ 

ralmajor Andrcs von der pahleni ratsarügemenCi 

ülalpi_ 

Camrseks. L697. a oli sama maksu suurus :rlh^., ZT ?.46 

hTlr.87 Sama koormist tuli Liivimaal kanda ka järgmisel 

aastal, kuid seejuures tunduvalt suurendanrd määral. 

Uldsummaks 6syg5rqri 

43 7BO hTlr, millest Eesti distrils 

pidi andma Zt Zgt hTIr ja Uiti distrikt ZZZST hTb. Nii 

1694. kui ka 1696. a ületqls_ 

rarsaväe ülalpirtqmissls 

nöutud surnma 43 00O hTlr.üü Otseselt ratsaväe ülalpi_ 

daniseks kulus sellest ainulr üks osa" üleiääk tuli lihr 

salt anda laoonu magasinidesse.Eestirnaal 

izücl erakor_ 

ralised maksud 1680. aastatel harvadcks ia-väikesteks. 

Nad olid pigem järjeks eelmise perioodi mönedele mak_ 

sustustele. 

Erandlikult suur oli 16gl. a Eestimaa Rüütelkonnale 

esitatud nöudmine maksta ooberst A. von der 

Pahleni ratsarügemendi ü lalpidamiseks igalt rarsareenis_ 

tustihikult 8 tündrit rukist, seega 2 793 tündrit hinnaruna 

6 284 hTh. Lisaks sellele nöuti Eestimaalt samal 16g1. 

a uuesti ka kuninga kroonimisabi, mida oli vöetud juba 

1670. aastatel. Liivimaa hakkas seda maksma alles järg_ 

plsel nrstal. Seda nöuti 24 tündrit, 12 tündrit rukist ja 

32 tün&it ori igalt ratsatecnistusühikult, seega tundu_ 

valt rohkem kui Liivimaalt. Kokku pidi see anäma g379 

tändrit vilja l8 852 trt1r 24 ööri väärtuses. Ilmselt oli 

mals aga provintsile ülejöukäiv. sest samal aas[al laekus 

ainult 84 UZ ründrit mkist ja 65 ründrir ori.Ee 2g. 

jaanuaril 1682. a orsustati nöuda ja saadi kroonimisabi 

ka Tallinna linnalt. Maksu suuruseks mädrab 100 säli 

risr ehk 240O tündrit vilja 5400 hTlr väärtuse..m Jdrn_ 

nevatel restatel laekus riigikassasse summasid veel eÄ_ 

korraliste makude völgadest ja arrult harvas lisandus 

möni utrs maks. 16E7. a nöuti Talhnna linnalt kontribut_ 

siooni Uusirnaa vaeste ja näljahädaliste abistamiseks _ 

100 sälitist rukkeid hinnar,rna 5400 hTtr.et Asja hädali_ 

sust arvestades sai Tallinna kodanikkond nimetatud era_ 

korralise maksu 5a1pl restal öiendatud. 

Erakorralis e d malesad S aaremaal 

Erakorraliste maksude kohta Saaremaal pole vöi_ 

malik saada t?iit selgust allikate katkendlikkuse rötru_ 

Seejuures puuduvad arvenumatud just neist ""staisL 

mil Liivimaal ja Eestimaal erakorraliste maksude koo_ 

rem oli köige zuurem ja maksude koostis väga mi[nekesine. 

Sälinud materjalidest nähtub ainutt aaüti kontri_ 

butsiooni määramine ja laekumine Saaremaal. Kuna 

seda nöuti köigil aastatel, mille kohta on sdilimrd arve_ 

raama&rd, jääb mulje, et see oli sisult muuturnrd juba 

alaliseks maksuks. 

Aadli kontributsioon esineb juba 1652 a arve_ 

raamauls, kus selleks nöuti 1346 hTIr g ööri. 16E9. a 

nöuti seda mönevörra vähein - 1130 hTIr. Ligik-rrdn 

sema srrukes j?ü maksu awestatud suurus ka 169O. aas_ 

tarl: l69L a- 1135 hTIr, 1693. ja t694-a_ l16ShTk 19 

ööri ja alates 1696. a- [68 hTIr 25 ööri.e2 

Kuigi aadli. kontributsiooni awxtati rahas, oli 

tegemist nanrraalmaksugr, mida nöuti pool rukkis. pool 

odra näol. Alates 1696. a oli nöudmise suuruseks D2 

tündrit ja 3 külimittu rukkeid ja sama palju ori.e3 

Ainult 1692. a on osa sellest maksust t""otud .uh^, 

kuigi arvestusr peeri ainult viljas. Aadli konributsiooni 

tegelikku laekumist Saaremaal näitab rabel 6. 

Erale o rralis te m aksu de Ia e kumin e 

tresti- ja Uivimaal oli oonupäraselt 

eriti suur 

kahel södade perioodil. 1656-61 ja t6TS-79. Rekordi_ 

Iine oli 1677. a, millal ainuüksi vilja saatli üle 42 000 

tündri, s.o. miunekordselt rohkem kui seda laekus korralise 

maksu - stasioonina. pikemaajaliselt on suured 

zummad lackunud ka 1690. aastatel. Saadud summad 

langevad pe{uegu uüelikult söjaväe ülalpidamise 

kohustuse arvele, mis 1690. aastail oli sisult muutunud 

juba alaliseks maksuk. 

Kui jätta körvale söjaaastad 1656_61. siis on ena_ 

musel aastatest laekunud eeskätt vilja, kusjuures eelista_ 

tud oli rukis. Kaera saamisc kohta on t

HELMUT PIIRIMÄE 

Trbel 6 

Aadti ko ntributsio oni lrckumine S aare maal 

223 

362 

110 

252 

296 

fuvsstrdes suuri köikumisi erakorralisrc mn ksucb 

suutuses, s5irqme nendcst laekmud surnmade keskrnised 

näirajad (rabel 4). Jälle selgub, et köige suuremad 

olid nordest laeh.rnxd summad püioodil l65G6l ning 

1670. aasare rcisel poolcl, köige v?üksemad l6ge. enstail. 

Iflcvaarc eakon:rliste mahude laekumisest Liivirnqrl 

rrmeh t^bl 4 ja Eestimaal tabel 5. Sellest nähtub, 

ct qiavabrrnihrs 166690 cnr iCal assal laehmud vilja ja 

vahel ka raha rügitqssasse. Nagr nägime erakorralistc 

rnrksrde miärmist käsifledes, on makqlds laelnrnised 

rlqre5 l$$-t[. a olnud väikescd ja toimrmud vaid vanede 

völgade rvel. Erandiks oli 1687. a mil Tallinna linn 

ma ksis erakuralist ma k.u. 

Eriti rohkelt laekus erakornli:ste meksude anrel 

vilja ja raha 1670. aasrarcl ning 1666. ja 1682. a. Rekordiline 

oli erakorralisl,e mqksude laekr.nnine 1676. a,. 

Ehkki ka ssll6 arsfa korralise mekss, veskitolli laekumine 

oli väga suur, on laelemised crakordsete mrksude 

arvel olnud veelgi suuremad. Sama kehtib ka 1666.. 

1675.,l6n.ja 1678. a kohra. 

Erakorraliste maksude ta$mine toimus Ecstimaal 

peamiselt viljas. Üksil'-urest viljaliikidest olid rukis ja 

oder algul tasakaalus. lorid alatcs 1676. a on rukki osatähtsus 

odra arel järsult suurenenud. Järgnevatel aastatel 

on see vahe veelgi kasvanud,.mis lubab vdita. et erakorraiiste 

maksuCe pealepancmise pcamiseks pöhjuseks 

I 67n aastate löpul ja 1680. aasl.ate algul oli vajadus leivavilia 

järele. 

\rörreldes omavahel erakorralisi makse Liivi- ja 

Eestimaal. näeme. et üldiselt olid necd Liivimaal tunduvalt 

suuremad, lcuid jaotusid ebaühtlasemalt. Teiseks 

erinevuseks on see, et kui Eestimaal kaotasid pärast 

reduksiooni erakorralised maksud oma tähtsuse, süs 

Liivirnaal muutusid need 1690. aastail tegelikult alalisek 

maksuks söjaväe ülalpidamise kohustuse näol, 

kuigi see dubleeris sisurisrlt shlsiooni. 

w 

724 

557 

614 

s33 

KLE|O. AJALOO AJAK|R|. 1995.3 (13) 

Eraleonalßte molcsu"de osa rügi 

sissetulckates 

N{ä?iratlemaks erakorralistest mahudest laekunud 

vilja ning raha tähendust Liivi- ja Eestimaa finansides, 

jälgime nende osakaalu nimetatud kuberrnangude sissetulchrtes 

(rabelid 3,5). Kuigi Liivimaalt laekunud sumnad 

olid suhteliselt suuremad. oli nende osakaal suur 

ainult üksikutel arsrarel (1645, 1659-61, 1677-79). 

Tavaliselt oli nende maksude osakaal ainult möni vöi 

möni kümnendik protsenti. Eestimaal oli nende osa 

kuni 1680. ,rstate alguseni nrnduvalt suurem, kuid seoses 

redulcsiooniga muuurs see tühiseks. 1690. eestail 

andsid erakorralised mqksud möne prolsendi kub€rqngu 

sisseurlekutest, 

Eestimaal olid nad kadunud. 

Pöhili5sl1 olid erakonalisd maksud seotud Rootsi 

rügi södadega Baltimail ja kaugemal. Tavaliste rügimnksuds 

vöimendajakna olid need maksud koormaks 

kohali kule clanikkonnale. 

hTh - höbetaaler, 

rTlr -rügitaaler, 

vTh - y65kraelgf. 

'Iih"odid 

Vüted jakommentaarid 

1 E. lngerc. Bondeni svensk histuia I. Lund, 1943. 5.225- 

228. 

2 

SJ,. Nil""otr. Redulcion eller konti:5lrtio. - Scan-dia. 19i8. 

Häfte 1.80 

3* 'Tegemrs 

oli Göja jöe suudmes asuva Alvsborgi kindlnse 

eest makstava nn Älsborgi teise hurarahaga (esimest nöuti 

pära$ PöhJarnäade seitsneaastast söda 1571. a) selle kindh,se 

tapsisaamiseks rahu sölmunisel Taaniga 1613. a. 

- 

H. PürimÄe. Sratsiom Lüvimaal XWI sajandil.//uurimusi l5ärrcmeremaade 

ajakxrst L Tarru, 1973. Lk 302-31: H. pürimÄe . Die 

reduzierten Güter in Livland als Einnahmequeltc des Schwedischen 

Reiches.// Problenry razvitija feodalizma i kapir.tirmu. Doktadö 

naulsnoi konfer€nrsii 14.- l7 . n:orn^ I 972. g. Tarru, 1972. S. 4'l - 129; 

f,. PürimÄ€. Roorsi riigi ja Liivimaa finanrssuhred XVII sajandi reisel 

poolel.//Uurimusi läinemerenraade ajaloost IL TRü Tormetised, 

vihjli 37 l. T^nü, t9'76. Lk3-32, H. Pürimie. Rootsi riigi ja F.esrimaa 

finantssuhted XVII sajandi reisel gnlel. // Sorsiaalnajanduslihr 

ari:ngu prohieentc XVII-XX saiandil. Uurimusi Lüänemerema:rde ajaloost 

III. TRU_Toimerised, vihik 454. Ui 133; H. PürimÄe. Vojennöje 

rashodö Svedskogt, gosudarslva v Lifljandii v XVII r,. Tallinrl 

I980. S. 38-49; H. Piirimäe. Tanu ülikooli finanlsrdesr XVII sajandiL 

//Eesti NSV ajaloo küsimusi VIII. Tartu, I9i4. Lk3B4t 

- 

Eesti nrajandusajalugu L Tanu. 1937. Lk 1 87 

o 

E. I)unsdorfr. Vidzemas zvtcdru lailo: finances.// Veltijums izglitibas 

ministram un pr()fcssoram Dr. h.c. Augustam Tenrelin 23.XI 

1876-29. XI 1936. Riga. 1936 

' 

E. Öpik. Eest, talurahval Ptlh.iasöja a.ial lasunud söiakoormistest.//Eesri 

NSV TA Toimetised. Ühiskonnareadusre sceriä. lgff..4. 

Lk 361-384. 

8 

H. P"lli. Roorsi vöimude regevus€sr ja poliilikasr Eestis pöhjasöja 

ajal.// Eesi ühendamisest Venemaaga ja selle ajaloolisest lähtsusest.

KLE|O. AJALOO AJAK\Rt. 

lsss. s (19) 

il* t-2-7s7.L62p-65. 

ii'-ELA 2l!, 1 

_xxrr ir. L e4 p; 

'" 

EAA. l-2-799. L 55p. 

" 

EAA. 27E- I -XX II 32. 

'oEql. 

L 29p30. 

t-2-799. L52p 

" 

Samas, L 227. 

{ 

Sunro". 278- l-XX[I 32. L28y29. 

ar 

Vr lähemalt: H. piirimÄe. 

Kaubanduse 

-' küsimrrsed. Lk262g. 

EAA. 278- I-XXII 33. L 106p. 

t3 

ERA. 278- r-xxll 36. L 9. 

* 

So*us. L2tv22. 

{5 p,.r$, 27g- 1-yXII 38. L 9, a2p, .13. 

*o 

EAA. l -2-805 L 5. 

a7 

EAA. 29E-l-xxII 41. L 45p. 

llru l-? !q, L6,5op-52,72p. 

-- 

EAA. 1-2-802. 

"" L 55p-56p. 

S. Karling. Tartu.univenitea byggnadshistoria under 

wenska 

tlen 

riden.//Svio-Esronica t9:+. farru,-ist+ S. i:-i]. f."g_"r. 

lJni::r,ile^ret 

I Dorpat under svenska tiden. Upp*fu_Sio"[iJr_. 

s..107re:2. 

108. 

"' 

S. Karling. Op. cit. Lk54. 

-'EAA. 

l-2-803. L 65p; EAA. l_2_804. L lO. 

15 HELMUT PIIRIMÄE 

Lühiuurinusi. Toimetanutl A. Vassar. Tallirur. 1960. Lk 13_53; II. 

Foolli. Mezdu dvumja bojami za Narvu. 

- 

fdtin u'f 9,66.-S.leSZ. 

Uksikud mamarud on säilinud ka Rootsi Riigiarhiivis, kuid töö 

mahukust ia teiste rilesannetega koormatusr arvesiades ei ole kieso_ 

leva tiö autonl öruresrunud nei,J Rootsis viibitles hbi tcötada. 

--'" R. Liljedahl. Svensk förvaltning i Livland t6l7-1634, 

Ugpsala, 

" 

1933. S. 27 3-27 4, 344-363. 

EAA.27E-t-XXII 6. L 33p3J. 

" 

Igale ratsaväelasele koos hgqsega nöuti krrus t/2 tündrir rukist, 

iE tündrit ölut, I leisikas liha ja kaü, f/+ teisitat iäia, t/t ründrit 

hemeid.;a tangu, l/.1 leisikat sealiha lvoi äwa), 2 naeial.na, t tünjf9T_9:parmas 

hehu, mis köik ior.r", ninäti iäir. re,* Zor_ 

l-XXII-6. L33y3a. 

" 

EAA. 278- l-xx 6. L 34. 

'o 

Eea. 278-r-xX[ 5. L 2 t; xxn6. 

15 

L }t. 3s. 

EaA. 278-l xxII 5. L 2t; XXn 

16 

6.L 3;1p36. 

I rering = l/4 arvestus- ehkhTlr. 

" 

EAA.27E-I-XXII 14. L 27p_28. 

tsEAA 

t1O. 

su^*. L t39p. t{0. 

'' 

Riia linnalr nöuri sisse koguni poole rohkem. lo.rid 20 0O0 

(30 

iTlr 

00o hr10 läks leskrt-uninganna Frederica wirhermine 

ja jäi 

korrarduse 

väljamineLutesse sisse kandmata. EAA. l_2_XXIif+. I f +Op. 

ro" 

;: 

278-r-xx[ r5a- L r 17-l rep. 

-'Samas. 

L2, lS, I t}.l20p. 

;; +A. 278-t-y-x.!t, .- 

L 15. ! 84 p. 

EAA. 

. : 

t-2-77s. L 2; EAA r:Z_780. L lp; EAA. r_z_781. 

LPp. 

-- 

EAA. t-Z-78E, L loOp, 

-" 

199p. 

Vt lähemalr: E- Eleholm. Svensk lcigslinansiering 1630- 

1631 . //Studia hisrorica Upsa,liensia 56. -Utpsala;' 

197 4.; y . 

Landberg, L. Ekholm, R. Nbrdlund, S.A. Ni'lG;benr konri_ 

nent2ta krigets ekonomi studier i krigsf.inansieriug under 

svensk^ srormalds.id. //Strdia hisorica üp*fi.*iu :-e. Upp_ 

sala- 1971. 

;; :"o. 278 - r--x)ilI -23. I 

- 

24 1 p, 244p, 745p. ?4rp. 

Samas. 

-" 

L 16, J7p. 

EAA.27B-l-Xtr2ö- L 16, 35.2t2p.Zaap.za6p. 

:e 

EAA. 27E- r -xxtr-23. L 

'".EAA. 

r0-16p. 

t-2-792. L l5p; Fq:t l_2_791. 

" 

L+. 

EAA l-2-793. L 8p. 

" 

Vt l,ähemalr: IL pürimäe Kaubanduse küsirnused Vene.Rootsi 

suhces I 66 I - I 70O. | ffartu Riiklikr ütittrloti Toimetised,rilit 

Ta-r4:. 

t t :. 

l9til. 

-^"^R. Blomdahl. Formyndarerätsens _ 

slutskede. Nom?ilje, 

1968. 

5J !t. Laidre. Schwedische Gamisonen in Est_ und Livland 

I 6J4- 1699. 

-- 

Taltinn. i990. 

B. Fredriksson. Försvarets finansiering. Svensk Krrg.. 

konomr under Skinska kriger 1675-TSTiStuAia Histonca 

UFalicnsia 8l . Uppsala, 1976. 

EÄA l-2-805. 

.; 

L8. l5p,a8p 

EAA. 

;; 

t-2-86. Lep,2op. 7 lp, 

"'EAA.278-l-XXII{3. 

l07p; 

L l2p. 188p. 

* 27E-t-xxu-42. 

ll L z. t4p. 

'-Samas.Ll.lEo. 

t36. 

I 

rae. 2lE-t-xx 43. L L tp. 

ll*rn*.L t5t. rop. 

", 

E\A. 27E_t_XXII.r4. L 9. 156_r57. 

Samas L 

. -"^ 

2W, lS7 . Sellesr oli Eestimaa staatidele nöurud 

4so_tündrir rukis (1350 hTlr), Riia linnalt RooG u"a"_i..to 

I 125. rürdrit rukist (2250 hTlr), Adolph Lydersilr Rmrsr veda_ 

miseks 160 sdlitist ruki$ (6 g7O hnrl, toup_o" foUn n.ot _ 

rilt 410 8/9 sälirist ruki$ (19 876 nTlr rO &riir_* ' -ö arvestatud 

kasumn viljahindade vahest 14 993 hTlr. 

] ee,1. 278- I _XXII .14. L 2l 

o" , l5t. 

EAA 278-l-XXn 4+. L l8p; EAA. 278_l_xxII 45. L9; 

37y38. 

Zl9, 

t24. I 30e-l 3 t. 

1*-"t.L43i++. 7s, tz4. 

"l 

rn"q z7E-t-xxtr 16. L2, t63. 

6 

S.-^. L t0p,}lp. 

6e 

S^-u". L 29p-30,^130p. 

''EAAt-2-806. 

L23D. 

" 

Samas. L 105o. 

'r'.rry^ 

r -z-sos. L e. 2r p, 7Ep, E3p. 

;; EAA. l-2-80e. LTtp,78p. 

'" 

^samas I- 79p, gop lärgmiset aasar cr sama trffre 

veel 

nönr' 

20 iTlr ehk gZ tr.I.tt t O .*;.i. 

75EA-*...r-2-810._L tg^q,C- r_Z_e iO. Urr;l8p, 

19,-t27p; EAA l_2_812_ LT,:'1p. 

'" Vt lähemett: I. Cavellb. Fnln fred dU f

PÄRTELPIIRIMÄE 16 KLE\O. AJALOO AJAK\R\. 199s. 3 (13) 

Räk, maaisand 

ia seisused 

Var auu s se g s e te v ö imu s truktuuri d e kui un e mi s e s t Van a- Lävimaa 

päskopkondades 

Pcirtel Pürimäe 

Eefü aiatoo periodiseerimise probleem 

TlinaEäeva teaduskeelde on jäänud pilsima rene+ 

sansi enesemäiratluselt lähluv ajalooliste ajastute laonoloogia 

- ajaloo jaotamine antiiSiks, keskajaks ja 

wsajtl;s- Ajalooteadrrs püäab neid univsrsaalseid ajasbmöisteid 

seostada konhcetse empürilise sisuga" mis 

ei nlene välisest 6sffiinist, vaid ajaloolise subjelici 

cnda siscmisest armguloogikast. Tradirsioonilise ajaloo 

subjelci - dilq rahvas, institusioon vfii inimkcnd - 

körvsl'e cm asomud ühiskcnrnasfüärist analüütiliselt €risrenrd 

valdkonnad (sotsiaalscd suhted, hrltui:r, majmdus, 

polütilised e vöinusuhred jne), mida uurirakse 

-t"gt*t 4ialoolisse zubjekti puutuvas osas' Ent iga 

aeng toimub erineva kiimsega ning valdkoma:ncngu 

sistmised ajastud ei satr füüsilise aja lconoloogilisel 

teljel kohakun- Keslaeg ia uusaeg on abstrahsed 

rmivffsaalmöisted' millele saab anda cmpiirilist 

sisl vaid teatud valdkondade uurimise pöhjal üldisuvalt 

konstmcttitud mudelite (keskaegne riik, utsaegne rük) 

raksndamis€l ajaloolisele subjektile (nt Vana-Liivimre). 

Fnrmasti on sellised mudeiid kasutusel implitsiitse 

eeldusena. 

Üheks spetsiifiliseks valdkonnaks, mille pöhjal 

ajaloo pcriodiseerimine on vöimalik' on polütika' Ent 

m$ on poliitilises sf?üiris see, mis määrab ära ajasulise 

kuuluvuse? Eesti ajaloo traditsiooniline periodisecrintine 

aegade kaupa (ordu 1a piiskoppide aeg, Rootsi 

ceg) pöhineb vallutusajalool. Keskaja ja uusaja osas 

seatakse vöörvöim uaj astud üksühesesse vaslav usse univcrsaalsele 

Euroopa ajastumääratlustega' Selhne perioriiseerurg 

lährub Eesti ajaloo suhtes välisest, Eesti näib 

absoluutse perifeeriana, kus oma sisemine areng puudub. 

del on omaenda arenguloogika mida muuhrnud poliitiline 

vöörvöim möjutab u"16 65aliselt. Ehkki poliitilistes 

vöimusuhetes toob vööirvallubrs kaasa zuuri muutusi, on 

küsitav. kas see on ainus muuti:si pöhjustav tegur polütikasE:iris, 

et vöiks pidada enesestrnöistetavaks 

orduaegse Lüvime, (re-sp. muude selle ala poliitiliste 

moodustiste) vastavust keskaegsele riigile lnti ideaaltüübile. 

Poriodisecrimise probleern on Eesti historioppaafias 

jäthrvalt alcuaalne' Üks viimeseid katseid pakluda 

tndißioonilisele aegade kaupa periodiseerimisele alternatiivset 

üldajalooga iihildwat jaonrst on Veiko 

B€rends€tri artikkel Eesti ajaloo periodiseerimises 

meeilmr 4ialoo taustal.t P"tiodi".eriogu üheks pöhialuseks 

vötab a poliitika kui funldsionaalse 

Ometi ei ole spcsiaalsete valdkondade ajalooga 

tegeleva ajalooteaduse ;aoks sugugi enesestmöisrclav, 

et orduaeg on tingimata sccsama. mis /lesliaeg' Otse 

vastupidi, valdkonna; r>este proLsessi de arcn guetapid ei 

lange üheski spetsiaalajaloolises periodiseeringus 

koklo vöön' öirn uaj as tute ga. P i k a k sw^ u se g a protsessF 

süsteemi' 

röhntades, et poliitika all ei tule möista vau.d södasirl, 

öukondlik*u voi kabinetipoliitikat." Mis määratleb 

Berendsenijaoks uue ajastu tekke poliitika valdkonnas? 

Urrsaja algusdaatumina Vana-Liivinaal on 'rälja palortud 

1500. aast4 pohjendades seda eelköige ntodernsete 

po li ü ilist e sün d n t u st e ja kapi ralistliku teoorj usl iku möisamajanduse 

väljalorjuncrnisega. Esimeseks modernseks 

polütiliseks sütrdmuseks olnud Smolino lahing 

1503 ;.3 löplilarlt eesti keskaja purustanud sündmuseks 

aga taäs Liivi söda. 

F-nt potittittse sündntuse modernsuses rääkides ei 

tuleta Bercndsen seda Vana-Liivimaa polütilise süsteemi 

sisemisest arenguloogika'st' vaid näib' et selle 

määrab ära sündmustes osalenud naaberriikide modernsas. 

Selline k'äsitlus. mille kohaselt Eesti ajaloo ajasmd 

luuakse välisjöudude poolt, viib tegelikult tagasi vöörvöirnuajastute 

juurde. Veelgi enam, uusaja algust tfüistab 

tal üksnes kokkupuude millegi modernsega, ilma et 

oleks näidatu{ kuidas see inöjutas Uivimaa keskaegset 

süstecmi. 

Berendseni käsitluse kohaselt ilmrrcb sündmusc 

primaat sündmuse suhtes. Kuid Berendsen pole Liivimaa 

ajaloo periodiseerimiscl sellist metoodikat rakendanud. 

vaid kannab nrodentse poliitilise sündmuse 

kaudu teiste riikide poliitilise süsrcemi endastmöisteta-

KLE\O. AJALOO AJAK\R\. 1995. g (tg) 

valt Liivimaale üle. Käesoleva artikli eesmärgiks on 

sellist vasruolu vältides esitada Liivimaa enda poliitilise 

süsteemi arcngust lähtuv vöimalik periodiseering. Küsi_ 

muse alla seotakse üleminek keskajalt varasele uusa_ 

jale: kas Liivi söja eelser Vana_Liivimaa poliitilist silv 

teemi on öigem nimetada veel keskaegseks vöi sai juba 

esimesel 

lO.3jandi 

poolel alguse uus ajastu, mida me 

tinglikult nimctame varaseiks uusalaks2 

Metodoloogia 

...Ei pea taotlema poliitilist ajalugu kui pelgalt 

vdi muaj al u g u, e g a ku i ö i g us aj a lu g u, m ij andus ai alug u 

jne, vaid lui poliitilise teotsemße mdistmtsele suunatud 

struktuuriajslugzla Sellise programmülcsande esitas 

juba 1930. nrsrarel Saksa poliitiliste stuktuuride ajaloo 

(sks. k. Verfassungsgeschichte,ingt. 

k. hbtory of politi_ 

cal structures) koolkonna üks loojaid Otto Brunncr. 

Selle koolkonna väljatöötafud metodoloogia on käes_ 

oleva artikli lähtealuseks. 

Polürilisre strukururide ajalm objelctiks on teand. 

poliitilise süsteerni vöimu teostamise mehhanism ja 

selle strukurraalscd muunsed. poliitiline süsrecm on 

funhsionaalng mis koosnedes süsteemielementidest ja 

neid ühendavag seukururisl Ka stnrlcuuri vöib ona_ 

korda jagada elementideks e süsteemielementide üksi_ 

kukks omavahelisteks seosteks. Käesoleva uurimuse 

objektiks on ühe funktsionaalse süsteemi e niej5 eri; 

vus keskajal ja varasel utrssial- Riik lsti vöimu rcostav 

silsüecm sisaldab kahte loomulikku muuurmntut süsteemielementi: 

ülemad, kes on vöimu teostamise subjek_ 

tiks ja alamad kes vöimu teostamisel ei osale. Uusaeg_ 

ses riigis on nendeks elemenddeks suverddnne nik ja. 

alamad; keskaegses ja varauusaegses riigis vürst e 

maatsand kui körgeima vöimu kundjq maa-kaine eest 

vastutav kaits€h:irra (Schubherr), teiseks seisused ning 

kolrnandaks alamad, 

Seisused on süsteemielemendina olulised jrnt neil 

kahel perioodil, minetades uusaegses riigis oma rclli 

vöimu teostamise süsteemi konstitutiivse elemendina. 

Selle süsteemielemendi t'unktsioon e paigutus struktuu_ 

ris ja selle muuhrmine - nn territoriaalseisusliku kor_ 

ralduse (l aüstö n disc h e Ve rfassu n g) väljakujunemine 

- on peamiseks tunnusjmneks, mis siinkirjutaja arva_ 

tes tähistab keskaegse rügisiisteemi asendumist vara_ 

uusaegsega- Seetöttu on Liivimaa allikate analüüsi osas 

keskendutud just seisusli ku korralduse problemaatikale, 

jättes artikli piirarud mahtu anresrades vähem olulised 

varauusaegsele riigile omased struktuurielemendid 

käsitlusest välja. 

Vana-Liivimaa kui äärmiselt keenrkas poliitiline 

moodusris tekiräb k[isimuse, milline poliitilinä süsteem 

17 

PARTEL PIIRIMÄE 

- kas piiskopkonnad ja orduriik eraldi vöi wr Liivimaä 

kanfideratsioon tervikuna vötta süsteemlanalüüsi 

objektiks ehk teisis6nu: millisel tasandil hakkas Liivi_ 

maal välja kujunema varauusaegne riilI Etvöimaldada 

vastamist sellele küsimusele, visandatakse jlirgnevalt 

vatauusaegse riigi mudel, mida seejärel rakendatalcse 

empiirilises analüüsis ajaloolisele subjelcile. 

Varauusaegne riik 

Uusajal tekkis riik selle söna kitsamas dhenduses 

- r-rik hri üls ühtne poliitiline vöim, mis körgus selgelt 

piiritletud rerritooriumi ja riigikodanikena kalid"t rr"t 

inimestc hulga üle. Vastandina keskaegsele härnrsmit_ 

mekesisusele ei salli uusaegne suverödnne riigivöim 

enda körval iseseisvaid vöime, vaid haarab enda kÄtte 

legitiimse vöimukasunrse monopoli. Keslaegne riigi_ 

vöimu märatlemine personaalpninßiibi lratrdn asendrb 

territoriaalprintsiibig4 mistöuu inimesi hakatakse koht_ 

lema mitte ene'nr, nende enda 6igre (höimuöigrrse) 

järgi, vaid vastavalt selle renitoorhnd Oig;h, kus nad 

:.|""rt- Keskaegne vöimusüstecm oli üles shirqtua isik_ 

likele vasalliteedisidemetele, mis pöhinesid vasugikrs_ 

tel öigustel ja kohusnrstel lä;nii5a6a plt kaite ja 

peavari 1Schuft und. Schirm), vasalti plt ap_ ja 

nduabi (auilium et consilitm) kohusurs. Uusqiat hju_ 

yt seteenüritiselt välja rügivöimu kenrtev üIemkih e 

O?^4 (Obrigleit) ja rägivöiuu tecamise objehiks 

olev alamkiht e alama"d (Untenansch$). Tekib uuelaa_ 

diline palgaline büroknadik rileiapargar, mis pöhineb 

iihepoolsel käsu-kuulekuse rratetornnt_d 

Varau,saegse riigi (frühnodeme .grdd) mdiste 

Tot"h'et 

tegemist on nrrsepgse rägi erivormig4 milles 

domineerivad hill juba modernsele riigile iseloomuli_ 

kud jooned, ent srmx on säilinud vecl varasemaid 

jmni. Mis on s€€ erip?irane vara,iane, mis ei luba va.a_ 

uusaegsel vecl päris modemsena esineda? Rügivöimu 

teostava süsteeinielemendi ühtlusurmisega muü.usi 

keskaegne tenitoriaalh?imr s (Landeshe nsciaft) ternl,r-_ 

riaaläIimuslikkus ek-s (Landeshohe it). t O. salÄai nant_ 

suse riigiteoreetiku Jean Bodini absoluutse vöimu 

teooria - kujutlus, et ülimuslikkust peab lemr^ma 

monarh ainuisikuliselt _ teostus 17._lE. sajandil abso_ 

Iutistlike monarhiare tekkega. Ent surreraäLe vöim ei 

pea tingimata olema koondatud ühe isiku kätte. Vara_ 

uusaegsele riigile ongi vaheasrmena tüüpiline ülimus_ 

liku vöimu jagunemine nii funksion*fÄ fui ka reni_ 

toriaalses vallas kahe süsteemielemendi _ vürsri ja ter_ 

ritoriaalseisuste vahe lseisr-s lit t duatismi näo1.7 

- Keskajast pärinev seisuslik kaasar:üikimisöigus 

poliitilise vöimu tecrarnisel väljendub varasel uusajal 

tugevamalt institutsionaliseerituna, keskaegsed seisused 

muutuvad territoriaalseisusteks ja moodustavad koos

PÄRTELPIIRIMÄE 

18 

KLE\O. NALOO NAKtRt. lees.3 (13) 

maaisandaga dualistilo ülen*ihi, mis vastandub alamatemassile.Poliitilisekaasadäkimisöigusesaavulalr"a 

.in rtt seisused, kellest maaisand polütilise vöimu 

Ästamisel söltub. Keskaegne vormel anxiliunt et con' 

sjäanlkandubsiiaüle:üksnessee'kesonvöimelineabi 

;;. andma, on öigust'atud otsustamisel kaasa rääkima. 

Seetöttu on territoriaalseisused need' mis ise 

(lokzralset) vöimu teosravad ning maahärrat finantsili- 

"'tt,rist^.'"a.Pöhilisrcksterritoriaalseisusteksonvarasel 

uusajal rüütelkonnad (vasallid) ja linnad' 

Mölemad süstesnieleurerrdid - nii maaisand lari 

kaseisusedorrpoliitilisevöimutect'amiseks'riigijuh. 

,i*i""f* ja halduseks vöimelised ja legitimecritud' 

Sealjurnes tuleb aga silmas pirlqdq' et need elcrnendid 

[i" ,r-a"fou"ad parall'eelseL i" t*tu"t* ' vaid ncnde 

iJg"* stnrkturnis on vastavalt funlcsionaalsele rollile 

'*ii.rr. 

Maaisandalr, kes on tehniliselt enam vöimeline 

kürereks olsusteks, oodatakse polütiüst inisiatiivi ja 

itftrUi"r" samas kui seisustel domineerib s?iilitamise' 

't-fttf"-i"., 

kcmtrollimise ja abistamise aspelc' Sel 

-*f Ai""n^varl knks poliitilisr tegrpt teineteisL ent 

möisragi pole välistatud ka konfliktid'" 

Seisuste ja maaismda erineva frmlrsionaalse rolli 

iil," ; ;;;ilraietrt,,rt. Näiteks Fritz Hrtung on sel 

ä"h"1,; rerritorlaats"isused ei sfu iialgi ütre saanud 

äGg; (iemmschub rollisr" nend* huviks polegi 

;;nJ ä.L riigivöimu lse5tqmisef vaid saavutada 

l""oi"-"Oit"fiku-lt suur vabadus rügisr oma kisal 

-fä"f*i 

Lfat*hl. Seetöuu olevat territcriaalscisuste 

;lttrtl*ileloomulikud 

seisuslik egoism' püratus ja 

äöit-Ä;gi huvide suhles'e Risti vastupidiselt on 

;ü-ti i" "tii*tt funktsionaalset erinevust vara- 

;""*g*" rügisüsteemis käsitlenud F Carsteru kes 

-itre=îoutr äi ttnr*tô"cl seisusi nolü.tili-se vöimu 

ä*la.it*t, vaid reservceris teritoriaalseisustfle 

;rk"Ät Saüa ajaloo's seetöttu, et Srksrmar polütiltse 

;;;;fi ""rLt ,äitit'utio naÄ seaduslilat arengu ja 

vabaduse vaimu I dbi absolutimr iaja " - 

Niisiis pörkume kahele rdiesti vastandlikule hinnangule, 

milie ühisjoonena on Günter Birtsch nbavalt 

iäri*ta analnonistlikku lühtumist modernsest riigiideaalisu 

Hartungil on selleks modernne teotsemisvöimeline 

ametnikeriih Carsten on seevastu haaraüd 

-,,,, 

rlr, r, ry represe rtta: ii'"se kor raldLtse el t' I isest t tilt su' 

,.*, ,t,ih., just seisustes moodsa demokraatia eelk{i- 

I 

1aid.l 

Vöibotla annavad Vana-Lüvimaa allikad mingi 

lahencluse Hartungi-Carsteni vastuolule' mis on olnud 

histo riograat'i lisc vaidluse obj ektiks hilj emgi? Ent enne 

uifif,ur" lu*Oe siirdumist Paljudes Euroopa maades hrjunes varasel uusajal 

ühise köigkeeleja 

tuleb vastata eelpool esitatud 

ktisimur"t", millisel tasandil oli Liivimaal kujunemas 

,lorÄu*rrre riik, kust oLsida seisusliku dualismi 

iutni'l 

-kultuull haasil välja rahvusriik' Sakssmral 

ala ei toimunud rüklik moderniscen'unine rah- 

,r.rs" "g.'keirrfuiigi tasandil' vaid varauusaegsed polütiti""a 

Jt olcrrurid teklcisid nn terrirooriumites (I ^n[7' 

Faktoriks, mis ühend's keskaegse öiguslilult killustatud 

piirkonna varauusaegseks tenitAnymiks' oli terrd- 

,oräna*^ (Landeshenscfra"f)' Liivimaal olid maair""auA 

püskopkondade ja tinglikult ka mduala eesor 

-öigustaks 

sas, mis nende poliitiliste süsteemide nimetamist 

t rrritior iumit eks (resp' tenüoriaaltasand)' Selline 

nimetus niüb sobiva *io"n" seni hi,storiograafias käibinud 

ebamäärasele terminile ri ig ili'e't z (rrne Vana-Lü- 

^qisand' 

"i-*a ei ühendanud tcwikuks 

vaid geogo 

mir"n ja ajaloolised tegr:rid, on käesolevas artiklis 

i"ir" ""*äi polütilist süsteemi nirneanrd regiooniks 

(req. regioniattasand)' Möiste regiooy tähendab eeliois" 

"ji""Uselt ja geogpaafiliselt v?iljakujunenud pür- 

-t 

"L, * ei pca ringimara moodustama- tcrviHiklitl 

p"riiriLt süsrÄrni. Selüsele määratlussle vastabki 

Vana-Liivim"o, mis oli esiteks terviklik süsteem ajalooliste 

ja geograafrliste tegurite koosrlöJyl ja seda intesteeÄ 

maapäev tekkis alles illT 

T:o,"figi 

ä.ÄJffi;, mis olid pttüttit"tt intcgreminmad 

Lri Ui"i--. Niisüs kdmelen käcsolevas täös keskaegsestLiivimaastbÄVana-Liivimaaregiooniterrüooriumite 

ühendusest. 

Terminite määratlernisega on eeldatud' et vne- 

,r*og"" tenitoriaalrügi struku'rurid' seega ka seisuslik 

Ju"fiä, hakkasid Vana-Liivimaal välja lujunema püs- 

;;;;;" ja ordurügis' Sellisele. eeldusele peavad 

tirr"itr"t andma allikad' Kahjuks ei mahu käesoleva 

urtini ,*-idesse orduriigi probleemid' samuti regionaalusandi 

integrasiooni puudutavad küsimused"- 

"voerakse 

Tuh;öt alla Vana-Liivimaa piiskopliliud 

teritooriumid, mis moodustasid kaks kolmandikku Lüvimaa 

kogupindalast' Poliitiliste vöimusuhete hetke- 

,"i"u piirliopkondades kajasuvad köige paremini vaheirr, 

t"r..-""iooni eel, Tszz' i" 1524' a maaisandate 

poolt valja antud privilecgidekirjad' mis ongi järgneva 

analüüsi aluseks. 

Historiograafia 

Varauusaegsete poliitiliste struktuuride lujune- 

-ir" pJi""m iana-Liivimaal 15' sajandi teisel ja 16' 

-**äi. 

esimesel poolel pole leidnud histonograafias 

tÄiHit


Baltisalcsa ajaloolase Axel von Gerneti 1E96. a 

ilmrurud uurimus on muunrnud Liivimaa poliitiliste 

struktuuride ajaloo klassikaliseks tööks.'* Gernet analütisib 

vaid Tarru piiskopkonna poliitilist süsteemi, 

pidades seda piisavalt representatiivseks, et teha üldisttsi 

ka teiste Liivimaa piiskopkondade kohta. Ka Gernet 

keskendub eelktiige struktuuride kujunemisloole, 

löpetades käsitluse te rrito iaalse isusl iku po I iitil ise ko rralduse 

vdljalarjunenrisega Tartu piiskopkonnas 1461. a 

paiku. Seda tähistab Gerneti arvates seisustele ürikTliselt 

antud öigus osaleda stifti valitsemisr,l (Mitwirhngsrecht 

fui der Regientng). Omenjääb selguseruks, 

millistes t'rmksionaalsetes valdkondades saavutasid seisused 

kaasarääkimisöiguse, sest vasallide saavrrtatud 

kvalitatiivselt erinevad privileegid - kohtuöigus talupoegade 

üle, mn"isanda esindamine meeskohnrs, öigus 

mitte teenida väljaspool maad, stiftinöukogus osalemise 

öigus, kasvav mll maapäevadel, stiftifoogti ametikoht 

jne - on esitatud meelevaldses järjekonas ja on j?üinud 

tölgendamaia. 

Teise baltisakslase Astaf von TrarrseheRose 

necki seitse aastat hiljem ilmunud uurimuse keskpunktis 

on lätniöigusega seonduvad ktisimuse4 mis on keskaegsete 

seisussuhete pohialuseks.l5 Transehe-Roseneck 

laitiseerib küll A. v. Gerneti ebamäärasrsr territoriaalseisusliku 

korralduse lahtimötestamisel. kuid ei 

püüa ka ise Liivimaa territooriumite poliitilise korralduse 

olemust avada, pöhjendacles seda materjali vähe- 

,*nrl9 "E""ti 

rrhrr,rsliku historiograafia lisandus baltisakslaste 

uurimistööle on äärniselt napp. Söjajärgsel ajal, 

mil lääneriikide ajaloolased süstematiseerisid varem 

kogutud empiirilised andmed ning panid altrse moodsale 

polütiliste struknruride ajaloole, olid Eestis eelistatud 

suundadeks tradisiooniline sündmusteajalugu, sotsiaal- 

ja majandusajalugu. Ideoloogilise surve öhkkonnas 

oli rahvusliku identiteedi säilimise seisukohalt vajalikum 

uurida eestlaste ajalugu, mille alla keskaja poliitilised 

strukuurid kui vöörvöimu kehtestatud /e o daalse 

rd hum ise institusionalisecritud süsteem ei mahtunud. 

Olulisemaks Eesti ajaloolaste panuseks Liivimaa polütiliste 

struktuuride ajaloo uurimisse vöib pidada hiit 

Raudkivi 1991. a ilmunud käsitlust Liivimaa maapäeva 

kujunemisest, mis aga löpeb 15. sajandi keskpaigala.I6 

Allika{ mida analüüsis kasutatakse, on löviosas 

avaldatud kogumilar Akten und Rezessen der livldndischen 

Stöndetage kolmandas köites.17 Sclle mahuka 

dokumentidekogu suureks plussiks on ürikute mitmeki.ilgsus 

- üleliivimaaliste ja teritoriaalsete seisuslike 

nöupidamiste retsessidele lisanduvad olulisemad 

seisussuhte id puudutavad kirj ad ning ürik-ud. 

19 

1 5 23. -2 4. a hörnt s le pin gud 

PÄBTEL PIIRIMÄE 

Aastatel 1518-24 leidsid köisil kolmel Liivimaa 

vaimulikul territooriumitts - Riiä peapiiskopkonnas 

ning Tarnr ja Saare-Lääne piiskopkondades - aset teravad 

konlliktid maaisandate ja rerritoriaalscisuste vahel, 

mille pohjuseks olid vastuolud eelköige möisate ccsostuöiguse 

ning maapäevale apelleerimise öiguse küsimustes.'' 

Konfliktid löppesid alles ulatuslike maaisandatepoolsete 

järeleandmistega, mis fi kseeriti privileegidekirjades. 

1523. a mais väljastas sellise dokumendi 

Riia peapiiskop Linde, 1524. a septembris kinnitas 

uus peapiiskop Blankenfeld eelkäija privileegid Riia 

se iswtele ja andis oktoobris privileegid Tartu se isustele. 

1524. a desembris kinnitas Saare-lääne piiskop Kievel 

viimasena oma stifti seisuste öigused. 

Liivimaa piiskopkonde.le privileegidekirjad€s fikseeritud 

ki.isimuste ularuse töttu vöib neid nimeada 

Werner Nän terminiga hörruslepinguteks (Herrsch$svertrag).20 

S"lli..d kahepoolsed lepingud, kus 

mli:irati kindlaks möIema osapoole öigused ja kohustused 

olid väljakujunenud seisusliku dualismi iseloomulikemaks 

vdljenduseks. tlämrslepingute näol pole tegemist 

uusasgsste kodifikasioonidega, krs üksikud hlsimused 

koondafi ja sästemetiseeriti. Vaa-Lüvimaa 

1523.-24. a häroslepingutes ilmneb ajasaile iseloomulik 

siuntsioonispgsiifilisus - kindlaks määreti vaid 

vaidhnalused punktid ning uued öigusedja kohusmsed 

samas lari mölemelt poolt alcsepteerimd öigusi lcmkrectselt 

ei fikseerinrd, vaid kinnitati koc uute öigustega 

se n ße d p r w* i lee g id" ko m be d. j a t avalz I 

Tulgem tagasi Hartungi-Carsteni vaidluse junrde. 

Vashrolu lahendamiseks ei püsa falctide lisamisest ühele 

vöi teisele kaalukausile, sest crinevate hinnangute pöhjuseks 

pole üksnes tölgenduste, vaid ka l:ihtekohrade 

erinevus. Probleem on selles, et historiograafias ei ole 

diferentseerinrd dualismi funksionaalsest aspektist lähtuvall 

vaiC seda on vaadeldud ühtse seisusliku /ccasvalitsusena, 

seisusi on tähistatud kui ühtsdt kaaskörguva 

faktorit (mitragender Fabor) vöi F. Hartungi kombel 

määratletud miuemidagiütlevalt kui körvu- ja l

' 

PÄRTELPIIRIMÄE 

Selliste vigade vdltimiseks jaotan hämrslepingutes 

sisalduvad seisusli-lod öigused ja kohusursed vastavalt 

funlcsionaalserele valdkondrdele kaheks suurels grupiks. 

Määratlen need valdkonnad nrumiliste rqsandite 

abil: 

l. Poliitilise vöimu teostamine lokaaltasandil e 

kohalik haldr.rs. 

2. Poliitilise vöimu teostamine renitoriaaltasandil 

e riigi lui tewiku juhtimine ja valitsemine' 

Lokasltsssndi haldus 

Lrkaaltasandi eri piirkondacic hämrsprivileegide 

lrrulumine eri vöimukandjatele pärines keskajast' Pöhiline 

jaotus oli kabene: mnqisienda enda domcen' mida 

Liivimaa allilsat tähistavad sönaga lipumößad (Bannergüter) 

v6i lauamöisad (Tafelgürer) ning vasallidele läänisran 

a ab. Domeen oli maaisanda pöhimikuhämrslik 

ala, mis oli rsma finantsmajanduse alustalaks ning vöimukeshrseks, 

kus pailcnesid linnused ja residenrs' Algselt 

formaalseft maaisandale lrrulmud öigused ka länisrarud 

aladel, nagu kohurvöim talupoegade üle' kirilupatronaadiöigus 

jne läksid üle vasallidel'e ning formctrusid 

vasaliide baldusvöimuks' Vasallide uut sei- 

",-4i1 tähistas möisre immuniteet (fad' k' immunitas' 

exemptio - vabasfus munusr.jst e avalikest kohusttls- 

E"t); -i" keelas maaisandal sekkumise immrmireedialasse 

iurüdilises (drsrrlctio) ia finmailises (exadio) 

nöues.23 Sellel pöhines loka^lvöimu teoslava teise seisuse 

vabadus maksudest' 

Varasele uusajale on iseloomulik sarnsugune 

lokaalse rasandi jaguncrnine naaisanda olseseks hirrusalals 

ja alaks. hrs lokaalvöimu teostavad vasallid' 

Varauusaegsele rügile orn:rne lokaalvalitsuse jaot'mine 

ametitek (terrnin ,{nrr md'rgistas algselt rurrmilist kompetenlsipiirkonda), 

mille tipus seisid anat inrc-he d (Amtionnl,ilitO"t 

vaid domeeniga' Saksa polütikateadlane 

20 

Eans Boldt märgib, et niivüsi ei jöua varauusaegse 

rügi haldusvöim väljaspool domeeni lokaalsele lasandile, 

vaid vriik inimene lder ktcine Mann) iääb sellest 

vahendavate instqntside läbi lahutaruks'^ Boldt läheb 

siin aga vastuollu oflurenese käsitlusega varauusaegse 

rügi struknrurist, kus seisused ja vünt moodustavad 

arätisttitu riigiülimuslikkuse' Seega vöime hoopis 

väita et ülimuslik vöim ei jöua lokaaltasandile ühtsena' 

v ai d j a gureb ka lokaal tasaldil dualistlikult tenitoriaalsel 

atusel - vürst teostab ametimeeste kaudu haldusvöimu 

oma domeenis ja territoriaalseisused orlä au[onoomsetes 

hämrsPiirkondades' 

Liivimaal oli lokaaltasandi haldus-, kohtu- ja 

poli tsc i I öirn oma hämrspiirkonnas. st | ääni statud aladel 

iäinutl vasallide kätte juba varem" ning isegi edasikaebamrsöigus 

möisakohtu olsustcle oli l6' sajandiks reeg- 

KLE\O. AJALOO LJAK\HL1995' 3 (13) 

lina kadunud.26 Oluli""-s lsftsaltnsrndit puudutava 

punlcina loobusid piiskopid köigis 1523-24 ra hämrslepingures 

möisate eesostuöiguse nördmisest j' 

IJpbedinge e Aufbietung oli lääniisanda estnaostuöigus 

juhul, h:i vasall vöi p?irija tahtis lääni müüa' 

TrÄehe-Rosenecki arvates kasutati seda öigust üsna 

harva, eelköige selleks, et vältida l?üini minekut ebasoo' 

vitavale isikule vöi selleks, et anda ldän oma scnsilule' 

Oluline on aspekt, et eesostuöigusega hangitud lä'?ini ci 

vöinud maaisand lüta oma domeeniga" sest ldänisarssundus 

(lzihzwang) nöudis igal juhul maavalduse taasläenistamist.28 

Eesostuöigus oli vormiliselt siiski püsima jäänud' 

sest llüiniöiguslikult lrgenenud vasalle puudutas see 

praktikas hawarealiseeritav öigus vähe' Eesostuöigusest 

ioobumist pean lokaaltasalrdi dualismi väljakujunemise 

protsessi lSppakordiks. Areng s€lles suunas oli alanud 

iea"ipati-GOiguse laiendamisega piiskopkondades, mis 

A. v. Transehe-Rosenecki arvate's loimus köi;iis kolmes 

stiftis peaaegu üheaegselt 1450' aastatel'2e Stiftide 

uasallid saavutasid samasugused öigused, nagu Harju- 

Vinr rüütelkond 139'7. a Jungingeni armulc'{aga' Rüürclkoma 

hämlspürkond muutus trraaisflrda jaoks 

peaa€gu puutumaflrks, ainsaks sekkrnnisvöimaluseks 

jäigi eesmtuöigus. 

Töenäoliselt polnud maaisandad ome l5l8' aastat 

eesostuöigust kasutanud, ent öiguslikult kehtis see veel 

y62 12vena. Kmllikti tekkimist pöhjendaksin maaisandate 

taotlustega suur€ndada oma hämrsöigusi ka 

läänistatud alade üle, seda eelköige finantsilistel kaduthstel. 

Mis kasu vöis maaisslda! o!!r llänist, mille ta 

kohe ragasi pidi läänisteme? Vöib olet'ada, et piiskop 

gntis naitetcs anda l?üini oma ametimehele (Dienstleute),kellega 

tal vöis olla juba enne läänisuhet hocpis 

siduvam k;lsul-kuulekusel pöhinev teenistussuhe' Oma 

palgaliste tasustamine rüütelkonna alade möisatega 

.f"L tunduvalt vähendanud püskopi finantsprobleeme.3o 

Eesostuöigusest loobumisega kadus ka vümane 

maaisanda sekkumisvöimalus rüütelkonna hämrsalal 

toimuvasse ning vasall muutus läänialal maaisandliku 

vöimu vaieldamatuks kandjaks' Sama prolsessi teise 

poolusena keelati 1523. a Jasper Linde ja 1524' a 

ioh"ntts Kieveli privileegis piiskopi lauamöisare lä:änistamine.3l 

Domeeni ilmaliku halduse eesotsas oli 

piiskopi amehik - l'oogt' kes kontrollis lokaaltasandi 

ametimeeste - Anfinrunnide e Landknecäride ning lossidrostide 

tegevust.32 Dualism lokaaltasandi halduses 

kujunes löPlikult välja. 

Terri toriaal tasandi vglitsemine

KLE|O. ATALOO AJAKTR\. tW'.3 (13) 

Kui lokaaltasandil oli tegemis vöimupooluste rollide 

ruumilise jaotusega, siis territoriaaltasandil oli rollide 

jaotus funksionaalne. Eespool märkisin üldistavalt, 

et maaisandalt oodati eelköige initsiatiivi ja juhtimist 

ning seisustelt säilitamist, kontrolli, nöustamist ja abi. 

Viimased kak, nöu ja abi, viitavad otseselt keskaegsele 

vormelile auxilium et consilium, mis märatles maaisanda-vasalli 

penonaalprinaiibile pöhinevas suhtes 

vasalli kohustusi ning väljendns möiste tntudus sisv. 

Lääniisand oli truudussuhtes vastuteenena kohtrstahrd 

osutama vasallile kaits"t.33 Vastastikused kohustused 

täideti kohtu (Landgericht\ ja väe (I-andheer) kaudu, 

kus osaleti ja teguseti ühiselt. Ühisele tegutsemiselc 

lisandwid omavahelise suhtluse vormina hiliskeskajal 

seisuslikud kokkusaamised e päevad, mida pohjustas 

eelldige maaisanda vajadus kammermöisatest tulenevate 

vahendite vähesuse töttu seisustelt abi taotleda. 

Kokktsaamine korraldati maaisanda poolt ning tnrudusnöue 

kohustas seisusi osalema-'* 

Territoriaaltasandi poliitilise vöimu teostamise 

lcäsimustele on privileegides tunduvalt enem t'ihelepanu 

pibrau4 sest vörreldes suhtelise selgusega lokaaltasandi 

stmkuurides oli piiskopkonna kui terviku juhtimine 

mitmetahulisem probleem- Selguse möttes on ürikutes 

sisalduvad punfttid j?irgnevalt jaotanrd kah€I

KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 199s.3 (13) 23 

firnksioneerimise ja komplekteerimise eest vastutasid 

vasallid. Stiftinöukogu tö€näolisclt vaid kontrollis 

vasal lide esitatud meeskohtunikukandidaadi oädevust. 

Ka Saksa-Rooma riigi pohiala territooriumite uusaegses 

korralduses jäeti kohtumöistmine üldiselt aadlike 

kanda, kusjuures kohrunikud pidid olema riigi poolt 

al1septeeritud." 

Esimene ürik. mis sätestas seisuste öigrxed teni_ 

tooriumi kui terviku poliitilise juhtlmise osas, oli 1461. 

a valimiskapitulatsioon Tartu seisustele, millega vastya_ 

litud koadjuutor Mellinkrode kohusrus rüütelkonda ja 

linna puudutavates olulistes Hisimustes oSuseid vaid 

nende seisuste nöusolekul vastu vötrna.6o Ra-ske on 

määatleda nende ki.isimuste ringi, mida loeti seisusi 

puudutavateks. Kindlasti kuuluvad sinna muudatused 

territoriaalseisuste öigustes ja kohusnrsbs. Nii vöib 

1449 aastal peapiiskop Sylvesteri poolt antud lubadust, 

et ta ei alusta söda vasallide nöusolekutao6l vaadelda 

celköige kui küsimust, mis puudutas otses€lt vasallide 

teenistuskohustust. 

MäÄrava rähtsusega hetkeks, mil toimus sisuline 

üleminek stifti dualistlikule valisemisele, pean siiski 

seisuste otsustusöiguse teket küsimrutes, mis ei puudutanud 

enam eelköige neid endid, vaid srifti kui tervikut. 

Üheks firnkrsionaalseks piirkonnaks, hs selline osustnsöigus 

avaldus, eli brritoorirrmi völispo I iit ika e polü_ 

tilis6 y5itna, teosrrmine suhtluses naaberteiritooriumi_ 

tega 1523. a nöudis Riia peapiiskopkonna rüütelkon{ 

et rnaapäev^del ei oSustalcs püskop maad (möeldud on 

territooriumi, mitte Lüvimaad) vöi kirikut puudutavaid 

asju rüürelkonna nöuta.62 Linde kinnitas privileegis 

selle öiguse.63 Bl*k"of"ldr lSZ4. a privileeiis polnud 

enam juttu üksnes maapäevas! vaid sönestus keelas 

juba üldisemalt köigi otsuste vastuvötrnise rüütelkonna 

nöuta.e Viide eelkäijale näib siiski tähendavat, er jääb 

kehtima Linde privileeg kus nöuküsimisekohusnrst piirati 

vaid maapäeva otsustega. Tartu rüütelkonnas vasallide 

kaasosustusöigusest jurru ei rehra. Köige pohjali. 

kumalt on vasallide roll reguleeritud aga Saare-Läänes: 

...edaspidi ei taha nte ilma meie auvddrse kapiitli ja 

nöukoguta midagi otsastada ega teha, vaid, neid, otsns_ 

tanise Juurde kaosgta ja ilma nende nöuta ldbirdäki_ 

mlsi mifte pidada.or Uue piiskopi Ceorg v. Tiesenhu_ 

seni 1528. a anrud privileegidekiri reguleeris löplikult 

territooriumi dualistliku valitsemise. Nimelt keelas 

leping maaisandat latrlmda stiftist rüütelkonna ja kapiitli 

loata. Sellc klausliga viilistati piiskopi iseseisev poliiti_ 

line tegevus. 

Territoriaalseisuste kui konstitutiivse elemendi 

rollist poliitilise vöimu teostamisel territooriumites 

annab tunnishrst Blankenfeldi 1524. a Tartu piiskop 

konna privileegis sisalduv punkt, mis rcguleeris stifti 

PÄRTEL PIIRIMÄE 

valitsemist tema äraolekul Riias. piiskop ei määranud 

asendajaks oma amernikke (näitels stiftifmgti), vaid 

asehalduriteks pidid olema kaks toomhänat. neli rüütel_ 

konna nöukogu liiger ja mölemad Tartu bürgermeist_ 

rid.66 

Kokkuvöte 

Et 1523.-24. a hilmrslepingud näitavad Liivimaa 

püskopkondade poliitiliste stnrktuuride sannsusr ees_ 

pool visandatud ideaaltüübiga varauusaegne riik, vöib 

vdita" et vähemalt piiskopkondade osas oli Vana_Liivi_ 

maa jöudnud juba 1 525. eestaks vanruusaegsess€ arenguetappi. 

Seisuslik dualism, mis oli varauusaegse riigi 

iseloomulik tunnus, ilnnes nii lokaal- kui ka terito_ 

riaaltasandil. Strukturaalne erinevus nende eri valdkon_ 

dade vöimu teostamisel annab pohjuse könelda ,tualßt_ 

likust dualismisn rcrritoriaaltasandil jag"n =i4 vöimu_ 

piirid lirnkSionanlselq lokaaltasandil aga territoriaalselt. 

Piiskopkonna poliitika juhina oli igal juhul vaadel_ 

dav maaisand kes vastutqs maakaitse eesl oli territo_ 

riaaltasandi kohtus eesisrujaks ning esindas stifti suhtlu_ 

ses teiste territooriumitega. Korporatiivsed seisused 

haklqsid j?irjest enam raeeis6s6ts polütikat kontrollimr 

ja zuunama. Territoriaattasandi kohminstansina juba 

varem moodusümud stiftindukogust, mis koosnes ma.r 

isldnst ja seisustest kui kahest konstiurtiivsest elemendis! 

kujunes kogu stifti poliitikar juhtiv tsentraalne apa_ 

raal. 

Kui maais.rnda firnlcsionaalseks mllik oli ecl_ 

köige tenitooriumi kaise organiseerimine ning seisuscd 

püüdsid sealjuures vaid oma möju säilirad4 süs seisuste 

endi funktsionarlls roll avaldus kohtuvöimus, mida 

omakorda konnollis maaisrnd Kokkuvötteks vöib 

PÄRTEL PIIRIMÄE 

siconina. Liivimaa näide annab pöhjust viüteks, et 

varem üksikute vasallide valduste kogusumnuna vaadeldud 

läänistatud ala hakati varauusaja kujunedes 

käsitlema kui rüütelkonna terviklikku maavaldust, mis 

vastandus piiskopi domeenile. 

Liivimaa allikad ei kinnita ei Carsteni ega [Iartrmgi 

seisukohta seisuste rolli määrarlemisel, vaid niütavad 

dualismi hoopis keerukamat loomus! mis muudab 

selliste hinnangute möuekuse kaheldavaks. Tenitoriaalseisusi 

ei saa süüdi möista huvipuuduse eest riigivöimu 

teostamisel, sest initsiatüvi o

KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3 (13) 25 PÄRTEL PIIRIMÄE 

matukogu 40/41. 1989. Lk 46.) ja vcükefeodaalriit(vt Sulev 

Vahtrg Helmut Piirimäe. Meie kaugem minevik. Tln, 19g3. 

Lk6l). 

"..ry:n* 

probleemide 

. 

kohta vt pirtel ptirimäe. Keskaegne 

kont'öderatsioon vöi varauusaegne territoriaalriik: Vana-Liivi_ 

maa poliitilised sruktuurid reformarsiooniperioodil. Löput(ü. 

Trt, 1995. Juhendaja dors. Jüri Kivimäe. X*itiri fü Utaaia_ 

loo öppetooli raamatukogus. Selles tööa on Liivimaa mäisanda 

ja maapäeva fenomenide analüüsile loetudes püütud 

näidata Vana-Liivimaa regionaaltasandi vähe$ integreeritust 

vöreldes territooriumitega. Orduriigis oli varauusaegsete 

struktuuride teke veel algusjärgus, seisuslikku dualisrnipol_ 

nud seal välia kuiunenud. 

la Axel "Ln i"rnet. Verfassungsgeschichte des Bishums 

Dorpat bis zur Ausbildung der Landstände. //Verhandluneen 

der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Bd. 17. iuriew, 

I896. S. 166-183. 

- '5 A.t^f von TranseheRoseneck. Zur Geschichte des 

Lehnswesens in Uvland. Theil I. Das Mannlehen. //Mitteilungen 

aus der livländischen Geschichre. Bd. lg. Riea- 1903. S. 

to,28t-290. 

t6 vt viide 12. 

t7 Akt n und Rezesse der livländischen Stiindetace. Bd. 3 

(1494-1535) Bc.ui;. ...'-_ru 

i.eonid Arbwow. niga" 1StO. 1= 

AR). 

t8 Üt"iaattua Liivimaa piiskopkondi ei saa poliirilise srruktuuride 

möttes territooriumiteks lugeda: Tallinna piiskop ei 

omanud ihalikku vöimu, Kuramaa piiskopkond oli aga 

ordrrsse inkorporeeritud. 

'' 

Kontlikide kohra AR ltr.97. lt5. t3L. L3L 135; Leonid 

Arbusow jun. Die Einfü'trnurg der Refbrmarion in Liv-, F.rund 

Kurland. //Quellen und Forschungen ar Reformations_ 

geschichte 3. t921. S. 140-145, 33g: A- v. 

Transehe-Roseneck. S. 124-l3Z(rt vüd.e 15). 

20 

W."rro Näf. Herrshofsverträge und Lehre vom Herrschoftsvertrag. 

(Schweizer Beiträge zur Allgemeinen Geschig}le,Bd 

7,r94e). 

.. 

AR ITI. 169. 17, 

'" 

F. Hartung S. 29 (vt v ide 9). 

'- 

Sachwörterbuch der Mediävistik. Hrsg. v. peter Dinzel_ 

bacher. //Kröners Taschenausgabe. Bd. 477. Stungart, 1992. 

s. 379. 

la 

H. Boldt. S. 173 (vr viide 6). 

'- 

Pauimoniaalkohtuvöim in Hals und Hand oli vasailidel 

juba 14. sajandil. A. v. Gernet. S. 137 (vt viide 

'" 

l4). 

Eesti ajalugu tl. Toim. Hans Kruus. Tartu, 1937. 

'' 

Lk 34S. 

Jasper Linde Riia vasallidele 1523. a (AR III. 143. l.), 

Blankenf'eld Tartu vasallidele 1524. a (AR 166. 2.) ia Kievel 

Saae-Lääne vasallidele t524. a(AR III. 169. I 

2E ) 

A. ". T."r,*he.Roseneck. S. 124 (vt viide 

?e 

15). 

Samas. S. 33. 

.3o Kuhjuk" pean jääma oletuse tasemele, sest pole leidnud 

allikatest märki selle kohta, kellele tahtis piiskop -tagasimteta_ 

vaid möisaid lä?inisada. 

]] nn ru. v3.20; l6e. 13. 

" 

F. v. Stackelberg. Die Verwaltrmg des Bistums Oesel_ 

Wiek im XVI Jahrhundert. //Sitzungsberichte der Gesellschaft 

ftir Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Riga 1936. S. 

36-50. 

33 

O. B*oo".. S. 269 (vt viide 4). 

ln 

S..o säilis kokkusaamise funktsioon ka ühise tegursemtse 

vormina, lona päevadega ühendati ka tenitoriaalr.sandi 

kohtuisung. Samas. S. 430,433. 

35 

en tu] r+:. o. 

'oAR 

tII. 169. lo. 

37 

AR III. 10. 2. Liivimaa väekorraldusest vaataka: Alexender 

Seln_i1g, Beiträge zur Heeresverfassung und Kriegsfüh_ 

rung Alt-Livlard zt 7-eit seines Unterganges. (Inaug._biss.) 

Jena, 1932. S.55. 

3t 

Fri"d.i"h Benninghoven. probleme der Zahl und Snndortverteilung 

der livländischen Streitlcäfte im ausgehenden 

Mi nelalte r. // Zeirsc hri fr für Osforschung. 1 963. 

'" 

S. 6 I 5. 

Otto Hintze. Staatsverfässu"g *a Heeresverfassung. 

//Ders. Staat und Verfassung. Gesammelte Abhandlungei. 

Bd.I cötringen, 1962. S. 52-75. S. 6g; Gerüard Oestreich. 

Zur Heeresverfassung der deuschen Territorien von l50O_ 

1600. ll Geis und Gestalt des frühmodernen Staates. Berlin- 

1969. S. 290.3 t0. 

a0 

R.io." Wohlfeil. Das Heerwesen im übergang vom Ritter- 

zum Söldnerheer. Staatsverfassung und Heeresverfassung 

in der europäischen Geschichte der frä}en Neuzeit.// Histo-_ 

rische Forschungen.8d.28. Hrsg. v. J. Kunisch. Berlin, 19E6. 

S. 122. Teisi pöhjusi, nagu näiteks söjatehnilisi, ma siinkohal 

ei g.nalüüsi. Vr G. Oestreich. S. 293 (w eeLnine vüde). 

.al.Kaudselt 

söltus palgavägi muidugi vasallide maksust, ent 

ajutiseit oleks olnud vöimalik üle minna teisele 

finanseerimisal li karele. 

az 

AR III. r43. 16. 

{3 

AR III. t69. 

s 

nR III. 169. 7. Otsus€s avaldub mal

I 

tüat xuwÄe 

Sissejuftaftrs 

Viljaväljavedu Baltik-tirnist Madalnaadesse ja hollandlaste 

kaubanduslik alciivsus Uijinemereruumis 

lT.sajandil on olnud üks Ernoopa majandusajaloolise 

uurimistäö klassikalisi teernasid. L Viimastel aastakümnetel 

avaldatud uurimused on toonud esile ühelt poolt 

Amsterdami ja Anwerpeni, teiselt poolt aga Danzigi ja 

Rüa väljapaiswa rolli selles suures Ida ja Lääne vahelises 

kaubanduses.' 

26 

Rukis ja sool 

Intensüvse viljaväljavm malüüs on nitmetes 1öä 

jss nndnud alust dislnrs.sioctdks refeodaliseerimise üle 

(nn päriscrjuse teise väljaantle konseirsioon) ja möningahe 

lda-Euroopa ühiskondade koloniaalstaatusest 

vtrauusa€gsc menilmanajanduse oo-ts'3 Hollandlaste 

Uianencrruuni surmanrd kaubandusliln' ekspansiooni 

jurned rrletrrvntd tqgesi llansa keskacga' mis oma nohi; 

i*nrt, on ajalookirjanduses lulsti dokumenteerirud'' 

Allikate vähesusest, lünklikkusest ja laialipillabrscst tingituna 

on aga küsirnus Madrlmaade osatähßusest [ääo"-"t" 

kaubanduses jfiepidevatele Sundi tolli arvetele 

eebnevast ajast (so. erme 1560.aastaid) leidnud vähe 

pretsisecrimist. Sellele vaala:mata avab möningate 

paralleelsete allikate analüüs ajaloolise tölgenduse uusi 

vöimalusi. 

Siinse käsitluse eesmärk on näidata, luidas funlcsioneeris 

kaubavahetus selliste tähtsate kaubanduskeskuste 

ja sadarnalirurade nagu Tallinna, Lübecki ja Amsterdami 

vahel Liivi söja (1558-1583) eelöhtul' Illlesolcva 

uurimuse pöhiallikateks on Liivimaa kaupmeeste 

Jürgen Honeriegeri (Tallinn) ja Hans Honerjegeri 

(Tartu) ning Lübecki kaupmehe Gerdt van dem Brocke 

kaubaühingu järelejäänud viis arveraamatut' nida säilitatakse 

Tal I inna Linnaartriivis.S Köruutades Honerje gerite 

arveraamatuid Tallinna sadamast aastail 1554-1567 

väljaveetud rukki raamatuga. o t"h"kse katset kindlaks 

mädrrla 1555. ja 1556.aasul Amsterdami ja Lübeckisse 

eksporditud rukki kogust. 'lhtlasi esitatakse möningaid 

kallarlasioone Tallinna kaubandusbilansi kohta 

I 6.salancli keskPai k-u. 

KLE\O. AJALOO ALAK\RL1995- 3 (13) 

Tallinna kaubandusest Lävi sdia eelöhtal (1554-1557)* 

Jüri Kivimde 

Venilade Honeri egerite kaubaühing 

Tänu P. Jeannini uurimusele Lübecki kaubanduslikest 

ettevötetest Liivimaal l6.sajandi keskel' on Honerjegcrirc 

- van dem Brocke kaubaähing ajalookirjandu- 

Li ioU, käsitlemist leidnud./ P. Jeannin röhutab 1549' 

a LüUectis Hermann Carstensi, Gert vom Brocke (sic!) 

ja Heimich von Campeni vahLel asutatud kaubaühingu 

novaatorlikku iseloomu ja näibb, et Honef egerite - vm 

dem Brocke ühing oli eelnimetatu tütarühinguks Liivimaal. 

Jdrclikult pidi ka Liivirnaa ühing uut, novaatorlikhr 

stiili esindarna. 

Vendade Honerjegcrite näiis e1 tüüpiline sadadelc 

kauptneeste perekondadele Liivime rl' Honerjegerid 

pärinesid Lübeckist, kus selle suguvösa esimene teadaiev 

esindaja on mainitud 1406'aastal'o Oletaravasti 

asusid Honerjegerid Lübeckisse I 3'/14'sajandi vahetusel. 

Gotke (Goäeke)Honerjeger sürdus l5'sajandi löpul 

Lübeckist Tutu. Ta oli edukas kaupmees ja töusis peatselt 

Trtu raehänaks, hiljem koguni bürgerrneisuiks' 

Tema poeg Jürgan Honerjeger (sünd' u' 1506/1507) 

a"us tj+0. a p"itu tuttinot, kulvt teme noorem vend 

Hans (Jobann, Johamres) Tartu jäi' 

Jürgen Honerjegeri karjäär Tallinnas oli tollele 

ajale tavapärane. Ta abiellus kaupmehe Cort Hesse tütre 

eo*g" ja sai 1554. a raehänaks' Ta suri körges vanuse" 

t-sq+. a varasügisel Talliruras' Hars Honerjeger 

Tartu rae koosseisu ei pääsenud, vast seetöttu' et päüst 

isa surma valiti raehärraks tema köige vanem vend 

Gotke Honerjeger junior. Kuid abielu Tartu Suure Gildi 

oldermani tütre Anna Dreyer'iga tagas ka Harnule väärika 

koha Tartu suurkaupmeeste hulgas' 1558' a pögenes 

u söja ccst Tallima, viibis mönda aega Riias ja 

Lübeckis ning na;,sis Tallinna 1570'aastate algul' 

Millal ja millistel asjaoludel vernad Honerjegerid 

oma esimesä kaubaühingu asutasid, pole detailides selgitatav. 

Hans Honerjeger on maininud ühes hilisemas 

kirl^, .t nad on vennaga ühingu loonud juba 1543' aastat. 

p. learurin avalclas oma uurimuse lisas Carsten- 

Brocke-Campeni kaubaühingu lepingu, mis on dateeritud 

l.des. t5+e ning ka Honer,iegcrite-van dem Brocke 

ühingu lepingu 2.veebr. 1554.ru Nende daatumite pöhjal 

järelclas P. Jearurin, et viimane kaubaühing oli

KLE|O. 

AJALOO AJAK\RL 

tsss. s (ts) 

27 

,tünt nwuÄe 

ühingu 

:übTk 

filiaal, kuna neid sidus Gerdt van dem 

Brocke isik. Hilisemad uuringud on ,oonuJ .rile van 

dem Brockc ja vendade Honerjegerite kuub"tninnu 

lepingu, mis sölmiti Lübeckis rSiA-. a j"r;,-ä'rä; 

isegi teadaolevalt varem kui Lüb€;ki kuup_..rr. 

ühing. Sellele olid eelnenud Hans Honerjegeri läbirää_ 

kimised Gert van dem Brocke.g" t-tit "-tcl-'t-iil.*"ra. 

ItO9 i saa_deti tepingu etcsemflaria Tallinna altakirju_ 

tamiseks. Järelikult on tegemist arvatavalt esimese 

Brlke 

_j_a l{onerjegeri 

te tauUaütringugu, ri. f unksio_ 

neeris 1548. a reisesr poolesr Isd;;;;, kuna uus 

flye Udi lcpingu kohaselt alusrama orn" ,"g.*", 

1554. a novembrist. 

. . V.agsemas lepingus sisaldub rida huvitavaid sät_ 

teid, mis hilisemas miskipärast puuaur,"a. Vaga selgelt 

on formuleerintd kaubatihingu eesmärk: ...desse handell 

sall principallick nvishen Liifflandt, Lüebke vnd Westen 

gefoerett werdenn vnd voi sehe .fordeli ,;;";::; 

Rirhutari niisiis kauhandust Liivimaa, LtiU."L, ;" Ui.ärr" 

vahcl. "Läiinc" ai! l:löisirti l6.sajandil Liivimaat ena_ 

rnasti. Antverpenit ja Amsterdami, st. Madalmaid ning 

veelgi kaugemal I ri;nes 

asuvaid alasid. Selline formu_ 

lecring tervikuna pole erakordne. fViirugus"i kuiul esi_ 

neb ta näir ka W. Brasseri_G. Edingi_ff. e."se.J'ü_'*- 

baühingu lepingus, mis sölmiti tfiZj aUit""tirii 

Honerjegerite_van dem Brocke esimese kaubaü_ 

!1_Su atetanitaliks maksis iga. osenik vexdselt sisse 

l50O raalrir ehk tolla^ses t_iiviäaa "äeringusiZ50 Riia 

marka seega kogrsummas 4500 raaldr ehi 15 750 Riia 

narka (kaubaühineu lepingus on paraku m:irgihd f5 

800 Rüa markay.l{Vastavalt osamaksudele üli saadav 

:t1l" k" vördselt jagada. lS4S. a leping ,iJd; aga veel 

ühe tähelepanuvärse sätte, nimclq ei...sall binnen hre_ 

lTrk,ro!" g,zholden 

-.nckenshop "ra gu"nlütet wer_ 

den.'- Sellest sönastusest saab välja lugeda, et körvud 

vendade Honcrjegerite koha peal i""tî"t" "*"*u_ 

tutega oli tsentraalne raamatupidamine Gerdt van dem 

Brocke ju 

f:. 

er kogu ,,reckÄhop,, 

,uriuäLro" uo_ 

teisega Lübeckis. Need asjaolud lubavad ja..iA"au, 

Gerdr 

"t 

van dem Brockel oii t ubutit irrguJ finsip""fi 

S..ld:r. Po]9 n:iris selge, kui pikaks uiärc frauUutining 

Iedi, kas neljaks vöi viielcs aasraks. 

Honerjegerite_van clem Brocke teise kaubaühingu 

leping on dateerirud Lübeckis Z.u".tr_ iSS+. f, ,.u.juu_ 

res on lisanrd, et ühing alustab tegevust 1554. 

noyembri^s1._lus 

a 

leping nägi ette, et igaäsanik pidi sisse 

maksma 3000 taalrir. Kuna vennad Honerjegerii kaeba_ 

sid. tinantsraskusre üte, piirduti n.ift nÄ.i"iiti ZOOO_ 

taa.lrise.osamaksuga. Seetöttu pidi G.van ,l.m gro"k 

tihingu kasumisr rohkem kui üh; mf *unAin, ,*;;.teleiry. 

kaubaühing sai tegurseda vähemalt 1558. a 

luveni, mil puhkenud T*:f _":Ft 

Liivi ,O.j* Turru ja Narva vene_ 

laste kätte langesid. Kuidas täuU"uatretlusi iuiri_";u 

sdjaolukorras jätkata ürirari, pole päriselt 

156l 

::lg"...' 

a pögenes Gerdr van a.m e.ä"k" Lübec_ 

kis t oi I es sarrunud Lübec ki kaubaühi ngus-su.i.i.... 

gadesse. 

uOt_ 

ilhttasi tähistab scc aasra fi.""a"g*lr. ,_ 

dem Brocke 

J'ö 

kaubaühingu löppu.l8 

Lübccki 

_ 

ega Liivimaa kaubaühingute arhiivid 

(arveraamatud + ?iriline kirjavahetus) 

fie sail.nud. 

Lübecki kaubaühingu rcgevusr valgustavad möned 

Gerdt van dem groc-te vastu suunatud kohtuprotsessi 

mateq'alid, mida p.Jeannin 

leidis keiserliku kammer_ 

kohtu (Reichskantmergericht) 

aktide hulgas Lübecki 

Linnaarhiivis. l57O.aastail algatas Hans-Honerjeger 

kohhrprosessi oma venna Jüigen Honeriegen vasnt 

seoses völgade sissenöudmisega. Kohtutitutis t,;.st.s_ 

materjalilcs tehti neljast JürgeriHone4"g"ri *u"r"*"_ 

(r.::,k"r!arihingu 

1111:. 

ajast) koopiadl mi" on trinini 

Nende hulgas 

:ilT"d 

on kals Ä Loirnat i-i;;. ;; 

.l556.aqstast ning kaks pearaamatut ehk Caput it (K:6 

hölmab aastaid 15541556, f:S aastaia äSZ_1SSAI. 

Viiendaks arveraamaftks o1 llans ffo*.j"g."i p""ft 

pectud koondanreraamat, mis hölmab kogu ieise kau_ 

baühingu aja; kahjuks ei leidu ,""f f""tri f.uUarnin_ 

gute sissekandeid Tiüelikult puudub t

fiatxtwuÄe 

andmed tema kohta aga puuduvad'23 Boldewin vöis ju 

ka ainult ajutiselt Amsterdamis faktorina tegutseda' 

Kes kaubaühingut Anwerpenis esindrsid'-Pole 

päris selge. P.Jeannini järgi olnudG' van dem Brockel 

L,""rp"rri, kuus korrespondenti.'" Honerj egerite arveraamatutes 

on Anwerpeni fikontakridega seoses mdrgitud 

Peter Ludinckhusen'it (surnud enne 2'7'1556)' 

äitoi"t van Achtelen'i (usutavalt identne Heinrich von 

Acheten'iga)2s i" M"lg"t van det Lippe'l Honerjegerite 

sidemed LisoLniga olid üpris varajased' Portugali 

kuninga fakwr Juan Refult'o (ka Robello) oli 1546' a 

Tallinnqs viibides Jihg;H;".jegeri külaliseks'26 Hilisen"4 

Jatlinnast fisot"tti läinud viljasaadetised olid 

adresseeriud snamasti J-trst Fyt'ile' ühcl korral ka 

Tyllernan Eckehoercn'iLt' iu kord mainitakse Arsnt 

tri"yns"n'ilt Lissabonist üle Lübecki nlnud rahasaadetist. 

Kogu sellest keerulisest faktorite ja korrespondenride 

vörgust joonistuvad Honerjegerite arvsmalnatuto 

pohjal "äi" üitiog" kaubasaadetiste lühmise pöhikonbrurid, 

mirlq jdrgnevalt vaatleine ' 

EksPort 

Järgen Honerjcgeri kals Joumafi, mis höhnavad 

aritcg"Ät 1555. j; iSSo. u' vöimaldavad detailselt jlilgid"Lif 

t""tail impoditud kaubaprtüsid seoses nende 

äduSu*gu Narva vöi Tafil tehud liarluursi ehk ka 

müüki fiffinnas ning kaubaühingu eksporti I xände laevasöidu 

hooajal' rgns I xnnrle mineva kaubapartü sissekandes 

on märgiiud h'rupäev (mitte laeva väljasöidu 

vaid kauba lossirnise daätum), kipri nimi (hawa ka 

Kaup 

Rukis 

Nahad 

Lina 

Kan€p 

Rasv 

Möötühik 

sälitis 

tükk 

vaat 

sälitis 

vathe 

bunde 

pacKe 

vaat 

Märkus:' sealhulgas 3 Pad

KLEIO. AJALOO AJAKIRI. 1995. 3 (13) 

ftigen Honerjeger 1556. a Lissaboni vilja 4 laeval 

kokku u. 328.3 tonni. 

Lübeckisse läks seevastu pöhiosa nahkade ekspor_ 

dist. Kui see veel 1555. a oli kaks korda suurem kui 

nahkade eksport Amsterdami, siis 1556. a oli nahkade 

väliavedu Amsterdami 1.7 korda kasvanud. Honerjege_ 

rite kaubaühingu lina- ja kanepieksport pole suur, enr 

seegi näitab Amsterdami turu orientatsiooni tousu. Et 

pil t_Honerjegerite ekspordist oleks täiel ilq lisame tabe_ 

lis 2 toodud andmerele veel 1555. a Lübeckisse läinud 

kaks väikest vahasaadetist (kogukaaluga; g Lvanaela 

ja 5 marknaela), samuri 1555.; Gerdr*van dem Broc_ 

ke'le Lübeckisse adress,:erirud 240 nugise ja 2g0 soerb_ 

linlhks ning töpuks 1555. ja 155^6_ a nint.raami saade_ 

fud 3 vaati kaaviari (stormagen;28 kogukaaluga 3.5 lae_ 

vanaelq ll leisikatja I marknael. 

Import 

Honedegerite-van dem Brocke kaubaühingu s isse. 

veost Tallinna :er_,ikllku ülevaate saamine on komplit_ 

se:ritum kui see oli ekspordi puhul. peamiseks rasku_ 

rl asjaolu, 

::t 

er paljudes sissekannees ei saa räicsti 

kindlalt eristada, milrisecr kaubasaadetised kuulusid 

arvepidamisse, 

ihq" 

millised aga olid Jürgen Honer_ 

jegeri eratehingud (nn proper handet). Nältela kuhu 

kvalitseerida äritehing kui Jtirgen Honerjeger ostis TaI_ 

linna sadamas soola otse laevast" makstes läprile sulara_ 

has ehk vahetas soola vastu, milline tava oli eriti levi_ 

nud. Olem.e seetöttu alljärgnevas tabelis 3 summeerinud 

köik Honerjegerite arveraamatutes kirja pandud impor_ 

ditud kaubasaadetised.. Et vältida ü.L*r*r"g" 

kaasnevaid vigu, oleme kliesolevas afiiklis säilitanud 

kaalu- ja mahuühikurl enamasti nii nagu arverzramautes 

märgirud. 

. Honerjegerite impordi köige huvipakkuvam 

asjaolu on, et väheste eranditega saabusid käit rauUa_ 

saadetised Tallinna Lübeckist tulnud laevadega. Ain_ 

saks_erandiks on 2 pakki (= 300 riisi) paberit, rnille Jür_ 

gen Honery'eger sai 10.6. 1555. a Amsterdamist tulnud 

kiprilt Kenten Weger'ilr (Wenne ?;.2e pöhimouelise 

erandi moodrsravad ka paljud soolapartiid, mille puhul 

on selge, et Jürgen Honerjeger sai, ostis vöi vahetas 

soola otse hantsuse rannikult m. browasi(st Brouage.i) 

soola lastis saabunud laevadelt. Ent see poinua reegliks, 

s€st soola saatis Lübeckist Tallinna ka Gerdt van dem 

Brocke. 

Kui jätta körvale Tallinna sisseveetavad tähtsamad 

kaubaartiklid nagu sool, kalev ja heeringad, ioril, 

tr""b 

ülejänud osa Honerjegerite impordist*aimata Lübecki 

Kaubanduse ulatuslikke tagamaid Kesk_ ja Lääne_ 

Euroopas. Lübeckist saadetakse Ida_EuoopÄse urgari 

vaske, böömi kulda, höbedat ja klaasi. VtÄikauUandus 

aga viitab pigem sidemetele Antverpeniga. Kui arves_ 

29 

sool 

kalev 

heeringad 

vask 

tina 

kuld 

höbe 

humalad 

paber 

pipar 

safran 

ingver 

pärlid 

klaas 

relvad* 

püssirohi 

JÜRIKIVIMÄE 

Tabel 3 

H on e rj e gerite i m po rt Lää n*E u roo p ast 

1555-t/u6 

Tallinna sätitis 

kangas 

sälitis 

messe 

Lübecki 

laevanael 

nael 

nael 

kott 

riis 

okshoft 

Antverpeni 

nael 

nael 

unts 

kast 

sälitis 

ttikk 

112rünn 

z160.g 

1317 

208.5 

3 

1 .84 

13 

6 

85 

300 

9fü 

zlil.5 

176 

1; 

2 

53/.4 

1030. 

39.5 

39- 

11.5 

6 

1o 

54.5 

249.5 

12 

1 

6 

^2pakki (packe) Meheyeliton hinnatud 370 kangah. 

*39 messet - 912 plaati v6i tahvlit (platten). 

._1 okshoft - cd2TA tj,bec*;r näela, seega ca 130.87 kg. 

*kuivatatud kala. 

* Dubbelde hacl

,tÜatxvmÄe 

kes kuulus ühtaegu mölernasse kaubaühingusse vöi oli 

kahel ühingul ka ühiseid ?irilisi euevötmisi? Seni kasuada 

olnud allikad viimast arvatrrust ei kinnita' Pigem 

v6ib oletada, et Gerdt van dem Brocke ja Jürgen Honerjegeri 

innukal eestvötmisel funksioneeris l6'sajandi 

keskel väga laiahaardeline kompanii Hans Honerje- 

{nii 

ger 27.1.1558: ...vnser Contpania--."-), mts onenteerus 

id"-e*oop. kaupade väljaveole Tallinna kaudu olse 

Amsterdami. Vendade Honerjegerite kaubanduse näite 

hindamine vajab aga Tallinna kaubanduse teiste aspektide 

ja selle tagapöhja vaatlemist' 

Tallinna vitiavdtiavedu 16- sajandi keskel 

Ühe kaubaühingu näite varal ei saa ettekujutust 

kui suur oli Tallinnn sadamast väljaveetud viljakogus 

tervikuna neil aastail. Danzigi kaudu Uüinde mineva 

viljaekspordi määrava tähtsuse löhutqmisega vümaste 

aastakümnete kirjanduses on Tallinna osalähtsust Baltilormi 

viljakaubanduscs ihnselt ebaoluliselt väikeseks 

peetud. 

Tallinnas elanud Balthasar P.ussow khjutas, et siit 

veenrd Lüvi söia eel aastas f0 000 sälitist ilkkcid 

välia.33 Hilisemad uurijad on seda lüalduseks pidanud' 

G.Michn'irzi järgi ei ülsgnud Tallinna rukkieksport tol 

ajal 3000 - +OOO ,tälitist aastas.:!4 V.Niitemaa anv'mrse 

kohaselt veeti Tallitmrst aaslas keslrniselt 5000 sälitist 

vä1ja.35 J.Ahvenairen loobus täpsemalest hinnmgutest, 

'vütas 

aga allikale, mille järgi Tallinna raad lubanud 

1552. a94 kaupmehcl ühtekoklsr kuni 2500 sälitistrukkcid 

välja vei,o.,t^.36 

Kummalisel kcmbel oli uurijate poolt seni kasutamata 

jä?inud Tallinna Linnaarhiivis säilitatav Buch der 

Pundihenen. 1554-1567 (si1p.: A'd'33), mis on öieti 

Aasta 

1 554 

1 555 

1 556 

1 557 

30 

KLE\O. AJALOO AlAKtRl. 1995.3 (13) 

Tallinna sadama rukkiväljaveo tolliregister' Regisnis on 

kirja pandud iga laev, mil rukkilaadung peal, kipri nimi 

ja Lupmehed, kellel kui palju rukist laevas on' Usaldusväärsed 

on andmed rukkiväljaveo koftrta aastaist 

1554-1557. Johannes Schildhauer publitseeris 1969' a 

tolliregistri 1554., 1555. ja 1556. a kolkuvötted, iättes 

kahjulrs avaldamata 1557. a andmed.-' Jdrgnevate aastate 

andmed on selgelt puudulikud. 

J. Schildhaueri publikasioonile vaatamata, väärib 

see allikas aga hoolikamat tähelepanu, kuna tema tölgendusvöimalused 

pole ammendatud. Esmalt tekib toliiregistriga 

mitmeid allikakriitilisi küsimusi' Et tegemist 

on algse tolliraamatu vöi -kviitungite pohjal (raamanr 

vahel on säilinud kaks originaalkviitungit) puhtaks kirjutatud 

ja raele esitamiseks möeldud p4131r'ge, siis ei 

saa enarn selgitada" kust tulevad tolliraamatusse arvutusvead. 

Neid esineb nii üksilarte laevade kui ka lehekülgede 

kokkuvötetes. 

KonnollarvutusE mlemused on esitan'rd tabclis 4 

körvuti J. Schildhaueri publisecritud andmetega' 

Lisals oleme siin esile toonud Tallinna sadama kaudu 

rukist eksportinud lacvade üldarvu' awutanud keslnnise 

viljalaadungi ühel laeval ja toonud vördluseks Honerjegerite 

viljaekspordi nofüamadel aastatel' Nelde andemete 

pohjal tuleb Honerjegereid pidada kindlasti juhtivateks 

viljaeksportäörideks Liiviman pöhjaosas' 

Jibgen Honerjegeri arveraamatud vöimaldavad 

vühemali 1555. ja 1556. aa osas kontrollida Tallinna 

tolliraamatu usaldusväärsust' kuid kahe allika detailne 

vördlemine pole käesoleva artikli ülesanne' Siinkohal 

on oluline teada, et A.d.33 andmed on suhteliselt usaldusvä.ärsed. 

Tolliraamatu andmeid Tallinna rukkiekspordi 

kohra tuleks aga küsitleda lcui minimaalseid" sest 

f, u k k i vä t j aved u Ta I t i n na st Lää neE u ro oqass e'i, 55+1 557. 

Laevade 

arv 

(Rukki kogused sälitistes; 1 sätitis Tallinnas = ca 2065 kg) 

105 

62 

87 

50 

Kokku 

A.d.3:l 

7682.0 

4712.O 

9452.5 

3916.0 

Kokku 

kontrl. 

7633.7 

4725.5 

9464.9 

1916.5 

Keskm. 

laadung 

72.7 

76.7 

108.8 

78.3 

Märkus: Jürgen Honerjegeri kolm esimest.saadetist 1554. a on hinnangulised' 

kuna tekst tolliäamatus on sellel leheküliel paiguti kustunud' 

Atlikas:TLA, A.d. 33; TLA,f 191' n'1,s.27O'27'l' 

Honerjegerile osa 

Sälitistes 

285', 

423.O 

691.5 

453.0 

% 

Trbel 4 

3.70 

8.95 

7.n 

11.70

KLE|O. AJALOO AJAK\H\. tgss. g (tg) gl 

üm xtvtuÄe 

Rukki väliavedu Tallinnast Lübekisse, Amsterdami ia Lissaboni I sss-l5s6 (hinnangutine) 

Afflkas: TLA, A.d.3q 55; TLA, f. 191, n.1, s.2TA.271. 

,oAC kns ja 

FP 

laripalju eksporditi vilja tollivabalr 

Llhknevused kaupmehe ar/eraafiratu ja tolliraamatu 

vahs[ tr-nduvad enamasti asjaolule, kelie nime all üks 

vöi teine kauhapartii toltiti (sageli näit. kipri enda 

nimel). Kokkuvötteid need lahknevtrsed ei .,rrl". tot_ 

tiraayttrs pole märginrd laevade väljasöidu kuupäevi 

ega sihtkohti. Kasut"des Jürgen Honerjegeri ja Tallinna 

raehärra Iven van der Hoye arveraamai.rid, t8 *unnü 

siiski vöimalikuks teanrd töenärosusega kindlaks mää_ 

rata, kuhu ja millises vahekorras ,,r,rna* Tallinna vil_ 

jaeksport. 

Järgnev 

_ 

arutelu p6hlneb eeldrsel, et kui näteks 

Jürgen Honerjeger ja lven van der Hoye seetsid rukisl 

Amstcrdami ühe ja samn laevag4 siis l;ks selle laeva 

kogu viljalaadung Amsterdami. S"Au arvamust toetab 

meresöidupraktika. Et s,silata Tallinnast Amsterdnmi, 

valiti kuss reeglina otse läbi Sundi, ilm4 et oleks tar_ 

ritsenud purjetada esmalt Lübeckisse.3g Sellist ideed 

kinnihb ka asjaolu, er näireks Jürgen Honeg.egeri eks_ 

pordis ei esine iihtegi juhtumit, kus samal tÄa onuk 

kaks erinevat kaubapartüd, millest üks oleks määratud 

Lübeckisse ja teine Amsterdami. 

Viljalastis laevade söidusihi identifitseerimine 

pole kasutada olnud andmeil täielikult maldusväärne, 

ent see näitab siinse vilja väljaveo selget orienteeriust 

vaid kolmele sadamale - Lübeckisse, Rmsterdami ja 

Ussaboni (vt tabel 5). Kui möningate iaevade söidusihi 

identifitseerimisel oli raskusi, siis need juhud on arves_ 

tattud pigem Lübeckisse pug'etavateks, mis tähendab. et 

Amsterdami osatältsus vöib isegi suurem olla. 

Vaadeldava nelja aasta jooksul täheldame Tallirura 

viljaekspordis erakordselt suuri köikumisi. Säärane 

ebastabiilsus ei loo muljet Tallinna kui Ida_Baltikumi 

ühe tiihtsama kaubanduskeskuse sisemisest tugevusest 

ja kindlast tagameqsl. Pigem juhib see möttelel er Tal_ 

linna ekspordi suurus söltus välistest möjuteguritest, 

enneköike Ldäne-Euroopa turu konjunktuurisl See 

tähendab aga, et Tallinna sadama käive söltus esmajoo_ 

T.öcf s 

nes sellest, lnri palju väIismaiseid laevu Tallinnat navi_ 

gasiooniperimdil külastas. Tallinna raele ja üksikutele 

kaupmeestele kuuluvate laevade anr oli seejuures väike, 

ega möjutanud oluliselt eksponi_importi. 

Ja veel üks omapärane niütaja- Vaqdeldayail aas_ 

tail on Tallinna tolliregistris suhüeliselr plju vilja tolli_ 

tud kiprite endi nimel. Jürgen Honerjegcri :irbrahila 

najal teane, et kiprid ostsid mönikord vilja sularaha 

eêst, enrm*sti aga vahetasid soola vasü. Sün on vöima_ 

lilrd k"k" seletus* kiprid I€s tegid kaupa oma käe peal 

ehk oatsid rukist möne om.,rmaise recderi nimel ja pal_ 

vel. 

V?ituib tähelepanu, et mida suurem oli Tallinna 

viljaeksport, seda suurem oli ka kiprite poolt tolliftd 

vilja osarähtsus. 1556. a ula[rs see-tcoguni 4O.g %_m 

(3E71 s?ilitist) kogu eksporditud viljastl 1556. a juulis 

Tallinnast Arnsterdami purjetanud laevakaravanis oli 4 

laeva, mille kiprid olid tollinud kogu viljalaadungi endi 

nimel. 1556. a eriolukord selerub-kindilti suure krü_ 

siga Mndalsaades, mida puudutrms allpool. 

. Vaatleme järgnevalt Tallinnast I4ände vilja eks_ 

portinud laevade kandevöimet. Alltoodud andmeid 

tulcb samuti käsitleda 

mar ik eris tada, ",i m J["J,äTffi, ilT;\'#"#- 

mast üksnes viljalastis ja millistel oli peal veel ka teisi 

kaupu peale vilja. Selle möönduscga tuleb tabelis 6 esi_ 

tatud arve möista laevade minimaalse kanclevöime niü_ 

tajana. 

- . la.evade jaotumine kandevöime klassidesse näitab 

huvitavat seaduspära nenclel aastatel. 1554. ja 1556. a, 

mil Tallinnasr veeri välja köige rohkem mtist, pu4eta_ 

sid Tallinna ka köige ,uur.Äu kandevöimega laevad. 

faa

tüm nwuÄe 

. 

Tabcl6 

Talli nnast rukist eksportinud laevade 

jaotus kandevöime 

iärgi 1 5*1 557 

Aasta Laevade arv kandevöime järgi sälitistes 

1 554 

1 555 

1 556 

1557 

1-50 50-100 100-1 50 1 50-200

l 

KLE|O. AJALOO AJAK\RL 1995.3 (1s) 

Trbcl 8 

Rukkl ja soola keskmised hlnnadTallinnas 

155+1557 (sälitise hind Riia markades) 

Aasta 

1554 

1555 

1555 

't557 

Hind Andmete 

72.74 

59.50 

83.66 

132.61 

_Äflifgd:14, 

268-272- 

Rukis Sool 

AN 

19 

26 

7l 

47 

Alusindeks 

100.0 

81.8 

115.0 

182.2 

Hind Andm6te 

er\l 

30.78 

31.36 

36.4it 

51.15 

22 

21 

50 

17 

Alusindeks 

100.0 

101 .9 

1"i8.4 

1t7.3 

A.d. SS, A.f. M,8.h.18; f. 191, n. t, s. 

eriti Madalmaades 1556.-1557. a puhkenud lciisi pce_ 

geldust Liivimaal.as 

Soolahinnad seevasru ei järgi päriselt nrkkihb 

dade liikumist, ent sellele vaatamata vöime ka soola 

puhul f557.aasral ttreda olulist hirmetdusu. Köige 

ootamanrna möjub siinjuures asjaolu, et hinned 5a4yu1s._ 

vad tipptaseme qestal, mi! Tallinna eksport ja vastavalt 

ka impon on vaadeldud neljast 'rsr'st köige v?üksem- 

Süt tötrseb rida uusi hisimusi, millele päks vasnrse 

an&na edasine rrurimistijö. Köige lihßam oleks seletada 

hinnatöusu Uivimaal tohunr viljanöudlusega Madal_ 

ma*des, mida nii prersiisselt on uurinud R.priis.{ VOiU 

olereda, et ootamatu kallinemislaine I.ääns5 töstis spekulatiivselt 

hindu Tallinnas. Kaks huvitavat teadet rdä_ 

givad selle arvarnuse kasuks. Hinnabuumi aial 1557. a 

juulis on nii Jürgen Honerjeger kui Iven van der Hoye 

müünud Tallinna raele viimase palvel rukisr hinnaga öO 

Riia marka s?ilitis. Ometi köikus rukki müüeihind samal 

ajal vähemalt 160 marga ,irrgir.ot Kuigl meil pole 

önnestunud leida mingeid hinnapiiranguicl Tallinna rae 

poolt 1557. a, ndib ometi, er esimesel juhul oli tegemist 

fikseeritud maksimumhinnaga, mida önnestus raken_ 

dada linnamajanduse sisemisteks vajadusteks. 

Teiselt poolt ruleb küsida, miks siiski 1557. a nii 

vähe rukist elaporditi'? Andmeid suuremasr ikaldusest 

Liivimaal 1556. a pole önnestunud leida. Kaudselt vöib 

seda siiski oletada, sest nditeks Honerjegerite aryenul_ 

matute järgi olid 1556. a löpul ja 1557. aalgul ülesosre_ 

tud mkkikogused ootamatult väikesed nii nagu nad olid 

ka 1557./1558. a sügiselja talvel. 

Et paremini illustreerida 1556._1557. 

a kriisi aren_ 

gut, vördlesime tabelis 9 kuu keskmisi nkkihindu Tal_ 

33 .IÜRI KIVIMÄE 

linnas jaAmsterda,nis 1556. a novembrist kuni 1557. a 

juulini. Ühse vördlusaluse saamiseks oleme Tallinna 

hinnad ümber arvr.rtanud 

Amsrerdamis käibinud kuldna_ 

teJrs (goldguilder), mille vaheruskursi leiame Honerje_ 

geriüe arveraamatuües. 

Krma I taaler vastas Liivimaal 

tollal konstantselt 3.5 Riia margale ja teiselr poolt 29 

stuiver'ile ning I kulden omakorda 2g srarver.ile. siis 

vördus I kulden 3.379 Riia margaga ehk I Riia mark 

oliO.296 kuldnat. 

A€g 

1affi. 

nov. 

dets. 

t557 

iaan 

veebr. 

apr. 

mai 

juuni 

juuli 

Riia 

me,/.kades 

115.00 

9?*75 

112.A9 

't07.75 

134.17 

169.4S 

1 4d1.3 

Tallinn Amsterdanr 

Kuldnates 

'1* 

27.45 

33.14 

31.89 

19.7A 

20.16 

Q-41 

Andmete 

etry 

I 

8 

1 

4 

6 

15 

5 

Kuldnates 

54.71 

56.62 

53.00 

58.00 

73.80 

76.00 

79.00 

81.50 

AndmeüE 

ü1, 

6 

4 

1 

2 

5 

1 

2 

2 

T.bcl t 

Rukkihinnad Tallinn* ja Amsterdamis t 556 _ 

t557 (t sätitise hind) 

Allikas: A. Friic, The two crises in the Netherlands, 

tabel Ib; 

TLA, A.d. 55, A.f. 44; f. i9t, n.t, s. 269. 

Kahjyks puuduvad sellesr vördlusest Lübecki vil_ 

jrhinnad."' Vördluse täpsuse huvides tuleks Tallinna 

rukkisälitise hinnale liira Gg kuldnar, mis oli keslmiselt 

ühe mkkisälitise prahiraha Tallinnast Amstenlami. Ent 

ka seda interpolasiooni anrestades jävad Amsterdami 

viljahinnad kriisiaastal Tallinna omadest vörratult kör_ 

gemaks. 

Lopuks naaseme kaubandusbilansi kalkulatsioo_ 

nide juurde. Vöttes aluseks tabelis g esitatud hinnad ja 

Shti: 7 toodud ekspordi ja impordi kogused vöib spe_ 

kulatiivsete arvutusre teel jöuda tulemuiele, et 1554. a 

ulatus impordinrd soola koguvärtus Tallinnas u. 45.6 

%-ni eksporditud rukki koguvädrttnesr, 1555. a _ 6E.l 

%o-nt, 1556. a - 49.3 %-ni ja 1557. a _ 46.5 Vo_n välja_ 

veetud rukki koguvädrtusest. Kasutades neid näitajaid 

üksnes orienleerivatena, on ikkagi selge, et sool ei suut_ 

,{ 

q 

I 

. ,1* 

r- 

1,:d 

,4 

;i 

# 

.H 1-. ' 

: ltr4 

,e 

,: il 

'rg 

i.'lQ

tÜm xtvuÄe 

nud enamasti katta pooltki eksJrcrditud vilja väärtusest 

,,irrg ott küsiuv, kas ülejäänua imnort.tllbad (kalev' 

t ""ii"g"a, vürtsi{ väärismetallid) suutsid katta puuduvu, 

pJtr.-Rukkiekspordile tuleb möistagi jurude awata 

lina. nahkade, kanepi jm' eksport Tallinnast' mis 

impordi puudujääki üksnes suurendab' 

Jöreldusi 

Esitatud käsitlus on töstatanud rohkem majandusaiatootisi 

ttisimusi hri me neile praegu suutelised oleme 

1""*^. Hollandlaste kaubanduslikku ekspensiooni 

I-äirr"-"."-umi hiliskeskajal ja sealhulgas ka nende 

osat'ähtsust Tallinna väliskaubanduses on seni möiste- 

,J itir"tütgrelt ja kisalt' Siirme väliskaubandus pöhiio 

"nn"täike tihedale ja efektiivsele kaubaühingute 

uörgul", mis sidus ärilisett Lübecki ja Talliona kaup 

meJskonda. l540-aastatel kaastakse Lübecki kaup 

;;;; eüevötlus alciivselt Amsrcrdami ja Antverpeni 

*g"l -Oiusfääri' Honerjegerite - Y--.d-"- Brocke 

t"r't"üfti"gt funksioneerimine 16'sajandi keskel näirau 

-Jg"fi etiüste huvide kandumist uutesse keskusrcsse. 

Senise Tallinn-Lübccki telje asemel. ilmnevad 

Tallinn-Lübeck-Amstfrdemi 

kaubandusliku kolmnuga 

püti*,""a. Honerjegerite eksport sürdus Talünnast 

u 

KLEto. AJALOO AJAKIRI 1995' 3 (13) 

pöhiosas Amsterdami, Tallinna importi vahendas cndiselt 

Lübeck. 

Tallinna viljaväljaveo orienteeritust Amsterdami 

ia kosuni Lissaboni turule näitab Tallinna tolliraamaiu," 

Ä"tüüt. Tugeva töuke viljaväljaveo kasvule Amsterdami 

andis Madalmaid ja kogu lääne-Euroopat 

I 556.- 1557. aastail haaranud majanduskriis' 

Rulkieksporti Läände pidi aiama tasakaalustada 

soola ulanrslik sissevedu, mida toetab soola ja rukki 

r"fri"fit"f, shbiilne kaalubalanss noil aastail' J?irsk 

oO.rd-ir"kasvBaltikumiviljaj?ireleläänespeegeldub 

ifro"fof, Tallinna viljahindade dünaamikas' kusjurres 

iallinna hinnad jälgivad 1554-1557 üsna täpselt viljanirrO"a" 

üikumist Uäänes' Kuid isegi köige temvamal 

fdtJ*"f jäävad viljahinnad Tallinnas 

.märgauvalt 

"Uu nmst"räami turu itittdud"lt' Hinnaandmete pöhjal 

kliibiviidudarvunrsednäitavadaga,etLiiiinekaupade 

sissevedu Tallinna suutis lt'äclavaevu katta poole Taliinn 

talj"t"o koguväärtusest' Seega oli Tallinna välist 

ubonarrse balanss Liivi soja celsetel aastatel aktüvne 

ja see pöhines nagu teisteski l-äinemere äärsetes sada- 

'-"ritr.'a", 

*o"toltt Baltikumi vilja väljaveole 

l-äände. 

Vätediakommentaarid 

* 

Kä"rol.u uurimus on algselr ihnunud ingliskeelses kogu- 

-itol, Frot Dunkirk to D:anzig' Shippryl,and rrade in the 

*No"nS""andtheBaltic,l35b-1850(Hilversum:Verloren 

i"Uiirn i 1988, pp. 299-315')' Artikti koo$âmiseks tehtud 

;rti-i"fit Köhis ja Koblenzis, Brmdesarchiv'is sai vöimalilo 

f* tatt Alexander von Hunrbolä-stiftung'i (Bonn - Bad 

ääobergl stipendiumile' Krütiliste märl$ste ja nöuannete 

"* Gifäi:. libivaatarnisel olen t'änulik prof ' Friedrich-Wilbelm 

Henning'ile ja dr' Guntram Philipp'ile Köhi Ülikooli 

;";-i" l- j" -.jandusajaloo seminarist' Eestikeelsesr varianti 

on autor teinud täiendusi 1a paranoust' 

I 

Suurel määral pöhineb see Sundi tolliarvete kasutamisele 

f. tf""Jt*.i"roo uurimisel; vt nt: W' S: 

!nq:l:9:.Sonttabellen. 

- In: Tiidsc hrtft t'oor G'e schudenis' bd' 4 I ( 1921 )' bl' 137- 

155; A. E. Christensen, Die handelsgeschichrliche Wert der 

st"ärJu"git*r. Ein Beitrag zu seinerBeurteihmg' - ln: Hmsi.ichc 

Geschictrrsblätter' 

gi ss (1934)' S' 28-142" A' E' 

öt ii.,"rrr"n' Durch Trade to the Balic about 16O0' Studies in 

rheSoutdTollRegtsterandDutchshtpptngRecords,Copenl"g.n 

arta the Hague, 1941; P' Jeannin' Les. comptes du 

Sund comme source pour la reconstruction d'indices generaux 

Je t'a"tiuite riconomique en Europe (XVIe XVlle^siecle) - In: 

-n 

ir,, norunnre, vol 4?0 (1964)' p 55-102' 307-340 vrdl' 

ir", i e,. Piir-imae, Tendentsija razvitija i objol torgovli pribaltriskih 

gorodov v period Svedskogo gospodstva v XVII 

rr.t.. - faber, The Decline of the Baltic Gmin-Trade in rhe Second 

ifrä.f t.ft" lTth Century' 

n,lt, ndiwtat'itt kogunrik VIII' Tallinn' l964 Lk 99- 

- In: Acta Hßtoriae Neerlnndica' 

Vol. I. Leiden, 196'6, p' 108-131; H' van der Wee' Tfte 

ä-rin of tt.e'lnr*,rp'Markct attd the htropean-Economy' 

lirn i"' iätn Cenruriei' I - IlI' Louvain' 1963; J' Schildhauer' 

i;;;"'h;;i i- ro' Jahrhunden uui die vcila-senrng dcs 

frä"""-"*"f* im nord- und mittelerncrpiüsche-n Ralm' - [n: 

; ;;;;i' ;; i, Iil i rtsc hafis se s c h i ch te' I e7b/{L S' 155 - 177 ; v' 

il'riä."i""to, rorsä,'tio i taogt$y9 \ti 

' 

,tY-!-XY:. 

R;r;,";;öi, ,räl. A."s;m, Dei baltische Getreklehandet inr 

'i7.'i"iJ-"*rr' 

Lund, tsot; H' A' Piirimöe' Udelnöi ves 

r"rftÄtOft-"t"n Zapadnoi Evropö v torgovlje goro- 

.estonskih 

ä;;nä ;;ke.^- Io' Skandinaavia iogumik XV' Tallinn' 

1970.Lk'7-26. 

^ -t'f'. 

f"p"frti' Causes of Dualism in the Economic Development of 

f. ii- ä"t"p. (A Tentative New Theory) 

I 'IV, 15. 

n, \t- llogucka, Amsterdam and the Baltic in the First 

Hrli oiifr"-s.vÄt.enrh Century' ln: The Eco non i.c H isto1' 

;;';;; ;;;J s"rie, vot' xlvt' No' 3' p' 433-44l; J' A' 

- ln: Studia Hrstoriae 

Oecononricae 3, 1968' Poznan, 1969' p f-iZ; M' 

FP.:b'Danzigs 

il;;ö il;ie wirtschati d*" otitt"raunts in der frühen Neuzeit' 

1 Ä]iäi ni"rrica Oeconomicae 9' 1914' Poznan'- 1974' S' Aus- 

J;ff;';;;;zialgeschichte 

bei der Bestinrmrng der Regionen - 

t'"iläJh; f* ct"ni"nr" osteuropas' Bd 28' l9t0' s' 

.ry -F' 

iät:iöili ü'[erstein, The Modem world-Economv-in the Sixtecnth 

Century. N.w yotr etc- 1974; kokluvötva^lt: P' Seifried' 

;;btti"l; Abitängigkeit oder regitxrale Autonomie? Der baltische 

Getreiriehandel um 16OO wrd dt'-r Zusammcnhang der sozialökono' 

iJ"h* 

g^,*i"klung Europas in der deutsch- und en-glischsprachigen 

Literatur. - ln: Weltsystem und Geschichte' (Zur Ktitik der Gescü"ätt.'i."it't^g, 

ea 3;' cottingen' 1985' s 37-93' r55-183' 

---i 

W. Nl"y"r'-Handelsbez-iehtrngen zwischen Holland-und Livland 

im 15. Jahrhundert' - ln: nii"li Monatssclrrft l9l2'H 5' S 268- 

;äs,;.;. i. ;i-loz; r" vliiu"r"' Dic Hottörder.und dic deutsctre 

Hansa. (Ptlngstbl:itter des Hansischen Geschichtsvereins' XXI) 

iu#r i;3ö:N. n ' Posthumus' Dc oostcrse Handel rc Ansterdam' 

;;;rd;, bet 'aarclc koopnwrcboek t'an een ansterfunse vennd)tsc-

KLE|O. AJALOO AJAK\Rt. 1995.3 (13) 35 

tüm xtwuÄe 

lgn^bayfedc 

de lundel op de Ooseee (t4es-I4n). Leiden, 1953; 

IL Spading Hollard und die Hanse im i15. Jahrhunien. Zur problematik 

des Übergangs vom Feudalismus zttm Kapiulismus. (Abhandlungen 

zur Handels- und Sozialgeschichte. Bd. XID. Weimar. 1973. 

" 

Tallinns Linnaarhiiv (ärgnevalr TLA), f. t9t (Suur ehk Kaup 

meeste Gild), n. l, s. 26E, 269,27O,27t,272; vrdl. TLA. S. i. tiO 

(sub ' litera lft. 

j fl,a, Ä. O. ::' Buch der pundtherren 

' 1554- 1567. 

P. Jernnin, Lübecker Handelsuntemehmungen um die Mitte des 

16. Jahrhunderts. - ln Zeitsclvif des Vereins fir libeckßcJv Geschicfue 

und Altenumskunde. M. 43. t9ö3, S. !t6ff. 

" 

Järgnevad genealoogilised ja biograafilised andmed on 

vöetud autori avaldamata kisikirjasf ,,Die Revaler Schwarzenhäupter, S. 61, kus kaaviari va$eks on 

märgitud Störrogen. 

2e 

TLA. tgt-l-27o.Fot. 7r. 

30 

vt G. Mickwitz, Aus Revaler Handelsbüchem. Zur 

Technik des Ostseehandels in der ersen Hälfte des 16. Jahr_ 

hunderts. (Societas Scientiarum Fennica. Commentationes 

Humanarum Litterarum. tX. 8). Helsingfors, 193g, S. 46-63. 

1] rra. ßr-r-27o.Fot. 

" 7r. 

Ibid., s.269, fol. tor. 

_3-t 

Honerjeger. Ver_ 

srrch einer Stammfolge der hansischen Kaufmannsfamilie in 

Livland". 

l0 

P. Jeannin, Lübecker Handelsuntemehmungen. 

" 

S. 55{10, 

TLA, B. i. l20. fol.77r-78v. 

r? 

TLA, B. i. l20, fol.77r. 

13 

& Ko.hl.r, Das Revalgeschätt des Lübecker Kauftnaffrs 

Lâr-rens lsermann 1532-35. Diss. Kiel, 1936, S.62. 

litto," 

i. r2o, fol. 77r. 

Jamas- 

16rP. 

Jeannin, Lübecker Handelsuntemehmungen, 

" S. 57. 

Jürsen Honerjereri 3n/efturmatus K:E löpeb regulaarne 

arvêpidamine 20. mail 1558. 

rö 

P. Jeannin. Lübecker Handelunremehmungen, 

t' 

S. 36. 

P. Jeannin, Lübecker Handelsunterne"hrnrmgen, S. 39. 

z0 

Vt G. Mickwitz, Neues zur Funlcion der harnischen 

Handelsgesellschat'ten - ln:. H ansßc he Gesc hic hr blötte r, Ig. 

62, 1937 (Weimar, 1938), S. 29ff. 

2t 

1- 1u1îlrn, Die Augsburger Hotdclsgesellschafr Hans 

und Marquard Rosenfurger (I535-1560). Dis:. München 

Kallnün7. 1937 s. lll, lt3tT. ; vrdl. J. Kivim6e, Zur Han_ 

deisgeschichte der Fugger im spätmittelalterlichen Livland. 

Abraham Greiszbeutel i_o Dorpat 1552-1553. - In: Scripta 

Mercaturac, Jg. 14, 1980, Nr. l, S. l-26, kus me agapirtasime 

Abrahan Greiszbeutel' it ekslikult ainult Fuggerite faktoriks. 

21 

J. E. Elias, De vroedschap van Arnsterdam 157g-1795. I. 

Amsterdam. 1963. s. 9 tf. 

23 

P. J"annin, Lübecker Handelsunternehmuncen. S. 45. 

1554. a on kcegi Hynryck Baltewyn (Balthwyn) ,ämud Tullinnast 

kolmel konal a 10 sälirisr rukist Läände (TLA, A. d. 

33, Bl. l5v, 16r, l6v). Tallinna lähedal pämu maanreel ll. 

sept. 1560. a Tallinna Muspeade ja venelaste vahelises tahin_ 

gus langes Mustpeade hulgas ka keegi Hemick poldewin, 

kelle kujutis peaks olema ka Lambert Glandorti maalitud 

Mustpeade epitaafil (vt F. Amelung, G. Baron Wrangell, 

Ceschichle der Revaler Schwarzenhäupter. Reval, 1930, S. 

l58ja pilditahvel lk. 164juures). 

?4 

P. Jeannin, Lübecker Handelsuntemehmungerq S. 45. 

:s 

B. K,r"hl"r, Das Revalgeschäft, 

-" 

S. 52. 

W. Ebcl. Das Revaler Ratsurteilsbuch (Register van affsproken) 

15t5-1554. ciirtingen. 1952, S. t47 ff.; vrdl. H. r.on zur littrten, 

Portugallase röövimine Tallirurast. - ln: Vana Tallinn V (IX). Tallinn, 

1995, tk 58-64. 

'' 

H. Kellenbenz, Die tiemden Kaut'leute auf der iberischen 

Halbinsel vom 15. Jahrhundert bis zum Ende des 16. Jahrhrm_ 

derts. - In: Fremde Kaufleute auf der Iberischen Halbinsel. 

Hrsg. von H. Kellenbenz. Köln, Wien, 1970, S. 326. Tilman 

Ec An ren v öi Eic h ho rn oli pärit Kölnist. 

2t 

Vr,ll. F. Amelung, G. Baron Wrangell, Geschichte der 

n. nrrs**, Chronica d€r prouintz Lyfflandt. 2. Aufl. Berrh, 

15E4, S.2a. 

3o 

G. Mi"k*it". Aus Revaler 

" 

Handetsbücfiem, S. @ ff. 

V. Niitemaa, Der Binnenhandel in der politik der livlän_ 

.dischen Städte im Mittelalter- (A-nnales Academiae Scientia_ 

rum Fennicae. Ser. B. Tom. 76, 2). Helsinki , lg12,5.347. 

36 

J. Ahveneinen, Der Getreidehandel Livlands in Mittelalter. 

(Societas Scientiarum Fennica. Commentationes Humrne - 

mm Litteramm. XXXIV 2). Helsinki-Helsingfors, 1963, S. 

160 ff. 

17 

J. S"hildh.uer, um See- und llandelsverkdr Revals im 16. 

Jahrhundert - auf der Grundlage Revaler l{afenzollrcgisten - In: Vfis_ 

senschaftliche Zeitschrift der Ems-Moritz-Amdt-Universität Grcifs_ 

wald- Gesellschafts- und sprachwissenschaftliche Reihe. Nr. q4,f . \ 

vol. XVIIJ, 1969, S. t53 ff. 

'o 

TI-A, A. d. 55 : Schuldbrrch des Iven van der Hoye. 

3e 

Vt J. Goetze Hansische Schiffahrtswege in der Ostsee. - 

In: Hansi5g[s Geschichtsbläner. Jg.93, 1975, S.7f-88. 

4 

Vt Tb- Wolt, Tragfühigkeiten, Ladungen und lr4ass im 

Schiffsverkehr der Hans vornemlich im Spiegel R.evaler 

Quellen. (Quellen und Darstellungen zur Hansischen Gesc_ 

hichte. N. F., Bd, XIOü). Köln" Wien, 19g6, passim, eriti 4. 

prIr 

al 

N. Elling. Bang Tabeller over Skibsfart og Varetransport 

gennem Oresund 1497-1669. Forste del: Tabeller over 

Skibsfanen. Kobenh:vq Leipzig, 1906, s. 2l; vt ka: I. 

Schildhauer, Handelsbeziehungen bedeutender Osseestlidte 

mit den Niederlanden. Fin Beitrag zur Verlagerung des See_ 

und Handelsverkehrs im Ost- und Nordseeraum wähend des 

16. Jahrhunderts. - [n: The Interactions of Amsterdam and 

Antwerp with the Baltic Region, l4OO - lg00. De Nederlan

- . ' 

ARVOTERING 

36 

Tallinnaia Räa 

linnastipendiumid 

76.-18. 

sajanül 

ÜtiOpitaste toetamine stipendiumitega kui haritlaskonna 

järelka-svu t'gav ja ühtlasi sosiaalset kontrolli 

vöimendav institutsioon ulatub ihnselt ülikoolide algus' 

aega välja. Stipendiume maksid maaisandad, kfuih rüütel-konnad 

suluvösad ja linn"d.l Stipendiaarlünstinr 

siooni on körvalprobleemina puudutatud paljudes ülikooliöpinguid 

kä{tlevais uuringuis,' kuid eriuurimusi 

on seniajani vähe.' 

Järgrrevalt tehakse karset j?ilgida vördlevalt Baltimqqde 

suurimate linnade Riia ja Tallinnn stigndiaadiinstiurtsioone. 

Püütakse leida vasurst ktisimustele: 

1) nillised olid nende linnade stipendiumide rabalised 

allikrd? 

2) kui suur ma ülikoolidesse minevaist noonn€estest 

üldse sipendiuni sai ning illine oli stipendiumi- 

* {ale sotsiaalne Päritolu? 

3) hi suur osa tinneslipslfllsatidgst tuli tagasi 

lirme tcenistusse? 

4) hri suur oli stipenditrmisumma ning kas sellest 

püsas ülikoolicPinguteks? 

5) mil määml kompenseeriti linna poolt tcaduskraadi 

omandamisega seotud hrlud? 

Pöhiallikatena tulevad Tallinna puhul arvesse stipendiumiavaldused 

ning rae otsused stipendiumi andmise 

tontaj Kuigi need on vaid osaliselt säilinud, 

errnavad nad siiski hea ettekujunrse Tallinna stipendiumiasjandusest 

17. ja 18. sajandil' Tervikliku pilcli saamiseks 

olnuks vajalik l2ibi vaadata ka köik raeprotokollid. 

larid töömahukuse töttu on seda tehtr:d vaid osaliseti 

to+s-so ja 113344 o*".5 Rü" lima rae sdpendiaate 

oli vöunalik jälgida 1!. sajandi löpu ja 17' 

saiandi aiguse, samuti- 17. sajandi keskpaiga sl'ipendiaatiie 

nimeitike alusel.o Kuid 1?. sajandi II pole ja 18' 

sajandi osas on ainsaks vöimaluseks raeprotokollide 

vaevarikas läbiuurimine - protokolliköidete löpus olevad 

registrid pole alati usaldusväirselt täielikud'' Kuna 

TalliÄ "gu Riiu gümnaasiumide matriklid pole säilinud 

(Riia toomkooli öpilaste nimestikud on alles alaües 

1756. aasust)E nittg stipendiumi saamise üheks eelduseks 

oli gümnaasiumi löpetamine cunr valedictiole, siis 

on stipendiumisaamist näitavad arhivaalid suurepäraseks 

allikaks ka gümnaasiumi matriklite vöimalikul 

rekonstrueerimiscl. 

KLE\O. AJALOO AJAKIR\. 1995.3 (13) 

Arvo Tering 

StiPeniliumi allikail 

On alust oletada, et Tallinn ja Riia maksid ülikoolidesse 

minevatele noormeestele stipendirtme juba enne 

usupuhastust" lrrid esimesed kindlad andmed selle 

kohra pärinevad reformarsiooni järgsest aiast - nimelt 

;lir"t Go. ;"Ärni" Tallinnast 1532. aastast'lo E"imene 

teade stipendiaatide jaoks mha sraldqmisest on 

aastast 1536, k-ui raehärra Johann Selhorst pirandas 

muu hulgas oma testamendiga 4000 riia marka öpinguteks 

konaga neljale teoloogiaüliöpilasele nü kauals' 

krmi püsib Tallinna linn.l I See jiü ^g karreks ajals pca 

ainsaks stipendiaatidcle eraldarud pämndiosaks Tallinnns. 

Küll oli aga p€aä€gu köikides tesffitenti&s osa 

p?irandist ette nfünrd vaestele, mfuedes ka orn poegade 

vöi sugulaste öpinguteks'^' 

Praegu pole veel selge, millised olid Tallinna linna 

stipendiumi allikad hmi f 621. aastani, mil stipendiaatideie 

hakari naksma raha linna nn j"mnlalaekast (Gotteskasen) 

- nagu kfuiku- ja kooliteenistuses olevatele 

isihrtele ning nende leskedele.'' 17. sajandi esimesest 

ooolest on teada vaid kaks stipendiaatide toetamiseks 

L

Fffi 

KLE\O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3 (13) 37 

ja haigete hoolekandeasuhrsi peeti meeles peaaegu köikides 

testamentides? Valdava osa riialaste lestamentides 

oli jg R."1" vaeste ja kiriku ka stipendiaatidele 

möeldud.'" Praegune uurimisseis vöimaldab teha vaid 

mitrneid oletusi. Vöimalitq et erinevused tulenevad linnaöiguse 

erinevtuest. Tallinna puhul vöis tegemist olla 

usupuhastuseelsessc aega jääva lüüb€ki öigusest tuleneva 

keeluga teha kinnisvaraannetusi kirikutele ja 

kloostritele. See vöis teisenenucl traditsioonina püsida 

veel 17.-18. sajandil.2l Riias kehtiv hamburgi linnaöigus 

ilmselt selliseid kisendusi ei teinud. Igatahes vää_ 

riks probleem öi gusajaloolist edasiuurimist. 

Anzesse vöivad tulla ka sotsiaalpsühholoogilised 

pöhjused. Nimelt juurdtrs usupuhasrus Riia kodanikkon_ 

nas ruuu ja kindlalt.* Kui Liivimaa jäi 1533. a löpli_ 

kult Poola vöimu alla ning jesuiidid asusid siin vastureformasiooni 

läbi viim4 siis seisid Riia kodanilnrcl 

(pealc väheste erandite) sellele kindlalt vastrr ning saar_ 

sid oma pojad öppima evangeelsetesse-luterlikesse 

ülikoolidesse, 

eriti Rostocki ja Wittenbergi.23 Selleks 

maksti linnakodanike poegadele stipendiume, kuid tin_ 

ginusel, et nad öpiksid evangeelsetes 

ülikoolides ning 

tulels id tagasi I inna teenisnrsse.z+ 

Olustikus, kr"rs ohtu satfusi evangeeliumi-luteriusu 

püsimine Riias (kalendrirahunrsed I 584-89), suurendati 

linnas jöupingunrsi oma poegade üha suuremal arvul luterlikesse 

ülikoolidesse öppima saatniseks. Riia kaupmeeste 

jöukus ja nende soodne suhtumine haridusse, 

millele iisandus töhus kmlipoliitika ja linnatrükikoja 

avamine (1588), kujundasid Riiast olulise humanismi_ 

keskuse, millel olid tihedad kontaktid saksa evangeelse 

humanismi tsentrumitega (Rostock, Helmstedt, Tübin_ 

gen).25 

Tallinna kodanikkond oli ilmselt vaesem ning ka 

koolipoliitika rase oli puudulikum kui Riias. Nappis 

haritud noori, keda ülikoolidesse saatagi. Kui 1575_ 

1600 läks Riiast ülikoolidesse öppima ll7 noormeesr 

(neist 23 stipendiaadid), siis Tallinnasr läks samal ajal 

öppima vaid l7 üliöpilast.26 Siit järeldus: kui Riia 

kodanikud tundsid end luterluse eelg>stina jesuiitide 

elspansiooni vastu, siis Tallinna kodanikkond oli 

Rootsi kr,ooni all otsekui itt Stilleben. 

Mis tingimustel jakellele anti 

raestipendiume? 

Tallinnas hakati 1621. aasrzst maksma stipendiume 

igal aastal kolmele ülikooliminejale kolmeks 

aastaks. Protseduur oli järgmine: gümnaasiumi viimases 

ehk prima klassis öppiv nooruk vöi tema vanem esirqs 

umb€s aasta enne gümneqsiumi löpetamist magistraa_ 

dile avalduse, milles reeglina toodi pohjendusena 

majanduslikku kitsikust ning suurr öppimishuvi. Aval_ 

ARVOTERING 

dust arutati rae koosolekul. see fit

ARVOTERING 

koolistuudiumi aeg vfüenes ning stipendiume maksti 

üldreeglina kolmeks, erandjuhtudel neljaks eqstal

KLE\O. AJALOO AJAK\R:. 1s95. g (13) 

Riia linna stipendiumikassa tühjenes 17g6. aastal 

- just asehalduskorra kehrcstamise eelöhrul. Sellel 

pöhjusel tjeldi ühele kandidaadile stipendiumist dra.3s 

Kuid.s kujunesid lood stipendiumi maksmisega asehal_ 

dusaegses Riias, jääb uurimist. ootama. 

Kuid stipendiaatide arv ei saanud olla suur. sest 

vas tupidi valgustusajast ning heataseme 

lisest öppe ttöst 

Iähtuvaile lootustele toomkooli löpetanute arv asehal- 

duskorra ajal ei ka-svanud, 

vaid hoopis vähenes. Toom_ 

kool jäigi 1790. aastalejt kuni 1g04. a haridusreformi_ 

deni kriisiseisundisse,3g mida ilrnselt süvendas konku_ 

rents töhusa tasemega keiserliku lütseumi poolt. 

Varase uusaja ülikoole on peetud suhtelisclt ava_ 

tuks, kuna puudus eelselekteeriv koolisüsteem ning 16. 

sajandil asutarud arvukad stipendiumid olid möeldud 

eelköige puudustkannahvate üliöpilaste toetamiseks.ao 

Nönda oli see nii katoliiklikes maades kui ka lurerlikus 

Pötrjalas. Roorsis oli tavaline, et talupoegade pojad läk_ 

sid gümnaasirrrneisse 

nhg seejdrel ülikoolidesse. Selle 

kaudu oli ncil vöimalik sotsiaalsel hierarhiaredelil röus_ 

ta - näiteks vaimulikeks vöi kogwri ülikooliprofesso_ 

reiks.al Suur osa oli selles riiklikei stipendiumitel. 

Ka Tartu ülikoolis oli vaesrel andekail üliöpilasrel 

vöimalik end stipendiumi abiga üles 6ätada _ seda 

mitte ainult rootslastel (sh talupidajate poegadel), vaid 

ka Eesri ja Uiti alalr pärit üliöpilasrel. Nii sai Tartu üli_ 

koolis neli arsrar kuninglikku stipendiwni Riiast p?irit 

läti soost käsitüjlise poeg Janis Reiters.a2 1656. aastal. 

st vahetult enne Vene-Rootsi södE palus ta asjatult sti_ 

pendiuuri Riia raelt.a3 Raestipendiumi said vaid linnasi_ 

sese hierarhia tipus seisv,lte isade pojad. Nii olid 164l- 

56 nii Tallinna kui Riia raestipendiaatideks pea erandi_ 

tult kaupmeeste (sh Suurgildi oldermannide ia raeliik_ 

mete) ning haritlaste (linnavaimulike, kooliöpetajate, 

juristide, meedikute) pojad. Käsiröölisre xreei oli sti_ 

pendiaatide seas haruharva.4 

Pirast gümn*rsiumide tegevuse stabiliseerimist 

Tallinnas ja Riias 1640. aastail oli eelköige gümnaasiu_ 

miharidus (kui vältimatu eeldus stipendiumi saamiseks) 

üliöpilaste celselektsiooni teguriks _ seda maiandusli_ 

kulpinnal. Kuigi kodulinna gümnaasiumis 

öppimine oli 

odavam kui vöörsil ülikoolis, oli see ikkagi kulukas. Nii 

tuli 1720. aasrarel Bernhard Hettlingil maksra Tallinna 

gümnaasiumi prof'essorile Adolf Florian Sigismundile 

aastas 

kosri- ja öperamisrahaks 50 riigitaalrit (r*" ruu. 

oli ülikmlisruudiumiks möeldud raestipendium). peale 

selle tuli tal maksta 2 riigitaalrit körgemasse klassi tile_ 

viimise eest, samuti eri professoritele loengutasu, endal 

tuli ka öpikud osta ning löpuks._ gtimnÄiumi löpu_ 

tunnistus maksis 2,4 riigitaalrit.a5 Seega polnud vaese_ 

matel öpilastel ilma metseeni toetuseta "Oi-utit öppida 

39 ARVO TERING 

Tallinna günrraesiumis vöi vähemalt selle körgemais, 

üliktnliöpingureks valmistavais klassides. 

, 

Seni pole aga ei raeprotokollidest ega muudest 

allikatest önnesrunud leida andmeid stipenJumi maks_ 

mise kohta Tallinna ja Riia gümnaasiumides öppi_ 

jaile.a6 l-

ABVOTERING 

kallimas Jenas, Göttingenis ja Leipzigis.sl Näiteks Göttingenis 

oli tollal minimaalseks elatusrahalG, millest sai 

ära elada, 200 riigitaalrit.s2 Seega vöiks eeldada, et Tallinnast 

ja Riiast pärit üliöpilanc vöis seal gstas äIa 

kulutada vfüemalt 300 riigitaalrit. Stipendiumirahast 

jätkunuks vaid üürile ja ka odavamale löunasöögile' 

Eesti- ja liivimaalased olid Saksamaalt pärit üliöpilastega 

vörreldes palju halvemas olukorras mitte 

ainult pika teekonna reisivintsutuste töttu - söit oli 

samuti kulukas. Nii vöis arvestada sellega, et laevnik 

nöudis koc pagasiga Tallilnast Travemündesse söidu 

eest tervelt l0 riigitaalrit ja teist 5ama palju tagasi söit"".53 

K" söit Travemündest üle Lüübeki ja Hamburgi 

ü1 ikoolilinna potnud odav. 

Stipcndium kattis tallinlaste söidu- ja öppekulud 

vaid osaliselt. See summa (50 riigitaalrit) vasras umbkaudu 

vaeste inimeste inimaelsiele äraelamiskuludele 

Snksgma^ls vöi koduöpetaja palgale Baltimail, kus aga 

silök ja korter olid priid. Seega suunsm osa rcisi- ja 

öpingurahast maksid vaaemad vöi sugulased vöi tuli 

cndal täöga lisa teenida. Siiski oli stipcndium nendele, 

kel peret toitnud isa oli surnud vöi laosnrnud, suurcks 

kergenduseks. Et aga liivimrslastest üliöpilaste lmlunr 

sed olid suured, seda töendavad rohkearvulised ülikoolilinnndest 

tagantjärele saadetud völanöuded. Nii oli 

7'166. a surnud tallinlnsest üliöpilane Thg-mas Heinrich 

Tveckm.nrl völgu tervelt 521 rügiraalrit " soga umhs 

l0 aasta stipendiumi ulanrses! 

Hoopis raskem on aga hinnata seda, luivörd 

möjus poja (poegade) koolitarnine ülikoolis isa rahakotile. 

Kahjuks on üldjuhul teada vaid ametirrreeste palga 

suums. Näiteks Jallinna linnasündik teenis 1630. aastatel 

300, 17E0. aasnrel aga ?50 ta lljt.s6 Samas ei tea 

me, kui suured olid tema lisasissehrlekud (osalemine 

korrisjonides, linna esindavates saatkondades jne)' 

Kantoritcl ja mcedilaltel olid lisasissetulekud kaugelt 

suuremad kui pohipalk. Ilnselt suurima sissetulekuga 

olid suurkaupmehed, kel oli vöimalusi saata poegi pikki 

aastaid kestvatele öppereisidele- 

Teaduskraadi omandamis e ga seotud 

kulutused 

Lisaks reisi-ja öppekuludele oli suurel osal üliöpilastel 

veel oluliseks väljaminekuks disputasioonide ja 

oratsioonide trükkiminc. Disputeerimine vöi köne pidamine 

oli öppctööst osavtitu oluliseks näitajaks. Tavaline 

disputasioon läks näiteks Rostocki üliöpilasele 1697. a 

maksma 37 riigitaalrit.t' Osa üliöpilastest kaises aga 

teadusliklnr kraadi ning promoveeriti kas filosoofiamagistri 

ks, öigus- vöi anititcaduse doktoriks.)ö Teoloogiadoktoriks 

prolnoveeruti tavaliselt küpse vaimulikuna 

vöi ülikooliprotcssorina. 

& 

KLETO. AJALOO AtAKlRl.1995.3 (13) 

fnäai omandamine oli aga sco$d väga suurte 

väljaminekutega. Maksta tuli nii lcaaditaotlemlseks eksami 

sooritamise, dissertatsiooni kaismise kui ka rükkimise 

eest. Nii läks näit€ks tulevase Tallinna superintendendi 

Justus Blanckenhageni magistritöo kaismine 

1677. a Wittenbergis .uGrn" 64 riigitaalrit.se 18. 

sajandil tuli Göttingeni ülikoolis öigusteaduse doktori 

väitekiria kaisrnise eest malsta 132 ning arstiteaduse 

alal t ti riigiualrit.@ Sealjuures suulise eksami eest tuli 

meditsiinidoktori lraadi taotlejal maksta 2, promotsiooni 

eest aga 23 riigiraalrit.6t 

Oli taval6, et disputatsiooni vöi dissertasimni 

kaitsja pähendas (deditseeris) oma trükis avaldatud töö 

neile asuhstele vöi isikuile, kcllelt loodeti rahalist toe- 

$st kulude osalisekski katrniseks' Tavaliselt olid baltläsr€ 

dedikatsioonide adressaatideks körged aukandjad 

(kirikupead, kindralkubemerid, öuekohtu liilaned' rüütelkonna 

juhid ning magistraratide liikmed) ning aumeestena 

maksid nad dedikatsiooni ecst kindlakslotjunenud 

rahasumma välja. Tallinnast ja Riiast pärit disserrnndid, 

tavaliselt linnsstipprxliaadid, pübendasid ona 

töö kas taele in corpore vöi sclle liilcrneile ühekaupa.62 

Reeglinn meksti dsdikalsiomi eest 1G20 rügilaaldt" 

dokoritöö puhul ka rohkein- See on alati ilmse rahuloluga 

dra tälrendatud ka racprotokollides. Kuigi see 

surtma kattis ilmselt vaid trükikulud, mitte knitsmise 

cndaga seotud kulud, oli seegi üsna oluline majanduslik 

ja ka moraalne toetus. Raad ja dissertant niütasid ju rcineteise 

suhtes iiles tähelepanelikkust ning vastne dokor 

vöi magister vöis arvestada kindla kohapakkumisega 

koduli nne teenistuses. 

Kokkuv6ueks 

Kokkuvötteks vöib sedastada, et nii fuia lmi Tallinn 

(nagu teisedki üle l0 (X)0 elanikuga Euroopa linnad) 

maksid varasel uusajal kodulinnast p?irit üliöpilastele 

reeglipäraselt stipendiume. Kuid stipendiumi maksmise 

pöhimötted olid larmmaski linnas erinevad. Ulatuslik 

pärandusle gaatidest kogunenud stipendiumifond 

vöimaldas fu ias paindlikku stipendium ipoliitikat aj ada. 

Tallinnas oli aga stipendiaatide hulk ettenähtud arvuga 

piiratud. Kohustades stipendiaate pärast öpinguid kodulinna 

tcenistusse astuma, saavutas Riia kohalikku pärir 

olu ülikooliharidusega meestest järjepideva haritl2sjuurdekasvu. 

Kuna stipendiumi said kumrnaski linnas ainult 

gümnaasiumi prima Hassi löpetajad, siis oli sripendiumi 

saamine vöimalik vaid lirura eliiti kuuluvarcl 

noormeestel, sest ka gümnaasiumistuudium oli kulukas' 

Stipendium ei katnud kaugeltki köiki ülikooliöpingutels 

vajalikke kulutusi. Sama kehtib ka dissertatsiooni 

dediseerimise eest makstava hüvituse kohta. 

ln 

I 

I 

t

l , 

| 

,r'l 

KLE|O. AJALOO AJA:KiRq. 1995.3 (13) 41 ARVOTEB'NG 

I 

Sukru-"r ulatuses on olemas pöhjalik masinkirjaline teatmeteos: 

Namensvorkommen bei Stiftungen und Stipendien 

14. bis 19. Jahrhrurdert. Umfafjt ca25 W Namensvorkommen 

in allen Teilen Deutschlands und in den Grenzgebieten. 

Aus Literatur und unveröffentlichen Archiv-Alcen. Köln: 

Verlag Krschcrt, o. J. (Gottingeni ülikooli raamatukogus); 

Die Familien-Stiftungen Deutschlands und Deutsch-öserreichs. 

Bd. 1-5. Müncheq 1890-1901; sipendiume haarav 

bibliograafia: W. Erman, E. Horn. Bibliographie der deutschen 

Universitäen. I. Lripzig, Berlin, 190a. Nr.4918-5068; T. 

Pester. Geschichte der Universitiiten rmd Hocbschulen im 

deutschsprachigen Raum von den Anfäoge bis 1945. Auswahlbibliographie 

der Literatur der Jahre 1945-1986. Jens, 

199O. Nr.4047-4072. 

2 

Vt rai!.k , M. Pawlak. Studia uniwersyteckie mlodziezy 

z Prus Krolewskich w XVI-XVIII w. Torun, 1988. S. 94-100: 

V. Helk,. Dansk-norske studierejser fra reformationen til enevaelden 

1536-1660. Odense, 1987. S. la4 jj.; V. Helk. Dmsknorske 

Studierejser 1661-1813. I. Odease, 1991. S. 314-316; 

Snrdium und Stipendiaten. Untersuchrrngell zur Geschichte 

des hessischen Stipendiarenwesens. Hrsg von Walter Heine- 

meyer. Marbury, 1911 . 

' 

Franz Qudthali hinnangu kohaselt cn stipendiaatideinsitutsiooni 

sotsiaalne aspelc senini läbi uurimata (vt F. Quarthal. 

Öffentüche Armut Akedenikerschwme und 

Massenarbeitslosigkeit im Zeitalter des Baock. /filirtschaft , 

Tecbnik und Geschichte. Festschrift für Albrecht Timm zum 

65. Geburtsag. Hrsg von Volker Schmidtcben und Eclürd 

Jäger. Berlin, 1980. S. 170). Tallinna lim" stipendiumiasjandu$ 

on käsitlenud: E- Gierlich. Reval 162l bis 1645. Von der 

Eroberung Livlands durch Guscav Adolf bis zum Frieden von 

Brömsebro. Bonn, 1991. S. 369-372. See Tzrllinnn raeprotokollidele 

tuginev käsitlus pole siiski üldisrav. 

' 

Tal I il|na Linnaarhi i v ( =TLA). raeahiiv. B.B. 5. Bittscbriften 

von Studertter rurd ihren Angehfigen, vorzugweise 

wegen Unterstützung und Anstellung 1545-1785; B.p. 18. 

Auszüge aus den Unterstützungsbücher der Studenten rrnd 

armen Schüler l601-1798. 

5 

TLA, raearhiiv. ab 57-68. 230-241. 

6 

Läti Aiulo*rhiiv (=LAA). 2341-t-37,39,41. Sripendiaatide 

nimesilard I 5 90- I 602, 1623 - ß3[., l@2- 1656. 

' 

Lee,.149-6-6'l ...202 (aeqarl l?ll-l286). 

E Lati Ak"d"emiline Raamatukogu, käsikirjade makond. 

Ms.496. 

n 

L. Arb,r"o*. Die Einführung der Reformation in Liv-, 

Est- und Kurland. Leipzig, 1921. S.666. 

'" 

K. Atlof. Vaesed kmlipoisid Tallinnas XVI sajandi II 

poolel.// Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik 

III. Tln, 198?. Lk58. 

tt 

R. Sob.rg-Elverfeldt. Revaler Regesen. III. Testamente 

Revaler Bürger und Einwohner aus den Jahren 1369- 

1851. Göttingen, 1975. S. 153-154. 

'.' 

Ibiden, ptssint. 

'' 

Tallima iumalalaeka kohta: Fr.G. v. Bunge. Die Quellen 

des Revaler Stadtrechs. I. Dorpat, 1844. S. 356. 

to 

E. Gi""li"h. Op. cit. Lk 371. Mölerrad tema manatus 

esitatud testamendid puuduvad TLA-s ja seega ka *llekohaste 

regestide seast. (Vt Seeberg-Elverfeldt, Rolmd. Op. cit.) 

Legaat ehk anrak on selline parodiosa mille vrduvötja 

Väted ja kommentasi.d 

ebk legataar ei va$uta erinevalt pirijast parandaja völgadcjm 

kohustuste eest (toimetr:se mirkus). 

t]fln, 

r".utnüv. B.p. 18. L 144 p. 

ro 

R. S..b..g-Elverieldt. Op. ctt.tUy4-345. 

" 

LAA. 234l-l-36.L 1D44. 

t8 

lbid"^. 

re 

LAA. 214-6406. L 9op96p, l03pt07p, l35p;2341-1- 

21* s-9p, 1 4 ; 4038 -2 - | 32. L rp -2; 749- 3- 148. L 4ffi . 

'" 

LAA. 749-3-148. Testaments-Stifurngcn. I. 1621-1778. 

2l 

Tulliott" "iulugu ls6Gnrlate ,o"tot.ni- Tln, 1976. Lk 144. 

-'L 

Arbusow. Op. cit. Lk 168-250. 

23 

A. T."iog. Die baltischen Studenren auf dsr Uniwrsirät 

Rostock ia der zweitern Hälfte des f6. Jabrhrmdcrts (il-umis€l 

kogumikus: School and ltummism in the carr.rry of 

Reformation. Oslo, 1995 vöi 19l)6). 

'* 

LAA. 2341-7-37 . Regiser der Stipendiaten 1590-1597. 

" 

O. Zanders. Tipografs MolFrns un vl4a laiks. himfu 

Rfua iespiestäs grämaras 1588-1625. Riga, 19E8. Lk 126.142. 

O. Zadersil on kavas kirjuterta uurimus Riia ja Saksa hm"n 

ism i ke5fo rst|e hrlf uurisidem€test. 

26 

And-"d tuginevad kostaravab tegr,rrcteode: lttikel 

der est-, liv- md hrländiscben Studenten 1561-1800. 

-' 

TLA, raerhüv. B.p. 18. L 23E. 

2t 

lbid"rr,passinr. 

2n 

Tullio* gümnaasiurri profssori poja -Ioüm Di€+ri.ü 

Brehmi stipendiumiavaldust a'uari Tallinna 1se ishmgil lXt( 

1702. Klma aga jumalalaegas oli P6lrjnsöja aastail rüüjavfur, 

sai ta stipendiurrli käne albs lJ)J. aa*el. S'mrrti e;d pdüipojad 

Chr. Kettler 1704/O5. a stipendiumiS smetaj5änrrl 

osa kfute alles 1718. a ja vastavalt Jcachim J. Sdm:nn l'/ll. 

a sipendiumiosa 1732. a (ILA, raedüv. B-p. lt. L516l- 

6 lg; B.B. 5. L 248, 249p, 27 3 -27 4: 29 -t -3. L 3a1. 

" 

E. Gierlich. Op. cü. Lk 3'l 1. 

3tLAA. 

234r-r-27. 

3? 

Näir"k" Reinhold Middendorf srrtai 1617. a reiiüb 

Rostocki arstiteadust öppimc Röger Neincr 159E Wircabergi 

ning Erich Werner smuti Wirohergi teo@i* 

ö!pi-, (LAA. 234 I - I -38. L 19-2o, 24; 2341-141. t- +Opl. 

" 

A. Tering. O juriditseskom obzovanü t{bnov gcodskih 

magistratov Estljmdij i Lifljmdij v XVII - a't{'lp XVIIJ 

vv (163G1710). // Studia juridica. Hisoria €r rhcqia. ry. 

Tafiu. 1989. S.6. 

' 

Nöodu oli see eriti Gdanski rae püul, mille lübci$ vaid 

möni üksik oli kaupmees, ülejääaud aga öpe{atüd jurisid (E. 

Cieslgk. Konflikty politicne i spolecme w Gdaorshr w polo. 

wie XVIII w. Wrozlaw-Warszawa-Krakow4dansk 1972. Lk 

27)-. 

J5 

Alu".b on: LAA. 2341-l-41. L 88-lO3; 5muri plrööd 

teatmeteosele: Die Matrikel der e$- liv- rmrl hrlÄndi$en Sordenren 

1561-1800. 

36 

vrd LAA 741-6-t62 (tuia raeprotokollid 1756t6)F Läri 

Akadeemilise Raamatukogu käsikirFrl€ osakond. M.496. L 

70102 (Riia roomkooli löpetanute nimestik 175G86) 

'' 

Nii ei olnud 1785. a stipendiurni taotlev Heinrich Friedrich 

Storch nöutavat k6las aest* Rüa toomkodis üppinud 

(LAA. ',7494-20o.L420\. 

3t 

10. olc*bril 17t6 öeldi ära Paul Tiedcmamile (LAA. 

'749-6*102. 

L 390). 

3e 

Vt seile kohta: B. Hotlmder. Geschichrc der Domschule, 

des späteren Stadtgymnasiums zu Riga. Hrsg vm Claxa R€d-

ABVOTERING 

lich. Hannover, Döhren, 1980. S. 128-129:' Läti Akadeemiline 

Raanatukogu, käsiki{ade osakond. Ms' 496. Reldoratsbuch. 

Lkr23. 

s 

F. Quarthal. Op. cit. Lk 169. 

at 

Vt S. Lindroth. A History of Upaala University 1477- 

1977. Uppsala, 1976. P. E2-83; A. Tering. Album Academicnrn 

der Universität Dorpat (Tartu) 1632-1710. Tln' 1984. Lk 

6142. 

nz 

lbid"-. Nr 809. 

n3 

LAA.74944.L279. 

s 

TLA, ab 57{8; LAA,749-6-2...5, 1403. . - 1406; Vt ka E- 

Gierlich. Op. cit. Lk 369. 

n5 

TLA. 166-l-345. L 1a6p ij. 

6 

E. Gierlich küll väidab, et gimnasistidele maksi stipendiume, 

kuid toetub vaid gümnarsiumi-eelsel ajal triviaalkooli 

öpilastele makstava tetuse kohta k;iivatele andmetele (Gierlictr-E. 

Op. crr. Lk 370). 

a7tfi..b.t. 

Tallinna gümnaasium 17-18. sajandil. lt TaI' 

linm I Keskkool l63l-l9El. Koct. Endel Laul. Tln' 1981. 

Lk4l. 

{ 

G. r. Ilenscn. Geschichrsblätter des revalschen Gouvernements€ymnasiums 

aI dessen 250 jährigen Jubilärun am 6. 

Juni 1E81. Reval 1881. S.27. 

ne 

G- E.[f.IdL Zur Entstehung und Entwicklung des bürgerhchen 

Schulwsens im deutschen Ostseegebiet zwischen 

üilerer Elbe und umerer Oder bis zum Ende des 16. Jahrhunderts. 

Rostoch 1955. Lk 108. 

50 

Beinehmgen eines Akademilars über Halle und dessen 

Bewohner in Briefelr. Germanien, I 795. S. 262-27 6. 

51 

A.T"tiog:COningeni ü{ikool ning selle ma Eesi ja Liivrmaa 

haritlaskorma lcrjunemises XVII sajandil ja XIX 

sajandialgul.//Keel jaKdandus, 1987. Nr 10. Lk616. 

42 

KLE\O. AJALOO AJAK\HI. 1995.3 (13) 

52 

I. Costas. Die Sozialstruhur der Studenten der Göttinger 

Universitär im 18. Jahrhundert. // Anfänge Göttinger Sozialwissenschaft. 

Gottingen, 1987. S. 143. 

53 

J.K. r. Schroeder. Superintendent Jusnrs Blanckenhagan 

1657-1713. Bildungswesen und Studiereisen eines Revaler 

Theologen im 17. Jahrhrmdert. // Reval und die baltishen 

Länder. Fe$schrift für Hellmuth Weiss zum 80. Gebwtstag. 

Marhurs a. d. Lahn, 1980. S. 282. 

5n 

H. Bor*. Die Einkünfte L:urländischer Literaten am Ende 

des 18. Jafuhunderts. // Zeitschrift ftir Ostforschwrg' 1986. S' 

536. 

5s 

TLA. 166-l-5E9. L 8-8p. 

56 

E. Gi."li"h. op. cit. Lk 35; O.-H. Elies. Reval in der 

Re formpolitik Katharinas [. Die Statthalterschaft-szeit 1 783- 

1796. Bonn, 1979. S.209. 

st 

G. Kohf"ldt. Tagebuch-Aufzeichnungen eines Ro$ocker 

Studenten a. D. J. l@7-99. // Beiträge zur Geschichte der 

Stadt Ro$ock. V. Rctock, 1911. S. 3E0. 

st 

Dissertasiooriide kohta on uusim kokkuvötlik käsitelu: 

H. Ntarti. Disputation, Dissertation. // Hi$orisches Wörterbuch 

der Rhetorik. Hrsg von Gert Ueding. II' Tübingen' 1994. 

s. 866-884. 

se 

J.K. ". Schroeder. Op . cit. Lk?ß3. 

@ "Neuer 

U. T"öhl"r. Wein in alten Schläuchet Wechselnde 

Vorauswtzungen und Beweggründe fir die andauernde 

Beliebtheit der Göuinger medizinischen Promotionen im 18. 

Jahrhundert. // Vom Medizinstudentetr zum Doktor. Die Göttinger 

medizinischen homotionen im 1E. Jahrhundert. Göttin- 

" een. 1993. S.31-32. 

6l 

Copialbuch der Decanats Rechnungen der medizinischen 

Faloltät zu Göttingen 1776-1842 (Göuingeni ürlikooli arhiiv). 

67 

De ,isu on läbi vaadatud mitusada Rüa$ ja Taltinr:ast 

pärit ülidpilase disputatsiooni 16- 18. sajandei*.

a 

# 

& 

KLE\O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3 (13) 

ll:t ENN KÜNG 

Narva vene kaupmees- ja kodanikkond 17. 

sajandi teisel pooleL I 

... Ess rsr dieselbe Nation, wie bekant, der Gewin 

sucht, über aIIe die nrcsse ergeben, und mögen wir Sie 

wohl ntit Recht unsere Juden nennen, die uns das Brot 

durch atterhand mittel auss dent mund ziehen..l S"l- 

1irrc trnapäeval vastuvöetamatute rassistlike sönadega 

väljenrl"s Narva raad 28. oktoobril 1663 Karl XI eestkostevalitsusele 

oma suhtumist kohalikesse venelastesse. 

Juba selles tsitaadis peegeldub tösiasi, et kaubanduse 

pinnel esile kcrkinud probleemid r"qndati saksakeelsete 

kna5linles6 poolt rahvuslikule t^srndile . Milles 

oli asi? 

17. detsembril 1645 langetas kuninganna Kristüna 

otsuse, rnillega frf6ry3 lirmega lüdeti Ivangorod. 24. 

oktoobril ja 7. desembril 1646 viiljastari räicndavad 

resolusioonid juba konlreetsete ühinemistingimustega. 

Viimastest olulisim oli nöue, et ühinemine ei pürdu 

airrult liiturnisega valitsemisöiguslikul alal (mölemel 

kogukonnal sli iihins raad), vaid ivangorodlasgd (resp. 

venelased) pidid kolima üle joe Nawa eeslinna.' 

Nende otsustega üitus Narva saksa kogukonna3 

aürmune 1sotu5 dihistqdr 16l'7. a Ivangorodile antud 

linnefligused, nörgesrrda ivangorodlaste posiSiooni 

konl,orrentsivöitluses ja luua iihrne Narva-keskne Venernaa 

kaubanduse laoplats. Riigivöimud omalt poolt 

nägid ühtse laoplasi loomises vöimalusr elavdada kaubaliiklut. 

Kahe linna liitmine langes semrsse aega 

Narva kaubanduse avamisega välismaalastele ja Soome 

lahe idaosa lirurade kaubandrstingimuste yfl1d5usrrmisega 

omavahel.a Samuti ei umrstatud Stockholmis 

kunagi, et vene kogukonna näol oli regu poliitiliselt 

ebaustava ja potensiaglsielt vaenulilar elemendiga. 

Nende kartuste öigsus lcidis kinnitust Vene-Rootsi söja 

(1656-1661) ajal.) 

Vene elanik-, kaupmees- ja kodanikkonna-problemaatika 

on iseloomulik eelköige Narvale. Eesti ata linnadest, 

näiteks Tallirnas, ei moodustunud 17. sajandi 

löpuni alalist vene elanike kihri. Oli kaupmehi, kes olid 

lühemaks vöi pikemaks ajaks kauplema söitnud ning 

nad olid seotud kohaliku vene kiriku ja kaubahooviga. 

Sama vöib öelda Tartu kohra. ehkki siin lcidus kisirdöliste 

hulgas venelasi.6 

Millest aga tulenes saksa kaupmeeskonna vaenulikkus 

venelaste suhtes? Arnold Soom on 1937. a ilmu- 

Enn Küng 

nud lühimonogmafias "Ivangorod 

iscscisva lirngne 

1617-1649" m?irkinud, et sealsed vene suurkaupmeM 

hoidsid ülal kaubandust Venemaaga. Srmuti rcgid ivangorodlased 

pidevalt kaubareise nü lngeri- hri ka Ec$ija 

Lüvimaale. Olles fuis edukad ja semos loidu ning 

riiete suhtes narvalastest kolkuhoidlilormr4 koondasid 

nad oma käne suuri summasid. See ilmnes Roorsi rügile 

antavat€ Laenude suunses. Tervikuna töi Ivagomdi 

kaubandus maksude näol Narva oürast enrm sissc- 

1652. a kirikumaksu- ja 1655. a konributsimilchc 

alusel on A. Soom hinnanud Ivangorodist Nanraastnd 

vsne suurkauprneeskonda 65indqme 30 pret, kclble 

vöib lisaks arvata umbcs sqrna suut' väikckaqmccstc 

kihi. tXdse on 1652. a nimek'njas 322 ja.1655. a mas 

320 meessmst venelas€ rimi. Lisaks karpmcescle m 

kbja pandudlr"1e lifirmikud, kmdja4 vcm.hed, scpd 

jt käsitä

ENN KÜNG 

nende alusel loodud ei ole.lo Tema poolt kirjapandule 

on tchrnud A.V. Petrov.l I Om"kord" A. Soomile tuginedes 

on viimati Ivangorodi linna liitmist ja vene elanikkonna 

problemaatikat käsitlenud Oleg Koßenovski 

oma 1991. a ilmrmud Nawa ehitusajaloolises ülevaates.l2 

"Kleio" lugeja on varem Niina Raicli vahendusel 

koklarpuutunud 18. sajandi Tartu vene kaupmeeskonnaBa''- 

Käesoleva artikli kirjutamisel on peamiselt kasutatrd 

Eesti Ajalooarhiivi (=EAA) Nawa magistraadi 

fondi (F. 1646) ja Rootsi Riigiarhiivi (-SR) mate{ale.'' 

Vaidlasc d Narvo v ene lßste asukoha, 

iwisdiktsiooni ja kaubanduse üle 1657-1666 

Ivangorodi iseseisvuse lilwideerimine ja linna privilccgidc 

tähistamine ei löpeunud vastuolu vene ja 

sal$a kaüpmeesrc vahel. Kasuades lira Vene-Roosi 

söja ajal körgematc Rmtsi vöimukandjate poolt kultivcrind 

venevasr'st propagandat, ag k^ vsns slenikkonna 

hulgas esinenud trsudusetust,r) nägi Narva raad 

ja saksa kaup'meeskond soodsat vöimalust vabaneda 

tülikast konlorrendist- Veel enne söjategevuse löppu 

t&teti esile venelaste kaubandusöiguste küsimu, millega 

ifüen.tati vene kaupmeeste elukoha probleem. 

Nimelr nägid 1646. a ühinemistingimused "11s ivangorodlaste 

ümbcrasumise Narvaeeslinnaning 1648. a said 

vcnelased oma ehitusplatsid käue. Ülekolimine löpprs 

165O aastal, lcuid elada s"^di uues eeslinnas ainult söja 

puhkeniseni. Kaitseur eeslinn poles 1657. a lahingutegcvose 

\4g* ning venelased kolisid tagasi Ivangorodi 

poolele.ro Asjade sellise käiguga oldi Narvas rahul, 

krna lmdeti venelasi linne lsrritooriumist eraldades 

vöua neilt vöirnalus kasut"da kodanikeöigusi. 

l. jwlil 1657 erlqstas Kuningliku Komnertskoltecgiumi 

teerrisgqs65 olnud Peter bfelt Nawa linnakodanikc 

palvel Karl X Gustavile petitsiooni, milles 

muude söjast nrlenevate pmbleemide köwal paluti 

vmelased deporteerida linnast eemale. Ettekäändeks 

toodi nende truudusetus ja isegi vaenuliklors Rootsi 

kminga ja lcooni suhtes. Röhutades Narva tähtsust 

kaubalinnan4 leiti, et selle ainsaks tagatiseks olid ustaysal 

olemad.tT 

Töenäoliselt ei olnud venelaste truudusetusele viitamine 

piisav argument Stockholmi silmis. Seda töendah 

1656. a pealinna ülekuulamisele saadetud venelaste 

juhtum, kes aasta hiljem süütöendite puudumisel vabastari.lE 

Narvalastel jäi üle ainult röhuda oma kaubandusöigustele 

ja selle raames venelaste "ebatervele" konkurcntsile. 

ll. oktoobri 1659. a kirjas kuningale kurtiski 

Nawa raad kahju üle, mis tekib, kui venelased kolivad 

4 

KLE|O. AJALOO AtAKtRt. 1995.3 (13) 

tagasi pohjapoolsesse eeslinna. Saksa kaupnecstele oli 

vastuvöetamatu venelaste eestostukaubandus. V?iljaspool 

linna elavad venelased kauplesid maaelanikega ja 

Narva saabunud vöörastega, ostes kaupu laevadelt üles 

ja neid edasi müües. Seejuures rikuti jämedalt printsiipi 

"vööras 

ei kauple vöraga". Liruramüüride vahel elavad 

sakslased jäid ilrna vahendusvöimalusest ja -tasust. 

Narva raad ja kaupmeeskond soovitas keelata venelastel 

igasuguse kaubanduse ning vöimaldada neil tegelda 

ainult kalanduse, lihunikuameti j a linakudumisega.'' 

Erinevalt Narva kodanikkonnast oli kcskvöim 

esialgu huvitanrd pöhjapoolse eeslinna taastamisest.2o 

Nagu selgub linna rae 18. septembri 1660. a memoriaalist 

StocL'bolmi lähetatud saadikutele, saabus 14. septembril 

Nanra kahurväeoberst Jacob Stael. Viimase 

ülesandeks oli korrastada eeslinn, et venelased saaks 

ta,rs varasemasse elukohta kolida. Magisraat avaldas 

kahtlust, et ehkki suur osa endisest eeslinnast oli sakslastest 

linnakodanikele välja jagatud, vöivad venelased 

oma vanad lqrndid tagasi saada. Secjuures eraldatakse 

nad öiguslikult linnast ja nad ei pea uiitma kodanikele 

ette n:ihtud kohustrsi. Viimast rned ei soovinud, tuues 

ettekäändeks taas venelaste eestostukaub"nduse.2 

I 

Kui Vene-Roosi söja eel suudeti venelased kiirelt 

Ivangorodist välja kolida, siis söja jzirel hakkas asi 

venima. lga idee ning isegi langetanrd otsus leidis 

Nawa salsa elanikkonna vöi venelaste endi vastrseisu. 

Samuti ei olnud nü mönigi etlepanek pthttehniliselt 

teostatav, 

22. apnl|ln 1662 fiiördus Ingerimaa kindralh:berner 

S.G. Helmt'eldt Karl Xl eestkostevalitsuse poole 

palvega lahendade venelaste elukoha probleem. Kindrallnrbemer 

meenures eelmise kuninga Karl X Gustavi 

mötet 1659. a hiidtulekahju järel nihutada Nara linn 

Soome lahe kaldale. kuhu ka venelastele oli elukoht ette 

nähtud. Kuna see märkimisv?iäme, aga selgelt ebareaalne 

kava ei teostunu{ elasid venelased edasi Ivangorodi 

poolel. Fuidust elamute olemasolu kindluse 

hilje all oli aga söja konal ohtlih pealegi kaebasid narvalased 

jätkuvalt vene kaupmeeste eestostukaubanduse 

üle. S. G. Helrnfeldt avaldas arvamust, et venelastele 

oleks siiski vaja platsid Narva poolel v?ilja jagada" kuid 

senisest linnaterritooriumist eemal. Venelaste endi smv 

oli jääda elama Ivangorodi poolele.22 

Oma seisukohtade kaiseks ja soodsa resolutsiooni 

saamiseks viibisid 1662. a suvel Stockholmis Nawa 

venelaste esindajad. Seoses nende taotlusega taastada 

öigused ja vabadused, millised vcnelastele lvangorodi 

linnaöigusega 1617. a kinnitati, väljastas Karl XI eestkostevalitsus 

28. juunil 1662 resolutsiooni, mis pöhjalikult 

käsitles Narva venelaste kaubanduse, käsitöö, jurisdiktsiooni, 

kirikuelu jt probleeme.'-

*, 

KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3 (13) I*t 

Resolutsioonis märkis eestkostevalitsus vajadust 

l?ihtuda uuest poliitilisest ja majanduslikust situatsioonist, 

kuhu ei sobinud enam 1617. enstal sä[estatu. [.aa-stava 

Vene-Roosi soja järel tuli uuesti mädratleda venelaste 

asukoht linnas ja jurisdikaioon selle rae suhtes. 

Elama lubati vcnelastel jääda Ivangorodi poolele, kuid 

neil tuli kolida jöge mööda üles Joala küla-st erlasi arvatavasti 

kose lfüedase kaupade laadimiskoha juurde 

(...att sig nedsdttia oppd den lvangorodsche sydan wid 

Lastagie plazen dflwanrtir Joala by...). Vajalikud enevalmistustöäd 

ümberkolimiseks jäid fuerimaa kindnlkuberneri 

ülesandeks. Judsdiktsiooni oses otsustati 

venelased senise Narva,rae asemel all'rtad^ otse Ingerimaa 

kindralku beme.tile.2a 

Tuues venelassd drx linnn tenitooriumilt ja öigusalns[, 

6l5g5tqs eestkoslevaiilsus anda neile Rootsis tüüpilise 

sisemaaliwra (opstader) staatuse. Viimane lubas 

venelastel kaubelda oma asula tagamaal ja teha isegi 

kaubareise Veneuraale. I xäne-Euroopasse saamiseks 

tuli ülesostetud ka{bad edasi müüa Nrva. s.o. laolima 

kodanikele. Söna otseses möttes tähenda-s 56p läänepoolse 

vüliskaubanduse keeldu. Rootsi alqmalena oli 

venela-stel öigus külastada paatidel Rootsi ja Soome 

sad.mraid ning neis vabalt kaubelda. Venelasrele oli 

antud ka vöintalus kolida Nrva ning seada linnrkcrlqnikele 

ette nühtud kaubandusvabaCusi, kuid selleks tuli 

neil muuta usuhrnnistust ja tulla valitseva evangeelse 

kiriku rtippc.25 

üritustoädeks, kolimiseks ja uue elu alustamiseks 

otsustati venelastele anda kuueks aastaks maksuvabadus 

nii korraliste kui ka erakorraliste maksude *"".26 

Ehkki resolusioonis väljendati lorningliku eestkostevalitsuse 

soovi taastada vene kogukonna majanduslegevus, 

oli selle sisu venelastele kamr. 

Narva saksa kogukond oli saavutatuga igati rahul. 

Eesmärgiks seati resolufsiooni kiire elluviimine. pea 

kaks k-uud hiljem, 19. augusril 1662 linna saadikuid L. 

v. Numensit ja U. Herbersit Stockholmi saates, väljastas 

raad neile memoriaali, kiites kuninglikku otsust. Samas 

kurdeti Ingerimaa kindralkuberner Simon Gmndel- 

Hclmfeldti legevusc üle sätestatu elluviimisel. Rae andmeil 

peatanud kindralkuberner resolutsiooni 1663. a 

nelipühadeni, et taotleda otsuse tühistamist ja uuega 

asendamist. Seoses sellega tuli Narva saadikuil paluda 

eestkoetevalitsuselt konaldust, mis kohustals S.G. 

Helrnt'elti üiitma 28. juuni resolutsiooni.2T Vajadust 

selle korralduse järele röhutas Narva magistraat saadikutele 

järgnevateski kirjades.2t L. ,,. Numens ia U. Herbers 

lubasid omalt poolt reha köik neist söltuva.2e 

Saadikute tegevus Stockholmis oli edukas. 26. 

veebruaril 1663 teatas Hedwig Eleanora juhitud eesr 

kostevalisus lngerimaa kindralkubernerile oma nöud- 

ENN KÜNG 

misest viia venelasüe 

italpm5usrrmine läbi vastavalt 

vatasemale korraldusele. Samuti trili ysnelqste hrneqised 

eeslinnaplatsid tagastada Narva kodmikele.3o 

S. G. Helmfeldt pidades arvrtavasti eelköige silmas 

venelaste ümbcrasumisega seotud zuuri rahalisi ja 

materiaalseid kulutusi, säilitas endiselt Ivangorodi eeslinna 

elanike suhtes stat&s quo. Se tösiasi ilmneb nii 

Nawa saksa kogukonna jäIlnrv"r.s1 kqebtutest vens 

laste keelatud kaubandustegeltse ülc, mis vöwal narvalastel 

"leiva käest",3l hi ka Karl )([ eestkostevalirsse 

12. novembri 1664. a resolutsioonis! miltes järjehre 

selt röhutati vajadust j?irgida 2S. jumi 1662- a orsusJ2 

28. juuni 1662., lO. mäfisi 1663. ja 12. novernhi 

1664. a resolutsioonid väljendasid selgelt Karl )tr eestkosrevalitsuse 

seisukohta lvangorodi vmlase ihbfrkolimise 

osas, kuid kindralkubemer S.G. tretnfeldt ci 

täiürud neid. Narva Surngildi ja rae tne-ldctrlenrsod e' 

muutnud olukorda.33 Vasnrpidi, kohnnisel Nuva lcsis 

15. juulil 1665 tealas zqsr-rel 1665-68 findralffierner 

S.G. Helmfeldti asendanud Jakob Johan Taubc 

linnr msle oma otsusest kirjutada venelaste Hsimuses 

('rninglilrule Majesteedile ning paluda vcel kcrd räielr- 

davat selgitus.n 

Meieni ei ole jöudnud J.J. Taube khjalikke scisukohti, 

kuid asjaajmise kaihr Soclüolmis sihas pida. 

des, andis eeslkostsvalisus 28. augustil 1665 vcnelasc 

probleemi KuningliL"ule Komatskolleegiurnil,e lahcn- 

d^rln-3J 

Pärast olukorraga tutvumisl esites komme$lrolleegium 

E. oktoobril 1665 eesrkostcralirsrrselc yig2 

pöijaliku amande koos arvamusega ivangrrodlastc aslkoba 

jurisdilcsiooni ja kaubandusvabeduste &ohta. 

Arumde sissejuhatuses käsitleti Ivangorodi lirm;r 1pftst 

1617. aastal ja selle esimest liitrnist Nawaga 1645. e 

Kolleegium meenuhs, et kahe linna liitmisega sryiti 

moodustada üks terviktik linn (... en kropp odt en 

stadt...) ühtsete privileegidega. Selleh nrli ivangcoü 

lastel kolida üle Narva poolele. ühne linna väljahrjundamise 

peatas 1656. a puhkenud söda. Eeslinna hävides 

jmksid sealsed elanikud mööda maad laiali. Rahu saabudes 

tulid venelased küll tagasi, aga kodu se^di hastada 

ainult Ivangorodi poolel. Kommertskolleegium 

nöustus, et eeslinn kindluse Hilje all oli söjaliselt ohtlik, 

kuid venelaste uus elukoht Joala külast ülal oli soise 

pinnase töttu samuti sobimatu. 

Esitatud aruandes näitäs korn nertskolleegium selgelt, 

et ivangorodlaste elukoha vaidluste taga ur tegelikult 

nende jurisdiksiooni ja kaubandusöigrsre küsimus, 

s. L kas venelased vöivad nautida samu privileege, mida 

Narva kodanikudki ja kaubelda vöörastega? lriri, er 

venelastel tuleb lubada vöörastega kaubelda nalvalestega 

vördsetel alustel. Pealegi teati venelaste käsutuses

ENN KUNG 

olevat suuri summasid, suuremaid kui saksa kaupmeeskonnal, 

mis elavdaks linna kaubakäivet. Et poleks kahte 

körvutiasesevat ja konkurcerivat linna" tuli venelastele 

tqnstada 1645. aastat ette nähtud Narva eeslinna plasid 

ja tuua need rae öigusalasse. Vördsete kaubandustingimuste 

saamiseks ei peetud enam oluliseks usuvahetust. 

Seda tuli teha neil venelastel, kes soovisid oma rahvusgnrppi 

esindada Narva raehärrana. Venelaste huve 

esindama ja kergemaid tüliasju lahendama nähti ette 

ncnde endi seast valitav kohtufoogt.ro 

(r'ningliku Kommertskolleegiumi ülesandeks oli 

olukorraga tutvumine ja oma an/amuse esitamine. Esitatu 

pöhjal o1t153 lenget^mine jiü eestkostevalitsuse 

ülesandeks. Kuid Ivangorodi venelaste probleemi 

tatenOaniscga ei kiinrstatud Alles 1666. a kevadel, s. 

o. pml artat hiljem, Nan a rae jfiekordsc palve peale 

saaa vcdased senisest asukohast vdlja' lnngetas eestkctevalitss 

otstxie, lähüdes otseselt kommertskolleegiumi 

seisukohrrdesl 14. mail 1666 väljasta[rd resolutsioonis 

n6uti Nanra magisuaadilt venelaste toomist 

pohjapoolsesse eeslinna ning nende inkorporeerimist 

rae jruidilrsiooni atla. Kaubandusvabadued nagu teiscdki 

öigrrsed olid nüüdsest mölemale rahvusgrupile 

rh=ogttscd-'' 

Kui varasemate resolusioonide elluviimist takisr 

tas Ingerimaa kindralkubemer S'G. Helmfel&i otsetre 

vasürseis, süs 1666. a resolursionis sdtestatut tuli üiit& 

Nana magbtraaL chkki vastumeelsolt, oli kohustatud 

ecslinna taastama 22. augustil 1667 esitas bürgermeister 

L- v. Numens raele 24 vene kaupmehe nime4-kellele 

tuti Nana poolel ehitusplatsid vAia lagada." (* 

lisa l). Seega asust"s Narva eeslinna taas vene kaup 

meeskond- Venelastest käsitäilised, kandja4 veomehe4 

l

KLE|O. AJALOO AJAK|B|. 1995.3 (13) 

maa uueks kindralkubemeriks määratud Jakob Johan 

Taube pidi oma ametiülesandeid silmas pidades süvenema 

ka Narya vene küsirnusse. 31. jaanuaril 1674 esitas 

ta kuningale pohjaliku ülevaate vene rahvusgrupi 

hetkeolukorrast Narvas. Olemasolevate raskust€ ja vastuolude 

peapöhjuseks pidas J. J. Taube ssadlusandluse 

ebajädekindlust ja vasturäkivusL 1662 sooviti venelased 

transportida veerand miili linnast €emale ning nad 

allutati kindralkuberneri öi gusemöistmisele. Kuna kolimisega 

viivitati, tuli 1666. a vastupidine korraldus 

kohandada venelastele elamiseks nende vanad platsid 

Narva eeslinnas ja nad toodi ugasi linna jurisdiktsiooni 

alla. 1666. aasta resolutsioonist oli möüdunud kaheksa 

aistat, kuid 1673. a löpuks oli J. J. Taube hinnangul üle 

joe kolinud ainult möned venelased ülejäänud elasid 

erfqsi Ivangorodi eeslinnas (... sä att allenast ndgre 

hafwa öfwerflyt deras huus i fi)rslutne dren, de andre 

bo dn i deras.ftna hackelwdrcke...). Ka Majesrcedi uut 

otsust pürata eeslinn tnrnga ei pidanud J. J. Taube 

önnestunuks. Erine"'alt varasemast seisukohast venelaste 

riklo.rsest ja aktiivsusest kauplemisel, leidis kindralkubemer, 

et tegelikult oli ainult 13-14 venelast seotud 

piirikaubandusega. Lisensiawete j?irgt oli nende 

kaubakäive tühine. Seega ei saanud fiäkida tösiselt 

eestostukaubandusest ja ei olnud vaja ette vöna kulukat 

4! ' 

äraehllusl. 

Kindralkuberner J. J. Taube nägi kahte vöimalikku 

lahendusteed. Esmalt, kas tuua kauplevad venelased 

koos oma poodidega linna tenitooriumile, vöi teisels, 

väa ellu 1662. a resolutsioon venelaste kolimisestprt* 

/an'i jurnde. Semas ei olnud ta esimese variandi suhtes 

criti optimistlik. Oli ju linnamüüri siscne ala väikene ja 

kirsas ning kolimine sinna kompliseeritudjs 

3. septembril 1674 saatis ülemleitnant Johan Stael 

von Holstein kindralkuberner J. J. Taube ülesandel Karl 

XI-le tüiendava kirja. J. Stael nditas, et eeslinna piirava 

aia ehitamiseks kulub vfüemalt l0O0 riigitaelrit, millist 

sunmat venelasel ja teistel eeslinna elanikel ei olnud 

v?ilja panna. Seetöttu oligi kubermanguvalisuses jöuurd 

seisukohale kolida veneLsed Narvast eemale. kas Jamburgi, 

Kopo{esse vöiprisrani junrde .46 

J. J. Taube nägemus venelastest Narvas erines oluliselt 

tema eelkäija S. G. Helmfeldti omast, aga ka tema 

enda varasemast seisukohast. Kohapealse kindralkuberneri 

arvamus oli mädrav olsuse langetamisel Stockholmis. 

Nii väljastaski Karl XI5. novembril 1674 konalduse, 

käskides vene kaupmeestel otsustada, kas kolida 

linna territooriumile, ehitades sinna kivimajad ning 

kandes köiki kodanikele ette nähtud koormisi. vöi asuda 

ümber Koporjesse, saades seal varemlubatud sisemaa- 

rl. linna öigused. Narva ja lvangorodi eeslinna vöisid 

elama iääda ainult vene käsitöölised ia töömehed.a7 

$ 

n 

47 

ENN KÜNG 

Selle otsuscga oli tagasi Fiördund Känlc rahu 

aegsesse perioodi. 5. novembri 1674. a rcsolutsiooni 

sarnasusele 28. juuni 1662. a omaga viitas ka Kminglik 

Kommertskolleegium, milline 1675. z algul amus Karl 

XI korraldusel ta's pealinna laelsnud Nanra kehe 

kogukonna kaebe- ja palvekirju. 

Kolleegiumis toimunud arutelu uudsus oli sellcs, 

et Narva vene ki.isimust kiisitleti varasemaga vörreldcs 

uuest aspektist, pidades eelköige silmas püdlinna tähtsust 

kindlusena. Tödeti, et venelaste kolimine Narya 

poolele ei kaotanud Ivangorodi eeslinna. Kah€st eeslb 

nast oli moodustunud linna pöhitenitootümiga same 

suur ala. Eeslinnade valdavalt venekeelscd inimesal 

olid aga nü keelelt kui ka usult enam seotud Venpmn'ga. 

Sarnuti suhtlesid Venemaa piiriäärsefe ata& 

slenilod Narva tullcs just cma nhvuskaaslaSega 

külastades nende maju ja sooritades sanas v4ialihd 

ostud. Sellest tulenevalt asus kommertskolleegitm toetrmn 

viimast 5. novemb'ri 1674. r resolutsiocni IJi4 ct 

vene kar4rmeeste totrnine linna teiritoorirmile $rulltF 

rlaks seal kivimsjade arvu, mis oli v4ialik gmismi 

mejutaniseks. Eeslinnad tuli söjaohu korral nü vöi tcisiti 

hävitqda ja sealsed elanikud lirmrnäürirb vablc 

varjule tuua, mis zuurendas järsult majutsrrrislroürnnsL 

Kaolades eeslinnad nüüd ja kolides ülejZüinud vfflascd 

Jamburgi, Koporjesse vöi mujale, vabaneti km cbakindla 

rahvusgrupiga ka vöimalikest lisaproblcemidcst 

Kurvrmutamaks ikka veel käibcl olevat rvanust vcnelaste 

suurest osast Venemaa-kertbmdt& tomiscl 

Narva, väitis kolleegiurn, et venelastc tcgems oli vümastel 

aegadel piirdunud ainult ma"keubanü$cga limr 

ümbruses. Kaugemate vene piirkondadeg Mmkvani 

välja puudus neil igasugune side.au 

Riigi majanduspoliitika tählsaima autmitccdi - 

Kuningliku Kommertskolleegirmri - anamusclc atgincdes 

andis Karl XI 13. jaanuaril 1675 kindralkuberncrJ. 

J. Taubele korralduse 5. novembri resolusioqr ellu 

vüa. 9. mittsil kususki J. J. Taube Nawa lossi eeslinnas 

elavad vene kaupmehed ning tutvustas viimrselc 

linna rae esindajate juuresolekul vene tölgi vahcnduscl 

Kuningliku Majesteedi rqhet. Venelastele anti otsuscle 

jöudmiseks neli nädalat aega" mille jmksul neil tuli 

leida linnas sobivad platsid vöi lahkuda Koporjesse. 

Ettenähtud aja möödudes kuulusid eeslinnrmejad lammutamiselei9 

Kui venelaste kolimine Koporjesse vöi mujale oli 

kubermanguvalistne kompetents, siis ehiursplatside 

leidmiseks linnas vajati rae kaasabi. 

Lubatud n"1i lSrlalat mötidus kiiresti. 17. aprillil 

1675 esines vene sl.aarost Ivan Gorosch oma kogukonna 

palvel Narva magisraadi ees. Esmalt svaldqs staarost 

rahulolu Kuninglilar Majesrcedi otsuse üle vSld5usr^dq

ir' 

il 

il 

ENN KÜNG 

vene kauprneeskond Nan'a kodanikega, lubades neil 

elama asuda linna. Korraldust soovisid vene kaupme_ 

hed igati tjiita. Kuid nelja nädala mä

ffi 

$ffi 

,.s: 

$ i 

KLE\O. AJALOO AJAKIR|. 1995. 3 (13) 

muma ainult linna territooriumil. Samuti käskis Majesteet 

likvideerida vene poed eeslinnas. Neist ainult 12 

vöidi uuesti avada linnas.sg 

*,. 

Nagu resolusiooni tekstistnfütub, ei maininrd selles 

enam venelaste ümberkolimist Koporjesse, Jamburgi 

vöi kuhugi mujale. Samuti ei ole juttu usuvahetusest. 

Sosiaalse seisundina fikseeriti vene kaupmeestel 

väike- ehk poekaupmeeste staatus. 

fr 

Tuginedes Karl XI 10. augusti resolutsioonile, esi- 

* 

nes vene staarost Mikita Skorobogatov 8. veebruaril 

1677 Narva rae ees palvekirjaga avalikustada nende 12 

kaupmehe nimed, kes vöisid linna territooriumil oma 

poed avada. Samuti taotleti väljavaliu,rte vastuvötttl 

Suurgildi liilsneskonda. Ehl&i resolutsioon seda ette ci 

näinu4 sooviti eriti luba osaleda soola-, ubaka- ning 

viljakaubanduses_.- Veini- ja heeringakaubandusest oldi 

valmis loobuma.w Kergendamaks rae valikut esitati 12. 

veebnraril palvekirjale lisaks hlrcrcistkümne vene 

kaupmehenimed.o' 1vt lisa 3). 

On süski üsna töenäoline, et vene pospirlrjad kohe 

järgnevarel aastatel kauplusi linnn 1üailsoriurnil ei avanud. 

Alles 3. juulil 1692 kmstatud nimskiias, milles 

vüdatakse 10. augusti 1676. a otsusele, on kürnael vene 

kaupmehel linnas 13 poodi. Neist ei olnud Ivan Maksimikin 

ainsana veel kodanikuvannet andnud. Peale 

Garassim Kandrarevi ei olnud ühelgi venclasel isiklil'4ru 

mnja linnas, sest poeruumide asukohana nimetalakse 

o"toj" vöi möne Suwgildi liikme elurnaja keldrit.62 1w 

lisa 4). 

Sten Kadingi publisceritud Narva 1684. a krundiomanike 

nimekirjas ei leidu veel ühegi venelase 

ni-".63 Ehkki Roosi vöimuperioodi löprmi jäi peaaegu 

kakskümrnend aastat, on üsna töenäoline, et vene kogukond 

majavaldusi linnas ei omandanudki, jädes elnma 

eeslinna. Möningase erandi moodustas Garassim Kandratev, 

temast aga hiljem. 

Saades loa tuua poed linna pöhiterritooriumile, oli 

vene kaupmeeskonna uueks eesmärgiks laotleda öigus 

kaubelda soola, heeringa, veinide, tubaka ja viljaga. 

Rae protokollide pohjal on nad keelatud kaupadega 

tegelikul t kaubelnudki.s Samuti saadeti vastavasisulisi 

palvekirju pealinna, milles süüdistati Narva raadi kodanikuseisusse 

töusnud vene kaupmeeste ahist'amises' 

Tuletamaks meelde, et köik Roosi krooni alamad on 

seaduse ees vördsed, saatis Karl XI 13. aprillil 1678 

lngerimaa kindralkuberner J. J. Taubele kirja. 'Iäiesti 

ootamatult keelati selles kirjas Narva rael teha venclastele 

mistahes kitsendusi, seda ka kaubanduse osas, kus 

neile tuli srlnspidi lubada kaubelda soola, vilja ja tubakugu.uj 

Kuningliku Majesiecdi seisukoht läls j?irjekordselt 

vastuollu tema poolt varem sätestatuga. Karl XI 13. 

49 

ENN KÜNG 

aprilli korraldus tuli ootamatult nii Narva raele kui ka J. 

J. Taubele. Selguse saamiseks saatis kindralhrbertrff, 

30. oktoobril l67E kuning"le kirjq milles ra oßeselt 

hisis, kumba resolutsiooni, kas viimast vöi 10. augusti 

1676. aoma kehtivaks lugeda.tr 

Samasugust hämmingut väljendas Nanra raad kirjades 

Kuninglilnrle Kommertskolleegiumile ning lnrningale 

enesele. Neis kirjades selgitas raad r.as venclaste 

kaubanduse piiramise vajadust, ehkki mäöndi, et neile 

vöiks jaekaubanduse vormis lubada soola-, heeringaja 

veinikaubandust (välja arva[rd nrbakas), hri4 nad pidid 

need kaubad mwetsema Surngildi liihcilt.o/ 

Kuninglik Majesteet ei tötanud oma scisubhti 

muuüna. Veel 11. veebruaril 1679 Liungbyst JJ. Taubele 

saadenrd kirjas nöudis ta 13. aprilli 16?8. a komalduse 

täitmist. Karl XI kindel kilsk kindralhrbcrmib oli 

neid seisukohti Narva raele meenutada.fl 

Saamata toetust Karl XI-lt, olsis Nanra rr,Ä 29. 

a.pdilil ja 14. mail 1679 abi stse krmingn krnreleir6unikult 

Frants Joel Örnestedtilt. kes väidctavalt oli hrd 

juba Nawa saksa kogukonda venclasto-hsimuscs 

lurrion" ees toeranudig 

ibaselgeks jääb, mil mäirel oli abi F. J. Ötncsc& 

tist vöi Kuninglikust Kommertskolleegiunis, hdd 30. 

mait 1679 tegi Karl XI trqs uu€ ffrdc m! Nüvt 

venelaste poliitikas. Nagu klninga-s kirjat J. J. Taubeb 

teaLas, oli ta seisukohale jöudnud, et vüs vaidlusalust 

kaubaartiklit - vein, tubakas, sool, bcringas ia vili - 

tuleb taas koondada ainult Nanra Surngildi liikmerc 

kätte. Vene kaupmehed ei suutm'd IGrl XI himngul 

tuua Venemaa-kaubandust Nrva ning scda cd"qüdr- 

Venelased ise soovisid tegelda linnrle ln\irrlilor 6sakaubandusega" 

ehkki neile oli lubatrrl pockaubmüs. 

Samas 30. mai resolusioonis pandi lopliloilt paita 

venelaste asukoht. Sellcks sai Nan'a ecslirm^. fuasuglre 

elutegevus Ivangorodi poolel tuli lö,pclada.'" 

Kuninga poolt sanksionccritu pöhjal kmlcrccee 

kaubandustingimuste väljalöötamine jäi Narva rac' 

Suurgildi ja vene kogukonna ühise arutelu objekils, 

ebkki viimasel oli kaasar?üikimisvöimalus vaid vähesel 

määral. 

15. jaanuaril 1680 pöördusidki rac Pml" vcnc 

kogukonna esindajad Garassim Kandrarcv ja Filip Kirjanov, 

paludes vene kaupmeestele vöimalda

ENN KÜNG 

ulanses kaubelda keelatud kaupadcga. Mötet e.tasi 

arendanrd limuselaahvi veendumuse kohaselt oli 30. 

mai lffg. a rcsolutsioon parim lahendus pikaleveninud 

tülile. Saavuhnr säilitamiseks tuli tema arvates teha 

venelastele reatavaid järeleandmis: midagi ti.ihist ära 

andes oli vöimatik luua kindel rahu. Uuesti venelastega 

vashrollu sattuda linnusekrahv ei soovitanud. 

Nii arutatigi järgnevalt, kas vöimaldada venelastele 

soolakaubandust vdikestes kogustes vöi suurelt. 

Osa Suurgildi ja magistraadi liikmeid leidis, et soolakaubandus 

suurelt oleks parim järeleandmine, sest süs 

ei suudaks venelased osaleda konkurentsivöitluses. 

Teine pol oli arvamusel, et kindlapiirilist jaekaubandust 

on lihtsam kontrollida- Kuna viimast seisukohta 

tctas k4^J. Tunderfeldt, soovitas ta Suurgildil asja veel 

amtda12 

Ühisanrtclu järkus 24. jamuadl. Nüüd leidis Suurgil4 

ct verela$ele vöib teha keelatud kaupadest kolme 

- *iUa, vcini ja heeringa osas - järeleandmisi. ülesostcurd 

vilja saaksid venelased müüa kas siinsetele 

kod*nikeb vöi saara edasi Stocktrolmi. Veini ja tubakat 

lüati srlsa l6sgullonnaltost€s oma soovi kohasett edasi 

müüa, sealhulgras Veneinaalegi. Soola- ja tubakakaubandus 

jäcC edaspidigi ainult Suurgildi liikmeile. 

Suuqgildi seisukohta htvustati vene kogukonna 

esindqiatele. Ootusp?iras€lt soovisid venelased lubatud 

vilja kön'ale ka soola ja tubakqr- (rmr 6na[ ja Suurgild 

k€c!fosi{ ähvgdasid venelased uuesti piiöraduda 

kuningapoole.73 

Raeprotokollide pohjal en yfrinalikke j?ircleandmisi 

edasi amtanrd 11. mihtsil 1680. Seejuures jä Suurgild 

kindlalt vareinlubanr jurnde. Soola- ja tubakakauban&rse 

keelamist pohjendati ohugn, et venelased saksa 

kogukomast suurcma kapitaliga haaraks kogu kaubanduse 

enese keff€, surudes teised konkurentsisi välja.7a 

Suuqgildi anramusele toetudes langetaski Nawa 

raad 18. m:irtsil 1680 otsuse, millega veini-, heeringaja 

viljakaubanrlns anti venelastele varemmärgitud pü_ 

rargutega vabaks; soolaja tubakakaubandus jäi keelatul6. 

/r 

Sendes teada Narva rae otsuse, viisidki venelsed 

ellu oma füvarduse ning pdördusid Karl XI poole. Viimane 

on 9. juulil 168 I saatnud Ingerimaa kindralkuber_ 

ner Märten Schoultzile korralduse uurida venelaste kaebusi. 

Kuid kindralkuberneri 10. oktoobri 1681. a plakatis 

on rae otsust venelaste kasuks muudetucl ainult osaliselt. 

Nimelt leidis M. Schoultz, et venelased vöivad küll 

soolaja nrbakat saksa kogukonnalt linnas osta ning seda 

seejärel oma linnapoodidest müüa, kuid eeslinnapoodi_ 

des jäi see täielikult keelatuks. Samuti ei lubatr,rd neid 

kaupu vöörastelt kaupmeestelt osta.76 Seega ei toimunud 

venelaste kaubandustegevuses reaalselt mingit 

muutust, kuna nende poed paiknesid sel perioodil val- 

50 KLE'O. AJAL@ NAKhFL 1995.3 (tg) 

davalt just eeslinnas. Nagu varem vütasime, m alles 

1692. aastast teada kümne vene perekorma kaubapoed 

linna-s. 

Kuningliku resolutsiooniga 30. maist 1679, Narva 

rae 1680. a 18. m?irtsi korraldusega ja kindralkuberner 

M. Schoultzi l6El. a 10. okroobri plakatiga löppes pikk 

ja vaevarikas vaidlus venelaste elukoha, jurisdiktsiooni 

ja kaubandusöiguste üle. Kui Narva eeslinna ja linna 

pöhitenitooriumi piiratusesr ringitult ei önnestunud 

tegelikult lvangorodi eeslirun likvideerida, / / siis sätestatud 

kaubandustingimused j?üd kindlalt kehtima Rootsi 

vöimuperioodi löpuni. 

Nii niüteks süüdistas 24. märtsil 1683 korrunensfislsal 

Thomas L:rssohn vene kaupmees Filip Kirjanovit 

keelau-rd soolakaubanduses, millise elcsimuse eest 

venelasele määrati 40 hdb€taalrit trahvi.78 18. augustil 

16E7 süüdistas fiskaal Johan Dubbe tervet rida venc 

poepidajaid - Ignati Mokrikut, Semjon Klemenrevi, 

Filip Kirjanovi, Garassim Kandratevi ja Mikita Skorobogatovi 

_-^soola ja nrbaka vdikekaubandrrses eeslinna 

poodides.'v Lähnrdes samuti Narva Suurgildi 5. mei 

1694. a supliigis leiduvast kaebusest vcnelaste salaiase 

soolaja tubakakaubanduse üle eeslinna poodides,go ei 

ole seadusandluse os:ls muutusi tehud, küll aga esines 

eksimisi selle täitmisel. 

Siiski möningane täiend"s eelpoolkirjeldaurd seadusandlusse 

nrli. Juba Karl )ü 10. augusti 1676. a resolutsioonis 

märgiti venelaste elamaasumist linna. Eelköige 

Narva magistraadi vastuseisu, ag2 samuti vene 

kogukonn" enese kapitalinappuse ja töenäoliselt konsewatiivsusegi 

töttu j?ü see ?ira. Kuid nii nagu 1676. a , 

vöuis Narva Suurgild ka 1688. a suure ärwusega vastu 

kindralkuberner Jöran Sperlingi uue samrlerdse korraldrse. 

Kindralkuberneri resolutsiooni pöhjal pidid need 

vene kodanikud, kes ehitasid vöi ossid linna kivimaja, 

asudes sinna elama ning löpetades kaubandustegevuse 

eeslinn65 (andes sealsed majad üürile söjaväelastele), 

s"ema täielikult köikide kodanikele ette nähnrd kaubandusvabaduste 

osaliseks.8I Venelastele tähendas see eelköige 

öigxrst osaleda suurkaubanduses. 

Aastapäevad hiljem, 17. juunil 1689, oligi Narva 

rae ees Garassim Kandratev palvega kinnitada talle 

köik kodanikele ene nähtud vabadused ja soodusrused, 

kuna ta oli ehitanud linna kivimaja. Lisaks palus G. 

Kandratev väljastada talle kui räieöiguslikule kodani_ 

kule töend vaadi tubaka ostmiseks. Raad keeldus, väites, 

et taotleja ei vast3 veel kindralkuberneri plakatis 

csitatud tingimustele.S2 

Venelase kaebuse peale sekkus rae tegewsse J. 

Sperling isiklikulg käskides kinnitada G. Kandratevile 

köik öiguscdja vabadused. Kuid venclane ise pidi veel 

enne talve algust kolima koos perega ,'oma suurde ja 

silmapaistvasse kivimajja".o' Kandrarevi jätkuv kau-


: 

bandustegevus eeslinnas oligi arvatavasti rae varasema 

keeldumise pohjuseks. 

Narva linna 1661. - 1681 . z kimriwarade ostumüügilepngute 

kogu andmeil sölmis Garassim Kandratev 

28. jaanuaril 1687 ostulepingu sumud Caspar Rodde 

pdrandustombuga, ostes viimaselt 1000 riigitaalri eest 

kivimaja. Maja asus Pikal tänaval sumud Christoffer 

von Cöllni ja sumud Hinrich Mundti kivimajade vahel 

Karjavärava lähedal ning kandis laundinumbrit 4. 

I 

Rootri Riigiarhiiv (=SR), Livonica II, VoI.205. 

' 

A. Soom. lyengorod als selbständige Stadt 1617-1649. // 

Öpetatud Eesti Seltsi Aastaramrat 1936. Tatu, 1937. 5.272- 

28^1; EAA, 1646-l-1. L 79 p- 83 p. 

' 

Käesolevas aniklis on salsa kogukonna ja salca kaupneeskonna 

möistete alla koondatud Saksa, Rmtsi, Inglise, 

Sotr jne päritolu Narva linnakodanikud, kelle onravaheliseks 

suhtluskeeleks oli saksa keel. 

o 

A. Soottr. Die Politik Schwedens bezüglich des russischen 

fransithandels über die estnischen Städten in den Jahren 

1636-1656 // Opeurud Eesli Setsi Toimetused XXXII. Tartu, 

1940. S. '19-147; H. Piirimie. Kaubanduse küsimused Vene- 

Rootsi suhetes 1661. -1700. a // Tarru Rükliku Ülikooli Toi 

metised. Vihik ll3. Tartu, 1961. Lk l jj; tr. Kü"9. 

Hnndelsverhältnisse für Fremde in Narva irn 17. Jahrhrmdert 

ll Acra Universitatis Stockhohiensis. Studia Baltica Stockholmiensia. 

11. Stockhotm, 1993. S. lEO-lEl; Viinati on 

köige pöhjalikumalt käsitletud Rcntsi I äänemerekaubanduse 

polütikac S. Troebst. Hmdelskontrolle - "Derivation" - Eindärrmrung: 

Schwedische Moskau-politik 1617-1661 / Habilitationsschift 

vorgelegt am Fachbereich Geschichts-Wissenschaften 

der Freien Universitär Berlin. Berlin. 1994. 

5 

A. Sooor. Narvas ryska befolkning och kiget 165G1658 

// Svio-Estonica, 1937 . Akadeemilise RootsiEesti Selsi Aastaraamat. 

Tartu, 1937. S. 165-173; Kohalike vene elanike 

ebatruudusele on samuti viidatud: M. Carlon. Ryska lciget 

1656 - 1658. Stockholm, 1903. S. 105 ff; O. Liiv. Vene asustusest 

Alutagusel kuni XVIII sajandi esimese veerandini. 

Tartu, 1928. Lk 34. 

6 

O. Freynruth. Tartu linn orduajal. // Tartu: Ajalooline osa. 

/ Tartu Linna-Uurimise Toimkonna korraldatud ja toimetatud. 

Tartu, 1927. Lk 42; ß,. Tarvel. Elanikkond. Hansalinnana 

XIII sajandis Liivi söani. ll Tattu ajalugu. Koo$. R. Pullat. 

Tallinn, 1980. Lk. 51-52 J. Kleinberg. J6llinm vene kaubah_oovi 

ajaloos XV-XVI salandil. // ENSV TA Toimetised. 

Uhiskonnateaduste seeria. 1962. Nr 3. Lk24l-257; H. Palli. 

Elanikkond. Rootsi koloniaalprovinsi keskusena 1561 - 17 10. 

// Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni. Koost. R. Pullat. Tallinn,1976. 

Lk2U. 

' 

A. Soom. Ivangorod. 5.289-294,302 -3Q7', 1652. a kirilir.rrnaksuleht 

paikneb: EAA. I 646- I - I 890. 

' 

ena. toa'ot-1889. 1890. 

e 

vr viited l , 3 ja 4. 

'" 

HJ. Hanscn. Geschichte der Stadt Narva. Dorpat, 1858. 

s. r25-126. 

tt 

A.V. Petrov. Gorod Narva. 1223-lgOO. St. Peterburg, 

1901. s. r78-r79. 

l? 

O. Kot5"novski. Narva: Gradosroitelnoe razvitie i arhitektura. 

Tallinn. 1991. S. 41-42- 44.46. 

t, 

51 

ENN KÜNG 

Pärast scd4 kui oshrst oli kolm korda avalitarlt tcqtat!,4 

kinnitas raad 20. m?irtsil 1687 lxundi ja maja G. Kandratevi 

omanduseks.& 

Analoogilisi ostulepinguid teisle vene karpmeest€ 

puhul teada ei ole, mis seab G. Kandrarcvi crandlikku 

olukorda. Milline aga oli venelase edasine Saatus linnes, 

jääb kahjuks lahtiseks. 

(ärgneb) 

Väted ja kommentaarid 

t3 

N. R"id. Tartu vene kaupmcestcst 18. .aj.ndil lt Kläo. 

Aialoo Aiakiri. 7. Tartu 1993. Lk 19-21. 

1a 

siinkohal tänab autor Jeleag Vsnmust, kes airas lugeda 

vrne -venekeelseid tek

I 

i, 

I 

ENN KÜNG 52 KLE|O. AJAL@ NAK\RL 1e95. 3 (13) 

[oimus meritsi saabunud kaupade ürrberlaadimine jöelaevade,le 

ja vastupidi, kusagil tänase Kulgu sadama piirkonnas. 

'- 

EAA. 1646-l-10. L 3E-39; Sisemaa- ja laolinnade kohta 

W: EJ. Heckscher. Sveriges ekonomiska historia frän Gustav 

Vasa. I d. 2 b. Stockholm, 1936. S. 674; H.A. piirimÄe. Raz_ 

vitre kapitalisitsheskogo uklada v promöshlennosi i torgovle 

/ Igonja Svetsij. Red. A. S. Kan. Moskv4 1974. S. Zt9-220. 

tu 

eÄe. to+ä-r-ro. t- +o. 

lleoo r&6-z-83.L7rp. 

zt 

lbid. L77p.; Nawa raad L. v. Numensile ia U. Herbersile 

Stgckholni ll. detsembril 1662. 

2e 

EAA. l(/K.lz-lgl. L 38- 38p. ; L. v. Numens ja U. Herbers 

Narva raele Stoclüolmis 16. jaanuaril I 663. 

s 

EAA. 1646-l-5. Lk229-23};Konaldusest S. G. Helnfeldile 

teatati Narva limels 10. märßi 1663. a resolutsioonicar 

EAA. 16461-1. L 95o. 

3r 

sR. Li,ronica trl vol. 205; Narva raäd Karl XI-le Zg. 

olcoobril 1663. 

32 EAA. l64cl-1. L97yZ: Resolutsioon väliasati Narva 

saflt.utete bärgermeiser J. C. Schwanzile ning Suurgildi 

esidajatele B. Schramileja H. Schultzile. 

" 13. veebnraril 1665 Frirdrdus Suurgild magistraadi poole 

patvega tuletada lcindralls.rb€mer S. G. Helmfildtile mäelde 

12. novembri 1664. a otsust venelesre ümberkolimisat: EAA. 

t&z-t92.L9. 

1*4 Lffi-z-rzt.L%p. 

- SR" K. Kommerskollegium 

till K. Maj: t. Vol. l, g. Okt. 

1665. 

n lbtd- 

i]*o, 16461-1. L lolp, -1. 

"" 

IbüI, 1645-l-84, lk 501-502. Narva rae 1667. a proro_ 

kollid 

3e 

SR. tl*d"l och sjöfarc Vol. 17. Berättelser och förslac 

%HnT*:H'trfu tilr K. rvraj.:t- v"r.4.-r3.; 

1673. 

ar lbid- 

a]eee. 1646-l-1. 

L uzp., - t. 

a3 EAA. Iffi-l-LLk 5Oa; Karl XI rngerimaa 

kindrallarber- 

mfJ.J.Taubele Kalmrist 8. septembril 

1673. 

s SR. Livonica tr. Vol. l8l. 

n5 lbrd. 

& Ibidr 

EAA. 1646-L-2. 

Lk 5l+ 516, f,J. Ifanscn op. cit. s. 

t?5-t26. 

n 

SR. Kom-.rskollegium till 

" 

K. Maj.:t. Vol. 4. 1675. 

EAA. 1646-2-ZO4.L LO. 

50 

lbd. L t- tp. 

" 

IbuI L l. 

sz 

lbtd. L 14. 

53 

SR. Livmica II. Vol. lEl. 

5a 

EAA. 1646-2-188. L 5- 5p. 

"" 

SR. Livonica [. VoI.206. 

to 

EAA. 1646-l-1. L t2E, -7. 

"' 

EAA. 1646-1-10. L 38p. 

]f Sn. Uvonica II. Vol. 207. 

t' 

EAA. 1646-l-2. L 560-564, - 5, 6; IIJ. Hanscn. op. cü. 

s. 126. 

@ 

EAA. t&6-z-27s. L I L7 - 

ulEAA.LltS. 

t tlp. 

62 

EAA. 1646-l-804. L 27- zB. 

63.5. 

Karling. Nrva. Beilage II; Narva 16t4. a linnrylaani 

originaal koos knrndbmanike nimekirjaga asub: EAA. 1646l-3436. 

s 

Rae 4. veebruan 1678. aistungil arutati philipp Kirianovi 

ja Jofim Padori keelatud kaubandust soolaja tubakaga: EAA. 

1646-1,92. L 454. 

6s 

sR. Livonica II. Vol. 206. 

6lbid-vol. 

LB3.' 

67 

lbid- Vol. 206: Narva magisraat Kuninglilarle Kommertskolleegiumile 

4. septembril 1678; Narva rnagiSraat Karl 

XI-le 16. detsembril 1678 

o'Ibid. 

@ 

Ibid- 

70 

EAA. 1646-r-2.Lk 5E5-586. 

tt 

EAA. t646-r-g4.L3. 

'" 

EAA. 1646-r-94. L 9_ lO. 

73 

lbrd- Lg- to. 

7a 

lbrd-L45-45p. 

7s 

EAA. 161K.-;94. L 5o-5op. paralleelselt kaubandusingimuste 

aruteluga toimus raes vaidlus seoses venela$e ümber_ 

kolimisega Narva ehk Liivimaa groolele. Raskused tulenesid 

sellest, et kui varem oli räägitud ainult vene kaupmeeskonna 

kolimis€st kas liqna vöi selle eeslinn4 süs nüüd iuli eeslinna 

vasbr vötta terve vene kogukond. Lisaks ehitusplatside murele 

oli ebaselge venelasc omandisuhe tulevaste lrruntide suhtes ia 

kas neilt saab nöuda renri. 26. aprillil 16g0 otsustas raad mä 

B. Stralborni pfijatelt l0-tilrdrise maa ning renti kavatseti 

l€sseerida neilt venela$elt, kes ei osta maad-pifuisel

# 

i,$ 

KLEIO. AJALOO AtAKtRl. 1e95.3 (13) 53 

MARGUS IAIDRE 

Ilks pöev rittmeister Lorentz Baski elus 

Igaühel meist on ajalooga oma suhe. Mida lähemale 

tjinasele päevale, kus ise elame, seda rohkem urnnetame 

minevikku läbi konkreetsete sündmuste ja indiviidide 

. Ajas tagasi liikudes ähmastuvad aga kunagi elanud 

inimeste näod üha cnanq krmi nad löpuks kaotavad 

oma individuaalsuse ja sulavad ühtseks nimenrks ma"ssiks. 

Rääkides ajaloolMest isilutest peetakse tavalis€lt 

5ilmas valitsejaid, väejuhte ja riigimehi. Seejurnes 

unustatakse kas tahtiikult (sest nii on 4ialoo tölgendajale 

tema löppeesmärgist lähtudes kasulik) vöi tahtmatult, 

et mineviku poolt meile pärandanrd nimed on tihtipeale 

meelevaldsed. See tähendab, et mitte alati ei 

pruugi olla tegemist ..'äljapaiswate isikutega, kes sutmasid 

ja mdärasid ajaloo kulgu. I-ouis XIV nimi on tuttav 

palju surnemale rvule inimestele kui Deerfieldi lirmeq 

I ääns-Mas5achusettsis elmud kirihröpetaja John Williarnsi 

oma kes paljude teiste hulgas langes koos oma 

pe.tekormaga 1'704. a mohawki indiaanlasrc käue pmtvmgi,l 

larigi mölernad mehed etendnsid omas konrckstis 

oluiist osa ja olid kahtlemata ajalaolised isihzd. Selles 

nöttes saavad kunagi ajaloolßed isr/v.rd pracgu eb 

vatestki ehki unustusetr,ruled ja Kleio suva kustutavad 

järeltulijale jaoks enamusc meie nimcdest. Ajaloo äks 

zurni väljakuaeid seisnebki selles, et anda talle inimlik 

nägu ja ndha suurte protsesside taustal ka üksikindivüdi, 

kelle näiliselt kaduvlühike elu on tcma enda jaoks 

kahtlemault väga oluline. Minevikku tölgendades on 

tarvilik kindlasti silmas pidada, et ajalugu koosneb 

möödunud tulevikkudest, mis kaasaegses helkes tunduvad 

löpututena. Suurim risk peitub siin selles, et sündmuste 

esilaja teab tavaliselt ainsana etle :ira asjade 

lahenduse, mistöcu kogu juhrstus muuotb teleoloogiliseks, 

s.t. oma eesmdrgist äramäraluks. Terminit jurzsrns 

on siinkohal kasutatud teadlikull Pärast teist maailmasöda 

polu all olnud mineviku naratiivne esitamine 

on kümnekonna viimase aasta jooksul uuesti taassündi 

üle elamas. Selle üks pohjusi peitub asjaolus, et enamasti 

ühiskonnateadustest laenaurd meetodid ja teooriad 

pole ajaloo lahtimötestamisel olnud kaugeltki alati 

kohaldatavad. Ajalugu pole lihsalt jälginud neid raame 

ja seaduspdrasusi, millesse teda on tahenrd sunrda. 

Ülal

MARGUS IAIDRE 

lükata otsuste langetamist vöimalikult kaugele, kuid see 

ei aidanud. Pxantsiased keeldusid maksmast subsiidiumitele 

lisa, kui Rootsi ei hakka oma armeed aktiivselt 

kasutama. Rünnak Brandenburgi vastu osutus seega 

vältinatuks, kui sooviti ära hoida vägede nälgimist. 

Söda Brandenburgiga kujunes Rootsile algusest peale 

ebaedrkaks. 1675. ajuunis said rootslased kuurr'ümtilt 

läüa Febrbellini lahingus. Tagantjärgi püüdis vöitja 

pool seda propagandistlikult ära kasutada, kujutades 

vöitu tohutult suuren4 kuna kaotajad omakorda väitsid, 

et tcgcmist oli köigest väikese ja ebaolulise koklcupörkega- 

Olukorras, kus Roosi valdused Saksamaal langesid 

tcma vastqste kätte. tekkis möte saata Lüvimaalt 

sinna abivägesid- Plaani esialgsed kavandid p?irinesid 

juba 1676. aastast, kuid rcaalse tectuseni jöuti alles 

1678. aasta olroobri kipus, kui Il 421 mehe suunrne 

Rootsi armec ületas Lüvimaa püri.- Oma kompanii 

eesotsas asus Rüast teele ka ritEneister LorenZ Bask. 

Marss hrlges väga aeglaselt. Pöhjuseks olid vilesad 

tee- ja ihnrstikuolud ning halb üoithrstamine. Aastaaega 

andades oli söjakäik alanud loonrsenrlt hilja" sest 

tavaliselt paiptati väed sel ajal juba talvekorteritesse. 

S6&rid kannatasid mitmesrguste haiguste, s.h. düsentecria,.all 

ja alles kolne nädala pärast jöuti Preisimaale." 

29. desemb,ril 1678. a asuri erulmus Rootsi armeest 

korteris Insterburgi linnas. Lorentz Bask oli veetnud 

pärastlöuna rinmeister Axel Creutzi juures ning 

seadis alles öhtu eel sammud enda peatuspaika. Koduteel 

kohtas ta komet Delwighi, kes teatas, et on antud 

hliire, sest vacnlane kavatseb asuda rünnakule ja Bask 

pcab koheselt kompanii vöitlusvalnis seadma- Jooksujalu 

töttas ta oma korterisse hüüdes uksest sisse astudes 

toasolijatele: Vennad, ruttu, nttu! Seadke end kiiresti 

volmis, vaenlatu tahab meile kallale tungida. Ruumis 

rlgas koheselt kiire askeldamine. Bask ise vöttis seinalt 

oma 3 kivilulsrga püstolid ja asus kontrollima, kas need 

on laetud. At

I {'"'"! 

r{1.{ 

KLE|O. AJAL@ A|AK|BL 1995. 3 {13) 

seda ei nöualitng kirjeldas veelkordselt enda vecnlase 

juurde satturnise pöhjuseid. Dorflich andis möista, et 

ainsaks vöimaluseks on pöörduda palvekirjaga Friedrich 

Wilhelni poole, sest vastasel korral istud sa siin 

seni Luni könged. Rittmeister järgiski nöuaruret ja saatis 

kuurvürstile supliigi, milles palus end vangist vabastada. 

Veel soovis Bask endale reisipassi, mis aitaks tal 

läbi Saksamaa hertsog Adolfi juurde minng kelle juures 

ta oli neli q^stat teeninud. Tegelikult oli see vaid ettekdändeks, 

et p?üisedä vaenlase juurest minema. Arvesnrs 

osutus öigeks. Kuurvürsti käsul Bask vabastati, talle 

anti tagasi hobused, sooviud rcisipass ning paluti kindluscst 

koheselt lahkuda- mida riumeister enda sönul 

meeleldi tegigi. Fnne lahkumist pidi ta siiski maksma 

orulst taskust kinni köik tema ülalpidrmissks tehurd 

kulutused. Selle asemel, et siirduda hertsog Adolfi 

juurde vöttis Bask hoopis suuna Danzigile. Pärale jöudnult 

andis [a endast koheselt teeda Rootsi suursaadikule 

Anders Lilliehöökile. Viimase täpseks tiitliks oli 

Antfussadeur till kciiungen ock Repubhquen i Pohlen. 

Bask rääkis saadikule köik südamelt ära ja sai kaasurnde 

ja suuremeclsuse osaliseks. Lilliehöök varusrqs 

rittmeistri rüete ja kaaskirjaga" milles avaldas arvamusL 

et Bask on süüst puhes. Vöib olla päris kindcl, et rittmeister 

oli taolisest kirjast ise ülimalt huvitatud, s€st see 

läks hästi kokku tema peas küpsenud mitmekäigulise 

plaaniga. Saadik soovitrs Baskil reisida Rootsi ja seal 

endale öigust nöuda. Rit0neistcr astuski Kalmarisse 

siirduva laeva peale. Kuigi kiusatus oli suur pöigah läbi 

kodust, et diha naist ja lapsi, srrus Bask selle mötte 

maha andes endale aru taolise kavatsuse hädaohtliL'lrusest. 

Bask oli külmalt kaalutlev mees ja jätkas seepäraS 

oma leekonda Stockholrni. Eksib aga see, kes awab, et 

ta kavatses end siin kuninga armu alla heita. Bask astus 

uuesti laeva ja vöttis sihi Soomele, kus kavatses üles 

otsida kornet Anders Persscmi lese, et viimaselt le,piurst 

paluda. Rittrneister sai seegi kord oma tahtmise . 6. juulil 

1679. a on dateeritud lesk Brita Hansdotteri lepituskiri. 

Selles seisab muuhulgas, et paljud vöivad imestada. 

milcs nta talle nii ruttu käe ulatasin. slis sündis see 

sellepärast, et rittnteister on alati oltwd minu öndsa 

nrche hea söber... tean, et see önnetus juhtus vastu rittnrcistri 

tahtmist. .4nnan talle kogu südanest andeks. 

lrsk osutas ka sellele abile. mida Lorcntz Bask oli tema 

mehele andnud, kui viimane Taanis vangistuses viibis. 

Brita Han^sdotter ei osanud ise kirjutada, mistötnr rcma 

nime kohal seisab oma käega tehtud pentagramm. Tunnistajatena 

on alla kirjutanud tema vend, Per Hansson, 

kes on oma nime alla tcinud risti ja kohalik möisa rentnikt 

Jean Robert. Enam kui kolmsada aastat hiljem neid 

ridu lugedes tekib tahtmatult kahtlus, kas lihtne ja harimata 

naine sai üldse aru, mida ta tegi. On enam kui töenäoline, 

et kirja sisu dikteeriti Baski poolt, kes nägi ette 

55 

MABGUS IAIDRE 

sedagi, et kohtu jaols vöib niivörd libdalt läinud leppimine 

kahtlust dratada. Vöimalik, et Bask maksis lcscle 

isegi väiksema toetussumma. Köik soe on aga pelgalt 

oletus, sest ajalugu hoiab sünkohal küvalt oma saladust. 

Rittneister Bask oli igal jutrul sernud olulise 

dokumendi, mis kinnitas tema süütusL Alles nüüd irndis 

ta end piisavalt kindlana, et astuda kohu.r ette. 

Esmalt reisis Bask siiski Riiga feldmarssal Heüik 

Horni juurde ja kindlustas snda rqgalet siingi. Selleks 

oli tal ka igati pöhjust, sestjuba isecnescst raskeb diüdisurscle 

tapmises lisandus veel sisulisclt Terna l\,Iajest".6i 

rcsrmine. Seetöttu oli pöhjust karta köige hüemat" 

Köiki asjaolusid arestades jäfü ülc vaid ineücd4 

lilidas Lorentz Bask oli enda kaitse üles ehirrnnd. 

Kohurprosessil kinnitasid mihed tumiseia4 ct lap, 

mine toimus töepoolest önnetusiuhtrnni t"gajärjel. 

Samuti kinaitati, et kummagi mehe vahel polnud valitsenud 

mingit vihavaenu. Pigem vasüpidi - I.orlentz 

Baski ja Anders Perssonit pidasid nende knqslascd lqrrse 

söpradels. Söjakohus kuulas äm ka süüalusc sclc[xre, 

mille kohaselt polnud tcma tegelihrks kavatsnscks ül& 

segi mitte vaenlase poole üleminel vaid see oli tingitrrr 

peataolelorst ja meeleheitest mis haaras ritmeisrit 

peale önnetut lsshr. Kaalukaima cndapoolsc rgurn€ndina 

väiris Bas\ et vastasel kmal poleks rcda Pillau 

kindluses vangis hoitud. t-öpuks jöudis lütte asg pil 

loeti ette kohruorsus. Söjaariklite jihgi oleks Loratz 

Bask tulnud möista sunna. kuid kohus otsustas seda 

karistust mitte rakendada. Selle ascmel pidi rimcisrr 

andma oma poole aasla palga Kuninglihile Söjamcestc 

Majale, kus olid va4'upaiga leidnud vanad, vigssed js 

baiged södurid. Karistns oli karm, lorigi julgelt vöib 

väita" et Baskil oli hirmsal kombel vcdmud- Peale 

köige tähsama, elu, säilitas ta seisusähiskmna vaarcvinlist 

üliolulise aukraadi ningpääses iscgi vmglas- 

Kogu loole vöiks pcaaegu punkti pama lari rnittc 

lyrr:entz 925fti hingel poleks lasrmud vecl ühte vcretööd. 

19. desembril 1678. a, seega vaid kiim'ne päcva enne 

önnetut vahejuhtunit Insterbr4gis, leidis aset traagiliselt 

lorppenud inSident rittneister Baski ja tcma kompalrüs 

teeniva leitnandi Johan Grönwaldi vahel. Viim:ne oli 

paljude lihwäelaste poolt kardetud ja vihatud ohvitser, 

sest ta käitus alluvatega sageli ebainimlikult j^ kipp"s 

södureid lööma. Samuti lilxldqs Grrinwald alkoholiga. 

Tol saatuslikul päeval oli armee korteis ftagnit?is. I-eitnant 

oli järjekordselt purjus ja turneeris, valmi5tqrl.5 

oma käiümisega palju pea.valu pererahvale, kellc jurnes 

ta peahrs. Grönwaldi otseseks kiusuobjelciks oli tema 

vooripoiss, lada ta vandesönade saat€l mönitas. t-öpuks 

käskis ta viimasel saduldada hobune, asudes ise püstoleid 

laadima. Juhuslikult akna alt mööda liünud l-oretnz 

Bask larulis leitnandi vandumist ja mürgeldamist poalt

MAHGUS IAIDRE 

ja osusas minna teda korrale kusuma. Mölema mehc 

vahcl oli sönavahenrsi varemgi ette tuhrud. Baski nähes 

oli Gninwald haaranud mögq mis sdjaartiklite järgi oli 

juba iseenesest tösine üleasnrmine. Ritrneister, kellel 

endal relva kaasas ei olnud, lahendas olukorra sellega, 

et löi leitnandi lihsalt pörandale pikali ja lahkus majast. 

Gönwald aga ei löpetanud mürgeldamist, mistöttu 

Bask ptbrdus tagasi, haaras leitnandilt mööga ning haavas 

teda sellega. Paar päcva hiljem Grönwald suri. 

Lähemad asjaolud tema surma ümber on segased. Igal 

juhul trmdub, et möögahaav polnud ainsaks, kuigi kahr 

lemata üheks olulisemaks, pöhjuseks. Kohtumaterjalides 

seisab nimelt, et surm saabus sa.muti teßte ettetulnudluhnmiste 

tukmusel, millesse lähema selguse toomine 

pole vöimalik 

Vöib kindel olla, et ka väga hrgevate närvidega 

I Vr J- Ilemc. Thc Unredeemed Captive. A 

Family Story fmm Early America New-Yorlq 1994. 

2 Riksarkivet (Stakholm). Militaria avd. II, M 

1354- Krigsrättens vid LiffIänske Expedir Acter och 

Protocoller | 67 E- | 679 . 

3 Vt üih"oralL B. Fahlbotg. Sveriges yttre politik 

lffi - 167:2. Del I IL Stockholm, Göteborg 1961. 

Wited 

KLE|O. AJALOO AtAKtRt. 1995.3 (13) 

mees poleks suuürud pärast kahte lühikese ajavahemiku 

järel toimunud ja surmaga löppenud vahejuhtumit rahulikuls 

jääda. Samas on imekspandav, et Bask otsust^s 

hiljem olukorda kainelt analüüsides üritqda sellest 

aumehena välja tulla. Vöimalik, et ühe tegurina aitas 

teda kindel teadmine enda süütusest. Gninwaldi surmaga 

seotud asjaolude täpsustamine ja kohnroßuse langetamine 

Baski üle tehti ülesandeks madalamale kohnrinstansile, 

rügemendikohtule. 

Siinkohal sulgub ajaloo eesriie rq's. Me ei tea, 

kuidas käis rittmeister l,orentz Baski käsi sdrsi. I(frigs 

eelneva j?irgi onrstades vöib anrata, et suure töenämus€ga 

mli ta sellestki loost puhtalt vdlja.'Suurele ebaönnele 

pidi järgnema ka natuke vedamist. Kindel saab olla 

ühes - neid dramaatilisi vahejuhtumeid ei unustanud 

l-orentz Bask oma elupäevade löpuni. 

a S"ll" kohta vr Mlaidre. Den livländska 

armens fülttag till Preussen 16781679 - planer och verklighet.// 

Merldelande XXXXVI frän Armemuseum. 

Stockholm 1987. S. IIZ-I+2.. 

5 SOl"täigo kulgemise kohta vt N. Vglnrnson 

Sveriges krig i Tyskland L675 1679. Del Itr. Lund 

19lZ S.387457.

I 

KLE|O. AJALOO LtAKtBt.199s.3 (13) 

gI 

Oi gu s tav ad j a kih elkonnakohus 

TOBKELJA'VSSON 

TsaarüQ parunid ja talupojad vöitluses eestirootslaste kohaliku omavahßuse 

pörast 19. sajandil 

Ulekuulatav number 4 vaffis: Minu nimi on 

Anders Feld, olen taluperemees Vormsilt, 41 aastat 

vana, abielus, mtödunud aastal armulaual käinud, möistan 

lugeda, ei ole kunagi kohtulikult karidatud ega ole 

tunnistuste andmrseks effe valmistanud. 

(Lääne-saare rneeskohtu protokollist 1.-3. apr. 1853) 

Kui nime ja vanust mitte an€stada, siis on rjlaltooriud 

isitaat üks 146-st identsest isikuklrjddusest, mis 

vöiksid olla aluseks eelmise sajandi keslgaiga Vormsi 

meessoost elanikkonna kollektiivse biograafia koostanisel. 

Vastavalt Saare-Lääne meeskohtu otsusde pidanuks 

praktiliselt köik Sutnemöisa ja Södeöi taluperemehed 

saama 40 vitsahoopi - seda keeldumise eest 

valida kaasistujaid vasüoodud Vormsi ja Noarootsi kihelkonnakohtusse. 

Eestimaa Ü lemm aakoh us m uulis karisluse 

50 vitsahoobiks. Selle tähelepanuväärse kohtuasia 

lahendus kujmes siiski bistsuguseks - 16. juunil 1854 

Peteöuris välja anfud ukaas asendas massilise ihunuhtluse 

6sise manitsusega - maarahvas peab körgemalt 

poott tulnud käskudele kuuletuma. 

Käesolev kirjutis püüab selgitada saada, lmidas oti 

vöimalik määrata ihunuhtlus tervele kihelkmnale, kus 

varem polnud kedagi kohnr alla antud ega süüdi möistetud 

ja miks seda drastilist otsust siiski ellu ei viidud. 

Millise majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise mudeli 

juurde see intsident kuulub? Millised öigustavad pörkusid 

maailma ühe suurima rügi vdikese kogukonna omavalitsuse 

korraldamisel? Mida pöhimötreliselt uut vöib 

ajalooteadus sellest juhtumist üldse leida? Neile küsimustele 

vastuse leidmiseks peatume rahvastekoosluse 

juures, milles eestirootslased moodustasid ainult ühe 

piisakese.' 

Probleem ja selle taust 

Varsti pärast Aleksander I troonileastumist (1801) 

vabastati eesti ja läti talurahvas pärisorjusest. Feodalismi 

kui sosiaal-majandusliku süsteemi selgroog oli 

murdumas, kuid säilis piirini, mis tagas parunitele jär- 

?k 


hrva ekslussiivse omanöse maale. Muuhulges täheadns 

s€f,: talupcrgadele ihnajäämist äraclamiscks hädavejalikest 

kogukonnamaadest. Möisrle lui köige ffütsarnale 

institutsioonile aga gprmteeriti rnääray affju 

kohaliku halduse üle. 

Maarahvas muutus möimiku ommdist iseseisrnks 

öigussubjelaiks. Selle tulemusena ke*is kohcselt ptuvakorrale 

ka uue kohtusüsteemi loornine. Kohelilcu 

tqendi jurisdiktsioon übendari pmct{use desr lrffrja 

aeslssadg kestnud möisavaldade süslccmiga- Urrc institntsiooni 

rakendamine toimus iima küresti. Seda etrznnarooslasie 

öigustradiSioon oli hocpis tcissugune bri 

naeberaladel (kihelkonnakoosolehrd jm), ei avesand 

muidugi keegi. 

Toimrmud refcrme peab loomulihrlt möima 

einantsipatsiooniperspelcüvis: need hmluvad vahaoemisprolsessi, 

mis lasi oma aja rirae'lmud insdütsiomidel 

igaveseks hääbuda. Kuid kaasaegsctc hürilise pilkude 

ees ei ohud see liberaliseerimine valgusnrssqimdi 

vairnus - talupoeg ei samud vafu*s nagu liny' vaid 

vab&s lati lind puuris. Ta oli jätlorvalt urgcvasti seo[d 

oma härraga" kuigi uut moodi. S€nine mölcmapoolserc 

kohustuste printsüp oli hüljaurd. Talurahva &ohusnrscd 

ja koormised kasvasid, öigused aga vähcnesid- Varem 

kolleküvsed pärisorjad said vabadeks merk^sulajslsks 

isiklikult sölnitud rcndilepingute hinne ga. 

Vörreldes varasemaga fi[e1d-s lepingusilst€cm 

talupoegade rnajandusliku olukona halvenernist" millega 

aegajalt kaasnesid nende prolestid, ses! nagu K. 

Marxi Kaprtalis ütleb, neilt vöeti ära köik vana feodaabe 

öiguskorralduse ga antud garantiid. Patri"arhoal- 

.vrs kui süsteem pidi andma koha töö vabadusele,kid, 

pärisorjus oli tegelihrlt muutunud teoorjuseks2 ja vastloodud 

kohaliku omavalitsux organiteks said möisa 

poolt heaks küdetud vallavanem ja vallakohnr kaasistujad. 

Näiteks Taanis toimus üleminek vabadusele järkjärguliselt 

löplku seßundi saevutamisele eclnes 14n 

rstane ülemine kuperiood. 

Siiski peitus reformides seeme talupoegade möju 

kasvuks ja üleminekuks uuele, tänapäevasele ühiskon- 

I

TORKELJÄNSSOIV 

natüäbile. 40 aasta jooksul kujunes alus, millelt 1860. 

aastail kasvas välja talurahva kohalilar omavalitsuse 

sästeeiu, suurenenud iseseisvuse ja raharendi ajastu 

(eriti peirast seda, kui viimane feodalismi j?üinus, teokohushs, 

ametlikult keelati). J 

Defeofuliseerimine toimus käesoleval juhul paätaimal 

aadlimaal kogu maailmas, mida Eestimaa kahtlemata 

oli. Nagu vastusena neile kokkusulatamisambitsioonidele, 

mis majaniluslikust küljest omas vastavust 

kasvavas rahamajanduses, arenevas kaubanduses ja 

suurenevas geograafilises lükuvuses, nägi riik laiemate 

kihtide ärkavat rahvustunnet; endised riigialamad isevali$slikul 

Venemaal nimetasid end ise kodanikels 

väiksemas koosluses.a Personaalsusprintsiip oli ühiskonm 

organisatsioonilise aluse kohalt suuemal vöi 

väikscmal määral v?ilja törjunud kollektiivsusprinsiibi. 

Mesilaskooslus polnd enam hädavajalik eeldus ühiskonna 

reprodukßiooniks. 

Pögus üIevaadc sellest, hfdas Venc keisririik 

aw alos Euroopogcs läiinelikus Baltikumis, ei anne 

pilti väikestest rannakihelkondadest, krrs juba alates 

keskajast elasid roosi talupojad. Ajal, mil Eestimaa oli 

Roorsi rägi provints (1561-1710/172t), olid selle talurahva 

nauuaal- ja tocikohustused 66t.ilselt rcguleeriurd 

loninglike pivileegidega- Neis oli stuesanrd läbirääkimislrrrlurSr< 

isodate ja talupoegade vahel. Seega omasid 

me* lssuajad asusnrsöigust seni, kuni mölemapoolsclt 

ei olnud midagi muud osustarud Seejuures polmrd 

vöimalik talupoegi üksköik kuidas välja tösta, veel 

vfrem müüa- Tegelikhrses tfüendas s€q et läbirääkimiste 

rrrnmikrrsse jooksmise korral vöisid möisnilard 

muretseda endak teised elanilatd, ning talupojad, kes 

kuulutati vafules ralwalc, omasid vöimalust otsida uut 

isandat.5 

Itdäärava tfütsusega oli rannarootslaste privileegirtc 

kinnitamine L72L. a Uusikaupunki rahulepingus. 

Vaatarnata sellelc, et need talupojad olid samavähe oma 

haritava maa omanikud kui naaberalade eestlased ja lätlascd 

polnud nad siiski pamnite omand - nad olid 

öigussubjektid ja privileegid asetasid nad öigussuhtesse 

monarhiga, mitte feodaalsuhetesse maaomanikuga. 

Praktil€s ffisndrs sec öigust giörduda konfliktsinrar 

sioonides ose Tallinnas asuva kubermanguvalisuse 

poole.6 See töigi kaasa öigusrikkumistega kaasneva 

protestidevoolu kubermanguasutustesse, mis on hiljem 

suurcs osas koondanrd venekeelsesse kogumikku: 

Vafude rcorsi talupoegade antifeodaslne vöitlus i,8. ja 

19. sqjandil- ( 197E). Selle väljaende sisust on vöimalik 

eraldada aimrlt üks juhtum, kus protestid on seotud 

kohalikku öiguorganisasiooniga./ Tänu Eesti Ajalooarhiivi 

vastutulel ikkusele oli autoril vöimalik de tailselt 

uurida köiki 1852.-54. aastal Noarootsis ja Vormsil 

58 KLE|O. AJALOO AJAK|HL 1995.3 (13) 

uute kohtute rajamise ümber puhkenud konflikti kajastavaid 

materjale. 

Autori poolt varem csitatud konnrurpilt kohalilnr 

omavalitsuse arengust, kus raskuspunkt asetus nonnatiivsete 

öigusaktide väljakujundamisele, on näidanud 

konlireetsete maade vahel esinenud väga suuri erinevusi, 

mis on taandatavad erinevatele riigi- ja kohaliku 

omavalitsuse süsteemidele. 

Olemasolev materjal vöimaldab pilku heita millised 

jöud riigis ja ühiskonnas vöitlesid kohaliku adminisrasiooni 

v?iljakujundamise eest ia kuidas nägi v?ilja 

suhe monarh-feodaalisand-talupoeg." 

Eestirootsi piirkondade kohalikku omavalitsust ei 

ole pöhjalilarlt uuritud. 20. sajandi Baltikumi ajalookirjutus 

on tegelenud rohkem eestlaste ja lätlaste kui Eesti 

ja Läti ajaloo uurimisega. Selline röhuasetus oli loomulikuks 

reaksiooniks baltisakslaste uurimustele, kus 

eestija läti ralva ajalugu ei kujutanud endast iseseisvat 

uurimisobjekti. 

Selles kontekstis on vdikesearvuline rmtsi elanikkond 

ajaloolaste huvisfä?irist üsna körvale j?i:inud. Kirjanduss 

leidrb ki.ilt vüteid sellele, et Eesti- ja Liivimna 

talurahvaseadused ei kehtinud Eibofolkz ehk rannarootslaste 

kohta- Lnomulikult ei suutnud ka Jakob 

Bleesi rootsikeelne Lühike eesrirootslaste ajalugu 

(1924) seda ainest ammendavalt k isitleda. Autor konstateerib 

vaid, et eestlastele tehtud enekirjutused ei kehtinud 

rooslastele: nad, pidasid end jritlanab priviligeeindtalurahvaks 

ja ldksid" kui neil oli midagi tdsßemat 

esile nua, htbermanguvalirsasse Tallinnas. P?irast Teist 

maril6s5fia tegi Evald Blumfeldt katse kirjuada 

rootsi rahvusgrupi ajalugu (1961), kuid tollal ei olnud 

Eestis siülitatavad allikmaterjalid talle kÄttesaadavad. 

Seetöttu pidi ta paljuski tagasi pö,örduma Bleesi üldistava 

vdljqende juurde. Orna ttläs 4yaldes Blumfeldt 

muuhulgas rahulolematust, et rootslased ei saanud sama 

kasulikAe vallaasutusi nagu eestlased 1816. ^r"tal.9 

Allilmaterjalid lubavad esitada sellele ülekohtusele tölgendusele 

altematiivi. 

Privilegeeritud talupojad said seega öigusega 

vräta, et konftiltid mößaomanikega olid tdbsti löbirö6güavad. 

Iga ldhem öiguslik söltuvttssuhe parunitega 

sßaldas o htu selle le pri nts i p iaabele vdrdö iguslil*use lc. 

See ilnmeb eriti selgek 1835. aasta materialis.Lo Ajal, 

kui eestlased ja lätlased olid löplikult vabad, hakkasid 

riigivöimud ecsotsas kindralkuberneriga juurutama Eestis 

sästeemi eesseisjaist ja kohtumeestast (Ißhnsleute, 

Dorfrichter), kes olid pärit talupoegade endi keskelt 

ning pidid olema vahendajaiks talurahva ja möisnike 

vahel.ll 

Vormsi talupoegade kangekaelne vastupanu uuen-

KLE|O. AJALOO LJAK|RL 1995.3 (13) 

dustele on möistetav ainult vöidusena s?ülitamaks prdevalt 

ldbirddkimisi pidovate poolte printsirpi, sest rnajanduslikult 

ja sotsiaalselt nörgem pool ei saanud midagi 

vöita sellest ct aina enam talurahvacsindajaid satlus 

institusioonilisse lojaalsuskonflikti. Sunnimeetodeid 

kasaati kindralkuberneri juuresolelal ja nii möndagi 

karistati 60 Lzpihoobiga, luid kasutult, nagu v?iljendab 

juba mainirud kaasaegne C-arl Rußwurm. 

1845 oli Eestimaa tsiviilkuberner juhtinud Balti 

kindralkuberneri tähelepanu sellele, et rootslased ei kÄi 

varemmdrgitud talualvaseaduste alla. Vaevalt on selles 

midagi üllatavat, krma vöimud ei leidnud rannarootslasrc 

alal lorigi palju sarnast kubermangu teistes 

pürkondades 1810. aastatel sisse seaJud omavalitsuse 

algetega. Tegelikult leidus omavalitsuslik algidu ka 

siin, kuid möisnikest koomevad vöinud polnud huvitatud 

teises öigus- ja valirsemissüstesmis kujunenud insritusiocnide 

olemasolust ja nende üle anrtamisest. Au[or 

ei sls tfüsldenud, et kubermangwöimud oleks awestanuci 

omavalitsuslik-uks tegevuseks talurahva salcmist 

kihelkondlihrs kirikuadministralsiomis koos köige 

selle jurnde kuuluvaga ning funlcsioneerivaid külaorganisarsioone.l 

I 

tr ß 

Tuleinuseks oli sce. et olukmda hinnnti kütiliscks. 

Jdrgnes korraldus mujal h,rbennangus tegutsevate 

organite yiiyitqmatuks sisseseadmiseks ka eestirootslaste 

alal, kuid see ei andnud mingeid tagajärgi. 1847 

lmdi kornisjon, mille ülesame oli lähtudcs raurilsrelanike 

olemosolevast majanduslikust tasemest, nende 

vanadest öigustest ja privileegidest ning nende tavadest 

ja harjumustest, välja töötada vastav kohur- ja cnnavalißusseadus. 

Mingisugrnt erilist talurahvaseadust rootslastele 

siiski ei sündinud, sest peagi delegeeriti probleem 

Eestimaa talurahvaseaduse tiiiendanise komisjoni 

pädevusse. Viimnse eesmärgiks oli muuhulgas rars 

garanleerida falupoegade öigus maale ning kehtestqdr 

vastuvöetavad rendilepingute tähtajad. Kahe komisjoni 

ühendamine, mille liiknete hulgas leidus rohkem kui 

üks nöisnik, vüs arusaamisele, et eestirootslasi käsitle- 

ß 

sffi 

takse köiges nagu eestlasi, kuna nende rnajanduslikud 

elutingimused eriti ei erinenud. $ss tzihsndqnuks rootsi 

aladel kehtinud vana valdus- ning läbiräkimisöiguse 

asendamist lcubemrangu muudes osades sisseviidud 

parunite ja talupoegade vahelise lepingusüsteemiga. 

Ei tasu kahelda, et erinevad etnilised talupojagrupid 

elasid sarnastcs ainelistes tingimustes. 12 Siioiu*.t 

on oluline, et ainus praktiline reform, mis osaliselt kohe 

läbi v i idi, sattus vastuol lu mi ttematcriaalsete öi gussuhetega. 

59 

TORKELJAAIS,SO'V 

Vabad talupoj ad feodaals e kohtu ees 

l. augustil 1852 tcatati avalilolr Vcmsi ja No+ 

rootsi ühise kihelkonnakohn sisscscadmiscst.I3 Se[e 

organi asutamise katse oli väga oluline - nü rügivöimudele 

kui balti aadlile oli tähtis luua organ, mis lahcndaks 

pidevaid konJlikte maaomanike ja talupoegade 

vahel miue aga kinnitada vanu vabaduskhju. Kuid vümastest 

ei säaadatud ka p?iris mööda 6;rup ning publikaadi 

sissejuhatusest selgub, et vöimud teqrlsid väga 

hästi, milliste kaartidega nad mängisid: alupoeeade 

isiklikud ja agraaröigused, mis rajanesid nendc eriprivilecgidelc 

ning seadusc jöu saanud kohurotsused lubafi 

säilitada. Kuid salaja oli mängu roodud üks.,;btlzr, mis 

lekitas segadust iga uue jagamise aial koücsclr nrli ka 

rootslasie nladel sisse vüa 1816. a Ecstimaa talrrahvaseadusega 

kehtestatud kihelkomakohus. Sclle 4ellarsio

TOHKELJANSSON 

Kui adrakohtunik löpuks 12. jaamraril 1853 sai 

alustarb ülekuulamistegq saatsid kümme küla (kes olid 

saanud veel uiiendavalt pool nrndi omavahel nöu 

pidada) kohtu ette oma nimismehed (länsmän), kes teatasid 

üksmeelsest otsusest mitte valida mingit kohtuknasistulat, 

lana kogukond ei soovi austada midagt uut, 

mida esiisadel pole olnud. Selgitus, et kihelkonnakohus 

oleks talupoegadele parim abi, ei aidanud ning umbusk 

viiljendns arvamuses: hörrad soovivad valida kaasisnjat, 

kelle suhtes meil puuduks igasugune usaldus ia 

valin peaks ainult ise enda eest va.stutama. ßegi lati 

vöimud ta meie eest ise öra valiva4 ei tunnßta me teda, 

Iona neil on taninglihtd rootsi privileegid-t6 Talupojad 

olid täiesti kindla4 et enda esindajaks vöis tunnistartr 

vaid selle, kellele ise oli mmdaat antud. Kasutades 

tlinapäwa tcmrinoloogiat vöime

KLE|O. AJALOO 

ALAK\BL 199s.3 (13) 61 

kohaliku ähiskonna organisarsiooni eest detailselt jälgida 

loni 1854. rrsta suveni. On feada" et rootsi talu_ 

poegade protestid j?irlorsid ka hiljem. Köige tähelepanuväärsem 

oli ehk Vonnsi talupoegade deputasioon 

Rootsi kuninga Karl XV juurde IS6l. Kiebemehed 

palusid rootsi mmarhil viia nende probleeinid peterburi 

trooni eü.e:" Me ei saa aru, miJ',s Stackzlbergid ei saili 

nteid, nagu nre lahkuls maalt. Oleme seal elanud 

vabade rootsi talapoegadena palju varent lai esimene 

Stackelberg tös'tis jala saarele, ja me ei soovi haju.da, 

vaid elada üheskoos, süs ei ole nii rqske, muidu tuotame 

oma rootsi keele ja rootsi ulflt. 

1866. a vallaseadus töi käsitletavale problcemile 

lahenduse. Kuna see ei sisaldanud möisniku kontrolliöi_ 

gust kohaliku omavalitsuse üle, vöis cuenähtrrd korralduse 

l/nra ki"-ita hanrntasrataste vahel kehtestada ka 

rootslaste alal. OmavaliSus oli nüüd fensi5. kus kesksele 

kobale kohalikus ühiskonnas asusid hallparunid 

ehk kiiresti jöukamaks muutuvad vabad talupojad.23 

Seda madalamate ja pidevalt kasvavate ühiskonnagrup 

pide meelehärrnilis. Uued huvikonflikid ja uus polariseerumine 

seisis ukse ees. 

Iz h e kü tgi ühisk onn a otganisatsio onilise st 

kolmnurkdraamast 

Selleks, €t kokku s6lmida olulisemad niidid käesolevas 

lühiuurimuses, peame esmalt kindlalß teg€ma, 

kas selle väikese roolsi rahvakillu saatus on värt edasist 

uurimist. 

Iäänemere provinsid oma Balti eri.korraga on 

paljudel ühiskonnaelu -aladel oluliseks kontrastiks olukorrale 

Sise-Venemaal* ja vfüesed ecstirootslased oma 

privileegidega röhutavad neid erinevusi veelgi. peale 

selle eksisteerisid erinevused eestirootslaste endi vahel 

ja nende identsed ideed punrnesid porkudes majanduslikt 

tegelikkuse vastu. 

Köiki neid erinevusi saab möista alles läbi prob 

leemide I okaalajalool ise süve enn lüüsi. Peterburgirrcsideeriva 

senati seisukoht madalaima astme kohaliht halduse 

korraldamisest ei saa möistetavaks enne, kui 

oleme selgitanud konfrontasiooni olemuse kihelkorma 

tasandil. Vormsi taluEregade käitumise modivid omakorda 

seletuvad talurahva ja keskv6imu suhete kaudu. 

Kui küsimust kihelkonnakohtu sisseadmise kohta oleks 

jälgitud vaid ühel - kas kohalikul, regionaalsel vöi 

keskvöimu tqsendil - oleks enamus selgitusi saanud 

ad hoc iseloomu ja tulemuste su14fin ei annaks sündmustest 

hoopiski terviklikkr pilti.25 

Käesolevas uurimuses esitatud töleendus [ihtub 

eeldusest, et uuritavat intsidenti käsitletaläe kui sissejuhatust 

konfliktsesse protsessi. Nii, nagu pole vOimalik 

piirata uurimist ruumis, pole vöimalik juhrunut lahti 

rebida ka laonoloogilisresr seostesr. Kui ei oleks nii aja 

kui ruunri kohra kehtivat sirr-sirZni perspekiivi, lr;rts 

näeme hegemoonia eest vöitlemas ühiskonnakorralduse 

diametraalselt vastupi diseid printsiipe, pol eks vöi ma I ik 

TORKELJÄNSSO/V 

otsida ega leida neile protsessidele mingeid töelisi sele_ 

tusi. Vormsi talupoegade käinrmist tuleks süs vaadetrtq 

kurioosumina problematiseerim4ra kihelkonnalaooni_ 

kas ja mitte kohaliku eripdrana kogu mqqd h$lmavas ja 

rahvusvahelises valitsemisorganisasioonide areagus. 

Ühel juhul saab legislatiivseid ürnberkorraldusi 

vöra kui alget suurenevale liberaliseerimisele, teisel 

puhul aga lugeda neid sellele ilmse vastuseisuna. Vördlevad 

uurimused ühiskonnahierarhia erinevate rqsandite 

zuhetest mis niütavad riigi vöimalusi möjutada olusid 

riigi eri nurkades, ennevad uusi [eadmisi mitmcl elal. 

Ajalugu on korduvalt. dcmonstresrinud. et erino_ 

vad öigUstavad ei saa segernrhrlt kevuü eksisrpride. 

Iqatahcs pole see vöimalik pikema ajapedoodi ksrcl ja 

küresti toimuva integratsiooni tingimusis. öiCt ""d r"sp. 

kohusnrsed, vatradus resp. srmdus, ajati siin vabade, 

öigussubjektidest talupoegade ühiskonnakorraldusele ja 

teiseltpoolt täiesti väja kujunenud söluvrrssuhctcle, 

milfuga sellesse süstecmi otid juba algusest peale sisse 

progryrymecritud ldppemanrd konflikrid. ghs esm"Filgul 

ehk ysidi estqmntu paralleeli vöime lcida X). 

sajandi löpu Poola eksperimendis vabcpcal lcgalis€sritud 

vaba "astiffhinguliihrmise soli.daarss nÄol: varEm 

vöi hiljem pidi üks pool selles nn ühiskoma-mgpnisatoones 

köieveos peatre jääma, reine aga &aofana. 

Vöitlus kihelkonnakohtu karsisorja valimise 

ämbcr näirqs, et kohaliku omavalibuse vätjrtcrl'und* 

mine oli tihedalt seotud majanduslike kiisimnst?ga 

Talupoeeade ühisvd äzvrd möimike huvide vastu kujutasid 

endast ehedat klassivöitlusr. Konflikt kihelkonnakohtu 

ümber kulges paalleelselt ägcda vöitlusqa roodangu 

jagamise ümber: ralupojad kaebasi{ cr Sbf,Jrelberg 

kesutab möisas töönorrnide määramisel valctmöö 

dupuud ja katkestasid heinafeo. Seepeale saqdeti ft1[]adesse 

24 relvastanala södur4 kes ei suurnt'd aga 200 

vikatitega varustatud talumeb vashr midqgi erre vöüa. 

Kohale ilnus kuberrcr, kes lcidis ldill lCIhr r.iles möisa 

öige, ralupoegade omaga idenße, möödupuu- K'rid ta ci 

saanud streigi kuraldajaid cnne käIte, kui efi laskmd 

anda kahele külavanemale 100 virsahocpi ning talumees, 

kelle ta samal ajal oli (formaalselt valinrnn) urdä 

ranud kihelkorurakohtu kaasistujakq pi saanud usaldust 

ja oli sunninrd oma postilt Lahkuma.'o 

Eestirootsi talupoegade tugw solirlqnrnstunne on 

huvitav nii sünkroonsest kui ka dialnoonse.st aspelcist. 

Vaadeldava juhtumi puhul ilnncnud totaalset huvide 

ühsust (mis oli ainult ül$ paljudest samastest juhudcst), 

tuleb möisla solidaarsusena feodaalses 'rhiskmnasüsteemis 

ja kollektiivse vastubrstunde erilise välärArsena. 

See klassivöitlussituatsioon on täiesti vörrcldav 

selle vundamentqalss konfliktiga nis hiljem nü m"al 

kui linnas aset leidis. Kuid selle vahcg4 cr süs olid kollekti 

ivsel t väl iaastujad pärit juba reisesr, lrapi ralisrlih$t 

korrast. Talupoegade 56ürbr$u5nrnne oli kasvanud 

uute gruppide solidaarsustundeks, majanduslik areng di 

tömmanud uued rajajmned uur laadi [öö ja kapitali 

vahele.

llli 

I 

tr 

liil 

TORKELJÄAISSOA/ 

Käesoleval juhul on erakordselt huvitav näh4 mis 

juhns Vormsi talupoegade kogukondliku ühtsusega kui 

saar 1880. aastail müüdi riigile ja algas talude päriseksostmispnctsess 

(ilmsel t vöivad kaasae gsete all ikate pohjal 

loodud pilti täiend'# Nils Tilbergi mahuka rahvapärimuskogu 

andmed).'' 

Talupojad anrasid, et uued organid piiraks nende 

lükumisvabadust, nad protesteerisid ja said oma taotlustele 

körgeimalt valitsemistasandilt vähemalt osalise tunnusnrse, 

kuna sealgi ei oldud enam eriti huvitatud 

lokaal- ja regiontalühisko6a juhtimise andmisest parunitc 

meclevalla alla. 

Nikolai I valitsemise perioodil oli lihaam tuua 

a4gn€nte mölsnikc kasvava möju vastu eestirootsi aladel 

kui seda oli 1E55. aastal uoonile asunud Aleksander 

tr ajal. Sel riikliku üftflg5tqmis!rcrliitika varasel 

p€rio"dil püüdis riik suurendada oma m6ju aadli seniste 

ulanslike avtliköiguslike volin$te arvel ning samal 

ecsmärgjl totaalselt unitirseerida kohaliku omavalitsuse 

vorme.- Veflemea ees seisis suur ülesanne - integreerida 

seni ositi hmlcsioneeriv tsaaririik ühseks tervikuks 

ja luua lqpitqlismi sobiv rahvusrük Selle püüdluse realiseedmise 

katsed lquluvad kül ühe teise vöitlusvahekorra 

- riigi poolt keskselt juhirud defeodaliseerimise 

jwdc. Hiljem on sedr, eriti selle köige efektiivserla 

faasi osas, ebatiiselt venestamßel

KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995. 3 (13) 63 

1847. aastast pärinevas Ruhnu kirjelduses pühcnrhtekss 

üsna suurt tähelepanu vabade talupoegade isepäsusele, 

seda ka seoses kohaliku omavalitsusega. Analoogiline 

käsitlus leidub veidi hilj"m, 1855. a. Carl Rußwurmi 

märgatavalt laiernas kirjelduses. Umbcs samal ajal, 

1852/53. a kirjeldas rannaroorslaste irntiu.rtsioonide 

ümber toimunud sündmusi Roosi liberaal ja ajakirjanik 

August Sohlmal. Tema kirjeldus ühtub .,r"16"y31f ihl 

jutuks olnud kohtukonflilri kirjelduseg4 mis ei olnud 

tolleks ajaks veel löppenud ning löpplahenduse tead_ 

mine ei saanud kirjutaja asjasse suhtumisele mingit 

möju avaldarla. Ehkki need ülevaated ei tuginenud 

Sohlmani enda nähtule, vaid vahendasid teistelt kuul_ 

dut, selgub kirjeldustest ometi, et autor eristas selgelt 

endale asustusöiguse säilitanud vabu talupoegi ja ana_ 

lmgiliselt eestlastega pärisorjusse sattunud rootsi talu_ 

rahvasl.rr 

Kangekaelsuse ja teised sanrased epiteedid ning 

rootslaste erinevused allutatud naaberrahvast saab taan_ 

dada nende teadlikÄusele omal aial toimunud vöitlusest 

kunagi garanteeritud vabaduse jä öigusre eest. Ruhnlased 

olid metsistunud läbi oma vabadtse; palri ralurah_ 

vas oli surmahimrus, kui lubari vöörail käes hoida 

nende vrnr6fu priiusekirjade ärakirju; eestlaste tihti 

omapdrane suhtumine ühiskonda aga kiiutati olase 

kontosse,. Need pildid näiavad, kuidas kensasgsed 

cnam-vähcm spont-qnselt hindasid sama piirkonna rahvusggrppide 

erinevusi. Muidugi ei püsa neist andmeist 

tegeliku olukorra emmendqyaks analüüsiks. Süski on 

huvitav nähe, mil määral need muljed langwad kokku 

scni läbitibtamata arhiiviainesest koomva pildiga. 

Olenemata sellesr, milliseid allikaid me ka ei 

kesutaks, ikka on domineerivaks motüviks loninganna 

Ikistiina antud privilecgide kaise. Täpselt samuti, nrgu 

troonist loobunud lcuninganna ise oli nöudnud oma 

is.iku puhul köigi seremoonia reeglite räpser järgimist, 

nii nöudsid ka tema heasoovlikkuse objektiks olnud 

taluJnegade järelnrlijad toraalset respekti kuninganna 

poolt annetatud privileegi iga paragrahvi suhtes. Tegelt_ 

kult oli etikett m.aata suverödni relv vöitluses oma koha 

eest nrcailmas! - """ tsitaat ei vaja erilist muganAamist, 

et sobida ka Vormsi talupoegade kohta. Mölemal 

juhul ei tohtinud sümboli tähtsus hajuda kuna sec ragas 

vaimse ja materiaalse srqatus€. 

Väga raske on kindlaks reha, L-uidas möjutas riigi_ 

vöimude suhtumist meie poolt käsitletavatesse sünd_ 

mustesse mujal maailmas toimuv, näteks käimasolev 

Krimmi silda. Selge on aga see, et eestirootslaste olu_ 

kord leidis elavat vastukaja Rootsi ajakirjanduses. 

Teiste hulgas, nagu ülal mainitud. esitas oma küllatrki 

terava hrnnangLr sündmustele August Sohlman, kes näi_ 

las, et cestiroolslaste majanduslik olukord oli kohati 

nende 

thu.P 

isiklikud öigused trambiti pahatihtijalge 

alla." Vöime arvata, et Peterburis suhtuti muu maailma 

arvamustesse Hillaltki valuliselt - vfüemalt Euroopa_ 

poolsel aknal pidid aknaruudud puhtrd olema. 

TOBKELJAAISSO'V 

Vaadeldav konflilc oli üks paljudcst Eesris 1g50. 

qqslalel asetleidnud rahuhrstesL Surnim ja ürnt,im 

nende hulgas on 1858. a aset leidnud tvlahaa söda. 

Ehkki Mahtras osales rahutustes rohke,m tatupcgi, olid 

need sündmused üldjoontes paljush *-o*"ä: vöimud 

kasutasid samu relvi mis Vonnsil ja menrlri-sesti talupojad 

olid samuti relvastalud vikatite ja harkidega nrgu 

vonnsilasedki. Parunid seisid talupoegade vastu, ktassi_ 

konflikt oli sama. Siiski on sarnasus niülik ia perlik. 

Vlandri vöitlused ldisid 1858. a talurahvasäo'l-"segx 

lubanrd materiaalse olukorra parandanise pAin.f Xals 

ajas ja ruumis sarnast vöitlusL kus samasedgnrpid vöir 

lesid üksteise vashl, omavad lähemat vaarlemiscl raiei 

erinevaid pöhjusi. Kahe ralupoegadq-vasohaku vahclc 

ei ole vöinalik panna vördusmärki.'o Järgnc.,alt h 

menteerime crinevusi yallqserdrrste rahel _ ja nerrrle 

ümber toimunud vöitlusi. 

Vöitlused j dtkuvas, vördlevzs peryrcHüvis 

Baltikumi kohalike vörnude arcngu urnimine 

omab kindlasti omaette v:iärhtst. Kuid scllc&s, e[ nsgrq 

tegelihrlt hinnala siin esineirud eripürasrrsi, nrlcb neid 

vaadala, laiemas vördlevas plaanis. fvfllisrel ceHusrcl 

ehitati täiesti feodaalses pürkonnas ül,es mernlhsuslik 

organisatsioon, kus ühiskonna nmid ja vcmlt läksid 

vashr oma eitusele? Huvitav m vaadelda 

teisle Baltikumi ja Pöhja-Errocpa osadc vahc! krrs talupoegade 

vabaduse aste oli möneti erinw ja hs bidis 

asel samasugune diskussioon kobalihl srtmifüslrersiomi 

korralduses! mis üldjuhul vüs ühlselt toirniva 

seadusandluseni. Möned nätcd sellcst. 

Taani hertsogkondade marskland'idcs vöitbid 

viüketalupojad aastakümneid öigus€ erst cäilirzte o.na 

igivannd institutsioonid. Kuid vörrcldcs Ruhuga oli 

olukord teistsugune. Osalt oli talurahvas rllet Schlcs_ 

wig-Holsteini ä?iremaal nü naa omanikuks hi ka hedjaks, 

osalt said nad peale seisgstckogude sisswünist 

1E30. aastail nrua vöitlusc suhtlis€lt vaba polütilise 

debatini. Selles osalevad jöud tömhsid köigis-eri sunn_ 

dades ning säilirasid olemasoleva kcra. Sce tähcndab, 

et nii kohalikud talupojavabariigid kui ka oadlioligarhiad 

elastd edasi. Selged erinevused väljenduvad sclles, 

er Schleswig-Holsteinis puudus korratik riigivöim ja 

Gutsherrschafi ei tö{unud vÄlja Grundhen"cnoli. 

Meklenburgis, kus tihiskondlikud suhrcd olid klas_ 

sikaliselt Elbest idas paiknevate alade täüpi, ilrnncsid 

palju suuremad materiaalsed samasused Baltihrmiga. 

Seda röhutasid ka kaasaegsed anlüütilnrd. Kuid sün, 

nagu ka mujal Wilhelmi-aegsel Saksarnaal, ei rajaurd 

defeodalisecrimiseks vajalikke ühtseid maakornmurme. 

Vastupidi, liberaalse ühiskonnafilmoofi Rudolf von 

Gneisti suurel määral Inglismaast inspireeriM eüspanekus 

omav,alllsasesr nähti eelköige ohtu riigi autoriteedile. 

Piirid, mida seadusandlus vöis laenata kodanliku 

ühbkonna riigi-vabadest sföriridest,zuruti väga kit-

fir 

TORKELJAAISSOA/ 

saks. Esimest korda juhns sce siis, kui rajahrd jaztrz_ 

nik ise nägi ühiskonnareformide ja eelköige 

soSiaalseadusandluse möädapääsmatust - pärast pohjalikke 

enevalmisnirsi teostati I 89 I . aastal maaomavalitsuse 

pöhimötteline eraldamine möisavalisurst. Ida 

pool Elbet siülisid möned vanad möisavalitsuse funlcsioonid 

veel 1929. aestani, olles kaistud maaomanike 

Obrigkettsrechte patrimonalen Charalaers poolt - ern 

letter Rcst des Uindlichcn Feud,altsmus neben den 

neren Formen der genosenschaftlichcn und auf 

gewähke Orgarc gegnindcten Se lbsverwaltung.3T 

Ptitirdume veel Taani monarhia ja Vene keisririigi 

19. sqiandi löpul tectanrd poliitika vördluse juurde. 

Vene keisrirägi poliitika eesmärk oli panrnite körvale_ 

törjunninc ;ihiskonna lokaalse tasandi totaalse konnolli 

jwresL Sama tehti teoks ka Taanis, kus riigi juhtkmd 

oli teistsugrme lori Kongeiist löunas. Taani Kancellis.e 

püüdlused kehtesta.ta kohe pärast talurahvareforme 

ühtne süsteem räklike pürkonnafmgtidega (l7gI), 

samuti ambitsioonid tsentraalse järelvalvesüstecmi loo_ 

mis€ks vaestehoolekande (1803), rahvakoolide (lg14) 

ja löpuks kogu kohalihr omavalirsuse (1837l+I) üle, on 

küll ajaliselt varasemad, kuid oma iseloomult iisne sarnrss6l 

lenetnrq Balti provin6ibs läbivüdud defeodaliscedmisprotsesiga. 

Teiste sönadega öeldes: möödas oli 

hajutatud. riigi aeg; iihiskondr ei vöinrrd en*m löhestada 

osadeks, rügr hd tervihr programm lcoos selle juurde 

kuu luvaga ootas läbivümisl 

Üsna raske on esir^'t* vördlusjooni ühelpoolt 

jöuka Norra talurahva ja reiseltpoolr Suuremöisa (M4g_ 

nashofl talupoegade yafisl. grmel ajal, kui esimesed 

omasid alates 1814. qzstast hääIeöigust parlnmsadis, 

nuheldi teisi veel möisar-llis. Kui aga vaatleme seda 

argumentatsiooni" mida nü ütrs lari teine kasuas kogu_ 

konna timberkorral.t-mbe käigus, leiame siiski selgeid 

pohimöttelisi sanususi. Vormsilased vöitlesid oma 

p"liste diguste ja omandi ees! millele vöimudc mista_ 

hes seld$miskatsed anrati tösist ohtu kujutavat. Norra 

ralupojad töid oma debattides minevikust esile aurori_ 

taarsed suhted ja püüdsid oma vöitluses pölatud ametni_ 

keriig i vashr luua kogukondlikku organisatsiooni. millel 

puudunuks igasugused sidemed keskvöimuga. See oli 

mingit läkj talupojavabaiiklus, millega oleme käesole_ 

vas töös peamiselt Ruhnu puhul juba kokku puunmud. 

Jättes körvale kornmunaalprogrammi sisu, vöime ir,elda, 

et suhetes rügiga vöideldi kohaliku ühiskonna autonoo_ 

mia eest. 

Köigi siiani käsitletud juhtude puhul on iseloomu_ 

lik ka seg et kogukonuraorganisatsioon tsentraliseeriti 

üheainsa peacalise ümber. Endine lokaalameorik, 

möisnik vöi kälavanem asendati sognenidsformand,i, 

o rdfo re r' i v öi vallavane mag a. 

64 

KLE|O. AJALOO AJAK\H\. t995. 3 (13) 

Eibofolke oli osa rootsi rahvast ja see talurahvas 

viitas pidevalt rootsi öigusnormidele, ehkki konlaeeaed 

vördlusvöimalused olid tollal raskendatud. Ka Soome 

lahest pohjas toimuvaga oli raske ühisjooni leida. Soomes, 

mis 1809. aastal eraldati Rootsist ja liideti Venertaaga, 

ei olnud mingi vöim suutnud lämmatada rahva 

osavöttu kohalikust omavalitsusest. pöhjarnaade kom_ 

munaalseadusandluse jaoks murrangulistel I E6O. aasail 

palusid Rootsi ja Soome talurahva pmlt valitud kiri_ 

kuöpetajad küll end vabastada seni loomulikult nende 

pärisosaks peetud kihelkonnaeesistuja kohalt, kuid 

Soome talupojaseisus oli esindanrd riigipäeval ja oma 

öiguste ahistamise peale vöisid nad ]s2gyata Soome 

senatile Helsingis, kus provintsi elu juhtimisse üsna 

tciselt suh$ti. Sellest tulenevalt olid Soome talupoja

IL 

Wl 

KLEIO. AJALOO AtJAKIRI. 1995.3 (13) 65 

TORKELJA'VSSO'V 

Väted ja kommentaarid 

' 

Aflikkel on varem avaldarud ajakirjas Scandia Bd. 54:1. 

1988.5. 29-54. Käesolevas väljaandes avaldatakse artikkel 

möningare bimetuse poolsete kärbetega. Rootsi keelest tölkinud 

surd. his. Mart Laidmets. 

I 

Kirjutis on seotud autori 1987 välja antud uurimusega: 

Agrarsanthöllets ft)rönding och landknmmanal organisatron. 

En ktnturteclning at' l$}O-talcts Norden. 

' 

K. Marx. Kapitalet. Kritik av den politiske ekoncrmn. 

Första boken. Kapitalets produltionsprocess. 1969. Lk 630. 

Kasutatud väljend pririsorjuseb teoorjuselc on pärit Aleksander 

Loidilt (Vt A. LoiL Rahvas ja rahvus kui ajaloolised karcgooriad.//Meuoo, 

teine raanat. Lk 131). Tearavasi oli 

k4iulislik protsess tollases Baltihrmis juba kaugele ueoenud 

- raha, tootmisvahendüe ja elaAt*ahendiE omanihtd 

olid olernas, sanllltivabad töölisedtoplttölunduses, lrs iy ei 

Ituulu tootntis-r,ahendite juurde naga orjad, pdrßorjad 1ne. 

Samal ajal nad ka ei oma tootmßvahendeid nagu vafud tafupojad, 

kßirööhsed jrc (Vt K. Merx. Op. cir. Lk629,670; vt 

tsaari alamad, kuid nende seisrmd ei ule,lrmud privileegidest, 

vaid söltus poliitika muutustest. Neid vöidi doneerida möisnikele 

(M. Druänin. Artikkel State Peasan*"// The mdern 

E4caclopedta of Russian and Soviet History. Vol 

' 

37. 19M). 

S. Vahtre, H. Pürimig A. Ernpe'l^. Op. cit. Dok. nr 

146. Lk 301 ji. Perioodist 1721-1861 näirlqtrls€ s€lles lih$ 

l1l protesüuhtu. 

" 

On vöimalig et k;äesolev püranrd uurimus 5s6f slrrsks 

pöhjalikumale eestirootslaste balduspralrika uurimisle. Tööd 

juhitäkse Roosi Rügipmga juubelifondi rahadega projetd 

Kommunaab rganisaniaoni areng Pöhiala rahrusrükibs rzames 

9 

C. Roß*o"- jlitab cma 1855. a ilmrmud etDotsrntre€ritud 

perspelr,üvis lissutrmat- paljudes criaevates sdes motd,6te 

erilised insitutsiocnid. Vt Crrl Bußvurrn. Eibefolke oder 

die Scweden an der Kügen Fhülmds 'nd anf Rrnö. Zcrctcr 

Theil. S.417421; J.Bl€€s. Op. cit. Lk28-35; E.Blümfddt. 

Op. cü.Lk 14l-146. 

ka J. Kucrynsky. Geschichte des Alltags des deuschen Volkes. 

Studien 3. 1810-1870. S. 32; J. Kahk, K. Siilivask. History 

of the Estoniar SSR. 1979. P. 22). Viimases käsitluses 

tösteukse esile, et peale relorme oli talupoegadel öigus ise 

otsustada, mida nai tahtsid teba oma täöga - nii nagu möisnikud 

tiiielilorlt käsutasid mea üle (land mei4 7ß* dcin). 

3 

S"[..t, kuidas tuhmded varern vöimus tiiiesi eemal 

olnud gruppide esindajaid lemmati sl5llstmisprotsessi ja seejuures 

koolitati vallakobtutes eelseisvateks üesanneteks kohalikes 

ornavalitsustes, crn mdnld ülevaate Auzust Traat. Vt: A. 

Trsrt. Vallakohus Eesis. 18. sajandi kesgäigast kuni 1t66. 

a refcrrmni. Tln. 19801 vt ka E. Janssr. Cml Robat Jakobscn 

muutuvas aja-s. Märkmeid, pürjooni, möueid. 2. om,'. Uue aja 

nriojooned. 

a 

Vt rahvusteadvuse töusust 19. sai. Balrihmis A. Loidi toimetatud 

Naional Movements in the Battic Coutries dunng 

the 19th Century. The 7th Conference on Babic Sadies n 

Scandnatt4 Stockholm, June lLlj, 1983. // Studia babica 

Stockholntensia 2. Selles kßitleb E. Jansen sotsiaal-majandusli.kc 

suhete mririravat töhtsust eesti rahvusteadvuselc, S. 

Vahtre analüüsib matenaalse arenguga kaasasluü,aid 

dcnogroafihsi muutusi, T. Rosenberg toob vdlja agrurse 

arenguga seotud lcihistumise, E. Karu yaatleb seltsilükatnise 

sotsraal-ntajanduslikku tagapöh1a ntaal, E. latl puudutab 

koohde osa rahyuse tekAztnisel, T. Rnun valgustab alaktrjanduse 

rollt samos protsessts 1a O. Kasemaa muttli*a muustkaelu 

tcihendust. 

5 

Roosiaegsed privileegid, mis omasid süs uuritava rahvagrupi 

jaoks Noarootsis ja Vormsil veel tähtsust, on avaldatud: 

S. Vahtre, H. PiirimÄg A. Einpaul. nntifeodal'naja bor'ba 

vol'nöh Svedskjh kres'jan v Estljadii XVItr-XH w. Toim. 

J Mad.isson. 1978. Lk 329,334. R'hnul oli olukord veelgi 

enlisem. kuna scal oli isiklik vabadus seotud maaomandusega. 

Rootsi üüriskorura- ja öigusliord elasid sirn edasi - 

tösiasi, mis pani imesrama välismaalasi, ka näüeks Fr. 

Engelsrt, hri ta 1880. rasbil käsiils5 saksa talurahvakilsimu$.. 

o 

S. Vahtre, H. Piirimie, A. Einpaul. Lk 354, viide 2, kus 

esitatakse t{aar PeeteJ I kinnitus; J. Blees. Estlandssvenskarnas 

historia i kona drag. 1924 S. 21; E. Blumfeldt. Esrlandssvenskamas 

historia. En bok om Estlands svcnskar. 

Bosättningsomräde. Hisoria. Andra världskrigci och 

överflyttningen till Svenge. Folklig kulrur. 1961. S. 133. 

Rootslased polnud seega rügttalu poj ad, nagu mittepärisorine 

talurahvas Vene ä.ärealadel. Need laoonuornmdi kasutajad, 

kelle seisund oli mh reguleerirud Peeter I ajal ja kellele oli 

isegi usaldatud teatud kogukondlikle öigusi 1a kohususi, paigutati 

nöukogude uurimuses riigifeodalismi. Nad olid seega 

J. Kahk ja K. Siilivask kimitavrrl, et 1810. eqst-te lsfqsid 

armnvad möisoikele vöilallse nörda 11ir11l ka neilt wt-*b 

talupoegadelt, kcllcle teokohuns ple varasem.@ onrt4radade 

jooksul laienerutd, millg all vöib möista vaid roatslasi. 

Vr: J. Kqhk, K. Siüvack Op. cir.I*23. Vrkamnrhs' 14. 

ro 

S"[" iuiärgmise osa kohta vt: Rußwurm. Op.cit.Lk 138 

ü. A. Bogh käsillsf malüiisiskme, hüpole€se F tcocia4 

mis puudrrrevad talupojaüutusi kapitalisnieelsel ajal. Ta t6e.. 

rab esile banaalsust (lk 9), et atud 56tsiealse gnpi edasi- vöi 

trgasiminek sotsiaelmajrnrluslikes srhefss 66 sfufl pejuseb 

revoluSioonide prrhkcrniefu j3 et muutumälü olulotrd yaevalt 

vüs rahulole,matuseni. Et sün vaadelürd rrhmlrves seisis 

f,rrufusf€ eest, gln selge, hid peab meeles pidrmn, €[ mrnrtrrsed 

olid pigem miuemateriaalsr:t kui majmrfirsliktor laadi. Vt: 

Anders B4h. Orr bondeqnen: aalfcskcmcr, h1pueser og 

teorier.1985 

Il 

1835. a regulntiivi5l Vtrmsi tah4ogadek vl S.frlmb 

sou. Frftr fädemejorden till fö'rfiirtem lnd. csti.odsvcoslC, 

bondfolls rymningar till Stoclüotn 181l-1834; mdiv, frekvens, 

personilga kmsekvenser. 1976. S. 31 J- B16 Op. cit. 

Lk 2| E. Blumfeldt Op cit. Lk 141 ji; C. tußrvum. Op. 

cit. Lk 3'74 jj, 383 1j; S. Vahtre, tr. Pürimic, A. Eiry.ul. 

Op. crt. Lk 312, dok. nr 149 (näitab, lnridm Vomsi tahrdnas 

suutis koguda raha ühiskassasse. Vähemust, kes 1853 koelü!sici 

alla kirjutarus protestikirjale, mis oli määratud smrmiseks 

suurvürstinne 146ti, Aleksejermale, sunniti üleiäänute 

poolt mal5p3 selless kässasse 30 höbemünri. Tava kobaselt 

tuli konsensusnöude vastu eksijaid trahvida). 

t2 

J. BLo. Op. cit. Lk 30, 39 ä; E. Blumfddt. Op. cit.I* 

142, 144 jj; E- Jansen. Eesti tahnahva rahvuslilo' teadvuse 

krrjunemisest XIX sajandil. // Ees.i talurahva sotsiaalsed vaated 

XIX sajandil (toim E. Jansen, J. Kahk, A. Vassa). 1977. 

$slb5 näldatakse, et rahvusteadvus juurdus tugevfirini 

ma.yanduslilc.rlt 1öukamas Löuna-Eestis hti vaescmais pürkmdades, 

kuhu kuulusid ka rannarootsi e$ralad. 

13 

See rootsi keeles trükitud Kungörel.se (Teutqawu) on, 

avaldatud ka saksa keeles kui Publicawn No 25 (träkilrd Tallimas 

1852). 

14 

Teadaarure jagab käsitletava talurahva talupoegadels ja 

rentnikeks Kahl ja Siilivask väidavad (Op ctr. Lk 23. vrd 

märku$ 9), et 1810. aastate seadusandlus töi automaaselt 

kaas:a vatem vabade talupoegade keasamise kogu msryl hölrnavasse 

si.lgeemi, lr;rra nüüd surnin nad tööle mößnike maadel. 

Nagu vördlus Noarootsi ja Vormsi talupoegade vahel 

niütas, on see väide liiga lihsustatud. Uued pöhimötted rakendusid. 

kui talupolad ise välise srmni möjul vöi om"l algatusel,

TORKELJANSSOAI 

jäänud ilma privileegidega tagatud maakasutusöigusesr, hakkasid 

lepingutele alla kirjutama. Ruhnu talurahva kohta kelrtib 

see veelgi vdhem. Seal esines, kui seda klassikonflilcils 

pirlda, tüli pasori (pralcikas ka lokaaladministrasiooni juhi) 

ja talupoegade vahel, kes olid otseselt esindatud samas vallavalitsuses. 

$are lcnsman polnud tavaline külakubjas, vaid 

rahva valitud rootst külavanem, lul oli kngukondlik usaldtsarnet 

ning polnud haruldane, et Ruhnu vallakohus pidi onlma 

körgemalt poolt luiset oma vöimub talupoegade vasn (8. 

Klcin. Runö. Folklivet i ett gammalsvenslc samlälle. 1924. 

Lk 48, 16l). Selle nü crilise omavalisuse kohta vt ka T. Jans. 

son. Op. cit hk2.2. 

t5 

Adrrkoht*ik W. v. Taube Eestimaa lalbemerile 3. 

novembrirst 1852; 1852. a l. augu$.i tead^^nde sissejuhatuse 

punlc.2; W ka valisr:möwik Winter I.äine meeskofuule 14. 

aprillil 1853, lcrs t&tetaks€ esile, et talupojad nüüdsest ei pea 

pödrduma Tallint q vaid mdrsan mille juarde nad. Iauluvad. 

(C- Rußwurm. Op. cit. LK 386). Adrakohrunilcrd olid eeskän 

unmitelbs Beante dcr adligen Selbstverwaltung 1a ketru 

St'nsbeanren (O- liie. Das estlänrlische Generalgouverneursarchiv 

aus der *hwedischen Zeit und die geschichtliche 

Erforschung des damaligen Estlands. // Eestimaa rootsiaegse 

kindralkuberneri arhüvi kataloog. Eesti riigi keskarhiivi toimetised.// 

Acta archivi centralis Estoniae. Nr 3, S. 32). Vrd ka 

märkrs 10. O. Lüv kilsitleb ka (lk 63) talurahvamöjulisi noisatohtuid,mts 

seati sise 15. sajandil, lcrid mis sajandi löpuks 

allufad siiski aadli konfollile. Kuidqs 19. sai. varasema.l vallakohtud 

moo&sari. *lle kotrta w ktLinöisches Bater- 

Gesnz-Buch, 1816, g 390-4ll; vt ka Lieflritrdßche 

Baucr-Veror&ung, 1819, S 97-116: J-Bhca. Op. ctt l*31; 

E-Blumfeldf. Op. cit. l* 144; Ä-Traat Op. cit.ftk3. 

'6 

P-tokoll Vormsi talupoegade ülekuulqmises 12-iaanu,ri$ 

f 853 onallakirjut^nrrl aOramnnrnit W. v. Taube jä kihelkomakohmnik 

A. v. Roseoi podt dng saadetud Eestimaa 

hbemerile- 

17 

Jon-rl ds Session der Faländischen Crouvemmenrs- 

Regierung 31. 01. 1853; valitsusnöunik Winel I ääne meeskobrule 

26. veebrsaris. 1853, 5. märtsist 1853; I ääne 

meeskohtu juurdlusprotokoll 26. veebrusist 1853 ja 5.-6. 

m:irßl$. lE53; meeskohtunik von Maydell Bestimea |qrbelmanguvalitstsele 

7. aprillist 1853. 15 aasitat varem, 1837, oli 

olukord Vormsil selline, et Balti kindrallarberner eemaldas 

ilhe Stackelbergides rnöisa juhtimises (panm von der Pahleni 

isiklikku rqortit sisemini.srile vt S. Vahtrc, E. PiirimÄe, A. 

Einpeul. Op. ctt. Dok nr 124). 

It 

t.lä'rg meeskohtu protokoll 1.-3. erillis 1853 (vt S. 

Vahke, E- Piirimie, A. Einpaul. Op. ctt Dok nr 146); J. 

KehI ja K- Siilivask. Eesi NSV ajalugu. 19E7. Lk a9lj; A. 

Bogh röhutab kuivörd tähtis kui ka raske on leida aliiknaterjali 

selle kohta, kas talurahvaratrutused olid ülcstöusrute gntpi 

kollcktärse selnircadt,use efektiks (vc A. Begh. Op. cit. Lk 

ll- 2$. 

le 

Osus langeuri L,ääne meeskohtus 14. mail 1853. 

'" 

a. 

Osus langetati Eesrimar ülemmaakohtus 3. jurmil 1853. 

'' 

Ukaas 16. jurrnist 1854, saadetud Eestimaa ülemmaakohtust 

Lääne meeskohtule E.juulil 1854. 

?2 

J.BI"o. op.cu.Lk3Z- 

23 

1856. a jöustunud Eestimaa Baucnerfa,sung nägi ene ka 

seda" et 1816. seadusatud kogukonnaorganid tulnuhs kohaldada 

ka rootsi aladele (selle kohta vt E. Blumfeldt. Op. cit. 

Lk 144). Kuidas see pralcikas toimus, pole veel olnud vöimalik 

uurida. Olgu veel lisatud, et renditalude püriseksosrmise 

uurimise€a neis piirkonnis tegeleb Jörgen Hedman Stockholmi 

Ulikooli Balti Uunrnskeskuses. Vormsil kercendas 

seda protsessi saare müümine nigile. 

2{ 

Ka vöneldes Leeduga, mida ei saa lugeda ajalooliste Länemerekubermangude 

hulka kuid mis siiski kuulub Balti- 

66 KLE|O. AJALOO AJAK|R|. 1995.3 (13) 

kumi, ilmnevad suured erinevused. Vr A. Loidi toimetatud ja 

osundatud National Moveme nß..., pclss:.m.. 

5 

Vt konlneetseid näit€id autori ettekmdest Pöhjala 5. 

lokaalajaloo konverentsile Slagelses 6-9. augusil l9E5: T. 

Jansson. Fran slnän, via associalioner, till massorganis.ioner. 

Sammannslutningsprinciper och föreningsformer mellan 

Wienkongressen och första världslciget pa rilc- och lokal 

nivä. Kui.t^. samal ajal karskusideed ühiskonnaideoloogiliselt 

erinevates maades vastu vöeti, rt: T. Janssein. Iö och verklighet 

i l80o-talets Nordcn. En och sarnma nykterhetstanke i 

olika stater och samhällen. // Arkrvet, hi$onen, rorelsen. C.G. 

Andra et aL (red). Sven Lundkvis. 60 ar. 

26 

S. V"htr., H. Piirimie, A. Einpaul. Op. cir. Dok. nr 

147, 148; A. B6gh rnärgib (Op. cir. Lk 2l), et talurahvarahutused 

peaaegu erandinrlt on Aailriämcic ruihtavd ripd, sümptomid 

ajas ja ruumß Wllu laicmatest vastuoludest 

ühiskanncs, mis ei ole käesoleva uurimise tulemu$ega vastuolus. 

Siin on jälgitud ajas ja ruumis väga piiratud konflikti, 

millel on erilised pöhjused (vt märkus 36). 

'' 

Taas on sobiv vördlus oludega Ruhnul. Sealsed talupojad 

olid vabad, aga mine ränapäevases möistes üksilcalunikud. 

Praktiliselt kogu töo toimus nagu muugi ühiskondlik tegevw 

kollektiivses ja traditsioonilises vormis ning väljasuulnul oli 

pralCiliselt vörmatu kinnisvara omandada Seespool kehtis 

seega eriline omandiöigug väljapoole oli aga asurkond suletud 

(Vt: E- KI€in- ap. cit. Lk 102); 5amss yüdrtqks ka. srinevustele 

venelasega (lk 94). Ka näiteks hülge- ja kalapüük 

korraldati erilistes se/s-ides (esti sönast seks), Iarid *llega 

liiru- mine ia sealt lahkunine oolnud eraasi. 

D 

m"li*lt .orr reform toimus 1889, lori sti sisse talurahv""sjade 

komissaxi rüklik amctikotrt keslvöimu ja lokaalü'hiskotmr 

vrheinstadFina (W: T. fanseon. Agrarsamh,älles 

förändring och landskommunal organis^tio1. t t

KLE|O. AJALOO AJAK\4L 199s.3 (13) 

Eestija Taani suherc ajatoos cn eriline kohtpea. 

konsulJem Christian Johansenit, esimesel Ta3ri dip 

lomaadil Tallinnas. Tma poeg p4ul Johrnsen (1901_ 

1965), Tallinnr linna-arhivaar ja hiljem llamburgi üli_ 

kooli professor, on andnud väga töhusa panuse Eesti 

vanerla ajaloo uurimisse, mide remr flpilesgd veelgi jäf_ 

kavad. 

Jens Christian Johansen sündis lg6g. aastal Sls_ 

gelse lirmes Seelandi saarel. Ta omandas Kopenhaage_ 

nis ehitusilssncri kuaehariduse. 1g92. eosial siirdus ta 

aga Venernaale, Vitebski larbcrmangu maaparandus_ 

vöi, nrgu tookord

VELLO HELK 

Johansen Eestimaa Aadli Krediidikassa hoones. Ka selles 

kassas oli Dellingshauscn, keda Johansen oma 

raportites kunagi ci maini, üihtsat osa mänginud. 

Johansen vötis oma uut ametit väga tösiselt ja 

andis hoolikalt aru oma tegevus€st. Soome ajaloolane 

Kalervo Hovi publitseeris 1976. easlal tema raportid,' 

mida lohansen ise nimetab väljavötteks konsulaadi päevikust" 

ajavahemikust 13. desember 1918. kuni 29. mai 

1919, mille jair€l ta üle läks kuuanrannetele (Kalervo 

Hovi: Estland in den Anfiingen seiner Selbständigkeit. 

Pnblikatimen des Instinrs für Geschichte, Universität 

Turtu, nnnUn4 Nr E, 1976). Need raportid on säilirnrd 

iiftes toimih Taani välisministeerirmri arhiivis. Vabepeal 

on mul önncsu,rnud leida ka Joharseni köige esimeüe 

raport lZ desemhist- See on hea sissejuhatus 

t€tnt tegevuse hindemisels. 

See amame leidub Tarnr korsulaadi toimikus, sest 

sellc lisadeks on ärakkjad Johanseni Tartr kolleegi, 

irc€ner Johan Hoppe kirjeldrsest kohalpealsest olukorrastja 

tema p4vest nimetrda lsda teenlnste huvide esind"j"Is 

Tartus,lcrna bolSevistlik hädaoht ligines igapäevaga. 

Tarurs ja ümbruskonnas oli lloppe arvates sadakond 

taadast, kes nrngivalt vajasid kaitset- Ta ise oli 

äle 25 aasta Tartus elanud ja tnnrlis hästi kohalikke olusid- 

Selle taotluse läkitas Johansen Taani saatkonnale 

Ilcbingb, last tlop'pe arnetisse nimetrmine esitati 

Taani välisminisreeriumile, kes selle 20. desembril kinniras. 

Vahepcal oli Johaosen 17. detsembril nimetanud 

gop'pe oma täierroliliseks esindajaks Tartus. Juba 21. 

detscmbril jätsid Eesti väed Tartu maha ja Hoppel nrli 

kasutada oma volitusi punavalisuse esindajate juures. 

Nagn tema hilisemast raportist pärast Tarnr hasvallutamisl 

s6lg1$, önnestus trl see bolsevike 2,l-päcvase hirmuvalitsuse 

kestel üsna hästi. 

F-simest raportit iselmmustab olukorra pingelisus 

ja ärevrx. Iohansen lardab elukalliduse üle, on mrnrs 

bollevike edasinmgi p:irdst, kes rüüstavad ja pöletavad 

igal pool, mille läbi bävib palju vdärtusi. Juba kalcs 

nädalat oodati Inglise laevastiku saabumist. Poliitilise 

olukorra kohta märgib ta valitsuse nihkumist vasakule 

ja selle koosnemist nii erinevatest elementides! et ta ei 

uskunud selle püsivusse. Ta nimetab riigilaenu head 

laekumist, Ioctleb rahakursse ja on mures zuletud pangaarvete 

p?irast. Suur on ka tema mure toitlustamisolude 

suhtes, sest välisabi olevat oodata alles kevade paiku. 

Ta palub seepärast kohalike taanlaste jaok abi Taanist. 

Kirjutamise ajal saab !a teare viimaste Saksa väeo 

sade eclseiwast lahkurnisest ja on sellepärast väga pessimistlilc, 

s€st ta ei usu, et Eesti miilis suudals vöi 

68 KLE1O. AJALOO NAKtRt.1995.3 (13) 

tahalcs korda hoida. Raponi pinget tugevdab äsja sisenenud 

parun Girard de Soucanton, kes teenib Eesti söjaväesja 

toob halbu uudiseid bollevike edqsitungi kohra, 

kes vöivat olla Tallinnas 3-4 päevajooksul, kui inglased 

appi ei tule. 

Vahemärkusena seletab Johansen, et tal oli kavas 

anda ülevaade tuleviku arenguvöimalustest Eestis, mida 

ta aga tösise olukorra töttu ei pidanud sobivaks. Ta oli 

juba üürimas kortereid sirmaalt pögenevate taanlaste 

paigutamiseks ja lootis kiirele abile Taanist. Kui ta oli 

amande löpetanud - allkirjagi pannud - tuli röömus& 

num: Inglise laevastik oli just Tallinna saabunud. Selle 

teate sai ta veel juurde lisada, ühtlasi nentides, et Tal- 

Iinn arvatavasti nüüd on väljaspool hädaohtu, aga olukordmaal 

oli veel tösine. 

Johenssni esinene raport annab hea mulje mitte 

ainult ebakindlast olukonast, kus ei vöinud teada mida 

toob järgmine päev, vaid ka tema enda hoialust. Rüütelkonna 

teenisnrses olles oli ta nähtavasti omaks vötnud 

palju ome tdöatdjate arvamisi eestlasle kohta. See 

selgub üha rohkem tema j?irpevatesr raportitest. Johansen 

oli lojaalne rüütelkonna vastu ja anras pidevalt 

Esti nrleviku väljavaateid rüütelkonna peamehe von 

I ilienfeldiga Oma raportites pidi ta aga sellega awestqma, 

et Taa[is valitses vashrmeelsus Saksamaa 

ja sakslaste 

vastu, mille pöhjustasid aastas".lu kestnud vasürolud 

ja ka viimane söda, mille tagajärjel Taani 1864. aastal 

oli sunnitud loovurlma Schleswig-Holsteini sakslastele. 

Baltisakslased ei soovinud loomulikult bolsevikc 

valitsust, lsrna neil ebaönnestus Balti her.,sogiriigi loe, 

mine, eelistasid paljud tmstatud Venemaad oma endistes 

piirides. Selleks toetades Vene valgete vägesid. 

Samal ajal oli neil aga tähtis hoida hiüd suhteid Eesti 

Ajutise Vaiisuseg4 kes hetkel oli vöimukandjaks. 

Johanseni umbusk iseseisvuse kestvusse, mis kajastub 

tema hilisemates raportites, on nähtavasti suurelt osalt 

möjutatud rüütelkonna vaadetesl Ta viütis. et eestlastel 

puuduvat selleks niihästi vajalik majanduslik alus kui 

ka poliitiline küpsus. Aegamööda jöudis ta veendumusele, 

et tagasipoördumisest Venemaa alla ei saanud 

juttu olla. Siis ta soovis, et Eesti tulevik peaks tuginema 

liidule teiste riikidega vöi alluma nende kontrollile . 

Kui Asutav Kogu 19. mail 1919. aastal kiitis heaks 

deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvuses! kritiseeris 

Johansen seda oma ettekandes 26. mail Taani välisministeeriumile 

üsna üksikasjaliselt. Kriirikas on jälle 

näha tugevat baltisalcsa m6ju. Näiteks väidab [a, et eestlased 

olevat Aasiast tulle törjunud välja maa senised -

KLE|O. AJALOO AtAKtRt. 1995.3 (13) 69 

töenäoliselt gennaani pliritoluga - elanikud. Plirisorjuse 

kaotus ja teised agraarreformid olevat läbi vüdud vabatahtlikult 

rüütelkurdade pcolt, kellel enne tuli vöita 

Vcne valitsuse vastuscis. Eesti kultuurilisc arengu väidet 

kommenteerides ütles Johansen. et eestlnsed olevat 

usin, vfüenöudlik ja &rbli, aga harimata talupojarahvas. 

Kdilika balti qadli käiurmise kohta ralupoegade suhtes 

lükkas Johansen tagasi kui tiiiesti vale vdite, aga liriitikaga 

Vene valitsusvöimude kohta oli ta nöus. Ainult 

osa nöndanimetaud eesti infelligensist olcvat taotlenud 

vabadust, kuna teine osl olevat näinud tulevikuönne 

tihedamas ühenduses Saksamaaga. Rahva ennmus oleks 

kindlasti kergesti leppinud saksa möju ja kultuurig4 lcri 

Saksa okupasiooniaegne baldusepq"rrt poleks koos.nenud 

uiiesti kölbmatutest isikutcst. Seda asjaolu, et eestlased 

majanduslikult - ja vöib-olla ka kultuurselt - seisid 

venelastest körgemal seletas Jobansen miü.e rahva enda 

iseloomujöuga, vaid ainuh nestrsajandeid kestnud saksa 

möjujöuga. Ecsti .,.äcd völgnevat omn edu bol5evike 

vasnr vaenlaste kokkuvarisenisele ja Soome abile. IIefkeline 

olukord olevat kaoo:line, teel karqstroofil., 1or1 

Eesti valisus ei muuda oma surmda vöi välisvfuud 

loobuvad sekhtna-sl. 

Selle olukona all mdtles Jofrmscn eeskätt Asutava 

Kogu poliütkat. Ta iseloomustas selle koosseisu väga 

vasalpoolsena, peaaegu bolßevistlikuna, ja oli eriti 

mmes maaeforrni p?irast. Juuli löpupäevil kirjrrtqs ta 

Taani Välisministeeriumile, et selle ebaöiglase ja tehniliselt 

väga halva scaduse vastuvötrnine täbendavat 

katasuoofi Frsti pöllumajrndusele, hävitadcs eesti 

rahva moraalimöisteid ja rvatavasti p6hjusredes suurt 

usaldrmAtust välisrnaa äriringkondades. Tema nryales 

pidi nende konalikult majandatud möisate tükeldamine 

kaasa tooma väga negatiivseid majanduslikke tulemusi. 

Johan-seni arg 'mendid meenutavad möneri neid väiteid 

mida veel hiljaaegu kasurati "hisritilötavate" kolhooaide 

ja sovhooside lilsldrmi5c vastu. 

Johans e ni e sime ne raport 

WUOHELK 

Feab ka seda anrestama" et mnrcfela rcgelihrlt 

kaotas Johanseni ameti rüütelkoma teenisfirses. Ta 

""6$ tqgasi 1919. aasta löpul, pöhjendades seda asjaoluga" 

et tema tööandja - Eestimaa Aadli Klcdütkassa - 

pärast agraarrcforrni, oli sidunud cnd partciliselt. Aga 

eks olnud ka Johanseni varem avaldatud laütika. mis 

suurelt osalt tugines kohalihr aadli argumentidele, 

poliitilise taustaga? 

Johansen oli j?ithrvalt skeptiline F-sri sdgviku 

suhtes, lorigi ta aeg-ajalt pidi noönma, ct t-ir esialgsed 

aryamised paika ei pi.l^nud. Tema raportid F.sti 

Vabarügi algaaasarclt sisaldavad möndagi huvitaval - 

eriti iseloomushrscd Ecsi polütihre kohra- Aga rrccl 

1920. aasta veebruaris krhtlcs A Konsmtin Päfsi vöimetes 

ja eelistas Johan l-aidoncri kui rügij,'hri. Sana 

eesta dsßsl'nbris raporteris Ia juha diginccslc suureilevat 

polütilist küpsust. 1923. aasta jurrris avalrlrs ta löp 

likult oma usaldust Eesti iseseisvusele. Ta püüdis alati 

olla objelrtiivne ja oli väga l,rF"lae dblmaat - leda 

vöib koguni nimeiqde idealistiks" sest ta amct €i fomud 

rql|e grili$ m^jandrrslikhr kasu. 

Ta*ni tr.rmisrrc fa;51.it de jwe 1921. aasta vcctr1ads. 

J.C. Johanscni teened kvalifitsorisful rr'h rnn dip 

lomaatilist tegs\rust jätkamr. Aga ta jäcli e,'lssi paleafa 

aukonsuliks, mis oli Taani Väliministecriumile odarrm 

- kuni oma sunnani 1929. a. Tcma lcsele määrati l2(Dlrooniline 

aastapension, tookord vfudus see Thmis töäüse 

poole aastapalgaga. 

Jens Chistian Johanscn F Eirna pcrdmd olll 

tihedalt Ecstiga seourd. Teura lastest m pcalc 4idoolrsestpoja 

Pauli tähelepanuväärnc tätar Ingcborg (189G 

1986), kes kirjut " rca ecsti-ainelisi rmame, mis ilmusid 

taani keeles, osalt Edith Paid€ri varjunime all. Köik 

nced on enam-vfüem autobiograafilistc sugc.mcrcga ja 

kiieldavad mitte ainult perekonna omavahelisi srhtcid, 

vaid ka Eesti tausta. Nendes dokumentaalset laadi kirjeldustes 

peitub huvitavaid üksibsju. 

Rik s a rki ve 1 K s b e nho v e n- U den i g s mi niste ric t 1 90 9. Ff . 5 2. Do ry at. T6lge. 

9. 12. Sai allakirjutaja kätte lelegrammi oma ametlsse 

nim€tamisest peakonsulina Tallinnas. Kohe lepprsin 

kokku konsul Brossega ajutise triöjaotuse suhtes, 

kuni tapsemate instruktsioon ide saabu misen i. 

Samuti meldisin end kohe ajutise Eesti valitsuse 

välisministeeriumis, teiste riikide konsulaatides ja Eestimaa 

rüütrelkonna esindajate luures. Eesti siseminister, 

tu 

häna Peet, on juba korduvalt külastanud peakonsulaati. 

Tanu Eestimaa aadli kediitkasssa eestseisuse vastuüJlelikkusele 

on konsulaat saanud suurepärased ruumid 

sama krediitkassa hoones, kus ma ka seniajani olen 

tiiölanud. Abiliseks konsulaadis olen ma ametisse vötnud 

ühe daami, kes valdab saksa, prantsuses, eesti, 

vene la inglise keelt ning kes koha hakkas vötma taani

l 

ri VEUO HELK 

kede tunde minu abikaasa juures. Kohe esimestel päe. 

vadel vötsid kontakti nöu ja informatsiooni saamiseks 

kaheksa taanlasest pögenikku, kes on pidanud jätma 

1ah.3 orna maiad ja kodud. Möned neisi on ka majan_ 

duslikult nii hatvat järjel, et on hädavajalik kaaluda 

vahendeid, millega Taani riik saaks neid abistada. Ma 

palun sellekohast informatsiooni koos raha ülekandmi_ 

sega, mida on vaia selleks juhuks, kui osutub tarvitakuks 

toetada nende ülalpidamist vöi nende reisi Taani. Ses 

:uhto peab silmas pidama, et sün praegu valitseb sel_ 

line elukallidus, mida Taanis vaevaltosaäkse ette kuiu_ 

!eda- Näiteks maksab 4{E grammi leiba üle 2 riigimarga 

p sarnapaliu vöirt 18 marka. (Lisatud äärele): Mul on 

@enekde peavarjuks kohe üürida paar möb_ 

lsitrd korterit 

BoEevikud bngivad iärjest €dasi. Nad sersid eile 

Tdnnast urües In Wr kaugusel, Tartust umbes 50 

km idapool ja raudtee sölmpunktist Valgast ainult 20 km 

amat- Nad jätkavad ka edasitungi Fliia suunas ja on 

19* mtiöd*ud Kruspilsisl Otukord on järelikult vdga 

tösIE- Bol5€r,ikrd rüüstavad ja mörvavadigal pool, kus 

nad edasi ürngivad ja seal hävivad nii väga iuured väätsed- 

Taanlased Narva-daüt on juba JaanuO raskete 

kaoüge osdiseks- Kdikide selb pürkonna taanlaste 

kohta on teada, et nad on oigel aial salt välja pääsenud; 

aimrlt valitseia Bardrami ja tema abakaasä iohta pole 

rningeid teabkt Ingtise laevastil*u oodatakse siia Tal_ 

linna juba kdrs nädatat aga see pole ennast veel nädanud- 

Fcdütilise olukorra kohta Ees[s tuteks märkida et 

seevalitsus, mis moochrsta[ novernbri atgul, ligikaudselt 

oli radikaal-kodant'*u '"4osnrga, 

"g" far"ri seca on 

nihkurnrd vasalule, nii d seda praegnr vöib iseloomus_ 

teda m66dukatt sotsiatisüikuna. Valitsus koosneb siiski 

nii erinevdest elementides! et ta vaevalt saab praegusd 

kuiul p{isida Kas areng läheb paremale vöi vasa_ 

kule, söltrU peamiselt sellest, kas inglased tulevad vöi 

rnitb. {utine Eesti valitsus teeb praegu riigilaenu (sisemrst) 

30_ mdjoni marga ulatuses ;a öreldjse, et seda 

laenu v6eEkse vfua paljq nii et valitsusel pole vaja 

kasutada aQul kavatsetud $ndust. Valitsus anivat valja 

ka oma gha miile tagatiseks on söbralike valiEuste 

dep@d. Üt

+ll 

DISSERTATSIOONID 

BIBLIOGRAAFIA 

Vene-Rootsr majanduslikud suhted ja Nawa kaubandus a. 

I 66 I - I 700. Dissertatsioon ajalookan

Eesti NSV entstiLklopeedia märksönastik. üldaialueu. pro_ 

1ekt. fKoost J Konhs, H Ligr, H. piirimäe 

1u iA ianuua.l 

Tallirur" 1964. 5l lk., tab. 

Ctpeiuaeruc lllseum.t flepeuecnt HteuHbb ropronlno pocoor c 

Ee:roro Ha Earnuicroe Mope m rropon noaonrnre Xyll n // 

Tegnot .loruralloB uropoü naylnoü ronrpeperrurrlr tto ncropr{n, 

aroroirfiKe, ßbxy u nur€parype Cranwruancxrx crpaH n Onr 

rrnrurmd. l\foana, 1965, 17

si.i 

;i 

Ht' 

ffi 

rS' 

s 

]l, 

Tartu ttlikooli finantsidest XVII sajandil. ll TRü 

Toinretised, | 97 4, 31O, 3 8-64, tab. Jooneahme bibl. 

Pean.rc: OuHaHo; Taprycrom )m{Bepo.trera s XVll Ee$e 

Zsfass.. Dre Finanzen der Tafticr Unirssitjit im 17. Jh. 

Trade and a$arian development in the Baltic provinces l5th 

- l9th centuries. Tallinn, 1974. l8 p., tab. (Academy of 

Sciences of the Estonian S.S.R.) Foctnote bibl. Co-authors: 

Doroshenko, V., Kahk, .f., Ligi, H., Tarvel, E. 

Rootsi riigi ja Eestimaa finantssuhted XMI sajandi teisel 

poolel. // TRü Toimetisd, lgl-g,4St, 3.33, tab. Joonealune 

bibl. 

fuznng: Illrfrpuum, X tDrnancoarc orlquenm uex-ry lllr 

uüeü u 3crlsHarrer: so aropoü noroürrtte XVil KF 

Summan,: Financial relations between Surcd€n md its pro_ 

vince ofEstonia in the second balfofthe lTth c€ntury 

Rets... Angemrann, N. // Ilansivhe Geschichtshlätter. I 9g I 

99. 184. 

Ütitootist Tartus XMI sajandit. ll Academia-Gustaviana. 

| 632- | 665.4 cad enr i a Gu s tavt>Caroli na. | 69U17 I 0. Näituse 

kataloog Tartu, 1974, 5-9. 

Dre Rolle des llandels und }landelslcapitals in der 

schwedischen Sreetswirtschaft in Livland irn 17. Jahhundert. 

// tlansische Sbr.lien. 3. Bifgerturn-Ilmdelskqtital_Städte_ 

btmde. Wetnar, 1975, 7G.85, Tab. (Abhandlungen zm 

Ilandels- und Sozialgescbrchle, I 5. ) 

tlber das Verhaltnis des Geldes rrnrt der Naturatprodukte in 

der Staatswirtschaft Schwedens rm Balikun des 17. 

.lahrhunderts. // llpoSaeuu pa3Bnrufl Omla-mnrua u [arrr{r:uu& 

lra B crpanal 6a.moiu. ,lox.rnau ncropmecxoir rcoflqreperurü. 

Taprl', 1975, 1'79-210, ra6,t 6u6l c20l,-210. 

Payroraru trpnrenexus 3n€NTpmroutnucwnelunori Telrxmn 

rJrF a&Lnun rocyüpcrneüHffo xornicrna 3crnffi,ull{ B rrepron 

lrteroioro roqrorcr&l s XVll He. ll (iaururascf,a.rü cbopm, 

1975,20,1-21, a:t llorcrp. örön 

Resünee: Elel:tronrvuti ka$dmdse tulernusi rootsi vöimu 

pertoodi Eestimaa rügfurairndrrse q15.j1aisel 

Q(VII sa1. ). 

Resunö: Resultatcn av tillämpningen av elehronisk dstrleknik 

Iü snall'5 6y statshushallmngen i Esttand under det 

5vspskn herravaldet pä sextonhundratalct. 

Rcz.: Harder-Gersdorff, E. // Ifunsische Geschrchtsblätter. 

191't.95.242. 

l4cropnn []Eerffr,l. Mmna: ]hyra" lg4.r.rn I mlep;xaruur 

Füp*o, L llexpacor, lA Bropoü conenxorüBe!trlrü ctrMrrr*rlrr, ucrcpfiots [l_13 anp. 

1978 n Mocxne]. /i Cranaunaranrn c6opru,or, lglg, U, 213. 

218 

Rennü : Det andü sovjetisli-svenska histuitelsyryosrer 

Ikrusi coners(G{Dtffitri cr{iru@ryü n

ilil 

ucmpun, aKoHoMr{Kn, _qm€parypu tt. rBHra Cranaruawq 

crpan lt (DnHanHan Teerlcbt noN,,rarron l. Tagry" 19g2, 107_10g. 

-Kas 

XVII sarandil 1a X\itr sajandi algul osatr Tartu rtlikoo. 

15 eest: i.eett? // Keel -ra Kirjandus. 19g2. 9, 451-157. Joone_ 

alune brbl. 

- T3rtu uiv€rsrtets grundande - en etapp I desvensk

Kuidas Rootsi aial kontrolliti kirikuöpetaiate eesti keele 

oskust // Keel ja Kirjandus, 1992,7,409412..loonealune 

bibt 

The cultural lnterconnections ofthe educatronal activity of 

Bengt Goüfried Forselius. // Die schwedrschen OstseeproviDzen 

Estland und Lrvland im 16.-18. Jahrhundert. 

Uppsgla. I 993, 3 I 7-333. (Acta Univ Stockholmiensis Studra 

Baltica Stockholmieruia. I l.) Bibl. 68 ref. 

The use ofthe Estonian language dunng the Swedish nl|ie. ll 

Die schwedischen Ostseeprovirzen Estland und Livland im 

16.-18. Jaluhundert Uppsala. 1993, 367-382. (Acta Uruv. 

Stockhohniensis. Studia Baltica Stockholmiesia. I l.) Bibl. 6l 

ref. 

Einhifung. // Die schwedischen Osseepromzar EstlmC 

ud Livl^md in 16.-18. Jalnhundert. Uppsala, 1993, 9-ll. 

(Acta Uliv Stockholmiensis. Strdlä Baltrca 

Slockhohlen$a. I l) 

Kaasautor: Irit. A. 

Rootsraegse Tartu ülikooli osa kultuunsdmete aengus. // 

Eesi ia Rootsi = Estimd och Sverige. J6llinn, 1993, 4&54. 

ill.Bibl.12on. 

Uckso pä s,mska: Det sveosllida Tartu Universlets 

bet"vdelse i de hün:rella konlallernas dleckling. 

Esilands litterära ffi,indelser med Ncrdeu - ftm hedeohös 

lill siälv

Mötteid ja tähelepanekuid NSV Liiür ajaloo eksamilt 

[Vastuvötueksamrd TRU-s] // Nöukogude Kool, 1963, 10. 

741.,741 

Kaasautor Erineson. L. 

Kas ametniürrng on rrliöprlasele valahk? ll Tarfi Rrikllk 

Ijtrkool705.l966, 15. 

Mönurgate sotsraalpstlhholoogiliste momentide anestamisest 

öppetöös. // Nöukogude Kml, 1968, 2, 85-89: 3, lUl7l. 

Jmnealune hbl. 

Alaloo töe 1a öiguse teener. lRudolf Kenkmaa 70. 

sünnipäevaks.l // Edasi 6 02 1968, 31. 

Kaasautor: Vahtre, S. 

Dotsent Julins lvladissoni [70] juubeliks. ll Ed^si 23.08. 

1968. 198. 

I0O asstat Paräsi Ksmumi. ll Kalendgr 197t. Tallfut!t9?0, 

53-55. Jooneahue bibl. 

MAnineaid probleeme XVII sajadi In$ise kodolihrs 

revolntsioonis. / l{tiukogde KmL 19il, 10,740:74, ll, 

815-818. Joqealune bibt. 

Diplomitööde planeerimine ja retsenseerimhe,// Körgeura 

kooli pedagoogifa küstutrusi. Z Tarht, 1970, 45 4. 

Paräs teel Kommumile. // Fdasi 17.-20.3.1971 - 63 46. 

Ac&nia Gtstoüana asutarnise ajaloolisest tagapöhjast // 

TareRäklik ÜIikmt IT.,Z4.ILI9TI, 37-38, ilL 

Acdsria Gastoviov raiamine- ll Tafir Riiklik Ülikool 14. 

0I.19,72I, ilL 

Aadanra Gutorriaru majant+us1i1g$ olukonagt ll Taftrt 

Räklik ÜIikoo\ 14.M.1972- lL-r7. 

7) pole rn6nele mehele mrdagi /Jaan Konks./ ll Edasi 

tLtLtyTz.zgo.. 

Professor Jaau K@ks, noorsrgu ja noorus. - Fotoga. // Tarhl 

Räklik Ürikml 15.17.1972, 36. 

Küidas Tartust sai tilikoolilirm. // Nöukogude Kool, 1973, I , 

76-8O. Jooealure bibl- 

Acadenra Gustovianast Gestsvo4arolinarrt. // Tartu Riik- 

Iik Ütikml 30.11.,7., 78.12,l9TJ,34-35. 38. 

Virs uurimrsprobleemi ttlikooli ajaloo algusest. (Löppenud 

ajaloosessioomlt ) // Tartu Riiklik Uliliool 30.03.1973, 10. 

lcademio Gastavo{arolira tegeluse ajaloolisest taustast. 

llTalrl Riiklik tllikool 18.,25.10.197.1,31-32, iU. Bibl. I 

lum. 

Acadmtia Gastar'otarulina. ll Tartn Riiklik lllikool 22. I I. 

4 , 13., ZO.lZ.l974, 36, 39, 4142. 1ll.; 10., 24., 31.01, 7., 

1402., 28.03 , n.A5.t975, l-5, 14, 25.,23.0t., 6.,20.02., 

5 03.1976, 2-3,5,7. 

Hiiumaalt Rooma etrk antiikajaloo taaqsitnd /Märt TZlnava 

kandidaadivaiteki4ast./ ll Tartu Riiklik ülikool 31.05 1974, 

18. 

Nrmed muutuvad arvudeks- arnrd könelel'ad. /Rets.: Vahtre. 

S Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmerl ( I 782-l 35 8). 

Ajaloolisdernograatiline uurimus. Talhnn, 1973. // Edasr 20. 

05.1975, l17. 

.lcademia Gtstaviona asutamine. // Horisont. 1976. 12. lG 

l9 ill. 

Par,ulqrhe rlopru paGoru ;l4cloprqecrr,rü Kpyxo( CFIO/. I 

Taprymrt rucylape'mnnwi yHr{Bepclrrer 22.10.1976. 36 

n38t. 

Juubitar on Lydia Roots. /70. stlnnioäev./ - Fotoga. ll Tüttr 

tuiklik tjlrkool 23.04.1976. 16. 

Alma marer Tartuensis. Lti,triülevaade Tartu Rrikliku ülikooli 

ajaloost ja tänapäevast. /Ö Ehngo, J. Kalitsa, V. Lengr. H. 

Metsa, E. Piirimäe, iL Püssa, J. Reirnandr, L. Tnklianti ta R. 

Veidernanni kiisrkqade alusel koostanud H. Palamets./ 

Tallinn: Valgus, 197/. 84lk-, ill 

Alnw lvlater Tartuensrs. Kparrnü o6mp npannom n 

nacmsnerc TlY. /Lla oürose pyrom,rceü P. Berfuemanna 

It lft-uns" B. Jlema. L N4erG- L II*ns, K llocca, fl- 

Peüim'rua" JL Tpnrraur u bL 3:nrno clcmBu:t )C lhlanre,rc. Ile 

pemtr c 3c'roHcroro-/ Ta.rum Ba-uryc 1977.96 a st 

Kui rektor illikoolis kolnras rnees oli ja kaerte ecst 

raamahrrd o*efi. lAcademia Gustmtranastl // F{orisont, 1977, 

I, r5-rz i[. 

kus tegfsesid miüre rnaa kultlllrilukkü lähud 

professorid [Academia Gustm,ianast.l // Horisont, l9Tl, Z, 

18-20, ill 

Professori4 kes kiksid ajalukliu... // Horisont" l9Tl, 3, Zl- 

25. Jmnealurn bibl. 

Kui tudengikanödan1s vg.1 puust hööviiga igast kandtst iile 

lasti. // Horisont, l9Tl , 5, 22-24, LIL. 

1üil5 fallinnast ei saanud tilikoolilinna. // Honsont. 1972. 

7,24, ldl. 

Kas Taft1 Ptirnu vöi hoopis Rüa? // Horisont" l9Tl,9, ZG 

n.in. 

Kui öprpejöud olid enamastr rootslase4 üliöpilased aga 

sakslased. 

// Horisont, l9Tl , 12. 2l-23, rll. 

Kui tilikool Pärnu kolis. // Horisont, 1978, 3, 22-25. rll. 

Ptirnu - tilikmli lootuste lißI. ll Horisont. 1978. 5.25-27. 

iu. 

Kui söda nöllas anam kui kaks aastakilmmet. tülikool 

Pöh.yasöja 

ajal.l // Honsont. 1978.7,22-21. rll. 

17. sajandi tudeng // Horisont, 1978, 9, 22-ZS, ill. 

Kuidas tudeng riides käis ja ära elas. ll Horisont, 1978, 

12, l8-20, ilt.

Kindlate traditsioonidega uut otsides. [Ajalooteaduskonru 

j,9::fusteserusesr.l // Tarru Rirklk ü[k;i 

(UTU.) 

15.09 1978, 2j. 

Kaasautond: Lrgi. H . Valsurer, .I 

Araloohst uhelt aialoolaseteelt 

fprol ]Ierbert Ligi 50. 

säruriprievalis I - l. aprill 1632. fi/likooli avam:se väljakuulutamrse 

Edasi 

päev.] 

1.04 

// 

1982,74. rll 

, ll . 

Fotoga. tl Edasi25.' i0 I 97g. 245. 

*Lrivrmaa 

Ate€na, nus Ema.iöe 1i;fs5 gilmitsef .,. // Honsont, 

1979,5,lcl8. ill 

Kui maaiieeles luuletusr tehtr ftlhlooli kastandilie ja 

öppejöudude luuletustest ja ajaiooalastest töödest.l // Hoisonl, 

I 979, 7, 2UD.. ill. 

Naabernail ja lnia5 maailmas flartu tilikooli kasvandike 

osast Roorsi kriltuu-rloos I // Honsonr. I 979. 9, 2G2 f . ill. 

Ralrvavalruslajarl. readlased- krlarul-ud. . f.Acatlemia Gus_ 

Iat,iqn lasvandiliud ] /'Honsont. 19g0.2. ZUZ.,ltt. 

Öpp"roo kcrraldusesr Tartu ü[koolis XVII salandrl ja XVII 

satandr aleul. // Nöukogr,ao Kool, l 9gl, 5, 52_;6. Joonealune 

"ql! I 632. psrmesre ühöpitaste unmatrikulecrimine. 

li Edast 20. 04 1982, 90, ill 

l 

30, jluni 1632 [Gustav II Adolf krlraas altr rl]rkoolt 

mrsi.ir-ituleasuta- 

l // Edasi 30.06 19g2, 148 

l5 olroober 1632. fAvatr Tartu ulikool.] // Edasi 

I 982, 

15 

238. 

10. 

Terna head nöu on meil *g"li tarvis [hof. J. 

aasterc 

Konks S0_ 

l - Fotoga. // Kodrunaa I5. 12 I 98j. 5d 

lco l-cesnrenr g0 lAutond p Arisrq IL piiriuie, 

.r. soorar, 

M. lort, 

L. stolorir.; y yg s..;;;;; . FoLosa. 

TatuRüktik 

// 

tilikml 16 04.1982, 

__Uliüpilarc labi aegade fAutond piirioäe, 

IL, palarrers. 

H. Adste p.. Mtl A, Jfur, M, *r-, f ;;;ä;fi; 

ttuliool i{.09.1982.25 

Aastal l6i2 sai lrytust tilikootdrnn tl Katgrds- 19g2. 

-faiiInn, 

1981,69-74 

Ttrtr! ülikooh asutaruae /i IEKSA kglenrkr 19g2. Tallinn, 

I 98 I . .10-12 

. 

-Yngoh alguseegarte tabrisr otsi sölrnimas // Sirp -ia Vasar 

23., 30 10. I 981. 4344.ill.: 22.01. I 982. 4. 

,-llna nurer'i sur:re /350 / sirnoipieva tulehlt. /Artikleid./ 

Juubehr.ntusi hrleb pal1u. hofesior lletmut piirimäe pani 

/.{tryl 

nf 

ajaloo uihtsamad dnnr,mirl/... il -IÄui1itlik 

Uliliml 30.01.1981. 2. iU 

P-. 

,l*t, 

öunryuu, T Sürn@n, U., püdmne, IL, 

Nömmrli S, Ahrmaa. A.. Ernirs. V. Kod;; .;u 

rlt**t. 

/Jögera raloomst prmt teadlasfe rneenutusl. Ufes tqf ,uunua 

T. Sumets it./ // Punalipp l9 I l. t 981. 13,i. rll 

-K^rt: Neuloru öpetus Trrusse iöudrs. // Honsonr. I9g2. 

5 2l-25 6.20-22. ill Kaasauror Lluni$c. ü 

Polirtrhse r'örrluse törnbetuules. [tliliool aasrarl l69G 

1699 

I // Honsonr I 982, I 0. 3 t-33. rll 

- Uliliooh botaanikaara ra-iarnrse plamid. [17 _lg sai ] // Eesti 

Loodu.. 1982 9. i5{-559. ill B,bt. l.{n;r 

Petnue- O ttonrnur rxHop.dHlt,borarurqanorc ea:e 6 fgp1.1 

u n flaprp i \\'ll . uaqa_re \\lll na- c 620 

Sunnan Plans l'or ihe fourldrtlon of a ,nrr.ef,sttt botamcal 

garden p.6L2 

Piru:rirgr /lPiirimic; H Eellugu ffanu ulilooir ralamts€ 

lLTil:.lrausrasr I Ertas. to . tq_:: . 2 ._t-r 1.198: l: 

1.1-18.:0-2t 

-lil :l -k"h alatugu [Tartu ülikooh aialugu ] // Edasr 

2503 1982 

69 

llarrnp lUlananaa 19.1+19g5 [n ruanori.ar.] // Cxtlrnuuaaoixn 

c6opux, I 9gj, 29. :26 

I|Rü a;alooteaduskoma professor Sulev Vahre 

sastar€./ - 60_ 

Iologa . //Fde5j 6.07. l 9g6, 155. 

looli 

.Eesti 

algus Pöltsamaal. // prrnallpp l-7.L2.tg-7g, 

il. 

l4g. 

Skafinevisrika Eestis. //Ilorisont. l ggg 3,2&30. ill. 

Kur vallutati Bastrlle 200 aastat Suure pranrsuse 

lutsroonirevo- 

algusest. // Kalender r 98s. Tati;, iöt-'ä'. ts_so 

Pruuh. T. Bestunaa 1940. aastal. Vestlusnng. Vahtre, 

Anl i. 

S.. 

Lrsi, H. piirimÄe, 

fl., Liim, -rar"i,r,'-ül al n?renberg, f 

l\4. , 

Jly:, 

Laidre. M, taur. rra, 

lt 

26 07 

Edasi 

1988. 170. 

Suur Pranßr'se retohils' 

12, r Gr2. 23. rX, I 3, r Jff:iji 

lrinapriev. 

// Aja purss' 

r e8e' 

Terror - Sure prantsuse revolutsroonr enhue fenomen. // 

Vrkerkaar- 

1989,7 77_gj 

200 aaslat Suure hantsuse rer.olulsiooni algusest. // 

I{.07.t989 

Edasi 

t6l 

Kas .tarutiand ohd autult Turgr södaresed, 

artül.ie Pöder. 

[Seftdtuseks 

E. Le. , 

it Ata Pulss, 

13.1/ 

1989 

Arapurss. r989^,;l;u'-*d 

-Eestr u'koorr alalugu [Deß i 919 - _- ] r.. // Horisonr. 

-.v,rJqt.. 1989. t>e2.4 12 l- , 

2. rll 

I9I9 

_ 

iihloolilrandu. Iar:u: r.öi val.vuaal. r/ Ul*cx 

3 

l 

li-t9 

I9g9 

-\ttntnnn'. l9l9 Un:r.ersrn educa::or. u_ Tartu irr arr@d 

Pelt('.xe:;glg eurxee cr-pamaanre e Tapn rr-r,r ral.öen:,n. 

.tt, n 3crcruur 

.^T*^llt_l lF ! nepxo: oT lo Lf,p,etHnil 

l€q,clpr'ürü, 

s ,ruu 1.. l,rng1*a, d_Tor{lln :_i C,-1J.05. 

1989.9' t0J 

3 

t

Ce"mcroe xmnücrrc xt lpeilerla urrlpn' ,/ Cnrrrrar 3c,nrrnn 

1605 1989. il3. 

Trre.mr ronr Gseplo* fu, //frmcmr 3closnr 25 . 

26.05.1989 

t2t-r72 

fl) rm rrolraoro HattrfraJ&ilxo yttrtpffr€ra n Tapry. l, 

Corrrms 3clonnn 28. lZ. 1989, l5L n-r 

On tahtmsi, on tegijaid [Akadeemilisest Baltisa]sa Kultuu_ 

n Seltsrst.l // Horis@t, 1989, I l,19-20. 

Histqy of the Estonian educational s!.stem. // Estonia and 

Tarhr" Tatrr 1989 7-lZ. 

IGasaUg(: t.iim, A. 

Tartu Umversity. // Estonia and Tartu Taftl 19g9. 23 2g. 

tab. 

IGasa*orTaruul, V. 

Ilistory sf the Estodar efrcational syst€rrr. // Estonia & 

TaftL /Tartql 1989 - 7 -lZ. 

Co-aüc Lüm A. 

Taür Uriy€r:sity ll Frrrofül, & Tartc [Tarnr,l lggg, Z3_Z&, 

6. 

Coau*q: Tamul V 

Uuaaurc ajaloo öpeamise üldhci&sftmlides? // Ieeio 

88, 1989. 

Äidi*iairec koulutrs on olemassaolon e rellytvs. lTarton 

yliopismubi*oria*al // pro Estoma 1989, 

l, 5jf ,'k-uv. 

Aldcsaader 

LotL | | F dzqi Z.lZ.I9g9. 76. 

Irxtervju prufa'ssm Helmrlt hdmäega [rahvusüükooli 70. 

aastapaeva tähistamisestl. // ülikool, I9g9, 4, 9_16. 

Summary: hercie$. with prrofessor tlelnsut piirknae. 

kfass.: Intenrieur mit Professor Helüut pürimde 

I{ärg*in Eesti NSV arhiivide ja arhüvinduse olukorrast. 

[Aüond: Kaja Altof, Jtiri Kivimäe, Enn Tarvel. Tiit Noor_ 

mets. Kalu ldyand, Rein ttrdme, Ktillo Aryakas. lfelmut 

Piirimä,e, Aae! MEst, peep pillakl // Edasi 2g.02. 

19g9. 50. 

Mrs aastapliev rneil otr? iRahvusulikmli aastapaev l. dets.l 

l/ Eesti ühöprlaste Selts lg70-1990. Albun. tO. Stoctirobn- 

1990, 135-r37. 

Professor Paul Aristet mälestades. i.02. lg05 -2.OZ.lgg0. | | 

Ronor, 1990, l,8-9. 

Ocksä pä sveItska Tilt minnet av professorpaul Anste. 

Haridus ja an. töpperraksust körgkoolis.I tt Edasi tg.l2. 

t990.292. 

Ajalooteaduskond [öppimisvöimaluste tutrnrstamine abitunentrdele.l 

// Universitas Tartuensis 23.03.1990, 9, ill. 

.lTt:t aeg Eestis. [Ajaloolaste sümpoosion 5.{. nov i991.] 

// Kleio. 1991,4, 56-57. 

Sunrnnry: Swedish age in Estonia. 

Körghandus Leedus aastail I919-l940. [öeslav Mandinskase 

doktoriväitekirlast.l // Kleio, 1991, j, tbt-tO:. 

Sunnan : Higher edtrcation 

in Lithuania I 9l 9_ 1940, p 126 

Some basrc conceptions of History Teaching in Estonian 

schools Its past and present. i/ Geschrchtsbilä rn den Ost_ 

seeländcrn 1990. Srockholm, 1991, 153-160 

Professor Gtrstav Ränk - Tartu illikmli audoktor. // Klero. 

199t,4,53. 

Aleksander Loit - Tartu ülikooli srrrfoft161. ll Kleio, 1991, J, 

65 

Libi kolrne okupatsrooru. [Kogumiku eessöna.] ll Tarnr 

tllikmli ayaloo küsimusi. 25 Tartu, lggl, 7_g. 

.Lko tn English.. Tartu Uruversrry through tluee occupations, 

p.9-ll. 

History ofthe Estonianeducational 

systenl // tllikool, 1991. 

t,26-35 

Co-authoc Lüm, A 

Tartu Umvers(y. [A stnrt History.] // Universitas Tartuensis 

706.1991,20, i[. 

Co-authc Tamul, V. 

Faculty of History. [A short rwieur.] // Universrtas Tartuanis 

22.1l.l99l, 34. 

Ajalooteaörskond- [öppimtsvOiurahrste tutnrstamure abi_ 

turiotidele.l // Uruversitas Tartuensis 25.03. 1991, 10 

Rootsi aeg Eestis. ftJlevaade _.nov. Taftts tormuva 

sfnpmsiuni eUebnnetestl // postrmees 

5.I L I99l. 255. 

ja 

_A.yalooöpenrs tthiskoud_ Dishrgsiooae ja amtlusi (eriti 

Pöirjamnartee) . l, -2. I / t{aridus, tggZ, Z,O+: i. g_t :. iU. 

lu *,y. 

: Teachrng hutory. 

re3l)Me N_vpc Hcrop,ür rr o6uecm. 

Saksarna ja Austia 17. sajaudi tr poolet ja lg. sajandr 

alq{ 

furuxrd Saksarnaa ja Austria ajaloost. Z ifariaus. i SSZ 

6.37-39. 

Summary: Gerrnany and Austria in the second half of the 

I Tth cenhry and at the beginning of the I gth century. 

Po?* I'epnarus n Af,c{plrn no uropoi;i ronoBrfie )(!,tt ra 

qa:re 

na_ 

XYIII serog- 

ja 

__Valgustus 

valgustatud valitsejad Saksamaal ;a Austrias. // 

Haridus, I 992. 7/8. 5 I-53 

Summary: Period of enlightement in Germanl, and Austna 

and the monarchs of the time 

--Paa-r neatirtki Pöh3amaade alaloost. pöh3arnaad 15. salandr 

löpul, 16 sajandi algul. // Haridus, 1992,i,4547 

Summary: Some facts about the hrstory of the Nord.ic 

countries, p. 63. 

Pöhjamaad.16. sajandi teisel poolel. // Haridu. ßn, rc, 

4647 

Summary: The No,rdic Countries in the second half of the 

16th century, p. 6.+. 

luroopa kultuuri rajamaad. 

'Frontiers [Kuttuunajaloo konvererits 

of European Culture" Aberdeeni rillkoolis 

Sotrmaal.l // Looming, 1992. 2, 284-2g-. 

I rI 

l

I 

ffir 

ffiu; 

':ir , 

d*t 

i 

ffi 

ffi, 

ffi 

$r$ 

ft #; 

Professor Georg von Rauchi srälestades. llKleio, 1992,516, 

9t-92. 

Sunmary: Commernorating Georg von Rauch, p. 9?. 

Valiku al'sed ajaloo öpctamisel. // Öpeajale Leht 22.08. 

1992,32,6. 

Aialoo kontsentrilisest öpetamisest l! Ögalate L€ht 22.08. 

19,,1, 

32, 6 

Rootsiaegse Trtu lllikooli tähendusest Eesti kultuuri- ja 

teadusloos. Aulaettekande teesid. // Untversitas Tartuensis 

30 l0 1992.30 

l)esröe, Napoleon ja Bernadotte. [Rets.: Selurko, A. 

Desrröe Tallinn, 1992.1 //Postrmees 1.09 1993, 199 

Tartus ilmus 'Klero" - ajalm a.takiri. // Eesti Pji€valeht 13. 

01. 1993,3. 

-'Kl,eio" - aialoo ajaliin [ 1992. a.5/6 numbri uvustus.] // 

Opeta-1ate Leht 20.02.1993,7, 3, ilI. 

"Kleio" - ajaloo aialirri. /Tutvusurs./ // 1 ;entnrc 9.02.1993, 

16. Hüunua 9 02 1 993. 16. 

Mrs oli Neeva kaldal enne Sankt Peterburi nirmist? Vastab 

TÜ a-ialooprofessor Helmut Piinrnä€. // Posr;mees 11.05 

1993.107. 

Eesti ja pöhamaade kulhuri$hted. /5.-'7. v&r Espoos 

tom:mud rahurwahelisest serninaist./ ll Postimees 

16.02.1993.39 

Saatesöna. // Ecsti koolinoored vabadusvdifluses. 20. 

veebruaril 1993. a Ta-tu Ülikooli aulas toimrmud Eesti 

Vabmügi 15. aastapäevale pühendatud konversrtsi 

materlalid. Ta'tu. 1993, 3. 

Aiastust 1a ajaloost [Prof. f,. Piirimie mötted äles 

kiriutanud Karl o Frurli I // Pütrapaevaleh 1 2. 10.1 9 93 . 227 

Känigsbergi ttlikooli ruubelil Bonnis. // Kultuurileht 

251i.1994,41.6.ili. 

Noored ajaloo käänuliohtadel. 1Rets.: Sivers, Famv de . 

Suna. kui oled veel nso1. J6llim, 1993./ // Postimees 

7.01 . 1991, 6 

Pretmrad ajaloolise aususe eest. Anti tätte Anhur Puksowi 

preerniad. // Postrmees I 8.04. I 994- 89, 6. 

TOIITETANUD JA KOOSTA\L,D 

Arrrs(reo.ualusr eropba Bo:rHil,n unercux rpeclun n 3cr 

,rmuuu \\lll-XlX nu C6opurui ror(yuenron" Cocr. C Barrpe, 

L llurpmrr:. A 3finnayaL floa pe.uaxuuu IO. l\{aru.rccona 

l'a,uuH. 1978. ß3 c (Apxunnoe \lrpaBrrenue np.r Cl\l 3CCF. 

Uerrrpa-ruuroi roclaalrrneHruni HcropHqeoirü apxnn 3CCP. 

Tf) r llolcrp. 6u6,r l4rennoü u reorpaQuqeouit ytiainr€Ju{. 

Tercr ua p.\coioM. HeüeuNoM tt uBercxolr frrbItca\. 

Tartu Ülikooli (.Acadenia Gustat'ianar Senatr protokollid 

1632-1656 I 1632-1634. lKoost. tlk. ja itorrunent A 

Terurg. Vast toun. K. Noodla, H. Piirimäe ,'Tartu, 1978 144 

lk., ill. (Paäli cafi ones Bibliothecae (Jniversirati s Li r I era ntnr 

Tartuansis; 4.) Paral. Titel Konsistoriumprotokolle der Unrversität 

Dorpa:t (Academia Gustoviana 1632-16561 Parall. 

tit. Comnentafii actorunt Senatus LJntversitatis Tartuensis 

(Acodeniae Gustavunae) ab anno MDC)OOil usque sd 

annumlvnXLYl. 

3ronounqecxue 6ßü ilex.ry Poercü u lllneunet r XVll n 

.[oryraenru ru] @BercKrD( apxunoB. /Konnesr. tl .rxxyilenrau 

Ufl4A 3CCP cocr. LA. Ihiprtro/. It{oooa: Crwoalu, 

1978.296'c /Axaler'rus Hayx 3CCF. fmsroe aFxBHoe 

l,4aBreme nplr Conere Mr.nrucrpos ffi. lllsencus 

t:opoleBtrafl aKalleuHfl crlooecuocTu, uctoptu tt .upemocreri f 

ocympcrnefl Hbdr apxun lllnnor/. 

Paal titel: Ekonomiska tööindelser mellan Sveriee och 

Rr ssland rurder I 60G'talet. 

T€ring, A. Album Acadmicm der Unir6silä1 Dorpat 

Cltrtu) 1632-1710. ,/Vermtw. Red. dcr Finleitrmg Hehsü 

Pürimäe. ÜberseEer der Eiafühnrng Felir Kibbemann. / 

Tallinn: Valgus, lg8/'. 52'7 S., ü. (Staathche fJnygr.siüi1 

Tartu Publicationes Bibliothecae Univetsitotis Lrnemrant 

Tatntensis;5 )Bibl S. 397416. 

Dre schqedischen Ostseproviucn Estlmd rmd livlmd im 

16 -18 Jalu'h,mrl.rt. Ilrsg. von Aleksmdcr Loit rma Hehut 

Piidmäe. Uppsala, 1993 435 S.m Tab. (Acta llniuersiralis 

Stockholmiensia. $trrrlia BaltiB Stmkhohiensia. 1 I . ) Bibl. 

in den Annrerkungen. 

Iesti ltlikmli algus: Trtu ülikmli uuestir*inrl rahvuslilikmlina 

1919. Dohmcntide valimik./Koost. E Pürinie. 

TMr,l9%. l49lk. 

Craunmranol c6opwnc= Skriffsr om Skrndinavien. 23-33. 

IOm peaanop X Ifurynrrc.] Ta:rmr lE784O. 

Ilelmut Piirimie kohta ilmunud artitlid. 

Kad, L. Kaks doltrritla vüs kmdidanri Flehrt Pärinäe 

kaitses a_ialoodoktori 

kraädi.l I I Fdast 20.6.1974, l4l. 

Ataloodoknor llelmut Piinmrf - Fdoga ll rKcdtrotln 24. 01 . 

t974.30. 

Itrelmut Püimäe 50. - Fotoga. // Trm Rüklik üli;kool 5.09. 

I 980. 23 

LIgi, Heö€rt. Ajaloolase aiatähis. lProf H. Pürimäe 50. 

süruugi,evalis.l 

- Fotoga // Edasi 9.09. 1980, 207. 

TRÜ aialooteaduskonna prodekaan prof H. Pürimae I'aliti 

Uppsala llikooli audolloriks. // Srp ;a Vasar 12.03.1982. 11, 

l5 

Edusanlnude eest töös ja TRÜ 350 luubeh puhul sar 

medal 

"Töör'apruse 

e€st" Helmut Prrrinräe //Edasr 

14.09 1981. 212. , Tartu RirkLli Ulikml 24 09 1e82.26 

KaH. A. C flpucy:xaem,re rapy6exruoi uoqernrü 3BaHHu cffir, 

cr(r.ru yqenbol. /O ut@. X A- Ilxüpn ß, KoM! trtrtooultr{ 

creneub noqeruoro norTopa nayx Yncamocoro yuunepotrera- 

Cxauauuanalrü c6oplrux. 1 983, 28, 213-21 4 

Resunö : Utlärdska utmärkelser till sovietrska lbrsllue.

Piirimäe, Helmut. ll Tartv Riiklik-u tn*ooti öppe-readuskoosseisu 

biobibliograaliammesri k I 9.14- I 980. Tailinn. I 9 g7. 

4243. 

Teadsernees Lmusanrelt. [Jaan Lukase interquu prol. 

Helmut Piinmäega.I /i Punalipp 4.05. 1989, 5 I . 

pnlamets, Hillar. Uuest aastast wt. dekaan [,Alaloe 

teaduskonnas prof. Helmut Pririm:ie]. ll Etlat 2Z.lZ. lggg, 

293. 

Auhinrad Leonart Merele ja Hehnut pnnmiiele. 

[H. 

pildrue 

sal A. Pulisovr tbndi auhinna 

'Tanu rihkooh ayalugu". I 

eest.l // Sirpla Vasar 28 04.1 989, 17, 4. 

14. apr. 1989. a "Eesti Prievalehe" 

teateil mäii,ratl Lerunrt 

Merele ja Helmd Piirimihle dr. Arthur hrksovr auhind 

tear\s.ike tööde eest- mrs kisitlevad Eesti aralueu eJrne 

lT2l. a-l/ Loomin& 1989,6 839. 

Palamds. FtrIlar. Ajaloolased valisrd uue dekaanr /Helmut 

Pänrud. - Fotoga. // Universitas Tarnrensis 12.0I.I990. I. 

Proti=sor Piirimae 60 aastat - Fotoga. // Universrtas Tartu- 

.xrsis 31.08. 1990.21. 

Hdmlü Pürim:ie 6O. // Ronor, 1990, 5, 15, portr. Ocksä pä 

swnsla- AlIk-: Kolleegid Talluurast ;a seltsikaaslased 

Kupp, Frants. B. G. Forseliuse Setts kogub;öudu ja laienda! 

tegevust [Suur lgratsi Jaagg medal Helnllt Piimnlrele.] 

// Opef4iate têht 30. I l. 1991, ,18, 6 

Pürimä€, FIelnuL //The Baltic Srqtes. Tallinu, Riga, 

Vilnius- l99l-Tl 

Esurrsk profeswr pä Vistv$esOk- // Gottads Alleüarrda 

5 06.1991. 

l28. 

Intenlr.ru Uppsala iilikooli audolüori professor ttrebm$ 

Pirmaega- fKrisitles Katri Raik.] // ülikool. lgg7.. Z_ 6+70, 

iu. 

Kuungad ja tnikkalid finterquu Helrnut pririm:iega üles 

krrJutanud IIIar Salmon-l - Fotoga. ll Tartu postrmees 20 10. 

1993, 9 

p'urmrae, Hellnul aJaloos on köik korduv. parter alalugu oh 

vdltsi:ngute kogum ja dognade kontsrtraal flntervtuu ljles 

krrJrfrauud K. Prno lir Postrmees 18. 12 1993, 192. 

SUMMARIES 

EXTRASWEDISH TAXES IN ESTOMAAND 

LIVONIA IN T'HE ITTH CENTURY 

Helmat ptirimöe 

The time of the .swedish empire was 

many 

a tme o, 

-wars. Estonia bei n g part of Svüeden 

-h part 

adlo-uää 

of the 

ä 

war exgenseslExtra taxes-;äe ievied 

ever neoessary. 

wh;: 

Exüa- taxes have Ueen-mänüoneo-ih 

trFtqry stu.dies, but so far tine attätL-n-ü"'üän päiä 

whether 

iä 

.those exüa taxes werC öitectä-anct 

arnount 

what 

thev carne to. The auhor äi Urü-faper wrtes 

*"ut !l,p imposrtion _ano 

oynänii6- öi-üiö" special 

Laxes.. His study is based on irre tactuü rn'äienar 

Swedsh 

br tnä 

NatronalRccount tiäoki i" ti.,ääiäätion of rhe 

Estonran History Archives inTärtu. -' 

The first extra obligation to be foilowed in 

wqs 

Estonia 

the guartering obtigation impäseo in 1ffi6.-Mö;i 

extsa taxei were &used. Uy Üre 

rrere 

äarä-öf *ai;'tne tares 

colleded to matntatn-anO.prwrOJ tnäüoops 

the.necessities, 

with 

to buy horses t6i t'riäääin-eiy, 

fortifications 

to ouito 

and for nianv otträ ödöä;'?"re wers 

-extra taxes for other purfrses toä, tbiäxampfe ttre täi 

lg-"lflllgls (162r), trie iäi," k*p üfr n-äroyar oor- 

oer clmmtsslon at Vastseliina, the'tax' armed. 

reensbuction 

at the 

ol the Academy at eamu tnä'crownln[ 

tax of Karl Xl and others. 

-_.. lt_ii 

a typical fegture that many 

grew 

of the exra 

to 

taxes 

beome regular tax€s In timä. ManV äxtr. 

imposed. 

taxes 

i n war. conditions .baä;; ;ä';äü; 

were 

that 

colteced 

thev 

for theoming yeii n aavää. Tti€;'i;i 

l.f-FS maintenance or üre. cääry, ä Hrit-jn^.xrra tax, 

p:={9 a regnrlar anlyat tax in f6gr. Ontv bart ot tträ 

gx.was Wgttr tg provide sustenance for ürd -'restwls 

ävafy, - 

taken 

äiä 

inby thecrown granary. 

The taxes were mosüy cottecteO rn qrain. At first 

rye anq barley were equail! asieo for,"uüiTom 

onwards 

ro76 

the d-emand |g:ryd was mucn mää'irpo.t"nt. 

Other foodsfufü, inctu_drng be€r, were also asked for, but 

11 smdter.quarltities- Exträ taxes usualty m.Oä 

tew 

up 

or 

o,ifyä 

onty a ferr tenths per censt of tlie wFo-le 

of 

amounr 

taxe-s collecGd in nä penoJ. ft,älj,iäil 

years, certarn 

however, when the ainounls "ig;äin';äücba 

extra taxes 

as 

were much targer than ür"ä;;*tä 

collecGd 

of gran 

as regular taxes. 

,^__ -lujl9. 

the Great Fâmine_o_f 1695_97 

rean 

of absolutetv 

harvests about 70_000-75 000 peopieäiäär'sä 

va[on And yet, rn 1697,.wiren tnäFämrfre-oää its most 

919:lfg_fr_"lt in Estonia, over r+e7ä oüs-nä öi were shtpped to Helsinki and riiää 

Lribeck_ 

Professor Helmut piinmäe, D_octor of 

Hpqd 

History is 

gf rhe History Departrnent ät-fäiiü-Uniuärsrtv. 

studen ts 

His 

and cot telu es dedicäie ti.r ü;;uä' 

Prof 

ä;;Kt"iä,1'i; 

essor piirimäb,-to m a* rrl s ö-Sur'oi Ä- äniLr"*y. 

STATE, IA,NDLORDAND ORDERS INOLD 

LIVONIA- ABOW THE FORMATION OF AN 

EARLY MODERN STATE IN TH E BISHOPRICS 

IN I,IVANIA 

. pörtel piirimde 

, . The medieval system. of power rested on feudal 

lu]Slgn:of 

rrghts. add oorrgatrons. 

power 

In Modern 

ts 

Trmes 

vested to the stäte apparatus.-ne 

Modern Times 

eäiy 

are araracleriieo-6y ä;ä;";"rn 

power which 

state 

is divided berween tndsoJeräää 

hlgher estates. 

and the 

The sovereign ,; äitr;.-ä jäo'ä..ronr,. 

rate 

.political .tnitratrve and eiercrse äJm,nirü"üue 

iot, the_ nobility 

cont- 

to act as a reguiatrnö'änääao,t,z,nq 

force.. Most s ru ä ies .of h is tory or päitiöäi. üüä 

uvonra 

";;;; 

are devoted 

öiä 

to the förmdtion of meoräüäi-politüal

struclur€, startinc ",il_tt, 1,3ür_centtny, neglecting the 

llgnses ot rhe later_periooi. earty 

r6'äöbäi'jne 

modern strucrure or 

of power 

re 

waJbäiöriuä ä tä 

öiä;,ü$ 3'Ii3l",'" l?i!:, gf 

grant imporiant +"tn1;',*Ar;5u 

oonce_ssiqr" r" rääiüäT_#öLn,""o ,rr_ 

:l5._l:-cording to rhe OocurnenG"rÄäiri;6'"F rtr fteir 

3i"il3ii?q3o?["iüßffi* to lsk ror ür€ cö-önt or thä 

sen tali vJJöi',rdffi?r,Tff*LHff ,llU, :t"$:;lm 

oo\€red üre ex.an cÄe'^t T, 1T .Ficrri 

opposition of the vassals stoureo JööTrä process 

tgptaqns the üoops ola;93is.wiq-#;d;;i 

of 

ne drrect subordinatiqr. 

roops 

ot 

in 

power 

t|e tänätol;-.Tüä 

atso in the ton-tirbs - 

was oual 

gng 

tanooiä-trä'riä-iünr 

feuds into.his tand property 

of brin- 

ttve, 

ff 

oourt 

ää-k;äiädminisba_ 

and polic 

ffi.*i#$*$Fffiq$trffi 

new political strucürr 

Hi'#li 

msrte ljvonia.. These_new pditica'i'fröÄ 

rmpossible to have stabte 

made it 

siare dreüE,ö'ä;es. 

yT. Thse 

Io srabtre. starehood in Livoni;'iri'fr.ft--_, 

the Livonian War. 

befofe 

raricn qrt -,.rn the expensris'ot 

v pmai 

graduälion. 

""",#",'fJ,L9 Jlff*-nB*Jff*,,f..sp I 

Early 

vr r 'lrru 

Modern- pälioE.*irr"'t*v 

unlven 

army, especiailu r",,a -i3fT-?ru!!-of. 

entury in Estqiia and üvqriä 

N USSIÄ]V.|{]qRCIIAIYXS riID C/Ff'z,jEIü IN 

I{ARUA.PA}TT. 

p.zlßfrry 

. h 1617 Srrdid 

l5.o.'ooi;r*mffi 

ffpS N?*, on tn€, 

In-srs 

orfre, situ 

ü,:as 

of 

hoabd 

rhe lkn 

ril 

rgr- 

o"pr. otn"' Pärimäe s a graduab sxrdenr ol hislory 

RYE AND SALT.I:RADTNGTN TtrLI.INN ONWE 

EUE OF TEE rf,voNIAN WaR Qs*75-,7) 

JüdXiuhaäc 

_ .Ttte author atal)rces rrading 

tmntof 

in Tailinn (the 

export and inbnrt 

awr- 

goods, 

ffiffi"ffi 

tre4lrg rouis, üre ae 

.*-t_ho-lI1bcP has been publistred in .From uimztg. snrppmq 

Dur$drk 

and 

to 

de rn fhe lrtorn -Sen- 

Balrrc, 1 35&1 Bfo." 

anO 

titrersum: 

tre 

-Vä-ön*pit 

irr*^, 

teB8, p.299.315. 

r"rrn*Titffi"?tu' 

or hisbrv' 

is üe Dir€cbr 

ot 

TOWN S 

I N T'H E 1 6TH- 1 |TII C EMflIßIES 

AwoTeriag 

Ar\ro Terino h* vvf 

.O.L 

"_9glnp?rative 

scfrolarships awärded 

Fürdy on the 

lc 

fi:Trgrffi "*"tg3t_,="*,4nä 

.ry'üä:ftmif ,llsiltrgil#'fftäEffi 

tulron for grant- arded sludelts-,r1;örGä* regutar 

ltlqport to local u n iversity stu 

rau_e. 

oen ts.' 

toundarion 

r ri h'lö""ä""-,"i0* 

ilü 

gJns.m a qd-b-ü#l 

9o'nrcit, rhe Bussians true triffi'9*"tffi 

1@-iöEuü'd,tn,to. 

ffiä1,"#ru&-*6örHtä,ffi 

had a*1mu rieo öi' iüi,tirtärio" t"" 

Igl^t_u" an ouFost ot Lutheranisrn, ttre fornä'ömsteo- 

nbu*ffi;L?*:j:rr"ffi I,n*"1.ffi 

parts of inherftanes tor,srudsnrs 

exeptional 

Ä idiäJifrps 

The orant-a 

was 

s€didää'l#iö'r'o*'3i,"ti'Hf"fij"tl?"#älofi 

municipat authornies atter gäou-a'tänl3ä ftiF*, ou"_ 

IanF+ continuous increaie in 

ürats. 

tre 

In 

num-di,;filü"1ä_ 

Talinn rhis e-31_q 

ponrily 

** i,,-.öirüäJi.,r]intvtem_ 

ffi 

in force. As epr 

iff lf+_ 1"":"J:jjii,","S,ty_:g{Fand.rawt(ü'efl)üä! 

fl r g rant-aidä itl&öf ,äääfi(T 

g1r"X,. il#ä 

*,: 

im at^ti:lns 

many). ..,.4,y). _errsns€sE äJö The Ins i# expenses_conn€cid. in eer_ 

iiü didslalimb 

gtrfly lJIlTgl -were arso 

-qrsioöäelärmn- 

BRtf_",H^ä.1ry1r;i:".Ii 

,ras cusiomay t"äääe t" 

v fl:m'1;'1,;.*odlävä-ä,#{iörr*"?ffi 

w rr'ur'rLrl,'ll a|Imlrr[6' 

Howgver, the moneV-oä:'--'t 

ff"#tr,1ffi',!,#iBüriffi'd,f.try" 

f:rffi,!ä*-1,ffitr#ffiffiffi 

H,IJiffig1 l"ljjTfl1,1i ü,"'ffi ffibä i. r ar, 

:{'_.p1"'r ä?n," .q#rffiS.,ffi 

roo, uaas_1,nna6, ."ä6! ffi#lTtgtrtrS ffi 

;f"HoH:läil#g;t g"-,"n a ä räIöDf ;anj 

ot the 1fth cenrurv üp 

ffi 

Rlsgrs rcäääLa tv 

Tüanra and brnoph rhe. Ern"',ar ö d; as.theffursim_ 4ffiF* ry.*H 

SH 

srüros 

tyangüd. !@ 

tffirue 

Ths ilü& 

rnwc 

ürdr possibitilirs ro rhTrvräi ä; 

m"gfltrffi RSI{"I*,"ffi ift nät, 

#;#ffi 

lr5'p.-"ei,.,*,.';#fr*r,ffi9ffi g#, 

ffi 

senorg lhe Hussians ogt anl-uniä"f'ä 

,ursdrctxrt and trading,rtg6ts ü üE-t{ä;-Bussor" 

3,t tläj, iozs 

nan:gry1;3dtr .rom iffiä-,#iä"n6u,tro 

lr* q"d,; .*"" trht#Hrg'h,ßsT"Tm # 

pn the rown,s oriirorv ano_tougtri#-ffiä-#uo" 

s##"##,ruffiitsd'H,mm

ONE DAY IN T'HE LIFE OF CAUALRY CAPTAIN 

ITORENZBASX. 

Maryus l-oidn 

Nanatives ol the past completelV neOlectedin the 

pgqt-wqr period are coming into'their iiqhd aqain. dä 

of the.chalkenges for a history written islo mdö it corne 

arve Dy,oescnbmg p€rsons vieured against the bad

Ajaloo ajakiri

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?