You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ABVOTERING<br />
kallimas Jenas, Göttingenis ja Leipzigis.sl Näiteks Göttingenis<br />
oli tollal minimaalseks elatusrahalG, millest sai<br />
ära elada, 200 riigitaalrit.s2 Seega vöiks eeldada, et Tallinnast<br />
ja Riiast pärit üliöpilanc vöis seal gstas äIa<br />
kulutada vfüemalt 300 riigitaalrit. Stipendiumirahast<br />
jätkunuks vaid üürile ja ka odavamale löunasöögile'<br />
Eesti- ja liivimaalased olid Saksamaalt pärit üliöpilastega<br />
vörreldes palju halvemas olukorras mitte<br />
ainult pika teekonna reisivintsutuste töttu - söit oli<br />
samuti kulukas. Nii vöis arvestada sellega, et laevnik<br />
nöudis koc pagasiga Tallilnast Travemündesse söidu<br />
eest tervelt l0 riigitaalrit ja teist 5ama palju tagasi söit"".53<br />
K" söit Travemündest üle Lüübeki ja Hamburgi<br />
ü1 ikoolilinna potnud odav.<br />
Stipcndium kattis tallinlaste söidu- ja öppekulud<br />
vaid osaliselt. See summa (50 riigitaalrit) vasras umbkaudu<br />
vaeste inimeste inimaelsiele äraelamiskuludele<br />
Snksgma^ls vöi koduöpetaja palgale Baltimail, kus aga<br />
silök ja korter olid priid. Seega suunsm osa rcisi- ja<br />
öpingurahast maksid vaaemad vöi sugulased vöi tuli<br />
cndal täöga lisa teenida. Siiski oli stipcndium nendele,<br />
kel peret toitnud isa oli surnud vöi laosnrnud, suurcks<br />
kergenduseks. Et aga liivimrslastest üliöpilaste lmlunr<br />
sed olid suured, seda töendavad rohkearvulised ülikoolilinnndest<br />
tagantjärele saadetud völanöuded. Nii oli<br />
7'166. a surnud tallinlnsest üliöpilane Thg-mas Heinrich<br />
Tveckm.nrl völgu tervelt 521 rügiraalrit " soga umhs<br />
l0 aasta stipendiumi ulanrses!<br />
Hoopis raskem on aga hinnata seda, luivörd<br />
möjus poja (poegade) koolitarnine ülikoolis isa rahakotile.<br />
Kahjuks on üldjuhul teada vaid ametirrreeste palga<br />
suums. Näiteks Jallinna linnasündik teenis 1630. aastatel<br />
300, 17E0. aasnrel aga ?50 ta lljt.s6 Samas ei tea<br />
me, kui suured olid tema lisasissehrlekud (osalemine<br />
korrisjonides, linna esindavates saatkondades jne)'<br />
Kantoritcl ja mcedilaltel olid lisasissetulekud kaugelt<br />
suuremad kui pohipalk. Ilnselt suurima sissetulekuga<br />
olid suurkaupmehed, kel oli vöimalusi saata poegi pikki<br />
aastaid kestvatele öppereisidele-<br />
Teaduskraadi omandamis e ga seotud<br />
kulutused<br />
Lisaks reisi-ja öppekuludele oli suurel osal üliöpilastel<br />
veel oluliseks väljaminekuks disputasioonide ja<br />
oratsioonide trükkiminc. Disputeerimine vöi köne pidamine<br />
oli öppctööst osavtitu oluliseks näitajaks. Tavaline<br />
disputasioon läks näiteks Rostocki üliöpilasele 1697. a<br />
maksma 37 riigitaalrit.t' Osa üliöpilastest kaises aga<br />
teadusliklnr kraadi ning promoveeriti kas filosoofiamagistri<br />
ks, öigus- vöi anititcaduse doktoriks.)ö Teoloogiadoktoriks<br />
prolnoveeruti tavaliselt küpse vaimulikuna<br />
vöi ülikooliprotcssorina.<br />
&<br />
KLETO. AJALOO AtAKlRl.1995.3 (13)<br />
fnäai omandamine oli aga sco$d väga suurte<br />
väljaminekutega. Maksta tuli nii lcaaditaotlemlseks eksami<br />
sooritamise, dissertatsiooni kaismise kui ka rükkimise<br />
eest. Nii läks näit€ks tulevase Tallinna superintendendi<br />
Justus Blanckenhageni magistritöo kaismine<br />
1677. a Wittenbergis .uGrn" 64 riigitaalrit.se 18.<br />
sajandil tuli Göttingeni ülikoolis öigusteaduse doktori<br />
väitekiria kaisrnise eest malsta 132 ning arstiteaduse<br />
alal t ti riigiualrit.@ Sealjuures suulise eksami eest tuli<br />
meditsiinidoktori lraadi taotlejal maksta 2, promotsiooni<br />
eest aga 23 riigiraalrit.6t<br />
Oli taval6, et disputatsiooni vöi dissertasimni<br />
kaitsja pähendas (deditseeris) oma trükis avaldatud töö<br />
neile asuhstele vöi isikuile, kcllelt loodeti rahalist toe-<br />
$st kulude osalisekski katrniseks' Tavaliselt olid baltläsr€<br />
dedikatsioonide adressaatideks körged aukandjad<br />
(kirikupead, kindralkubemerid, öuekohtu liilaned' rüütelkonna<br />
juhid ning magistraratide liikmed) ning aumeestena<br />
maksid nad dedikatsiooni ecst kindlakslotjunenud<br />
rahasumma välja. Tallinnast ja Riiast pärit disserrnndid,<br />
tavaliselt linnsstipprxliaadid, pübendasid ona<br />
töö kas taele in corpore vöi sclle liilcrneile ühekaupa.62<br />
Reeglinn meksti dsdikalsiomi eest 1G20 rügilaaldt"<br />
dokoritöö puhul ka rohkein- See on alati ilmse rahuloluga<br />
dra tälrendatud ka racprotokollides. Kuigi see<br />
surtma kattis ilmselt vaid trükikulud, mitte knitsmise<br />
cndaga seotud kulud, oli seegi üsna oluline majanduslik<br />
ja ka moraalne toetus. Raad ja dissertant niütasid ju rcineteise<br />
suhtes iiles tähelepanelikkust ning vastne dokor<br />
vöi magister vöis arvestada kindla kohapakkumisega<br />
koduli nne teenistuses.<br />
Kokkuv6ueks<br />
Kokkuvötteks vöib sedastada, et nii fuia lmi Tallinn<br />
(nagu teisedki üle l0 (X)0 elanikuga Euroopa linnad)<br />
maksid varasel uusajal kodulinnast p?irit üliöpilastele<br />
reeglipäraselt stipendiume. Kuid stipendiumi maksmise<br />
pöhimötted olid larmmaski linnas erinevad. Ulatuslik<br />
pärandusle gaatidest kogunenud stipendiumifond<br />
vöimaldas fu ias paindlikku stipendium ipoliitikat aj ada.<br />
Tallinnas oli aga stipendiaatide hulk ettenähtud arvuga<br />
piiratud. Kohustades stipendiaate pärast öpinguid kodulinna<br />
tcenistusse astuma, saavutas Riia kohalikku pärir<br />
olu ülikooliharidusega meestest järjepideva haritl2sjuurdekasvu.<br />
Kuna stipendiumi said kumrnaski linnas ainult<br />
gümnaasiumi prima Hassi löpetajad, siis oli sripendiumi<br />
saamine vöimalik vaid lirura eliiti kuuluvarcl<br />
noormeestel, sest ka gümnaasiumistuudium oli kulukas'<br />
Stipendium ei katnud kaugeltki köiki ülikooliöpingutels<br />
vajalikke kulutusi. Sama kehtib ka dissertatsiooni<br />
dediseerimise eest makstava hüvituse kohta.<br />
ln<br />
I<br />
I<br />
t
Change language