Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KLE|O. AJALOO AJAK|R|. 1995.3 (13) HELMUT PIIRIMAE<br />
Erakorralised Rootsi rügimaksud Lüvi- ja Eestimaal<br />
171 sajandil<br />
hableen<br />
Nn Rootsi aeg Baltimail (Eestimaal alates 1561.<br />
Liivimaal 1629, Saaremaal 1645) oli Rootsi suuniigi<br />
aeg, täis södu paljude naabritega. Suurelt osalt peeti<br />
neid vallutatud vöi oma vöimu alla vöetud alade kontributsioonide<br />
arvel, kuid ka Roosi riigi ja ta ülemereprovintside<br />
elanikkond pidi maksma mitmesuguseid alallsi<br />
riigimakse. Riik sai pidevaid sissenrleluid ka kaubandusest.<br />
Ometi ei suutnud korralised sissenrlekud ka$a<br />
köiki väliamin-k'-rid i: seetöttu nöudis riik nii Rootsis<br />
loli ka selle alistatud provinsides mitnnsuguseid erakorralisi<br />
makse. On iseloomulik, et sellistest kontibutsioonidest<br />
ja abidest kujunesid välja mitmed alalised<br />
maksud- Nii muurusid Rootsis erakorralistest maksudest<br />
korralisteks loomaraha, sdjaköiguabi, ehitusabt, salpeetriabit<br />
jt-<br />
Erakorralistes maksudes 61 nähtud ka tendenai<br />
teha radel isiklikult maksukohusnrstikuLr.2 Kuna aadli<br />
privileegide pohipnktiks oli isiklik maksuvabadus, ei<br />
ohud vöimalik koormata aadlit alaliste maksudega<br />
peale rasatcenisnrskohustuse. Tegelikrrlt hakati aga<br />
juba XVI saj. l6pul nöuCnia aadlilt erakorralisi makse<br />
(bevillnury). Gustav II Adolti valisusajal XVtr sajandi<br />
esimesel veerandii nöuti aadlilt Alvsborgi lunar ja<br />
1629. a laevaabi. Alates XVII sajandi keskpaigast muutwid<br />
need tavalisteks.<br />
Rootsi riigi malsudest Baltimail on klesoleva<br />
artikli autor eraldi käsitlenud Liivimaa korralist riigimaksü<br />
- statsiooni. sissetulekuid redutseerinrd möisatest,<br />
Rootsi rügi ning Liivimaa ja Eestimaa t'inantssuhteid,<br />
söjalisi kulutusi, esial-{se kokkuvöttena ka Tamr<br />
Ülikooli t'inanse.a<br />
Korraliste maksude körval on erakorralised maksud<br />
j äänud senises aj aloo kirjanduses tahaplaanile. Ee st i<br />
majandusalaloos mainitakse nende olemasolu ainult<br />
ühe lausega.r Lühiülevaate nendest Liivimaal andis Läti<br />
ajaloolane Edgars Dunsdort-s,6 l':uid ta jättis körvale<br />
raske ki.isimuse, kui palju nendest maksudest tegelikult<br />
laelars. Eestis on erakorraliste maksude uurimisega<br />
tegeldud eriti seoses Pöhjasöja prubleemidega. Ajastule<br />
iseloomulikes toonides on Elina Öpik uurinud Eesti<br />
talupxgadel lasunud söjakmrmisi' ja Heldur Palli<br />
söjaväe moonastam ist söja esimeste I aastatel.ö<br />
Helmut Piirimcie<br />
lüäesoleva arnkli allikateks on Roorsi riigi an'eraamaurd,<br />
millest valdavat osa säilitatakse Eesti <strong>Ajaloo</strong>arhiivis<br />
Tarnrs. Nendest anreraamatutest olulisemad<br />
on pearcumaa4 kus leiduvad andmed Rootsi riigi<br />
köigi sissetulekute ja väljaminekute kohta- Ne ile selorndeerivad<br />
eriarved - paksud köited töesnsdolarmeate<br />
pearaamaultö juurde. Lävimaa pearaanatute seeria<br />
algah 1632., Eestimaa^oma 1659. aasaga- Fnamrrs 12amatutest<br />
on sdilinud.' Arveraamatuid kasutades üleb<br />
allikqlc'iilili5elt jälgida millel on tegenist anrele vöeurd<br />
surnmadega, millal tegelilult laekunud vöi kulutaud<br />
rahaga-<br />
Artikkel tugineb 1972. a valminud ja lfT4. a<br />
kaitsurd lsrid t€rvilüna publiaeerimata dokloritöö<br />
Rootst iigimagandus Bahtmail XVII sapndil materjalidele.<br />
Erakarralised rägimoksud Eesti- ja<br />
Lävimaol sQdode perioodil ( I 629165 5t<br />
Maksusüsteemi loomine söjaväe varustamiseks<br />
luulus Lüvi-, Ingerimaa ja Karjala esimese lalbmci<br />
Johan Skyne ülesznnete hulka-tu 1632. ja 1633. a ei<br />
tehtod veel selget vahet alaliste ja erakorraliste maksude<br />
vahel Öigem on tielda: vöeti enkorralisi makse,<br />
mis hiljem muutusid alalisteks. Pcamine oli stasioon<br />
ehkmajutusmaks, mis oli möeldud söjavägede ülalpidamiseks.<br />
Erakonaliste maksude rida algas Lüvimnnl 1636.<br />
a lad lisaks 5trtsisonils paigutati osa söjaväge maale<br />
laiali ning piirkonnale pandi kohustus mehi ülal pirleda<br />
ja hobuseid toita- Selle kohusnrse nlames paigutati<br />
Tarnr lii?ini (hilisem maakond) neljaks kuuks (iaanuarist<br />
apnllini) Lüvimaa kindralkubcrneri Bengt Oxenstierna<br />
poolt värvatud ratsaväe (Reuter) kompanii, mille ko
Change language