Ajaloo ajakiri

Recommendations

Info

KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 199s.3 (13) 23 firnksioneerimise ja komplekteerimise eest vastutasid vasallid. Stiftinöukogu tö€näolisclt vaid kontrollis vasal lide esitatud meeskohtunikukandidaadi oädevust. Ka Saksa-Rooma riigi pohiala territooriumite uusaegses korralduses jäeti kohtumöistmine üldiselt aadlike kanda, kusjuures kohrunikud pidid olema riigi poolt al1septeeritud." Esimene ürik. mis sätestas seisuste öigrxed teni_ tooriumi kui terviku poliitilise juhtlmise osas, oli 1461. a valimiskapitulatsioon Tartu seisustele, millega vastya_ litud koadjuutor Mellinkrode kohusrus rüütelkonda ja linna puudutavates olulistes Hisimustes oSuseid vaid nende seisuste nöusolekul vastu vötrna.6o Ra-ske on määatleda nende ki.isimuste ringi, mida loeti seisusi puudutavateks. Kindlasti kuuluvad sinna muudatused territoriaalseisuste öigustes ja kohusnrsbs. Nii vöib 1449 aastal peapiiskop Sylvesteri poolt antud lubadust, et ta ei alusta söda vasallide nöusolekutao6l vaadelda celköige kui küsimust, mis puudutas otses€lt vasallide teenistuskohustust. MäÄrava rähtsusega hetkeks, mil toimus sisuline üleminek stifti dualistlikule valisemisele, pean siiski seisuste otsustusöiguse teket küsimrutes, mis ei puudutanud enam eelköige neid endid, vaid srifti kui tervikut. Üheks firnkrsionaalseks piirkonnaks, hs selline osustnsöigus avaldus, eli brritoorirrmi völispo I iit ika e polü_ tilis6 y5itna, teosrrmine suhtluses naaberteiritooriumi_ tega 1523. a nöudis Riia peapiiskopkonna rüütelkon{ et rnaapäev^del ei oSustalcs püskop maad (möeldud on territooriumi, mitte Lüvimaad) vöi kirikut puudutavaid asju rüürelkonna nöuta.62 Linde kinnitas privileegis selle öiguse.63 Bl*k"of"ldr lSZ4. a privileeiis polnud enam juttu üksnes maapäevas! vaid sönestus keelas juba üldisemalt köigi otsuste vastuvötrnise rüütelkonna nöuta.e Viide eelkäijale näib siiski tähendavat, er jääb kehtima Linde privileeg kus nöuküsimisekohusnrst piirati vaid maapäeva otsustega. Tartu rüütelkonnas vasallide kaasosustusöigusest jurru ei rehra. Köige pohjali. kumalt on vasallide roll reguleeritud aga Saare-Läänes: ...edaspidi ei taha nte ilma meie auvddrse kapiitli ja nöukoguta midagi otsastada ega teha, vaid, neid, otsns_ tanise Juurde kaosgta ja ilma nende nöuta ldbirdäki_ mlsi mifte pidada.or Uue piiskopi Ceorg v. Tiesenhu_ seni 1528. a anrud privileegidekiri reguleeris löplikult territooriumi dualistliku valitsemise. Nimelt keelas leping maaisandat latrlmda stiftist rüütelkonna ja kapiitli loata. Sellc klausliga viilistati piiskopi iseseisev poliiti_ line tegevus. Territoriaalseisuste kui konstitutiivse elemendi rollist poliitilise vöimu teostamisel territooriumites annab tunnishrst Blankenfeldi 1524. a Tartu piiskop konna privileegis sisalduv punkt, mis rcguleeris stifti PÄRTEL PIIRIMÄE valitsemist tema äraolekul Riias. piiskop ei määranud asendajaks oma amernikke (näitels stiftifmgti), vaid asehalduriteks pidid olema kaks toomhänat. neli rüütel_ konna nöukogu liiger ja mölemad Tartu bürgermeist_ rid.66 Kokkuvöte Et 1523.-24. a hilmrslepingud näitavad Liivimaa püskopkondade poliitiliste stnrktuuride sannsusr ees_ pool visandatud ideaaltüübiga varauusaegne riik, vöib vdita" et vähemalt piiskopkondade osas oli Vana_Liivi_ maa jöudnud juba 1 525. eestaks vanruusaegsess€ arenguetappi. Seisuslik dualism, mis oli varauusaegse riigi iseloomulik tunnus, ilnnes nii lokaal- kui ka terito_ riaaltasandil. Strukturaalne erinevus nende eri valdkon_ dade vöimu teostamisel annab pohjuse könelda ,tualßt_ likust dualismisn rcrritoriaaltasandil jag"n =i4 vöimu_ piirid lirnkSionanlselq lokaaltasandil aga territoriaalselt. Piiskopkonna poliitika juhina oli igal juhul vaadel_ dav maaisand kes vastutqs maakaitse eesl oli territo_ riaaltasandi kohtus eesisrujaks ning esindas stifti suhtlu_ ses teiste territooriumitega. Korporatiivsed seisused haklqsid j?irjest enam raeeis6s6ts polütikat kontrollimr ja zuunama. Territoriaattasandi kohminstansina juba varem moodusümud stiftindukogust, mis koosnes ma.r isldnst ja seisustest kui kahest konstiurtiivsest elemendis! kujunes kogu stifti poliitikar juhtiv tsentraalne apa_ raal. Kui maais.rnda firnlcsionaalseks mllik oli ecl_ köige tenitooriumi kaise organiseerimine ning seisuscd püüdsid sealjuures vaid oma möju säilirad4 süs seisuste endi funktsionarlls roll avaldus kohtuvöimus, mida omakorda konnollis maaisrnd Kokkuvötteks vöib
PÄRTEL PIIRIMÄE siconina. Liivimaa näide annab pöhjust viüteks, et varem üksikute vasallide valduste kogusumnuna vaadeldud läänistatud ala hakati varauusaja kujunedes käsitlema kui rüütelkonna terviklikku maavaldust, mis vastandus piiskopi domeenile. Liivimaa allikad ei kinnita ei Carsteni ega [Iartrmgi seisukohta seisuste rolli määrarlemisel, vaid niütavad dualismi hoopis keerukamat loomus! mis muudab selliste hinnangute möuekuse kaheldavaks. Tenitoriaalseisusi ei saa süüdi möista huvipuuduse eest riigivöimu teostamisel, sest initsiatüvi o
Page 1: KLEIO 1995 Ajaloo ajakiri 3 (13) He
Page 4 and 5: ff Kkrio. Afabo ajakiri. 1995 Nr3 (
Page 6 and 7: HELMUTPIIRIMAE oletEla, et see oli
Page 8 and 9: HELMUTPIIRIMÄE Samal 1666. a oli L
Page 10 and 11: Aasta Raha 1636 1645 1646 1il7 1656
Page 12 and 13: HELMIJT PIIRIMÄE Aasta Raha 1659 1
Page 14 and 15: HELMUT PIIRIMÄE Trbel 6 Aadti ko n
Page 16 and 17: PÄRTELPIIRIMÄE 16 KLE\O. AJALOO A
Page 18 and 19: PÄRTELPIIRIMÄE 18 KLE\O. NALOO NA
Page 20 and 21: ' PÄRTELPIIRIMÄE Selliste vigade
Page 24 and 25: KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3 (13)
Page 26 and 27: KLE|O. AJALOO AJAK\RL tsss. s (ts)
Page 28 and 29: KLEIO. AJALOO AJAKIRI. 1995. 3 (13)
Page 30 and 31: KLE|O. AJALOO AJAK\H\. tgss. g (tg)
Page 32 and 33: l KLE|O. AJALOO AJAK\RL 1995.3 (1s)
Page 34 and 35: KLE|O. AJALOO AJAK\Rt. 1995.3 (13)
Page 36 and 37: Fffi KLE\O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3
Page 38 and 39: KLE\O. AJALOO AJAK\R:. 1s95. g (13)
Page 40 and 41: l , | ,r'l KLE|O. AJALOO AJA:KiRq.
Page 42 and 43: a # & KLE\O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3
Page 44 and 45: *, KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3 (1
Page 46 and 47: KLE|O. AJALOO AJAK|B|. 1995.3 (13)
Page 48 and 49: ffi $ffi ,.s: $ i KLE\O. AJALOO AJA
Page 50 and 51: KLE|O. AJALOO AJAK|R|. 1995.3 (13)
Page 52 and 53: # i,$ KLEIO. AJALOO AtAKtRl. 1e95.3
Page 54 and 55: I {'"'"! r{1.{ KLE|O. AJAL@ A|AK|BL
Page 56 and 57: I KLE|O. AJALOO LtAKtBt.199s.3 (13)
Page 58 and 59: KLE|O. AJALOO LJAK|RL 1995.3 (13) d
Page 60 and 61: KLE|O. AJALOO ALAK\BL 199s.3 (13) 6
Page 62 and 63: KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995. 3 (13)
Page 64 and 65: IL Wl KLEIO. AJALOO AtJAKIRI. 1995.
Page 66 and 67: KLE|O. AJALOO AJAK\4L 199s.3 (13) E
Page 68 and 69: KLE|O. AJALOO AtAKtRt. 1995.3 (13)
Page 70 and 71: +ll DISSERTATSIOONID BIBLIOGRAAFIA
Page 72 and 73:
si.i ;i Ht' ffi rS' s ]l, Tartu ttl
Page 74 and 75:
Kuidas Rootsi aial kontrolliti kiri
Page 76 and 77:
Kindlate traditsioonidega uut otsid
Page 78 and 79:
I ffir ffiu; ':ir , d*t i ffi ffi,
Page 80 and 81:
struclur€, startinc ",il_tt, 1,3
show all

Ajaloo ajakiri

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?