Ajaloo ajakiri

Recommendations

Info

HELMUTPIIRIMÄE Samal 1666. a oli Liivimaal erakorraliseks koormiseks söj aväe ülalpidamin e (M i I t te rs F ö rp I ä g n in g). Selleks on Riia linn kuluranud 30 sälitist mkist (2 025 hTlr), Tarnr linn 6 kuu jooksul 6(X) hTlr, kuna maal on kulunud kindralleitnant Ridderhielmi ja ooberst Ahrcnsdorffi ratsaväeüksuse ülalpidarijseks 4 594 hrh.40 Allikas on äeldud, et seda on nöuurd l.aprillist };rtni Vene rahu ratifuseertmiseni l/3 rTlr adramaalt. Kuna Kärde rarru oli ratifitseeritud juba 1662. a" siis on ilmsclt möeldud 1666. u sölmitud Vene-Roosi lepingut, millega lahendati Kärde ralulepingus ebamäraselt formuleeritud ja selle lepingu,erinevast töl gcndamisest tekkinud vaidlusHisimused.*' rlnselt kar&ti enne lepingu söbnimist uut söda. grme 114155u nöuti Liivimaalt ka jä4misel aastal. Vasrevall rnaapäeva olsusele fuh sama aasta vecbruaris anda Västmanfandi eskadroni üla$id*miseks ignlt a&arnqetl kes I rTlr vöi I vakk vilja (nkist vai otra;.a2 4247 718 aftmaalt tegi see koklo 6371 hTir26 ilöri. 1668. a rrandi Lüvimrele erakorralise lnaksrrnr pcale kontributsioon . Selle nimetuse kasutrmine enda provinsis rahu ajal m ebatavaline. Kontibusiooni pidi vöeiama 1669. ia 1670. aa$al koklo 38 230 hTh 28 äff surnrsesjS tcot. a novcrnbris peetud me^Fäeva otsrrse kohaselt nöuti ieatt admaält 6 rüa vakka vilja.4 Arvesades vaka-binnaks nagu vrcmgi I U2 hTh (3 raalrit tün&r;, s:redigi iilelnimerqfitd surlma. Omalaadne erakorraline kohustus Liivimaal oli 1671. a igalt adrmaalt nöutud 15 laossi Vasrreliina juures tegutseva kuningliku pürikomisjmi ülatpid& miseks. 424 318 adre'naa pealt pidi see qndme 1061 hTh 19 öän. Tegelikult kaekus rahast semql aastal Tarnr magasini ainult 135 hTh aga enamus nöutud s rmmastiä völgu.'- 1670. aastate algul oli rügivöimudel küllalt rcgemrst völgu olevate erakonaliste rnaksude sissenöudmisr :a" uusi enam peale ei pandud. Roolsi riigi enda sissetulekutes olid olulised rnujalt sisse loodud vahendid, eriti Prantsuse subsüdiurnid seoscs 1672. a lüdulepinguga. Pärast liidulepingu sölmimist hantsusmaaga 161?. a lori oli selge, et Rootsit oolavad ees uued söjad, as-rtl Baltimail krndlustustöödele. Esimesena nöuti 16'73. a Eestimaa provintsilt rukist ja otri Tartu fortiliketsioonitöödeks. ehkki Tartu asus Liivimaa provint sis. Pearaamatu puudumisc töttu ei ole teada selle maksu määr. kuid ilmselt oii tegemist raske koormiscga sest airruüksi völgu jai I 568.tündrit rukist ja sarna pal1u otri. kokku I t t:+ trflr ecst.46 16'74. anöuti Liivimaal t rr u t m a ksu /orrrf kat s t o o t t t t ö ö de 1 ci r ktm i se k fioflifikatsiooninoude (Fort1fikatrcn Beu'illningen) nkne all.*' Igalt aclramaalt tuli anda üks vakk vilja. seega KLE|O. AJALOO LJAK|HI. 1995.3 (13) koklru 4 241 318 riia vakka ehk rahas arvesrrnrlt 6 362 hrh. Eestimaal olid 1660. aastatc löpul ja 1670. aasare algul tavalised mitmesugused ülaiknöuded väeosadc ülalpidaniseks. 1667. a nöuti Dali (Dahli) eskadroni ülalpidarrriseks igalt ratsateenistusühikult 4 tündrit rukist ja 12 vTlr, seega kokku 1396 ll2 tündrit nrkist ja 12 vTlr. Seda summat pole aga millegipärast kantud selle aasta sissetulekute üldkontosse ega proviandi konrcssei8 1669. a nöuti abi ooberst Otto Johan Grothuseni eskadroni nelja kompanii ülalpidamiseks. 1670. a nimetati analoogilist maksu nelja kompanii nöudek.:'{aksu suun$ pidi olema l0 tündrit vilja igalt 349 U8 ratsateenisfisühih pealt, seega 1745 5/,8^tündrit rukist ja sama palju oni kokku 7855 hTlr eest. " 1671. a nöuti Tallinna Tmmpca kindlustustäildel vübiva ooberst Mellini rügem,:ndi ülalpirt*miseks iqnh ratsateenisnrsühikult 6 tündrit rukist ja sama palju otri, *ega 2 O94 314 tündrit rukist ja sama palju otri, kokku 9 426 hTlr eest. Erilaadseks erakoraliseks mqksuks Eesrimnrl oli maks ekadeemia ülesehitamiseks Pärnus. Kui Eirast Kiirde rahu röusis päevakorda 1656. a Tarnsl lahkrmld ja möned eeslad Tallirmns kiratsenud Acadcmia Gustayirna lrqstemine, taheti selle asukohaks teha Pämu, mls omas sadanalinnena Rcrcrlsiga paremat ühendusl.50 Pealegi oli 1667. a suur tulekahi vfüendmud Tarfir Ännsse ülikoolilinnana. 1668. a teaus rügi peavarahoidja Sved Bäät, et ülikool kolib Frimu ning varsti järgnes sellele ka kuninga kimihs:l Akadeernia hooneks kavatseti ümbef sffiuri" ?iiruu ünnuse hoone (loss). Ehituskuludeks pidid abi urdma kohalikud rüütelkomad. Huvitaval kombel pole seda abi nöutud aga Liivimaal, vaid iusr Eestimaa Rüütelkonnalt. Kogu abi mi.äraks pidi olema 4 rTlr igalt ratsateenistusühikult" mis oli arveslatud kolme aasta peale. Tegelikult n6uti 1670. a ja 1671. a osa (453E hTh 20 ööri), 1671._a ülej?üinud kolrnandik (: 269 hTh) tuli rasuda 1672. z.s2 Söjaaastad 1675-1679 l.ouis XIV liitlasena alustas Rootsi 1675. a söda Brandenburgi kuun'ürsti vastu, et tommata selle töuva riigi jöud ära Madalmaade abistamiselt. Rootsit tabas 1675. a rärk lüüasaamine Fehrbellini lahingus. Roosi vägedele Brandenburgis saadeti tmurst Baltimardesl, kusjuures küüdimeestena kasutati ka eestt talupoegi. Raske teekond ning paljude hukkumine jäuis sügava mulie rahva mällu mee'nutusena Krr vri,ei laiks Pran- Uui*i.s3 Rootsi höivanrst söjas Saksamaaikasuras Taani katseks tagasi vöita 1660. a loovutatud Skane jt. [-öuna- Rootsi provinsid. Taani toetuseks astus partisanisöjas
KLE|O. AJALOO AJAK:BL tsgs.3 (13) väIja kohalik elanikkond. Rootsi riigi tinantsolukord kujunes 1670. a rciscl poolel eriti tOsiseks.sa Uue4 erakorralised malsiud kehtestati esmalt Eestimaal. Kuninga isiklikul käsul esitati 1674. aEestimaa rüüt€l- ja maiskonnale nn erakorr.aline nöudrninc (Extraordtnane Bewrlling), mille suurus pidi olema üks sälitis (24 ründrir) vilja rarsateenistusühikult, jällegi pool rukis, gnl o
Page 1: KLEIO 1995 Ajaloo ajakiri 3 (13) He
Page 4 and 5: ff Kkrio. Afabo ajakiri. 1995 Nr3 (
Page 6 and 7: HELMUTPIIRIMAE oletEla, et see oli
Page 10 and 11: Aasta Raha 1636 1645 1646 1il7 1656
Page 12 and 13: HELMIJT PIIRIMÄE Aasta Raha 1659 1
Page 14 and 15: HELMUT PIIRIMÄE Trbel 6 Aadti ko n
Page 16 and 17: PÄRTELPIIRIMÄE 16 KLE\O. AJALOO A
Page 18 and 19: PÄRTELPIIRIMÄE 18 KLE\O. NALOO NA
Page 20 and 21: ' PÄRTELPIIRIMÄE Selliste vigade
Page 22 and 23: KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 199s.3 (13)
Page 24 and 25: KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3 (13)
Page 26 and 27: KLE|O. AJALOO AJAK\RL tsss. s (ts)
Page 28 and 29: KLEIO. AJALOO AJAKIRI. 1995. 3 (13)
Page 30 and 31: KLE|O. AJALOO AJAK\H\. tgss. g (tg)
Page 32 and 33: l KLE|O. AJALOO AJAK\RL 1995.3 (1s)
Page 34 and 35: KLE|O. AJALOO AJAK\Rt. 1995.3 (13)
Page 36 and 37: Fffi KLE\O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3
Page 38 and 39: KLE\O. AJALOO AJAK\R:. 1s95. g (13)
Page 40 and 41: l , | ,r'l KLE|O. AJALOO AJA:KiRq.
Page 42 and 43: a # & KLE\O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3
Page 44 and 45: *, KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3 (1
Page 46 and 47: KLE|O. AJALOO AJAK|B|. 1995.3 (13)
Page 48 and 49: ffi $ffi ,.s: $ i KLE\O. AJALOO AJA
Page 50 and 51: KLE|O. AJALOO AJAK|R|. 1995.3 (13)
Page 52 and 53: # i,$ KLEIO. AJALOO AtAKtRl. 1e95.3
Page 54 and 55: I {'"'"! r{1.{ KLE|O. AJAL@ A|AK|BL
Page 56 and 57: I KLE|O. AJALOO LtAKtBt.199s.3 (13)
Page 58 and 59:
KLE|O. AJALOO LJAK|RL 1995.3 (13) d
Page 60 and 61:
KLE|O. AJALOO ALAK\BL 199s.3 (13) 6
Page 62 and 63:
KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995. 3 (13)
Page 64 and 65:
IL Wl KLEIO. AJALOO AtJAKIRI. 1995.
Page 66 and 67:
KLE|O. AJALOO AJAK\4L 199s.3 (13) E
Page 68 and 69:
KLE|O. AJALOO AtAKtRt. 1995.3 (13)
Page 70 and 71:
+ll DISSERTATSIOONID BIBLIOGRAAFIA
Page 72 and 73:
si.i ;i Ht' ffi rS' s ]l, Tartu ttl
Page 74 and 75:
Kuidas Rootsi aial kontrolliti kiri
Page 76 and 77:
Kindlate traditsioonidega uut otsid
Page 78 and 79:
I ffir ffiu; ':ir , d*t i ffi ffi,
Page 80 and 81:
struclur€, startinc ",il_tt, 1,3
show all

Ajaloo ajakiri

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?