KLE|O. AJALOO AJAK\H\. tgss. g (tg) gl üm xtvtuÄe Rukki väliavedu Tallinnast Lübekisse, Amsterdami ia Lissaboni I sss-l5s6 (hinnangutine) Afflkas: TLA, A.d.3q 55; TLA, f. 191, n.1, s.2TA.271. ,oAC kns ja FP laripalju eksporditi vilja tollivabalr Llhknevused kaupmehe ar/eraafiratu ja tolliraamatu vahs[ tr-nduvad enamasti asjaolule, kelie nime all üks vöi teine kauhapartii toltiti (sageli näit. kipri enda nimel). Kokkuvötteid need lahknevtrsed ei .,rrl". tot_ tiraayttrs pole märginrd laevade väljasöidu kuupäevi ega sihtkohti. Kasut"des Jürgen Honerjegeri ja Tallinna raehärra Iven van der Hoye arveraamai.rid, t8 *unnü siiski vöimalikuks teanrd töenärosusega kindlaks mää_ rata, kuhu ja millises vahekorras ,,r,rna* Tallinna vil_ jaeksport. Järgnev _ arutelu p6hlneb eeldrsel, et kui näteks Jürgen Honerjeger ja lven van der Hoye seetsid rukisl Amstcrdami ühe ja samn laevag4 siis l;ks selle laeva kogu viljalaadung Amsterdami. S"Au arvamust toetab meresöidupraktika. Et s,silata Tallinnast Amsterdnmi, valiti kuss reeglina otse läbi Sundi, ilm4 et oleks tar_ ritsenud purjetada esmalt Lübeckisse.3g Sellist ideed kinnihb ka asjaolu, er näireks Jürgen Honeg.egeri eks_ pordis ei esine iihtegi juhtumit, kus samal tÄa onuk kaks erinevat kaubapartüd, millest üks oleks määratud Lübeckisse ja teine Amsterdami. Viljalastis laevade söidusihi identifitseerimine pole kasutada olnud andmeil täielikult maldusväärne, ent see näitab siinse vilja väljaveo selget orienteeriust vaid kolmele sadamale - Lübeckisse, Rmsterdami ja Ussaboni (vt tabel 5). Kui möningate iaevade söidusihi identifitseerimisel oli raskusi, siis need juhud on arves_ tattud pigem Lübeckisse pug'etavateks, mis tähendab. et Amsterdami osatältsus vöib isegi suurem olla. Vaadeldava nelja aasta jooksul täheldame Tallirura viljaekspordis erakordselt suuri köikumisi. Säärane ebastabiilsus ei loo muljet Tallinna kui Ida_Baltikumi ühe tiihtsama kaubanduskeskuse sisemisest tugevusest ja kindlast tagameqsl. Pigem juhib see möttelel er Tal_ linna ekspordi suurus söltus välistest möjuteguritest, enneköike Ldäne-Euroopa turu konjunktuurisl See tähendab aga, et Tallinna sadama käive söltus esmajoo_ T.öcf s nes sellest, lnri palju väIismaiseid laevu Tallinnat navi_ gasiooniperimdil külastas. Tallinna raele ja üksikutele kaupmeestele kuuluvate laevade anr oli seejuures väike, ega möjutanud oluliselt eksponi_importi. Ja veel üks omapärane niütaja- Vaqdeldayail aas_ tail on Tallinna tolliregistris suhüeliselr plju vilja tolli_ tud kiprite endi nimel. Jürgen Honerjegcri :irbrahila najal teane, et kiprid ostsid mönikord vilja sularaha e^est, enrm*sti aga vahetasid soola vasü. Sün on vöima_ lilrd k"k" seletus* kiprid I€s tegid kaupa oma käe peal ehk oatsid rukist möne om.,rmaise recderi nimel ja pal_ vel. V?ituib tähelepanu, et mida suurem oli Tallinna viljaeksport, seda suurem oli ka kiprite poolt tolliftd vilja osarähtsus. 1556. a ula[rs see-tcoguni 4O.g %_m (3E71 s?ilitist) kogu eksporditud viljastl 1556. a juulis Tallinnast Arnsterdami purjetanud laevakaravanis oli 4 laeva, mille kiprid olid tollinud kogu viljalaadungi endi nimel. 1556. a eriolukord selerub-kindilti suure krü_ siga Mndalsaades, mida puudutrms allpool. . Vaatleme järgnevalt Tallinnast I4ände vilja eks_ portinud laevade kandevöimet. Alltoodud andmeid tulcb samuti käsitleda mar ik eris tada, ",i m J["J,äTffi, ilT;\'#"#- mast üksnes viljalastis ja millistel oli peal veel ka teisi kaupu peale vilja. Selle möönduscga tuleb tabelis 6 esi_ tatud arve möista laevade minimaalse kanclevöime niü_ tajana. - . la.evade jaotumine kandevöime klassidesse näitab huvitavat seaduspära nenclel aastatel. 1554. ja 1556. a, mil Tallinnasr veeri välja köige rohkem mtist, pu4eta_ sid Tallinna ka köige ,uur.Äu kandevöimega laevad. faa
tüm nwuÄe . Tabcl6 Talli nnast rukist eksportinud laevade jaotus kandevöime iärgi 1 5*1 557 Aasta Laevade arv kandevöime järgi sälitistes 1 554 1 555 1 556 1557 1-50 50-100 100-1 50 1 50-200
- Page 1: KLEIO 1995 Ajaloo ajakiri 3 (13) He
- Page 4 and 5: ff Kkrio. Afabo ajakiri. 1995 Nr3 (
- Page 6 and 7: HELMUTPIIRIMAE oletEla, et see oli
- Page 8 and 9: HELMUTPIIRIMÄE Samal 1666. a oli L
- Page 10 and 11: Aasta Raha 1636 1645 1646 1il7 1656
- Page 12 and 13: HELMIJT PIIRIMÄE Aasta Raha 1659 1
- Page 14 and 15: HELMUT PIIRIMÄE Trbel 6 Aadti ko n
- Page 16 and 17: PÄRTELPIIRIMÄE 16 KLE\O. AJALOO A
- Page 18 and 19: PÄRTELPIIRIMÄE 18 KLE\O. NALOO NA
- Page 20 and 21: ' PÄRTELPIIRIMÄE Selliste vigade
- Page 22 and 23: KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 199s.3 (13)
- Page 24 and 25: KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3 (13)
- Page 26 and 27: KLE|O. AJALOO AJAK\RL tsss. s (ts)
- Page 28 and 29: KLEIO. AJALOO AJAKIRI. 1995. 3 (13)
- Page 32 and 33: l KLE|O. AJALOO AJAK\RL 1995.3 (1s)
- Page 34 and 35: KLE|O. AJALOO AJAK\Rt. 1995.3 (13)
- Page 36 and 37: Fffi KLE\O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3
- Page 38 and 39: KLE\O. AJALOO AJAK\R:. 1s95. g (13)
- Page 40 and 41: l , | ,r'l KLE|O. AJALOO AJA:KiRq.
- Page 42 and 43: a # & KLE\O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3
- Page 44 and 45: *, KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995.3 (1
- Page 46 and 47: KLE|O. AJALOO AJAK|B|. 1995.3 (13)
- Page 48 and 49: ffi $ffi ,.s: $ i KLE\O. AJALOO AJA
- Page 50 and 51: KLE|O. AJALOO AJAK|R|. 1995.3 (13)
- Page 52 and 53: # i,$ KLEIO. AJALOO AtAKtRl. 1e95.3
- Page 54 and 55: I {'"'"! r{1.{ KLE|O. AJAL@ A|AK|BL
- Page 56 and 57: I KLE|O. AJALOO LtAKtBt.199s.3 (13)
- Page 58 and 59: KLE|O. AJALOO LJAK|RL 1995.3 (13) d
- Page 60 and 61: KLE|O. AJALOO ALAK\BL 199s.3 (13) 6
- Page 62 and 63: KLE|O. AJALOO AJAK\R\. 1995. 3 (13)
- Page 64 and 65: IL Wl KLEIO. AJALOO AtJAKIRI. 1995.
- Page 66 and 67: KLE|O. AJALOO AJAK\4L 199s.3 (13) E
- Page 68 and 69: KLE|O. AJALOO AtAKtRt. 1995.3 (13)
- Page 70 and 71: +ll DISSERTATSIOONID BIBLIOGRAAFIA
- Page 72 and 73: si.i ;i Ht' ffi rS' s ]l, Tartu ttl
- Page 74 and 75: Kuidas Rootsi aial kontrolliti kiri
- Page 76 and 77: Kindlate traditsioonidega uut otsid
- Page 78 and 79: I ffir ffiu; ':ir , d*t i ffi ffi,
- Page 80 and 81:
struclur€, startinc ",il_tt, 1,3
Change language