You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
I<br />
tüat xuwÄe<br />
Sissejuftaftrs<br />
Viljaväljavedu Baltik-tirnist Madalnaadesse ja hollandlaste<br />
kaubanduslik alciivsus Uijinemereruumis<br />
lT.sajandil on olnud üks Ernoopa majandusajaloolise<br />
uurimistäö klassikalisi teernasid. L Viimastel aastakümnetel<br />
avaldatud uurimused on toonud esile ühelt poolt<br />
Amsterdami ja Anwerpeni, teiselt poolt aga Danzigi ja<br />
Rüa väljapaiswa rolli selles suures Ida ja Lääne vahelises<br />
kaubanduses.'<br />
26<br />
Rukis ja sool<br />
Intensüvse viljaväljavm malüüs on nitmetes 1öä<br />
jss nndnud alust dislnrs.sioctdks refeodaliseerimise üle<br />
(nn päriscrjuse teise väljaantle konseirsioon) ja möningahe<br />
lda-Euroopa ühiskondade koloniaalstaatusest<br />
vtrauusa€gsc menilmanajanduse oo-ts'3 Hollandlaste<br />
Uianencrruuni surmanrd kaubandusliln' ekspansiooni<br />
jurned rrletrrvntd tqgesi llansa keskacga' mis oma nohi;<br />
i*nrt, on ajalookirjanduses lulsti dokumenteerirud''<br />
Allikate vähesusest, lünklikkusest ja laialipillabrscst tingituna<br />
on aga küsirnus Madrlmaade osatähßusest [ääo"-"t"<br />
kaubanduses jfiepidevatele Sundi tolli arvetele<br />
eebnevast ajast (so. erme 1560.aastaid) leidnud vähe<br />
pretsisecrimist. Sellele vaala:mata avab möningate<br />
paralleelsete allikate analüüs ajaloolise tölgenduse uusi<br />
vöimalusi.<br />
Siinse käsitluse eesmärk on näidata, luidas funlcsioneeris<br />
kaubavahetus selliste tähtsate kaubanduskeskuste<br />
ja sadarnalirurade nagu Tallinna, Lübecki ja Amsterdami<br />
vahel Liivi söja (1558-1583) eelöhtul' Illlesolcva<br />
uurimuse pöhiallikateks on Liivimaa kaupmeeste<br />
Jürgen Honeriegeri (Tallinn) ja Hans Honerjegeri<br />
(Tartu) ning Lübecki kaupmehe Gerdt van dem Brocke<br />
kaubaühingu järelejäänud viis arveraamatut' nida säilitatakse<br />
Tal I inna Linnaartriivis.S Köruutades Honerje gerite<br />
arveraamatuid Tallinna sadamast aastail 1554-1567<br />
väljaveetud rukki raamatuga. o t"h"kse katset kindlaks<br />
mädrrla 1555. ja 1556.aasul Amsterdami ja Lübeckisse<br />
eksporditud rukki kogust. 'lhtlasi esitatakse möningaid<br />
kallarlasioone Tallinna kaubandusbilansi kohta<br />
I 6.salancli keskPai k-u.<br />
KLE\O. AJALOO ALAK\RL1995- 3 (13)<br />
Tallinna kaubandusest Lävi sdia eelöhtal (1554-1557)*<br />
Jüri Kivimde<br />
Venilade Honeri egerite kaubaühing<br />
Tänu P. Jeannini uurimusele Lübecki kaubanduslikest<br />
ettevötetest Liivimaal l6.sajandi keskel' on Honerjegcrirc<br />
- van dem Brocke kaubaähing ajalookirjandu-<br />
Li ioU, käsitlemist leidnud./ P. Jeannin röhutab 1549'<br />
a LüUectis Hermann Carstensi, Gert vom Brocke (sic!)<br />
ja Heimich von Campeni vahLel asutatud kaubaühingu<br />
novaatorlikku iseloomu ja näibb, et Honef egerite - vm<br />
dem Brocke ühing oli eelnimetatu tütarühinguks Liivimaal.<br />
Jdrclikult pidi ka Liivirnaa ühing uut, novaatorlikhr<br />
stiili esindarna.<br />
Vendade Honerjegcrite näiis e1 tüüpiline sadadelc<br />
kauptneeste perekondadele Liivime rl' Honerjegerid<br />
pärinesid Lübeckist, kus selle suguvösa esimene teadaiev<br />
esindaja on mainitud 1406'aastal'o Oletaravasti<br />
asusid Honerjegerid Lübeckisse I 3'/14'sajandi vahetusel.<br />
Gotke (Goäeke)Honerjeger sürdus l5'sajandi löpul<br />
Lübeckist Tutu. Ta oli edukas kaupmees ja töusis peatselt<br />
Trtu raehänaks, hiljem koguni bürgerrneisuiks'<br />
Tema poeg Jürgan Honerjeger (sünd' u' 1506/1507)<br />
a"us tj+0. a p"itu tuttinot, kulvt teme noorem vend<br />
Hans (Jobann, Johamres) Tartu jäi'<br />
Jürgen Honerjegeri karjäär Tallinnas oli tollele<br />
ajale tavapärane. Ta abiellus kaupmehe Cort Hesse tütre<br />
eo*g" ja sai 1554. a raehänaks' Ta suri körges vanuse"<br />
t-sq+. a varasügisel Talliruras' Hars Honerjeger<br />
Tartu rae koosseisu ei pääsenud, vast seetöttu' et päüst<br />
isa surma valiti raehärraks tema köige vanem vend<br />
Gotke Honerjeger junior. Kuid abielu Tartu Suure Gildi<br />
oldermani tütre Anna Dreyer'iga tagas ka Harnule väärika<br />
koha Tartu suurkaupmeeste hulgas' 1558' a pögenes<br />
u söja ccst Tallima, viibis mönda aega Riias ja<br />
Lübeckis ning na;,sis Tallinna 1570'aastate algul'<br />
Millal ja millistel asjaoludel vernad Honerjegerid<br />
oma esimesä kaubaühingu asutasid, pole detailides selgitatav.<br />
Hans Honerjeger on maininud ühes hilisemas<br />
kirl^, .t nad on vennaga ühingu loonud juba 1543' aastat.<br />
p. learurin avalclas oma uurimuse lisas Carsten-<br />
Brocke-Campeni kaubaühingu lepingu, mis on dateeritud<br />
l.des. t5+e ning ka Honer,iegcrite-van dem Brocke<br />
ühingu lepingu 2.veebr. 1554.ru Nende daatumite pöhjal<br />
järelclas P. Jearurin, et viimane kaubaühing oli
Change language