You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ENN KÜNG<br />
nende alusel loodud ei ole.lo Tema poolt kirjapandule<br />
on tchrnud A.V. Petrov.l I Om"kord" A. Soomile tuginedes<br />
on viimati Ivangorodi linna liitmist ja vene elanikkonna<br />
problemaatikat käsitlenud Oleg Koßenovski<br />
oma 1991. a ilmrmud Nawa ehitusajaloolises ülevaates.l2<br />
"Kleio" lugeja on varem Niina Raicli vahendusel<br />
koklarpuutunud 18. sajandi Tartu vene kaupmeeskonnaBa''-<br />
Käesoleva artikli kirjutamisel on peamiselt kasutatrd<br />
Eesti <strong>Ajaloo</strong>arhiivi (=EAA) Nawa magistraadi<br />
fondi (F. 1646) ja Rootsi Riigiarhiivi (-SR) mate{ale.''<br />
Vaidlasc d Narvo v ene lßste asukoha,<br />
iwisdiktsiooni ja kaubanduse üle 1657-1666<br />
Ivangorodi iseseisvuse lilwideerimine ja linna privilccgidc<br />
tähistamine ei löpeunud vastuolu vene ja<br />
sal$a kaüpmeesrc vahel. Kasuades lira Vene-Roosi<br />
söja ajal körgematc Rmtsi vöimukandjate poolt kultivcrind<br />
venevasr'st propagandat, ag k^ vsns slenikkonna<br />
hulgas esinenud trsudusetust,r) nägi Narva raad<br />
ja saksa kaup'meeskond soodsat vöimalust vabaneda<br />
tülikast konlorrendist- Veel enne söjategevuse löppu<br />
t&teti esile venelaste kaubandusöiguste küsimu, millega<br />
ifüen.tati vene kaupmeeste elukoha probleem.<br />
Nimelr nägid 1646. a ühinemistingimused "11s ivangorodlaste<br />
ümbcrasumise Narvaeeslinnaning 1648. a said<br />
vcnelased oma ehitusplatsid käue. Ülekolimine löpprs<br />
165O aastal, lcuid elada s"^di uues eeslinnas ainult söja<br />
puhkeniseni. Kaitseur eeslinn poles 1657. a lahingutegcvose<br />
\4g* ning venelased kolisid tagasi Ivangorodi<br />
poolele.ro Asjade sellise käiguga oldi Narvas rahul,<br />
krna lmdeti venelasi linne lsrritooriumist eraldades<br />
vöua neilt vöirnalus kasut"da kodanikeöigusi.<br />
l. jwlil 1657 erlqstas Kuningliku Komnertskoltecgiumi<br />
teerrisgqs65 olnud Peter bfelt Nawa linnakodanikc<br />
palvel Karl X Gustavile petitsiooni, milles<br />
muude söjast nrlenevate pmbleemide köwal paluti<br />
vmelased deporteerida linnast eemale. Ettekäändeks<br />
toodi nende truudusetus ja isegi vaenuliklors Rootsi<br />
kminga ja lcooni suhtes. Röhutades Narva tähtsust<br />
kaubalinnan4 leiti, et selle ainsaks tagatiseks olid ustaysal<br />
olemad.tT<br />
Töenäoliselt ei olnud venelaste truudusetusele viitamine<br />
piisav argument Stockholmi silmis. Seda töendah<br />
1656. a pealinna ülekuulamisele saadetud venelaste<br />
juhtum, kes aasta hiljem süütöendite puudumisel vabastari.lE<br />
Narvalastel jäi üle ainult röhuda oma kaubandusöigustele<br />
ja selle raames venelaste "ebatervele" konkurcntsile.<br />
ll. oktoobri 1659. a kirjas kuningale kurtiski<br />
Nawa raad kahju üle, mis tekib, kui venelased kolivad<br />
4<br />
KLE|O. AJALOO AtAKtRt. 1995.3 (13)<br />
tagasi pohjapoolsesse eeslinna. Saksa kaupnecstele oli<br />
vastuvöetamatu venelaste eestostukaubandus. V?iljaspool<br />
linna elavad venelased kauplesid maaelanikega ja<br />
Narva saabunud vöörastega, ostes kaupu laevadelt üles<br />
ja neid edasi müües. Seejuures rikuti jämedalt printsiipi<br />
"vööras<br />
ei kauple vöraga". Liruramüüride vahel elavad<br />
sakslased jäid ilrna vahendusvöimalusest ja -tasust.<br />
Narva raad ja kaupmeeskond soovitas keelata venelastel<br />
igasuguse kaubanduse ning vöimaldada neil tegelda<br />
ainult kalanduse, lihunikuameti j a linakudumisega.''<br />
Erinevalt Narva kodanikkonnast oli kcskvöim<br />
esialgu huvitanrd pöhjapoolse eeslinna taastamisest.2o<br />
Nagu selgub linna rae 18. septembri 1660. a memoriaalist<br />
StocL'bolmi lähetatud saadikutele, saabus 14. septembril<br />
Nanra kahurväeoberst Jacob Stael. Viimase<br />
ülesandeks oli korrastada eeslinn, et venelased saaks<br />
ta,rs varasemasse elukohta kolida. Magisraat avaldas<br />
kahtlust, et ehkki suur osa endisest eeslinnast oli sakslastest<br />
linnakodanikele välja jagatud, vöivad venelased<br />
oma vanad lqrndid tagasi saada. Secjuures eraldatakse<br />
nad öiguslikult linnast ja nad ei pea uiitma kodanikele<br />
ette n:ihtud kohustrsi. Viimast rned ei soovinud, tuues<br />
ettekäändeks taas venelaste eestostukaub"nduse.2<br />
I<br />
Kui Vene-Roosi söja eel suudeti venelased kiirelt<br />
Ivangorodist välja kolida, siis söja jzirel hakkas asi<br />
venima. lga idee ning isegi langetanrd otsus leidis<br />
Nawa salsa elanikkonna vöi venelaste endi vastrseisu.<br />
Samuti ei olnud nü mönigi etlepanek pthttehniliselt<br />
teostatav,<br />
22. apnl|ln 1662 fiiördus Ingerimaa kindralh:berner<br />
S.G. Helmt'eldt Karl Xl eestkostevalitsuse poole<br />
palvega lahendade venelaste elukoha probleem. Kindrallnrbemer<br />
meenures eelmise kuninga Karl X Gustavi<br />
mötet 1659. a hiidtulekahju järel nihutada Nara linn<br />
Soome lahe kaldale. kuhu ka venelastele oli elukoht ette<br />
nähtud. Kuna see märkimisv?iäme, aga selgelt ebareaalne<br />
kava ei teostunu{ elasid venelased edasi Ivangorodi<br />
poolel. Fuidust elamute olemasolu kindluse<br />
hilje all oli aga söja konal ohtlih pealegi kaebasid narvalased<br />
jätkuvalt vene kaupmeeste eestostukaubanduse<br />
üle. S. G. Helrnfeldt avaldas arvamust, et venelastele<br />
oleks siiski vaja platsid Narva poolel v?ilja jagada" kuid<br />
senisest linnaterritooriumist eemal. Venelaste endi smv<br />
oli jääda elama Ivangorodi poolele.22<br />
Oma seisukohtade kaiseks ja soodsa resolutsiooni<br />
saamiseks viibisid 1662. a suvel Stockholmis Nawa<br />
venelaste esindajad. Seoses nende taotlusega taastada<br />
öigused ja vabadused, millised vcnelastele lvangorodi<br />
linnaöigusega 1617. a kinnitati, väljastas Karl XI eestkostevalitsus<br />
28. juunil 1662 resolutsiooni, mis pöhjalikult<br />
käsitles Narva venelaste kaubanduse, käsitöö, jurisdiktsiooni,<br />
kirikuelu jt probleeme.'-
Change language