Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KLE|O. AJALOO AJAK|R|. 1995.3 (13)<br />
Baltisalcsa ajaloolase Axel von Gerneti 1E96. a<br />
ilmrurud uurimus on muunrnud Liivimaa poliitiliste<br />
struktuuride ajaloo klassikaliseks tööks.'* Gernet analütisib<br />
vaid Tarru piiskopkonna poliitilist süsteemi,<br />
pidades seda piisavalt representatiivseks, et teha üldisttsi<br />
ka teiste Liivimaa piiskopkondade kohta. Ka Gernet<br />
keskendub eelktiige struktuuride kujunemisloole,<br />
löpetades käsitluse te rrito iaalse isusl iku po I iitil ise ko rralduse<br />
vdljalarjunenrisega Tartu piiskopkonnas 1461. a<br />
paiku. Seda tähistab Gerneti arvates seisustele ürikTliselt<br />
antud öigus osaleda stifti valitsemisr,l (Mitwirhngsrecht<br />
fui der Regientng). Omenjääb selguseruks,<br />
millistes t'rmksionaalsetes valdkondades saavutasid seisused<br />
kaasarääkimisöiguse, sest vasallide saavrrtatud<br />
kvalitatiivselt erinevad privileegid - kohtuöigus talupoegade<br />
üle, mn"isanda esindamine meeskohnrs, öigus<br />
mitte teenida väljaspool maad, stiftinöukogus osalemise<br />
öigus, kasvav mll maapäevadel, stiftifoogti ametikoht<br />
jne - on esitatud meelevaldses järjekonas ja on j?üinud<br />
tölgendamaia.<br />
Teise baltisakslase Astaf von TrarrseheRose<br />
necki seitse aastat hiljem ilmunud uurimuse keskpunktis<br />
on lätniöigusega seonduvad ktisimuse4 mis on keskaegsete<br />
seisussuhete pohialuseks.l5 Transehe-Roseneck<br />
laitiseerib küll A. v. Gerneti ebamäärasrsr territoriaalseisusliku<br />
korralduse lahtimötestamisel. kuid ei<br />
püüa ka ise Liivimaa territooriumite poliitilise korralduse<br />
olemust avada, pöhjendacles seda materjali vähe-<br />
,*nrl9 "E""ti<br />
rrhrr,rsliku historiograafia lisandus baltisakslaste<br />
uurimistööle on äärniselt napp. Söjajärgsel ajal,<br />
mil lääneriikide ajaloolased süstematiseerisid varem<br />
kogutud empiirilised andmed ning panid altrse moodsale<br />
polütiliste struknruride ajaloole, olid Eestis eelistatud<br />
suundadeks tradisiooniline sündmusteajalugu, sotsiaal-<br />
ja majandusajalugu. Ideoloogilise surve öhkkonnas<br />
oli rahvusliku identiteedi säilimise seisukohalt vajalikum<br />
uurida eestlaste ajalugu, mille alla keskaja poliitilised<br />
strukuurid kui vöörvöimu kehtestatud /e o daalse<br />
rd hum ise institusionalisecritud süsteem ei mahtunud.<br />
Olulisemaks Eesti ajaloolaste panuseks Liivimaa polütiliste<br />
struktuuride ajaloo uurimisse vöib pidada hiit<br />
Raudkivi 1991. a ilmunud käsitlust Liivimaa maapäeva<br />
kujunemisest, mis aga löpeb 15. sajandi keskpaigala.I6<br />
Allika{ mida analüüsis kasutatakse, on löviosas<br />
avaldatud kogumilar Akten und Rezessen der livldndischen<br />
Stöndetage kolmandas köites.17 Sclle mahuka<br />
dokumentidekogu suureks plussiks on ürikute mitmeki.ilgsus<br />
- üleliivimaaliste ja teritoriaalsete seisuslike<br />
nöupidamiste retsessidele lisanduvad olulisemad<br />
seisussuhte id puudutavad kirj ad ning ürik-ud.<br />
19<br />
1 5 23. -2 4. a hörnt s le pin gud<br />
PÄBTEL PIIRIMÄE<br />
Aastatel 1518-24 leidsid köisil kolmel Liivimaa<br />
vaimulikul territooriumitts - Riiä peapiiskopkonnas<br />
ning Tarnr ja Saare-Lääne piiskopkondades - aset teravad<br />
konlliktid maaisandate ja rerritoriaalscisuste vahel,<br />
mille pohjuseks olid vastuolud eelköige möisate ccsostuöiguse<br />
ning maapäevale apelleerimise öiguse küsimustes.''<br />
Konfliktid löppesid alles ulatuslike maaisandatepoolsete<br />
järeleandmistega, mis fi kseeriti privileegidekirjades.<br />
1523. a mais väljastas sellise dokumendi<br />
Riia peapiiskop Linde, 1524. a septembris kinnitas<br />
uus peapiiskop Blankenfeld eelkäija privileegid Riia<br />
se iswtele ja andis oktoobris privileegid Tartu se isustele.<br />
1524. a desembris kinnitas Saare-lääne piiskop Kievel<br />
viimasena oma stifti seisuste öigused.<br />
Liivimaa piiskopkonde.le privileegidekirjad€s fikseeritud<br />
ki.isimuste ularuse töttu vöib neid nimeada<br />
Werner Nän terminiga hörruslepinguteks (Herrsch$svertrag).20<br />
S"lli..d kahepoolsed lepingud, kus<br />
mli:irati kindlaks möIema osapoole öigused ja kohustused<br />
olid väljakujunenud seisusliku dualismi iseloomulikemaks<br />
vdljenduseks. tlämrslepingute näol pole tegemist<br />
uusasgsste kodifikasioonidega, krs üksikud hlsimused<br />
koondafi ja sästemetiseeriti. Vaa-Lüvimaa<br />
1523.-24. a häroslepingutes ilmneb ajasaile iseloomulik<br />
siuntsioonispgsiifilisus - kindlaks määreti vaid<br />
vaidhnalused punktid ning uued öigusedja kohusmsed<br />
samas lari mölemelt poolt alcsepteerimd öigusi lcmkrectselt<br />
ei fikseerinrd, vaid kinnitati koc uute öigustega<br />
se n ße d p r w* i lee g id" ko m be d. j a t avalz I<br />
Tulgem tagasi Hartungi-Carsteni vaidluse junrde.<br />
Vashrolu lahendamiseks ei püsa falctide lisamisest ühele<br />
vöi teisele kaalukausile, sest crinevate hinnangute pöhjuseks<br />
pole üksnes tölgenduste, vaid ka l:ihtekohrade<br />
erinevus. Probleem on selles, et historiograafias ei ole<br />
diferentseerinrd dualismi funksionaalsest aspektist lähtuvall<br />
vaiC seda on vaadeldud ühtse seisusliku /ccasvalitsusena,<br />
seisusi on tähistatud kui ühtsdt kaaskörguva<br />
faktorit (mitragender Fabor) vöi F. Hartungi kombel<br />
määratletud miuemidagiütlevalt kui körvu- ja l
Change language