Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ENN KÜNG<br />
ulanses kaubelda keelatud kaupadcga. Mötet e.tasi<br />
arendanrd limuselaahvi veendumuse kohaselt oli 30.<br />
mai lffg. a rcsolutsioon parim lahendus pikaleveninud<br />
tülile. Saavuhnr säilitamiseks tuli tema arvates teha<br />
venelastele reatavaid järeleandmis: midagi ti.ihist ära<br />
andes oli vöimatik luua kindel rahu. Uuesti venelastega<br />
vashrollu sattuda linnusekrahv ei soovitanud.<br />
Nii arutatigi järgnevalt, kas vöimaldada venelastele<br />
soolakaubandust vdikestes kogustes vöi suurelt.<br />
Osa Suurgildi ja magistraadi liikmeid leidis, et soolakaubandus<br />
suurelt oleks parim järeleandmine, sest süs<br />
ei suudaks venelased osaleda konkurentsivöitluses.<br />
Teine pol oli arvamusel, et kindlapiirilist jaekaubandust<br />
on lihtsam kontrollida- Kuna viimast seisukohta<br />
tctas k4^J. Tunderfeldt, soovitas ta Suurgildil asja veel<br />
amtda12<br />
Ühisanrtclu järkus 24. jamuadl. Nüüd leidis Suurgil4<br />
ct verela$ele vöib teha keelatud kaupadest kolme<br />
- *iUa, vcini ja heeringa osas - järeleandmisi. ülesostcurd<br />
vilja saaksid venelased müüa kas siinsetele<br />
kod*nikeb vöi saara edasi Stocktrolmi. Veini ja tubakat<br />
lüati srlsa l6sgullonnaltost€s oma soovi kohasett edasi<br />
müüa, sealhulgras Veneinaalegi. Soola- ja tubakakaubandus<br />
jäcC edaspidigi ainult Suurgildi liikmeile.<br />
Suuqgildi seisukohta htvustati vene kogukonna<br />
esindqiatele. Ootusp?iras€lt soovisid venelased lubatud<br />
vilja kön'ale ka soola ja tubakqr- (rmr 6na[ ja Suurgild<br />
k€c!fosi{ ähvgdasid venelased uuesti piiöraduda<br />
kuningapoole.73<br />
Raeprotokollide pohjal en yfrinalikke j?ircleandmisi<br />
edasi amtanrd 11. mihtsil 1680. Seejuures jä Suurgild<br />
kindlalt vareinlubanr jurnde. Soola- ja tubakakauban&rse<br />
keelamist pohjendati ohugn, et venelased saksa<br />
kogukomast suurcma kapitaliga haaraks kogu kaubanduse<br />
enese keff€, surudes teised konkurentsisi välja.7a<br />
Suuqgildi anramusele toetudes langetaski Nawa<br />
raad 18. m:irtsil 1680 otsuse, millega veini-, heeringaja<br />
viljakaubanrlns anti venelastele varemmärgitud pü_<br />
rargutega vabaks; soola- ja tubakakaubandus jäi keelatul6.<br />
/r<br />
Sendes teada Narva rae otsuse, viisidki venelsed<br />
ellu oma füvarduse ning pdördusid Karl XI poole. Viimane<br />
on 9. juulil 168 I saatnud Ingerimaa kindralkuber_<br />
ner Märten Schoultzile korralduse uurida venelaste kaebusi.<br />
Kuid kindralkuberneri 10. oktoobri 1681. a plakatis<br />
on rae otsust venelaste kasuks muudetucl ainult osaliselt.<br />
Nimelt leidis M. Schoultz, et venelased vöivad küll<br />
soolaja nrbakat saksa kogukonnalt linnas osta ning seda<br />
seejärel oma linnapoodidest müüa, kuid eeslinnapoodi_<br />
des jäi see täielikult keelatuks. Samuti ei lubatr,rd neid<br />
kaupu vöörastelt kaupmeestelt osta.76 Seega ei toimunud<br />
venelaste kaubandustegevuses reaalselt mingit<br />
muutust, kuna nende poed paiknesid sel perioodil val-<br />
50 KLE'O. AJAL@ NAKhFL 1995.3 (tg)<br />
davalt just eeslinnas. Nagu varem vütasime, m alles<br />
1692. aastast teada kümne vene perekorma kaubapoed<br />
linna-s.<br />
Kuningliku resolutsiooniga 30. maist 1679, Narva<br />
rae 1680. a 18. m?irtsi korraldusega ja kindralkuberner<br />
M. Schoultzi l6El. a 10. okroobri plakatiga löppes pikk<br />
ja vaevarikas vaidlus venelaste elukoha, jurisdiktsiooni<br />
ja kaubandusöiguste üle. Kui Narva eeslinna ja linna<br />
pöhitenitooriumi piiratusesr ringitult ei önnestunud<br />
tegelikult lvangorodi eeslirun likvideerida, / / siis sätestatud<br />
kaubandustingimused j?üd kindlalt kehtima Rootsi<br />
vöimuperioodi löpuni.<br />
Nii niüteks süüdistas 24. märtsil 1683 korrunensfislsal<br />
Thomas L:rssohn vene kaupmees Filip Kirjanovit<br />
keelau-rd soolakaubanduses, millise elcsimuse eest<br />
venelasele määrati 40 hdb€taalrit trahvi.78 18. augustil<br />
16E7 süüdistas fiskaal Johan Dubbe tervet rida venc<br />
poepidajaid - Ignati Mokrikut, Semjon Klemenrevi,<br />
Filip Kirjanovi, Garassim Kandratevi ja Mikita Skorobogatovi<br />
_-^soola ja nrbaka vdikekaubandrrses eeslinna<br />
poodides.'v Lähnrdes samuti Narva Suurgildi 5. mei<br />
1694. a supliigis leiduvast kaebusest vcnelaste salaiase<br />
soola- ja tubakakaubanduse üle eeslinna poodides,go ei<br />
ole seadusandluse os:ls muutusi tehud, küll aga esines<br />
eksimisi selle täitmisel.<br />
Siiski möningane täiend"s eelpoolkirjeldaurd seadusandlusse<br />
nrli. Juba Karl )ü 10. augusti 1676. a resolutsioonis<br />
märgiti venelaste elamaasumist linna. Eelköige<br />
Narva magistraadi vastuseisu, ag2 samuti vene<br />
kogukonn" enese kapitalinappuse ja töenäoliselt konsewatiivsusegi<br />
töttu j?ü see ?ira. Kuid nii nagu 1676. a ,<br />
vöuis Narva Suurgild ka 1688. a suure ärwusega vastu<br />
kindralkuberner Jöran Sperlingi uue samrlerdse korraldrse.<br />
Kindralkuberneri resolutsiooni pöhjal pidid need<br />
vene kodanikud, kes ehitasid vöi ossid linna kivimaja,<br />
asudes sinna elama ning löpetades kaubandustegevuse<br />
eeslinn65 (andes sealsed majad üürile söjaväelastele),<br />
s"ema täielikult köikide kodanikele ette nähnrd kaubandusvabaduste<br />
osaliseks.8I Venelastele tähendas see eelköige<br />
öigxrst osaleda suurkaubanduses.<br />
Aastapäevad hiljem, 17. juunil 1689, oligi Narva<br />
rae ees Garassim Kandratev palvega kinnitada talle<br />
köik kodanikele ene nähtud vabadused ja soodusrused,<br />
kuna ta oli ehitanud linna kivimaja. Lisaks palus G.<br />
Kandratev väljastada talle kui räieöiguslikule kodani_<br />
kule töend vaadi tubaka ostmiseks. Raad keeldus, väites,<br />
et taotleja ei vast3 veel kindralkuberneri plakatis<br />
csitatud tingimustele.S2<br />
Venelase kaebuse peale sekkus rae tegewsse J.<br />
Sperling isiklikulg käskides kinnitada G. Kandratevile<br />
köik öiguscdja vabadused. Kuid venclane ise pidi veel<br />
enne talve algust kolima koos perega ,'oma suurde ja<br />
silmapaistvasse kivimajja".o' Kandrarevi jätkuv kau-