18/87 03.09.2010 - Paldiski

paldiski.ee

18/87 03.09.2010 - Paldiski

Järgmine ajalehe number

ilmub 17. septembril

Tänases

lehes:

u

Esimene september

Kliima- ja Energiaagentuuri

projekteerimistoetus

korteriühistutele

Möödunud nädalal avatud

kalatöötluskompleksis

luuakse juurde uusi

töökohti

rEKlaaM

lugEja Kiri

lEhEKülg

lastEvanEMatElE

Esimesse klassi astujate

vanematele

Paldiski

l i n n a l e h t • n r . 18/87 2010

Paldiski linnavalitsuse häälekandja

Suvi on märkamatult mööda lennanud ning meid on ootamas sügis, mida tervitame

taas kord olulise tähtpäeva – teadmistepäevaga. Esimese sügispäeva kohustuslikeks

elementideks on lilled, muusika, rõõm ja elevus. Esimesed koolikellad on koolides

juba helisenud ja klassiruumides on alanud taas huvitav õppeelu.

Kallid koolilapsed, austatud õpetajad ja lastevanemad!

Võtke vastu meie kõige siiramad õnnesoovid tarkusepäeva puhul – pidupäeva puhul,

mida armastavad ühtmoodi kõik põlvkonnad – nii täiskasvanud kui lapsed, sest on

ju iga ettevõtmise, iga alguse või elukutse aluseks teadmised. Need avavad meie ees

suured võimalused, annavad meile enesekindluse ja vabaduse elutee valikul.

Soovime teile kõigile tervist, rahu ja kõike kõige paremat!

Avaldame sügavat tunnustust õpetajatele! Teie andest, professionaalsusest ja

vastutustundest sõltub väga palju. Soovime teile mõistvaid ja usinaid õpilasi!

Lastevanematele soovime suurt kannatust ning samuti edu teie laste õpinguis,

usaldust ja vastastikust mõistmist perekonnas!

Koolilastele soovime edukat õppimist ning vahvaid sõpru kogu eluks! Olgu uuel

õppeaastal ka kõige kõrgemad teadmiste tipud vallutatavad, täitugu teie kõige

julgemad unistused! Õppige ja elage innuga! Head uut õppeaastat teile!

Paldiski Linnavolikogu,

Paldiski Linnavalitsus,

Paldiski Linnalehe toimetus


Kallid kooliõpilased!

Austatud õpetajad, lapsevanemad!

Esimene september - päev, mis meil kõigil on erilise tähendusega. Sulle, kes

sa täna alustad esimest kooliaastat, Sulle, kes Sa alustad viimast kooliaastat,

Meile – kes me saadame oma last kooli või lihtsalt hetkeks meenutame oma

koolihetki aastate tagant, Ka Sulle – kes Sa jätkad kooliteed.

Esimene september on alati päev mil me jälle ja jälle alustame oma tuleviku

kujundamist. Teadmised ja oskused on meie igaühe võti, mille abil me saame

kujundada oma sihte. Hiina riigimees ja filosoof Konfutsius on öelnud

„ Õppimine ilma mõtlemiseta on kasutu. Mõtlemine ilma õppimiseta on

ohtlik.“ Seega on õppimine lakkamatu protsess. See on kuulamine, omandamine

ja uudishimu. Armsad õpilased Teie tänane töö on küsida ja otsida

vastuseid. Õpetajate ja vanemate, meie kõigi, ülesanne on anda Teile

võimalikult palju vastuseid. Oma lastele vastuseid otsides ja andes õpime

me kõik.

Iga koolitee algus on ka meie ühendaja. Me kõik soovime, et me lapsed

Sellel aastal Paldiski koolide uksed avanesid

neljakümnele esimese klassi õpilastele

head kooliteed, kallid õpilased!

Paldiski Gümnaasiumi

1 klass:

Irina Grigorenko

Laura-Elisabeth Kütt

Kaisa Lepik

Karel Lillipuu

Rico Lõhmus

Robert Tito Mikko

Marta Müür

Patrina Posti

Carmelin Purga

Janeli Pärnik

Ketrin Rein

Rammo Rikand

Sven Stepanov

Arabella Vallsalu

Paldiski Vene

Gümnaasiumi 1 klass:

Valeria Dmitrijeva

Milana Duka

Artur Dzekunov

Karina Edigarova

Jane Jakson

Anastasia Jermitšova

Konstantin Kalagin

Anastasiia Larionova

Pavel Mayorov

Johannes Valter Meus

Mihail Mištšenko

Julia Polyakova

Egor Portyankin

Jana Rjabitsa

Zlata Romanova

Lidija Romanovskaja

Valeria Safarova

Xenia Shabelnikova

Mihhail Tarassov

Jaan Targamaa

Kati Turkova

Caroline Vanker

Nikol Karina Vintsevich

Kirill Zhuravlev

Radu Šiman

Pavel Žiljajev

Paldiski Linnavalitsus toetab I klassi

astujaid

Paldiski linnavalitsus maksab käesoleval aastal esimesse

klassi mineva lapse toetust 1000 krooni. toetust makstakse

lapsevanemale, eestkostjale või lapse hooldajale tingimusel,

et vähemalt ühe lapsevanema või hooldaja ja esimesse klassi

mineva lapse elukoht rahvastikuregistri andmetel on Paldiski linn.

toetus on ühekordne. avalduse toetuse saamiseks palume esitada

Paldiski linnavalitsusele.

avalduse võite esitada paberkandjal või e-posti teel

paldiski@paldiski.ee.

avaldust saab esitada 06. septembrini käesoleva aastani.

täiendav info telefonil 6 790 602

oleksid meist ilusamad, targemad

ja paremad. Selle soovi täitumine ei

sõltu vaid koolist või kohalikust võimust.

Teil kõigil on võimalus seda

soovi kujundada, osaledes aktiivselt

koolitöös – oma soovituste ja nõuga.

Kool on osa meie kodulinnast ja osa

meie laste kodust.

Head kooliaasta algust Sulle kallis

noor.

Ilusat kooliaasta algust Teie kõigile.

Paliski Linnavalitsuse abilinnapea

Kersti Väinsalu

Esimest korda koolpingi taga

Pidulik esinemine Paldiski

Gümnaasiumis

Paldiski Vene Gümnaasiumi

direkor Ljudmila Zaitseva

esineb õnnitluskõnega

Paldiski Gümnaasiumi direktor Helve Mandzolo annab kätte abitsaid esimese

klassi õpilastele

(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)

• Väljaandja Paldiski linnavalitsus • e-mail: elena.villmann@paldiski.ee, paldiski@paldiski.ee ja tel. 534 00 641

Paldiski Linnalehe elektrooniline aadress: www.paldiski.ee • Foto esikaanel: http://images.yandex.ru • Trükk AS Rebellis


Paldiski Sadamate ASi korraldatud pidulik üritus „TERE, KOOL!“

esimesse klassi minejatele ja nende lähedastele toimus tänavu 28.

augustil, suve viimasel laupäeval. Põhjasadama klubi ruumikas

saal mahutas ära kõik külalised.

Iga esimesse klassi mineja sai lahkete saatesõnade taustal kingituseks

portfelli, vahetusjalatsite koti ja kohver-pinali, millega senitundmatusse

kooliellu astuda. Osalemise eest lõbusates mängudes

jagati auhindadeks mitmesuguseid koolitarbeid, mis kuluvad

kahtlemata igaühele koolis marjaks ära. Tulevaste õpilaste meelt

lahutasid noorteteatri näitlejad, kes olid kehastunud kaasaegsete

multifilmide tegelasteks ning Paldiski break-tantsijate grupp Activation

Crew esitas kohalviibijaile ühe tantsu.

Külalisi kutsudes ei unustanud korraldajad ka tõsiasja, et ükski

lastepidu ei saa läbi ilma maiustusteta, mistõttu ootasid Põhjasadama

saali sisenevaid külalisi ees külluslikud magusate suupistetega

kaetud lauad.

Lasteüritus „TERE, KOOL!“ kõikidele esimesse klassi minejatele

on muutumas meie linnas kenaks traditsiooniks. Sarnaselt eelmisele

aastale kinkis ka tänavuse suve lõpul selle imelise pidupäeva

tulevastele esimese klassi õpilastele ja nende vanematele Paldiski

Põhjasadam.

Paldiski Linnalehe toimetus

Kallid Paldiski elanikud!

Lasteaia Sipsik töötajate nimel õnnitleme kõiki uue õppeaasta

alguse puhul!

Meie lõpetajad hakkavad 1. septembrist õppima Paldiski Vene

Gümnaasiumis, sõimerühma tulevad aga uued lapsed. Taotlusi

rühmaga liitumiseks laekus tunduvalt enam kui suutsime vastu

võtta. Lasteaia hoolekogu otsusega öeldi välja soov avada lasteaias

veel ka lisarühm. Paldiski Linnavalitsus suhtus sellesse palvesse

mõistvalt. Linnapea Kaupo Kallas ja hariduse valdkonnaga

tegelev abilinnapea Kersti Väinsalu lubasid teha omalt poolt kõik

võimaliku, et avada linna rahalise seisu paranedes lisarühm.

Laste tervishoiu valdkonnas on oluliseks tegevuseks profülaktika.

Seetõttu alustab lasteaia seinte vahel peagi tööd ravikabinet.

Püüame ühendada omavahel liivateraapia, valgusteraapia ja soolakambri

lastele, kes kannatavad sageli külmetushaiguste käes.

Lastevanemate rahalisel toel hakkavad oktoobrist lasteaias toimuma

inglise keele tunnid lastele ning koreograafiatunnid.

Süüa saab lasteaias endiselt neli korda päevas, kuid erinevalt

varasemast saavad meie lapsed rohkem puuvilja ja köögiviljasalateid;

toit on muutunud mitmekesisemaks. Režiim lasteaias on

paindlikum – püüdsime lähtuda laste huvidest ja vajadustest.

Mõistagi tahaks rääkida nii mõndagi lastevooditest, mis on valmistatud

aastal 1965, ja madratsitest, mis on valmistatud aastal

1982, ning sõimerühma pissipottidest hinnaga 82 kopikat tükk...

Siiski terendavad rahalistele raskustele vaatamata ees ainult PO-

SITIIVSED muutused!

Parimate soovidega

Tatjana Lindeberg

l i n n a l e h t • n r . 18/87 2010

Õnnitlen suure rõõmuga südames kõiki Paldiski õppureid, lapsevanemaid ja õpetajaid uue õppeaasta alguse

puhul ning soovin teile edu ja kannatust!

Esimesse klassi minejatele, kelle jaoks see pidupäev on lähtepunktiks seikluslikku kooliellu, tahaksin soovida

väsimatust teie püüdlustes üha uute saavutuste ja avastuste poole. Ärgu heidutagu teid pettumused, vaid ergutagu

teid tehtavad edusammud, vanemate kiidusõnad ja väärilised hinded, mille toel saavutada aina uusi

tulemusi!

Paldiski Põhjasadama juht Aleksei Tšulets

Paldiski Linnaleht nr.18/87 3


Möödunud nädalal avatud kalatöötluskompleksis luuakse juurde uusi töökohti

Äsja rajati Paldiski linna territooriumile kalatöötlusettevõte Eesti

Traalpüügi Ühistu, mis on oluline sündmus nii Paldiski kui kogu Eesti

majanduselus.

Tootmis- ja laokompleksi ametlik avamine toimus 25. augustil 2010. Kutsutute

seas oli Paldiski linnavõimu esindajaid, äripartnereid nii Eestist kui

välismaalt, poliitikuid.

Eesti Traalpüügi Ühistu juhatuse liige Sigmond Kartau tänas oma tervituskõnes

kõiki, kes aitasid viia ellu tema plaani luua Paldiskisse tootmis-

ja laokompleks. Eriti tänulik oli härra Kartau Paldiski Linnavalitsusele

ning projektijuht hr Rahumägile ning tema meeskonnale.

Kartau äripartnerite sõnul ehitati mere kaldale kalatöötluskompleks ainult

tänu tema targale ja asjalikule juhtimisele. Selle idee elluviimisele kulutas

Sigmond Kartau kolm aastat.

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder õnnitles kõik kohaletulnuid

ettevõtte avamise puhul, märkides, et selle loomine on „positiivne

näitaja mitte üksnes kalatööstus-, vaid ka põllumajandussektoris“.

„Arvestades Eesti sisetulude väiksust ja Eesti tootjate vähesust, tuleb pühendada

märksa rohkem aega riigi ja ettevõtete koostööle,“ toonitas Helir-

Valdor Seeder.

Samuti märkis härra minister, et lähiajal avatakse Eestis veel mõned kalatööstusettevõtted.

Paldiski linnapea Kaupo Kallas õnnitles Paldiski Linnavalitsuse ja linnavolikogu

nimel Eesti Traalpüügi Ühistu juhtkonda tootmis- ja laokompleksi

avamise puhul. Härra Kallas rõhutas oma esinemises ettevõtluse ja

kohaliku omavalitsuse vahelise koostöö tähtsust: „Ettevõtluse arendamine

aitab kaasa tööpuuduse vähendamisele läbi uute loodavate töökohtade.

Seepärast loodame väga, et siin leiavad tööd eeskätt Paldiski linna inimesed.

Kohaliku omavalitsuse roll ettevõtluse arendamisel on soodsa ettevõtluskeskkonna

loomine, sest läbi uute töökohtade suurenevad ka maksude

laekumised omavalitsuse eelarvesse, mis omakorda aitab kaasa linna sotsiaalelu

ja infrastruktuuriparendamisele.”

Lõpuks palus

Sigmond Kartau

k o h a l v i i b i j a d

ringkäigule, et

rajatud kompleksiga

tutvuda.

Ekskursiooni ajal

mööda ettevõtet,

mis on varus-

Kliima- ja energiaagentuur asub toetama

kortermajade energiatõhusat renoveerimist.

Uue toetusmeetmega katab agentuur kuni

90% kortermaja renoveerimisprojekti koostamisega

kaasnevatest kuludest.

60 miljoni kroonise mahuga meetmega

toetatakse kortermajade renoveerimisprojekti

koostamist ja selleks vajalike eeltöid, samuti

hilisemat ehitustööde järelvalvet. 2010. aastal on

toetuse kogumahuks 30 miljonit krooni. 2011.

aastal lisandub sellele täiendavalt 30 miljonit.

Kliima- ja Energiaagentuuri juhi Kristiina Rebase

sõnul aitab projekteerimistoetus ühistutel

julgemalt asuda hooneid renoveerima ja teha

seda parimal võimalikul viisil. „Toetus katab

90% renoveerimisprojekti ja selleks vajalike

eeltööde kuludest, ja mis veelgi olulisem, ühistud

saavad selle raha kasutamiseks kohe, mitte

tagantjärele, nagu paljude toetusmeetmete

puhul tavaks on,“ rääkis Rebane.

Agentuuri hoonete energiatõhususe projektijuhi

Kalle Kuuse sõnul on projekteerimistoetuse

abil korteriühistutel võimalik saada parim

renoveerimisprojekt ning ehitusjärelvalve, mis

tagab ka sisuliselt renoveerimiseks kulutatud

Paldiski Linnaleht nr. 18/87

Eesti Traalpüügi Ühistu juhatuse liige

Sigmond Kartau

Kliima- ja Energiaagentuuri projekteerimistoetus korteriühistutele

raha otstarbeka kasutamise. „Oskamatult või

pealiskaudselt renoveeritud hoone tekitab selle

elanikele tavaliselt vaid lisakulusid. Tippspetsialistide

tehtud kvaliteetne projekt ning asjakohane

järelevalveteenus aitavad aga probleeme

vältida,“ selgitas Kuusk.

Planeeritavatele projekteerimistöödele seab

Kliima- ja Energiaagentuur tingimuseks

läbimõeldud energiatõhususe lahenduse:

Projekteerimistöö peab pakkuma terviklahendust

kogu hoone renoveerimiseks. Renoveerimise

järgselt ei tohi hoone energiakulu ületada

150 kWh ruutmeetri kohta aastas.

Hoone sisekliima peab renoveerimise järel vastama

sisekliima standardi EVS-EN 15251:2007

II klassi nõuetele.

Lisaks koostab agentuur toetuse taotlejale

põhjaliku projekteerimistööde lähteülesande

ja koostöös projekteerijaga järelevalvetööde

tegemise kohustusliku juhendi. Samuti kontrollib

agentuur jooksvalt tööde vastavust meetme

tehnilistele tingimustele.

2010. aastal esitatud taotluste puhul on korteriühistu

omafinantseering vaid 10%. 2011.

aastal tõuseb omafinantseeringu määr 25%-ni

tehtavate tööde maksumusest.

tatud kõrgtehnoloogiliste seadmetega,

jutustas härra Kartau ettevõtte võimalustest

ja selle lähituleviku plaanidest.

Ettevõtte tootmisvõimsus on 200 tonni

ööpäevas. Külmlaokompleks, mis on

suunatud eelkõige eksportturule, mahutab

korraga 3000 tonni kala. Esialgu

saab töötsehhides rakendust ligikaudu

kuus inimest, kuid lähima kahe kuu

jooksul on plaanis luua 18 kuni 23 uut

töökohta. Mis puutub töötajate värbamisse,

siis Kartau sõnutsi eelistatakse

Paldiski elanikke: „Kui töökoht on kodu

lähedal, annab see teatavad eelised, ent

kuna töö meie ettevõttes on väga spetsiifiline,

valitakse välja sellised inimesed,

kes suudavad oma töökohustusi täiel Paldiski linnapea Kaupo Kallas

määral täita.“

Pühapäeval, 29. augustil, lasti tootmis- ja

laokompleks käiku. Soovime Eesti Traalpüügi Ühistule suurt edu!

Paldiski Linnalehe toimetus

Eesti põllumajandusminister

Helir-Valdor Seeder

KENA toetuse abil tehtud ehitusprojekt on ühtlasi

aluseks Kredexi jagatava renoveerimistoetuse

taotlemisele.

Toetusskeemi tingimused ja selle juurde kuuluvad

dokumendid ilmuvad KENA kodulehel

www.kena.ee järgmisel nädalal.

Lisainfo:

Kristiina Rebane

Kliima- ja Energiaagentuuri juhataja

kristiina.rebane@kena.ee

Eldar Toonverk

jätkab tasuta juriidiliste konsultatsioonidega,

mis toimuvad Paldiski Linnavalitsuse hoones

(Sadama 9) üks kord kuus.

Esimene konsultatsioon toimub

30 septembril kell 14.00 -16.00

Eelregistreerimine

telefonil 6 790 600


l i n n a l e h t • n r . 18/87 2010

Swedbanki pangabussis saab teha kõiki enamlevinud pangatehinguid.

Pangatoimingute tegemine on nüüd veel lihtsam kuna pangakontor

tuleb ise teie juurde. Pangabussis on võimalik teha kõiki peamisi pangatoiminguid.

Kui Swedbanki pangabuss neli aastat tagasi

Eestimaa teedel sõitma hakkas, külastas seda

keskeltläbi 1500 inimest aastas. Eelmise aasta

algusest sõidab ringi koguni kaks bussi ning

külastajate arv on tõusnud üle 15 000. Nädalas

jõuab pangateenus bussi kaudu pea 350

inimeseni üle Eesti.

Pangabussil on kokku 61 peatust üle Eesti.

Oma olemuselt on pangabuss liikuv pangakontor, mis sõidab nende inimeste

lähedale, kes muidu pangakontorist või –automaadist kaugel elavad.

Pangabussis kehtib kõigi teenuste osas Swedbanki tavahinnakiri.

Tähtsamatest teenustest on pangabussis võimalik teha järgnevat:

• Küsida nõu tellerilt kõikide pangateenuste kohta

• Pangaautomaatide kaudu oma kontole sularaha panna või seda välja

võtta

• Tellida või kätte saada pangakaarti

• Teha makseid ja kasutada internetipanka

• Sõlmida otse- või püsikorralduse lepinguid

• Sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid

• Kontoinfo saamine (kontojääk, tehingu koopia, konto väljavõte, volitus

konto kasutamiseks)

• Kontol oleva valuuta konverteerimine (NB! valuutavahetus sularahas

ei toimu)

• Väikelaenu, õppelaenu ja arvelduskrediidi taotlemine

• Kohustusliku kogumispensioniga liitumine

• Infot seoses EURO-le üleminekuga 2011 aasta jaanuaris

2010 teisel poolaastal peatub Pangabuss Paldiskis:

Kolm korda kuus Sadamate aS kontori juures (Peetri 31 ),

kell 1 .00-17.00

10, 16, 29 september; 8, 1 , 27 oktoober;

5, 11, 2 november; 10, 16, 29 detsember

kodanik.kursused@meis.ee , или в рабочие дни по телефону

56698908 и 800 9999.

Pangabussi on võimalik tellida ka erinevatele laatadele, messidele jne, kus

puudub Проектsularaha финансирует väljavõtmise Европейский võimalus. Фонд Интеграции Граждан Третьих Стран

Pangabussi täpsete teenuste nimekirja ja sõidugraafiku leiate aadressilt

www.swedbank.ee

Samuti saate infot 24h telefonil 6 310 310.

Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee , vajadusel konsulteerige

pangatöötajaga või küsige lisainfot telefonil 6 310 310.

Teenuse pakkuja on Swedbank AS.


HE A P A L DI S K I L I N N A EL ANI K ! ! !

OLETE OODATUD TASUTA EV PÕHISEADUSE JA

KODAKONDSUSE SEADUSE TUNDMISE EKSAMI

ETTEVALMISTUSKURSUSTELE

• Sihtgrupp: määratlemata kodakondsusega isikud ning kolmandate

riikide kodakondsusega isikud.

• Koolitus kestab 12 akadeemilist tundi.

• Osalejad saavad tasuta põhjalikud materjalid.

• Koolitused viiakse läbi vene keeles.

13.09-15.09.2010, kell 17:15-20:15, Paldiski Vene

Gümnaasium (Peetri 26)

Viimane registreerimise päev kursustele 08.09.2010

Koolitustele registreerimine ja lisainformatsiooni saab emaili teel

kodanik.kursused@meis.ee, tasuta numbril 800 9999 või mobiiltelefonil

56698908.

Projekti finantseerib Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise

Fond

Paldiski Linnaleht nr.18/87 5


Õnnitleme südamest kõiki keskkooliõpilasi, tudengeid ja nende vanemaid uue õppeaasta

alguse puhul! Soovime teile edu õppetöös, visadust ning vanematele väga-väga

suurt kannatust! Olge oma heades tegudes ja alustamistes kindlameelsed ja otsustavad.

Püüelge oma eesmärkide poole ja saavutage need. On ju see suurepärane võimalus ennast

teostada! Edu teile!

28. augustil toimus Paldiskis aadressil Peetri 13 järjekordne Paldiski break-tantsu võistkonna

Activation Crew ja Tallinna võistkonna Astral Breakerz vaheline sõprus-jam.

Jam – on avatud treening, millele sõidavad erinevatest linnadest kohale kõik soovijad.

Tavaliselt lõpevad niisugused treeningud tantsijate vaheliste mitteavalike sõbralike

mõõduvõtmistega. Selliseid väikesi võistlusi korraldatakse Paldiskis üsnagi sageli,

mistõttu on meie linna elanikel võimalus olla toimuva pealtvaatajaks. Teavet tulevaste

võistluste kohta on võimalik leida Linnalehe järgmistest numbritest.

Samuti tuletame meelde, et break-tantsu rühma võivad ennast registreerida kõik soovijad.

Treeningud toimuvad esmaspäeviti

ja teisipäeviti kella kuuest õhtul

aadressil Peetri 13, 2. korrus, sissepääs

Põhjasadama poolt.

Täname Põhjasadamat meile

treeninguteks võimaldatud ruumide

eest. See on märkimisväärne panus selle tantsukultuuri arendamisesse

Paldiskis.

6 Paldiski Linnaleht nr. 18/87

ANSAMBLI

“ROSINKA” EDUKAS

ESINEMINE

21-29 augustini toimus Krainevos (Bulgaaria)

V Rahvusvaheline noorte festival “Slaavi pärg”.

Külalislahke Bulgaaria võttis vastu erinevate

maade noori slaavi rahvaste artiste. Vabariiklike

rahvusvaheliste konkursside laureaat ja diplomant

ansambel “Rosinka” Paldiskist sai teenitlult

žuriipoolse tunnustuse ja auhinnalise koha

instrumentaalžanri nominatsioonis.

Paldiski Linnavalitsus õnnitleb noori artiste

suurepärase esinemise puhul ja soovib edu

loomingus, jätkuvalt austajate ovatsioone ja uusi

võite tulevikus. Samuti täname ansambli juhti

Ivan Stšjogolevi tubli töö eest.

Vadim Silitšenko

Rühma Activation Crew juht

Pühapäeval, 05. septembril kell 12.00 alustab

Paldiski Nikolai koguduse

sügisene LEERIKOOL.

Oodatud on kõik huvilised alates 15. eluaastast. Üheskoos heidame

pilgu tagasi ajaloole ja arutame maailma asjade üle. Samuti vaatame

ka tänapäeva ja arutame oluliste teemade üle.

Esimesel kokkusaamisel lepime kokku edasiste tundide toimumise aja.

Täpsem info:

(+372) 55698093 või merle.prass-siim@eelk.ee


LugEja kiri

Paldiski Linnalehe toimetusse laekus kaebus

Korteriühistu Sadama 21 elanikelt ühistu

juhatuse peale, mille tegevust peab 13 korteriomanikku

48st ebaseaduslikuks. Pretensiooni

sisu seisneb alljärgnevas.

2007. aastal sai Korteriühistu Sadama

21 Swedbankilt laenu summas 2 200 000

krooni. See raha läks vanade akende väljavahetamisele

plastakende vastu 35 korteris

48st (13 korteris olid aknad välja vahetatud

juba varem korteriomaniku enda arvelt).

Kuni 2009. aasta jaanuarini olid maksed

remondifondi 9 krooni ruutmeetri kohta

ning täiendavat tasu akende väljavahetamise

eest maksid ainult 35 korteri omanikud.

Alates 2009. aasta jaanuarist, mil asus

ametisse uus juhatus, tõusid maksed remondifondi

11 kroonile ruutmeetri kohta.

Korteriühistu võetud 2 200 000 kroonise

laenu kustutamiseks hakati raha võtma

kõigilt korteriomanikelt, kaasa arvatud nende

13 korteri omanikult.

Nende 13 korteri omanikud, kes olid oma

korteris aknad oma raha eest välja vahetanud,

peavad remondifondi tehtavate

maksete suurenemist ebaseaduslikuks:

„Ükskord me juba maksime uute akende

eest meie korterites ja nüüd sunnitakse

meid maksma meie akende eest veel teist

korda. See ei ole õiglane!“

Leidmata mõistmist oma korteriühistu

juhatuses, pöördusid 13 elamu Sadama

21 korteriomanikku samuti Paldiski Linnavalitsusse

avaldusega, milles palusid linnavõimude

kaasabi vaidlusaluse küsimuse

lahendamisel.

Paldiski abilinnapea Andrei Martõnjaki

vastusest (26.04.2010):

„/.../> Linnavalitsus ei saa lahendada Teie

ja Sadama 21 korteriühistu juhtkonna vahelisi

eriarvamusi. Oma avalduses toodud

nõudmistega palun pöörduge Sadama 21

korteriühistu juhatuse poole või tõstatage

küsimus korteriühistu üldkoosolekul. /.../

Linnavalitsusel puudub õiguslik pädevus

sekkumiseks KÜ Sadama 21 juhtorganite,

sealhulgas üldkoosoleku ja ühistu juhatuse

otsustustesse ning üldse ühistu korralduslikku

tegevusse. /.../ Lähtudes õigusaktidest

puudub kohalikul omavalitsusel õigus sekkuda

mittetulundusühingute, sealhulgas

korteriühistu tegevusse järelvalve või muu

kontrolli korras, kui küsimus ei puuduta

ühistu ühisel majandamisel olevate ehitiste

või rajatiste ohutust. /.../“

Paldiski Linnalehe toimetus pöördus selgituste

saamiseks KÜ Sadama 21 juhatuse

esimehe Olena Larionova poole.

Larionova sõnutsi on kogu segadus tingitud

eelmise juhatuse poolt mõned aastad

tagasi vastu võetud otsustest. Uus juhatus

on aga sunnitud toimima vastavalt varem

vastu võetud otsustele.

18. juunil 2006 sõlmiti KÜ Sadama 21 ja

SEB Panga vahel laenuleping 2 000 000

kroonile. Seejärel, juunis 2007, viidi laen 3.

juunil 2007 toimunud kordusüldkoosoleku

otsusega SEB Pangast üle Swedbanki ning

samuti sõlmiti uus laenuleping 200 000

kroonile. Seega kasvas laenu kogusumma 2

200 000 kroonile. Praegu makstakse võetud

laenu pangale tagasi koos protsentidega

sellest rahast, mida kogutakse korteriühistu

remondifondi. Remondifondi suuruse

määras pank, arvestades laenu summat ja

maja üldpinda. Seoses laenusumma suurenemisega

ei piisanud selle laenu kustutamiseks

enam varem remondifondi

kogutud sissemaksetest 9 krooni / m2,

mistõttu suurendati neid makseid panga

nõudmisel 11 kroonile / m2 ning see sissemakse

summa kinnitati ka ühehäälselt

3. juunil 2007 toimunud korteriühistu üldkoosolekul.

KÜ Sadama 21 kordusüldkoosoleku otsuste

protokollist:

Punkt 3: „Kinnitada uueks remondifondi

tehtavate sissemaksete summaks 11 krooni

/ m2, mille arvelt hakatakse tegema laenu

tagasimakseid pangale.“

Poolt – 20 häält; vastu – 0 häält.

l i n n a l e h t • n r . 18/87 2010

Punkt 4: „Jagada laenusumma proportsionaalselt

kõigi korteriühistu liikmete vahel,

arvestusega ühe ruutmeetri kohta korteri

üldpinnast. Laenu kustutamise makseid tasuvad

kõik korteriühistu liikmed igakuiselt

vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele.“

Poolt – 20 häält; vastu – 0 häält.

Protokollis, mille alusel uus laen tegelikult

välja antigi, ei ole öeldud mitte midagi selle

kohta, et nende 13 korteriomaniku jaoks,

kes olid aknad oma korterisse juba varem

paigaldanud, jääksid remondifondi maksed

endiseks (9 krooni / m 2 ).

Kuna ei revisjonikomisjon ega korteriühistu

liikmed ei esitanud seaduses ette nähtud

tähtaja jooksul 3. juuni 2007. aasta üldkoosoleku

otsuse suhtes kohtusse vaiet, on

kõik selle koosoleku otsused kehtivad.

Olena Larionova arvates võinuks 3. juuni

2007. a üldkoosoleku otsuse kahtluse alla

seada küll, kuivõrd kõigis seitsmes punktis

oli otsus vastu võetud ühehäälselt (poolt

– 20 häält; vastu – 0 häält), kuid kahjuks

on kohtu kaudu pretensiooni esitada juba

hilja.

Samuti arvab praegune juhatuse esimees, et

elanikud peaksid olema finantsotsuste vastuvõtmisel

ettevaatlikumad. „Ma mõistan

täiesti nende inimeste rahulolematust ja

tunnet, et neile on tehtud ülekohut,“ selgitab

Larionova oma seisukohta, „kuid

juhatuse liikmena saan ma toimida ainult

vastavalt seadusele. Ainus, mida ma võin

nende 13 korteri omanikule soovitada, on

pöörduda kohtusse hagiavaldusega. Kui

juhatus üldkoosoleku otsusese seisukohast

mingil viisil eksib, annab kohus õiguse

hagejatele.“

P.S. Korteriühistu Sadama 21 juhatus küsis

remondifondi tehtavate maksete osas nõu

Eesti Korteriühistute Liidu juristilt. Olles

tutvunud kõigi olemasolevate dokumentidega,

tunnistas jurist, et praeguse juhatuse

tegevus on õiguslikult pädev.

Paldiski Nikolai koguduse pühapäevakool alustab tööd 26.septembril kell 13.00

Kogunemine kell 12.30 Nikolai kirikus.

Kogudustes on läbi aegade peetud pühapäevakooli.

Pühapäevakoolide alustajaks

peetakse Briti ajakirjanik Robert Raikest,

kes 1789 aastal asutas väikese kooli äärelinna

tõrjutute ja kirjaoskamatute laste jaoks. Lisaks

kirjutamisele ja lugemisele õpetati selles

koolis ka Piiblit. Pärast seda, kui Raikes oli

oma koolist ajalehte artikli kirjutanud, levis

selliste pühapäevakoolide töö üle Inglismaa,

sealt edasi juba mujale Euroopasse ning

Ameerikasse. 1803.aastal loodi Pühapäevakoolide

Liit. Kui XIX sajandil üldine kooliharidus

muutus kättesaadavamaks, kesken-

dus pühapäevakoolide töö koguduste juurde

ja tegeles peamiselt usulise harimisega ning

vaese elanikkonna kõrval hakati õpetama

kõiki lapsi, kes selle vastu huvi tundsid.

Kogudustes üldiselt mõistetakse õpetamise

ja Jumala Sõna kuulutamise vajadust. See on

üks olulisemaid põhjusi, miks Jumal üldse

koguduse rajanud on. Kui kogudus tahab

olla ühiskonnas soolaks ja valguseks, siis

ei tohi ta jätta kasutamata võimalust laste

õpetamiseks. Õpetatakse peamiselt piiblitundmist,

aga kõne alla tulevad moraali- ja

väärtushinnangud, elus hakkama saamine,

praktilised oskused jm. Õpetamine ei tähenda

mitte üksnes rääkimist, vaid ka ette näitamist

ja koos tegemist. Vanasõna ütleb:

«Kuuled - unustad, näed - mäletad, teed

- oskad.»

Ootame kõiki endiseid ja uusi lapsi ning

nende vanemaid pühapäevakooli esimesse

tundi!

Regina Rass

Pühapäevakooli õpetaja

Paldiski Linnaleht nr.18/87 7


LugEja kiri

Võõrast mure pole olemas

Juba kooliajal, õppides tundma Ivan Mitšurini

töid, omandavad lapsed tema kurikuulsad sõnad:

„Me ei saa oodata looduselt armuande. Meie ülesanne

on neid temalt võtta! Inimene on looduse

kuningas!“

Täiskasvanuks saades unustavad paljud täiesti,

et loodusesse tuleb suhtuda hoidvalt ja lugupidavalt,

arvestades kõiki tagajärgi, mis kaasnevad

järelemõtlematu sekkumisega looduse tasakaalu.

Me raiume kontrollimatult maha sajanditevanuseid

metsi, tõkestame jõgesid, kuivendame

turbalasundeid... Seepärast oleme viimastel aastatel

ühe sagedamini tunnistajaks ökoloogilistele

katastroofidele: maavärinatele, tsunamidele,

tornaadodele, tulekahjudele ja põudadele, purustavatele

orkaanidele.

«Все меньше окружающей природы,

Все больше окружающей среды...»

Vastus lugejakirjale hambaravi tegelikest hindadest

ja teenustest.

Kodanik V.M.Zimin kirjutas oma Paldiski hambaravi

külastusest 15. ja 18. juunil, millal parandati

talle üks hammas “loetud minutitega” ja esitati

“uskumatult suur” arve 1435 EEK. Hambaravi

juhatajana pean õigeks kirja panema kuidas kõik

tegelikult oli, vältimaks valetamist ja arusaamatust.

Paldiski hambaravi omanik on OÜ JADENT, kes

kehtestab hinnakirja, mis on hetkeseisuga 2008.

a.hindadega ehk muutumata juba kaks aastat.

V.M.Zimin külastas Paldiski hambaravi viimati

2006.aastal. (hambakaardi andmed).

Visiidi kirjelduse juurde toon välja ka vastavate

protseduuride hinnad. 15.juunil kodanik

6. septembril läheb Elektriraudtee üle uuele kiipkaardi-põhisele piletimüügisüsteemile.

Uue süsteemi tulekul muudab Elektriraudtee oma seniseid hinnakujunduspõhimõtteid.

„Esmalt tuleb rõhutada, et kõigile meie reisijatele säilib võimalus sõita rongiga

jätkuvalt sama raha eest, mis tänagi,“ selgitas Elektriraudtee avalike suhete juht

Norbert Kaareste. „Küll aga diferentseerime me hindu, tõstes paberkandjal üksikpileti

hinda,“ täpsustas Kaareste. Tema sõnul on uue hinnakujunduse raames lähtutud

Tallinna ühistranspordisüsteemist, kus on näiteks bussist ostetav paberkandjal

üksikpilet samuti kallim.

Paberkandjal üksikpilet jääb ühtlasi ka ainsaks paberkandjal olevaks piletitooteks

Elektriraudteel. Edaspidi näiteks paberkandjal kuukaarte enam elektrirongides ei

müüda. „Kuna uus piletimüügisüsteem võimaldab väga lihtsalt luua uusi piletitooteid,

võivad tulevikus tekkida meie piletitoodete valikusse päevapiletid, kvartalikaardid

8 Paldiski Linnaleht nr. 18/87

Möödunud suvi rabas Venemaad kurja tulelõõma,

põua ja ohjeldamatu tulemölluga, mis

hävitas seal 2500 maja. Seejuures hukkus tulekahjudes

50 inimest... Postimehe andmetel

(30.08.2010) haaras tulekahju 10 000-ruutkilomeetrise

territooriumi.

Kahjuks tuleb tunnistada, et looduse stiihia ees

oleme ka 21. sajandil jõuetud. Ent me kõik, kes

me siin maamunal elame, oleme üksteisest sõltuvad

– riigipiiridel pole siin mingit tähtsust.

Kui Eesti ajakirjanduses ilmus pöördumine elanikkonnale

palvega koguda vahendeid Venemaal

tulekahjudes kodud kaotanute abistamiseks, ei

jäänud ka meie Paldiski kõrvaltvaatajaks. Vene

selts, pensionäride liit ja naisteklubi kutsusid

linnaelanikke üles selles tänuväärses aktsioonis

osalema.

Kogu linnas kleebiti üles kuulutused, milles olid

ära näidatud asjakohased pangaarved ning selgitatud,

mis on rahaliste vahendite kogumise

eesmärk. Kaupluses Dappo+ seati üles korjanduskast.

Meie linnake on väike ja enamuses

pole meie elanikud kuigi jõukad, mistõttu ei saa

V.M.Zimin(edaspidi patsient) külastas Paldiski

hambaravi et parandada üks hammas ja temale

osutati järgmised teenused:

Hambaarsti konsultatsioon ja esmase visiiditasu

150.-Patsiendi soovil sai tehtud ravi vajavale hambale

tuimestus 65.- Kuna arst diagnoosis

ravile kuuluval hambal hambanärvi põletikku,

järgnes ühe juurekanali

avamine ja laiendamine 510.- Juurekanalisse sai

asetatud ravim ja hambale ajutine täidis 125.-

Need protseduurid läksid maksma kokku 850.-

Patsient ei tasunud seda summat kohe, vaid

otsustas maksta järgmisel visiidil kõik korraga

peale hamba lõplikku täitmist. 18.juunil täideti

juurekanal hinnaga 215.- ja hambale asetati

keemiliselt kõvastuv komposiittäidis

arvestada, et elanike annetatud summa kujuneb

märkimisväärseks. Meil on õnnestunud kokku

saada vaid mõni tuhat krooni, ent inimesed ikkagi

tahtsid hättasattunuid aidata. Nagu vanasõna

ütleb: igaühelt niidike ja paljal särk seljas.

Paljud paldiskilased tahtnuksid annetada tulekahju

ohvritele asju: riideid ja jalanõusid, kuid

see osutus võimatuks liiga kõrge tollilõivu tõttu

piiril, mis kehtib isegi heategevuslike aktsioonide

puhul.

Suur tänu kõigile Paldiski elanikele, kes korjanduses

osalesid! Selleks me olemegi inimesed, et

üksteist aidata!

Raha kogumine toimub kuni 5. septembrini

(k.a). Seejärel kantakse kogu annetatud summa

üle Eesti Punase Risti sihtarvele Swedbankis

(1180001436) selgitusega „Tulekahjuohvrid Venemaal”,

kust see raha liigub omakorda edasi Venemaa

Punase Risti organisatsioonile.

Albina Sterzleva

Paldiski Vene Seltsi juhatuse liige

hinnaga 370.- Antud juhul hamba korda tegemise

lõppsumma on 1435.- Kõik teenused olid ka fikseeritud

eraldi tseki peal mis patsient sai.

Kodanik V.M.Ziminile osutati igati korralikku ja

professionaalset hambaarstiteenust, aga inimene

ei oska seda hinnata ja saadab Paldiski Linnalehte

valesid argumente sisaldava kirja. Samuti on äärmiselt

kahju et toimetus trükib kõike tagamaad

uurimata, peaasi et lugu kirja saaks (toimetusel on

olemas OÜ JADENT juhataja andmed).

Nõustun et kõik teenused ja tooted (sh hambaravi)

on tänapäeval kallid - kuid kui käia hambaravis

regulaarselt saab hakkama mitu korda väiksema

summaga kui kirjeldatud loos sai mainitud.

Lugupidamisega,

OÜ JADENT juhataja Toomas Saar

ELEKTRIRAUDTEE RAKENDAB UUE PILETIMÜÜGISÜSTEEMI 6. SEPTEMBRIL

jms.,“ kirjeldas Kaareste uue piletimüügisüsteemi võimalusi. Kaareste rõhutas, et

müügile jäävad jätkuvalt ka Elektriraudtee ID-kaardi põhised kuukaardid.

Kaareste loodab, et reisijad võtavad saabuva süsteemi kiirelt omaks. „Uus süsteem

võimaldab rongis arveldada sularaha-vabalt ning just seda võimekust on meie

reisijad kaua palunud,“ selgitas Kaareste süsteemi rakendamise tagamaid. Pangakaart

kui alternatiiv sularaha-vabale arveldamisele täna rongis veel võimalik ei ole.

„Elektrirongid ei sõida veel 100% kiire interneti levialas, mistõttu ei saa me rakendada

pangakaardiga makseid rongides,“ sõnas Kaareste.

Elektriraudtee sõidukaart hakkab maksma 40 krooni. „Septembrikuus jagame

sõidukaarti aga tasuta kõigile, kes soetavad kuukaardi või laevad 100 krooni sellele,“

sõnas Kaareste. Paberkandjal üksikpiletite uued hinnad on avaldatud Elektriraudtee

kodulehel www.elektriraudtee.ee.


Tere, armsad Paldiski elanikud!

Minu nimi on Liza Plahti. Esindan

tae kwon do spordiklubi SPARTA.

Tahaksin jagada teiega tae kwon

do harrastajatega seotud spordiuudiseid

ning rääkida teile meie

klubi elust.

Tae kwon do spordisektsioon

loodi Paldiskis üsna hiljuti – kolm

ja pool aastat tagasi. Meie koolis esinesid

demonstratsioonetendusega Eesti koondise

sportlased, kes näitasid ilusaid lööke, hüppeid

sparring’uid. Mina ja mõned poisid otsustasime

ennast sellel alal proovile panna ja läksime trenni.

Nüüdseks on meil juba kolme aasta vältel õnnestunud

saavutada võistlustel auhinnalisi kohti, käia

suviti laagrites puhkamas ja oma meisterlikkust

tõstmas ning tasapisi läheneme me mustale vööle!

Mis on tae kwon do ja millega me tegelikult

tegeleme?

Tae kwon do on Korea võitluskunst, millele pole

tehnika võimsuse ja efektiivsuse poolest võrdset.

Selle kunsti moodustavad distsipliin, tehnika ja

vaim, mis arendavad harrastajas õiglustunnet,

tahtejõudu, humaansust ja eesmärgikindlust. Tae

kwon do võimaldab nõrgal omandada võimas relv,

saavutada enesekindlus selleks, et suuta kaitsta

iseennast ja teisi. Harrastajad peavad mõistma,

et tae kwon do tekkis enesekaitse-kunstina, mis

EESTI ALLVEEMEESKONNA

EDUKAS-PRONKSINE ESINEMINE

KAASANIS

1.augustil Eesti allveemeeskond koosseisus Nikolai Tover, Andrei

Stalev, Mihhail Beljajev (Paldiski SK Kuldlest parim sportlane)

ja Aleksander Drozdov saavutas Kaasani EM´il 4 x 100

m teateujumises kolmanda koha uue Eesti rekordiga 02:25.76.

Esikohale tuli Venemaa võistkond ajaga 02:23.33, hõbedale Itaalia

(aeg 02:25.08).

Eesti koondisele oli see allveeujumise Euroopa Meisitrivõistlustel

juba kolmas pronksmedal.

Paldiski linnavalitsus koos Spordiklubiga Kuldlest õnnitleb

meistrivõistluste medaliteomanikku Mihail Bejajevit, tervitab

kõiki osalejaid ja jääb ootama uusi võite!

Paldiski linnavalitsus

teatab

Pensionärid saavad sõita Keilasse

alljärgnevatel kuupäevadel:

9. septembril, 15.septembril,

22. septembril.

Väljasõit kõikidel päevadel kell 10.00 ja

11.30 Paldiski Peetri Pizza juurest.

Eelregistreerimine telefonil

6 790 620, Mare Välba.

oli suunatud liikuva kallaletungija kiirele

kahjutuks tegemisele. Vastase

keha ründeliigutusi õigesti ära kasutades

piisab nõrgastki löögist,

et tema rünnak nurjata.

Isegi kui tegelda tae kwon do’ga

ainult tervistaval eesmärgil, on

treeningprotsessi käigus saadav

nauding täielikult kulutatud aega

väärt. Tervistav tae kwon do on võrdselt

kasulik nii noortele kui vanadele, nii meestele

kui naistele.

Tae kwon do ja vaimne areng

Tae kwon do on kunst, mis kätkeb endas teatavat

mõtteviisi ja elustiili. Muu hulgas sisendab

tae kwon do vaimset kultuuri, annab jõudu võitluseks

õigluse eest. Tae kwon do on tuntud ühe

parima vahendina emotsionaalsete ja füsioloogiliste

omaduste arendamiseks ja tugevdamiseks,

Vanusest, sotsiaalsest staatusest ja soost sõltumata

võimaldab see noortel edukalt õppida, osaleda ühiskonnaelus,

täita vanema põlvkonna ootusi.

Iga tae kwon do liigutus tugineb teaduslikule

alusele ja on ette nähtud rangelt kindla eesmärgi

saavutamiseks. Pidev kordamine õpetab kannatlikkust,

arendab otsusekindlust ületada mis tahes

raskused. Ebatavaline jõud, mille keha tae kwon

do’ga tegelemise tulemusena omandab, kujundab

enesekindlust, valmidust kohtuda suvalise vas-

l i n n a l e h t • n r . 18/87 2010

tasega suvalises kohas ning mis tahes olukorras.

Kes me oleme?

Meie klubis harjutab ligikaudu 25 erinevas vanuses

inimest – nii suuri kui väikeseid. Vanusevahe

ei sega meid aga lõbusalt treeninguid läbi viimast,

võistlustel käimast või medaleid võitmast. Tae

kwon do õpetab meid olema üksteise suhtes kannatlikud,

õpetab lugupidamist. Just need omadused

on aidanud meil moodustada selline sõbralik

pere. Ainult heas seltskonnas on võimalik omandada

parimal viisil teadmisi, mis on juba aidanud

meil saavutada suurt edu mitmesugustel võistlustel.

Nõnda on paljud meist juba omandanud Eesti

meistri või Baltimaade meistri tiitli!

Loodan, et selle võitluskunsti ja minu lemmikala

lühikirjeldus äratas teis huvi. Selleks, et saaksite

seda veelgi paremini tundma õppida, kutsun

klubi nimel kõiki soovijaid seda ala koos meiega

harrastama! Just meie juures saate te tugevdada

oma tervist, leida uusi sõpru ja võimalik, et saada

sporditäheks!

Meie treeningud algavad 7. septembrist 2010

ujula saalis järgmise tunniplaani järgi:

t 19.00 – 20.30

n 19.00 – 20.30

l 12.00 – 13.30

UUS NÄITUS „ETTEVAATUST! NÄITUS!

LIIKLUSKASVATUSEST LÄBI AEGADE“

26. augustist kuni 17. oktoobrini on Harjumaa Muuseumis avatud

Põhja Regionaalse Maanteeameti liiklusohutus ja –kasvatusalane näitus

„ETTEVAATUST! NÄITUS! Liikluskasvatusest läbi aegade“.

Eksponeeritud on temaatilised plakatid, voldikud, õpikud, ajakirjad, kleebised,

fotod, lauamängud ning erinevad liiklusohutusvahendid helkuritest- kiivritest

kuni lipukeste ja kinnasteni. Saab näha ka liiklusega seotud esemeid Harjumaa

Muuseumi kogudest.

Näituse autor on Eve-Mai Valdna.

Saab vaadata liiklusohutusalaseid õppefilme, samuti on lastel võimalus

mängida liiklusmänge ning käelise tegevuse kaudu kinnistada oma

liiklusteadmisi. Info: telefon 678 1668

www.muuseum.harju.ee

PALDISKI REHABILITATSIOONIKESKUS

kutsub meeldivalt ja kehaliselt aktiivselt aega veetma spordikompleksis, mis taasavas oma uksed

1. septembril 2010.Võite ujuda basseinis, kasutada treeninguks trenažööre, mängida spordisaalis palli

või harjutada lauatennist – see on aeg enda jaoks, millest tõuseb tulu tervisele. Pärast treeningut aitab

lõdvestuda hea saun. Meie spordi- ja vabaajakeskus on avatud kõigile sportlikele ja oma tervise eest

hooltkandvatele inimestele.

Keskus on avatud: teisipäevast reedeni kell 15.00 – 21.00

laupäeviti ja pühapäeviti kell 14.00 – 20.00

Esmaspäeviti on keskus suletud.

Meie aadress: Pakri 7, Paldiski

Tel: 671 6324

Paldiski Linnaleht nr.18/87 9


LEhEKüLg LASTEvANEMATELE

ESIMESSE KLASSI ASTUJATE vANEMATELE

Kooli olustik toob verivärskete koolijütside ellu

tublisti sebimist ja pabistamist. Kooliminek on

lapse elus põhimõtteliselt täiesti uus etapp. Kõige

raskem aeg on esimesed kuud, mil tutvutakse

koolieluga. Laste kõrgendatud ärevus sel perioodil

on loomulik reaktsioon uudsusele ja järskudele

muutustele harjumuspärases eluviisis.

Seda harjumise perioodi nimetavad lastepsühholoogid

kooliadaptatsiooniks.

Kooliadaptatsioon on protsess, mille kestel laps

kohaneb kooliga, uute olude ja tingimustega, uut

liiki tegevuste, uue koormusega.

Esimene kooliaasta on ühtlasi väga raske ja oluline

periood esimese klassi õpilaste vanemate

elus, kuna just sel ajal laotakse alusmüür vastastikustele

suhetele lapsega pikkadeks aastateks.

Vanemad peavad olema valmis selleks, et nende

lapse kohanemine uute oludega võib venida mitme

kuu peale. Laps vajab abi ning esmajärjekorras

vajab ta talle kõige lähedasemate inimeste

– tema vanemate – toetust. Vanemate ülesanne

on luua perekonnas just niisugune õhkkond,

mis muudaks lapse elu esimestel koolikuudel

lihtsamaks ning võimaldaks tal tunda end koolis

hästi. Siinkohal lapsevanematele mõningad

soovitused.

1. toetage lapse püüdlusi

Äsjane koolieelik tahab väga kooli minnes olla

kõigi koolis esitatavate nõuete tasemel, olla hea,

tõestada täiskasvanuile, et ta tuleb kõigi ülesannetega

toime. Väga tähtis on aidata last just õppetöö

alguses, kui tema motivatsioon on eriti

kõrge. Toetage lapse püüdlust saada kooliõpilaseks,

kuulake ta alati tähelepanelikult ära. Teie

siiras huvitatus kooliasjadest, tõsine suhtumine

tema esimestesse edusammudesse ja raskustesse

aitavad kinnitada esimese klassi õpilasele tema

uue staatuse tähenduslikkust.

2. tutvumine uute reeglitega

Arutage need reeglid ja normid, millega laps

koolis kokku puutub, temaga läbi. Selgitage talle

nende vajalikkust ja otstarbekust.

Samuti tuleb kehtestada lapse elus uued peresisesed

reeglid (piirangud, nõuded, keelud), ehkki

need peavad olema paindlikud ja perekonnaliikmete

vahel kooskõlastatud.

3. Ärge hirmutage last raskuste ja mittekordaminekutega

koolis

Paljud selles eas lapsed on püsimatud, lugemine

ja rehkendus ei tule sugugi mitte kõigile kergelt

10 Paldiski Linnaleht nr. 18/87

kätte, väga paljusid on raske hommikul voodist

üles saada ja kiirelt kooliminekuks valmis sättida.

Seepärast on täiesti mõistetav vanemate tahtmine

last eesseisvate ebameeldivuste eest hoiatada:

„Sind ei võetagi kooli...“, „Hakkad kahtesid

saama...“, „Klassis hakatakse sinu üle naerma...“.

Mõningail juhtudel võib selliste meetmetega

ka edu saavutada, kuid nende kaugeleulatuvad

tagajärjed on alati kurvad.

. asendamatuks abimeheks on päevarežiim

Koostage koos oma esimese klassi jütsiga tema

päevaplaan ja jälgige sellest kinnipidamist. Kooli

minek muudab lapse elu oluliselt, kuid see ei tohi

võtta tema elust ära mitmekesisust, rõõmu ega

mängu. Pidage meeles, et esimese klassi õppurile

peab jääma alles piisavalt aega puhkamiseks.

Lapse kooliga kohanemise etapil peab ka täiskasvanu

päevarežiim olema kooskõlas koolilapse

omaga. Täiskasvanu peab näitama oma eeskujuga

(ja mitte näägutamisega), kuidas koolipäeva

korraldada.

5. Õpetage last oma asju korras hoidma

Lapse edusammud koolis sõltuvad paljuski sellest,

kuivõrd korras on tema töökoht. Esimese

klassi lapsele on vaja oma lauda, laualampi,

raamaturiiulit. Jälgige, et teie laps leiaks kõigile

oma kooliasjadele rangelt kindlaksmääratud

koha.

Kõige parem on asuda koduste ülesannete kallale

alati ühel ja samal kellaajal. Laual ei tohiks

olla midagi ülearust – ainult need asjad, mida on

tarvis kodutöö tegemiseks. Valgus peab langema

vasakult.

Olge järjepidev. Kui olete oma tütre või pojaga

kokku leppinud, et pärast koduste ülesannete

tegemist tuleb töölaud ära koristada, jälgige, et

ta seda ka teeks. Ärge laske lapsel tegelda millegi

muuga enne, kui ta on laua enda järelt korralikult

ära koristanud, isegi kui talle on külla tulnud

sõbrad.

6. Kiitke last väikseimategi edusammude eest

Toetage esimese klassi last tema tahtmises saavutada

edu. Leidke igas tema töös tingimata

midagi, mille eest teda võiks kiita. Pidage meeles,

et kiitus ja emotsionaalne toetus („Tubli!“, „Sa

said nii suurepäraselt hakkama!“) võivad märkamatult

parendada inimese intellektuaalseid saavutusi.

7. reageerige lapse halvale käitumisele õigesti

Väljendage oma rahulolematust lapse üksikute

tegude suhtes, kuid mitte lapse suhtes tervikuna.

Taunida võib lapse tegusid, aga mitte tema tundeid

– kui ebasoovitavad või „lubamatud“ need siis

ka poleks. Kui need on tal tekkinud, tähendab, et

selleks on põhjust. Kui laps põhjustab oma käitumisega

teile ebameeldivaid üleelamisi, andke

talle sellest teada. Kui kõnelete lapsele oma tunnetest,

sõnastage need mina-vormis. Rääkige en-

dast, oma üleelamisest, mitte aga temast või tema

käitumisest.

8. Ärge seadke latti liiga kõrgele

Hinnake oma lapse võimeid ja võimalusi objektiivselt:

ärge võrrelge teda teiste lastega, ärge riielge

temaga teiste laste juuresolekul. Kõik probleemid

on võimalik lahendada isekeskis.

Teie laps läks kooli selleks, et õppida. Kui inimene

õpib, ei pruugi kõik kohe hoobilt välja tulla – see

on loomulik. Lapsel on õigus eksida. Tähtis on

lapsele selgitada, et veast pole häda, kõik lapsed

teevad vigu.

9. Kasutage oma igapäevases suhtlemises sõbralikke

väljendeid

Alaku ja lõppegu teie päev näiteks selliste sõnadega:

Mul on sinuga hea olla.

Mul on rõõm sind näha.

Mulle meeldib, kuidas sa...

Küll on hea, et sa meil olemas oled.

Sa mu kullake...

Kallistage last sagedamini. Kui te teda embate,

tunneb ta ennast kaitstuna ja armastatuna.

10. Ärge eirake lastespetsialistide abi

Kui miski lapse käitumises või õpingutes valmistab

teile muret, ärge häbenege pöörduda nõu

või konsultatsiooni saamiseks õpetaja või psühholoogi

poole.

11. Jagage lapsega oma mälestusi õnnelikest

hetkedest omaenda minevikust

Koolielu algus on väikese inimese jaoks suur

katsumus. Selle hetke elavad kergemini üle need

lapsed, kellel on juba varem välja kujunenud

soe suhtumine kooli. Selline suhtumine võrsub

kokkupuudetest lapsele lähedaste inimeste minevikukogemustega.

Lehitsege koos lapsega oma

pere fotoarhiivi. See ajaviide on kasulik eranditult

kõigile pereliikmetele. Naasmine kauneimatesse

möödaniku hetkedesse (isegi kui need

hetked langesid osaks lapse vanematele) muudab

inimese tugevamaks ja enesekindlamaks. Teie

helged mälestused kooliaastatest, naljakad juhtumised

koolielust ja jutustused lapsepõlvesõpradest

täidavad lapse hinge rõõmsa ootusega.

Algharidus on lähe teadlikku ellu, täiskasvanute

maailma, ning selle edukusest sõltub, kelleks laps

saab ja missuguseks ta kujuneb. Kui laps tunnetab,

et kodus teda aidatakse ja toetatakse, peaksid

esimese kooliaasta lõpuks temas välja arenema

vastutustundlik suhtumine õppetöösse, punktuaalsus,

kohusetunne ja teadmishimu.

Koostatud internetiväljaannete põhjal

More magazines by this user
Similar magazines