PP43
13.12.2015 • Views
Share Embed Flag

PP43

ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
puutepunkt

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

Kes saavad<br />

kasutada erihoolekande<br />

euroraha?<br />

Kas kurtide<br />

haridust<br />

tõmmatakse<br />

koomale?<br />

Mida<br />

muudab riik<br />

abivahendite<br />

süsteemis?<br />

Mis teeb sügava<br />

puudega<br />

lapse ema<br />

õnnelikuks?<br />

Detsember 2015<br />

Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />

Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />

nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />

Nr 43<br />

Mu<br />

süda<br />

usub<br />

õnne<br />

Teet Malsroos<br />

Põletavaid teemasid järgmises numbris:<br />

Kuidas läks käima puuetega laste perede toetamise mudel?<br />

Mida soovitab Tallinna ülikool erihoolekande muutmiseks?<br />

Kas abivahendite asjus sai aastavahetusega kõik selgeks?

2 Hoolekanne<br />

3<br />

Õigus valida<br />

elukohta<br />

Mitu aastakümmet<br />

peideti Moskvast tulnud<br />

ettekirjutuste järgi<br />

hooldusasutusi metsade rüppe,<br />

et puuetega inimesed linnapilti<br />

ei rikuks. Vigadega lapsed anti<br />

juba sünnitusmajast lastekodusse,<br />

kust nad liikusid asutusest<br />

asutusse, ikka avalikkuse eest<br />

varjatult. Nüüd elab enamik erivajadustega<br />

inimesi päriskodus<br />

ja need asuvad – nagu inimestel<br />

ikka – linnas ja maal, metsas ja<br />

põldude vahel ning mere ääres.<br />

Kuid äkitselt on riigi sotsiaalelu<br />

juhtidel tekkinud puuetega inimeste<br />

kohta uus äärmuslik mõte:<br />

nüüd peaksid nad kõik elama linnas,<br />

vähemalt asulas, aga mitte<br />

mingil juhul maal, kauni looduse<br />

keskel. Öeldakse, et nii nõuab<br />

Brüssel. Ka erivajadustega inimeste<br />

hoolekandepaiku eurorahadega<br />

ümber ehitades on üks karme<br />

nõudeid, et kõik teenusekohad<br />

peavad asuma linnas või asulas.<br />

Osalt on nõue asjakohane.<br />

Puuetega inimestel on rändamine<br />

raskendatud ning linnas elades<br />

asuvad nad õppimis- ja töötamisvõimalustele,<br />

teenustele ja<br />

kultuurielule lähemal. Ent teisalt<br />

on ka puuetega inimesed lihtsalt<br />

inimesed, kel on erinevad<br />

eelistused, maitsed ja eluvaated.<br />

Nagu tervetest soovib osa rajada<br />

kodu maale, peaks ka sotsiaalteenustega<br />

seotud inimestele<br />

jääma vabadus valida linnasagina<br />

või turvalise looduskeskkonna<br />

vahel. Miks ei võiks ka mõni<br />

uus noorte- või töökodu keskenduda<br />

aiandusele ja pakkuda tuge<br />

just neile erivajadustega inimestele,<br />

kes tunnevad end turvaliselt<br />

kõrge kuuseheki taga?<br />

Teistele jälle võidaks seada sisse<br />

elupaigad kas või Lasnamäe<br />

või Annelinna kõrghoonetes.<br />

Tiina Kangro, peatoimetaja<br />

Puutepunkte<br />

saab toetada<br />

tulumaksuvabalt<br />

Kuna MTÜ Puutepunktid on kantud riiklikku<br />

tulumaksuvabastusega mittetulundusühingute<br />

ja sihtasutuste nimekirja, saavad annetajad<br />

küsida riigilt ajakirja toetamiseks makstud summalt<br />

tulumaksu tagasi.<br />

Tulumaksusoodustuse saamiseks tuleks aga<br />

annetajatel teatada toimetusele oma isikukood.<br />

Annetuse tulumaksuosa (20 protsenti annetatud summast) saab tagasi<br />

küsida uue aasta veebruaris-märtsis tuludeklaratsiooni täites, kuid<br />

Puutepunktide toimetus peab selleks teie annetuse koos annetaja isikukoodiga<br />

vastaval vormil maksuametile deklareerima. Siis näete<br />

seda e-maksuametis deklaratsiooni tegema asudes ka ise eeltäidetud<br />

deklaratsioonil.<br />

Paljud annetajad on oma isikukoodi lisanud pangaülekande selgituste<br />

reale või siis teatanud selle toimetusele e-kirjaga. Kümned püsiannetajad<br />

on maksusoodustuse võimalust kasutanud juba mitu aastat<br />

ning nemad oma andmeid enam uuesti teatama ei pea. Kõikidel neil<br />

annetajatel, kes seda võimalust seni kasutanud ei ole, kuid sooviksid<br />

nüüd maksusoodustust saada, palume teatada meile oma isikukood<br />

10. jaanuariks.<br />

Kui annetajaks on olnud ettevõte, siis leiame registrikoodi üles ise,<br />

sest erinevalt eraisikute andmetest on ettevõtete registri andmed avalik<br />

info.<br />

Juhime tähelepanu ka sellele, et tulumaksuseaduse järgi on võimalik<br />

riigilt annetustega seoses tulumaksu tagasi küsida summalt, mis<br />

ei ületa 5 protsenti annetaja teenitud aastatulust. Sellesama 5 protsendi<br />

sisse peavad koos annetustega mahtuma ka koolituskulud ja<br />

eluasemelaenu intressid, millelt taotletakse tulumaksutagastust. Ka<br />

ei ole võimalik tulumaksu tagasi küsida siis, kui annetuse tegija pole<br />

riigile tulumaksu tasunud (mittetöötavad pensionärid või töövõimetuspensionärid).<br />

Maksuameti sõnul ei tehta tagasimakseid ka üliväikestelt<br />

summadelt, näiteks kui inimene on aastas annetanud 2 eurot,<br />

siis selle tulumaksuosa – 40 senti – maksuamet tehnilistel põhjustel<br />

ei tagasta.<br />

Kellel aga võimalik, siis palun kasutage seadusega lubatud tulumaksutagastust<br />

kindlasti! Täname kõiki annetajaid, sest teie panuseta<br />

poleks Puutepunktid saanud ilmuda. See ajakiri on meie suur ühistöö!<br />

Puutepunktide toimetus<br />

Ilmub alates oktoobrist 2011<br />

Väljaandja<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

Faehlmanni 12,<br />

10125 Tallinn<br />

Tel 628 4405<br />

E-post info@vedur.ee<br />

© OÜ Haridusmeedia 2015<br />

Peatoimetaja Tiina Kangro<br />

Toimetaja Anne Lill<br />

Kujundaja Heiko Kruusi<br />

Keeletoimetaja Kaja Türk<br />

Trükiarv 10 000<br />

Tellimine www.vedur.ee<br />

56 miljonit<br />

eurotoetusi:<br />

kelle jaoks?<br />

Eestis on aastatega tekkinud hulk algatusgruppe, kes tahaksid rajada oma<br />

kodukoha psüühilise erivajadusega inimestele kogukondlikke teenusepaiku.<br />

Mitmetele neist on järjestikused sotsiaalministrid andnud lootust rahastuse<br />

saamiseks perioodi 2014–2020 eurotoetustest. Nüüd selgub, et Euroopast<br />

erihoolekande ümberkujundamiseks tulev raha kipub kuluma siiski muuks.<br />

Näiteks on juba pikki aastaid<br />

rahastust otsinud Tartu külje alla<br />

kavandatud Maarja Päikeseküla,<br />

samuti Võru Järve kooli pedagoogide<br />

ja lastevanemate ühisprojekt<br />

Meiela. Esimese valmimisse on<br />

panustanud ka kümned tuhanded<br />

eestlased, kes annetasid 2012. aasta<br />

„Jõulutunneli” saate ajal nädalaga<br />

Päikeseküla valmimise heaks<br />

üle 200 000 euro. Lootuses, et nii<br />

saab rahapuuduse tõttu venima<br />

jäänud noortekodu ehitusele hoogu<br />

anda.<br />

Paraku on hulk erivajadustega<br />

noori, kelle jaoks nende vanemad<br />

enam kui pool tosinat aastat tagasi<br />

elupaika rajama hakkasid, põhikoolist<br />

juba välja kasvanud, kuid<br />

Päikesekülal on ette näidata ikka<br />

veel vaid ehitusplats, detailplaneering<br />

ning maasse kaevatud kommunikatsioonid.<br />

Maarja küla, mis eraalgatusel<br />

ja sponsorite toel rajati tollastele<br />

riiklikele hooldekodudele eeskujuks<br />

ja alternatiiviks kakskümmend<br />

aastat tagasi, töötab edukalt,<br />

kuid on täis. Sinna usaldaksid<br />

vanemad oma kodus armastusega<br />

üles kasvatatud, ent kõrvalabi<br />

vajavad lapsed südamerahuga, ent<br />

külas pole enam vabu kohti. Neid<br />

ka nähtavas tulevikus ei vabane,<br />

sest küla on täis noori täiskasvanuid,<br />

kel veel suurem osa elust ees.<br />

Eskiisi või kavandi tasemel projekte<br />

on mitmel pool Eestis veel<br />

ja veel. Eelmises ajakirjas jutustas<br />

oma unistusest Annela Pällo Läänemaalt.<br />

Lisaks on omavalitsuste<br />

toel käivitatud päevakeskusi, kuid<br />

neid tuleks laiendada, et hakata<br />

pakkuma ka nädala- ja intervallhoidu<br />

ning ööpäevaringset hooldust.<br />

Ressurssi selleks pole aga leidunud.<br />

Vaja on paindlikkust<br />

Ka Tallinnas mitmesaja vabatahtliku<br />

abilise toel käima lükatud<br />

Autistika päevakeskus vajaks<br />

hädasti laiendust ööpäevaringse<br />

teenuse jaoks – neid plahvatusohtlikke<br />

noori ju ükski riikliku erihooldussüsteemi<br />

asutus vastu ei võta.<br />

Kui aga mõne sellise noore hooldajaga<br />

peaks midagi juhtuma (nagu<br />

hiljuti ühe keskuses käiva noormehe<br />

emaga juhtuski), ei jää üle muud<br />

lahendust, kui saata noor inimene<br />

kohtumäärusega kinnisesse osakonda.<br />

Siis äkitselt on riigil päevapealt<br />

võtta raha, et maksta ta järelevalve<br />

eest ligi tuhat eurot kuus,<br />

lastes sama silmapilguga allavett ka<br />

kogu senise paljude inimeste valu ja<br />

vaevaga tehtud töö.<br />

Eestis on ligi 30 riiklikku erihoolekandeteenust<br />

pakkuvat hooldekodu.<br />

Neis saab riigi rahastatud<br />

ööpäevaringset hooldust 2600<br />

klienti, kuid peredest pärit abivajajatele<br />

vabaneb neis vaid üksikuid<br />

kohti.<br />

Eelisjärjekorras võtab riik hooldusele<br />

lastekodudest tulijad. Ja<br />

kuna psüühilise erivajadusega inimeste<br />

hooldekodud pole vanadekodud,<br />

siis jäädakse sinna aastakümneteks.<br />

Sama pikka aega võib<br />

kodust pärit puudega laps oodata<br />

vabanevat hooldekodukohta riikliku<br />

teenuse järjekorras.<br />

Ja tõsi – väga paljud pered ei<br />

söandagi oma hoitud ja hoolitsetud<br />

lähedast nende asutuste järjekorda<br />

panna. Kui, siis vaid väljapääsmatut<br />

olukorda tunnistades.<br />

Reformida tuleb sisu<br />

Suuremat osa erihooldekodudest<br />

majandab sotsiaalministeeriumile<br />

kuuluv AS Hoolekandeteenused.<br />

2007. aastal loodud riiklik äriühing<br />

sai raha ja ülesande reorganiseerida<br />

nõukogudeaegsed hooldusasutused<br />

nüüdisajale vastavaks. Selleks<br />

on ettevõte teinud palju tööd,<br />

kuid kuna ajalugu on süsteemi sees<br />

visa kaduma, siis valitseb ka kohendatud<br />

asutustes siiski vaimsus, mis<br />

sobib nende põhiklientuurile –<br />

riiklikul asutusehooldusel olema<br />

harjunud inimestele.<br />

Detsember 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Uuel aastal suunatakse sotsiaalsüsteemi suur hulk lisaressursse. Detsember 2015

4<br />

Hoolekanne<br />

5<br />

Hooldatavatest on küll saanud<br />

kliendid, kuid enamik neist pole<br />

kunagi kogenud lähedaste hoolt,<br />

liikunud ühiskonnas ega saanud<br />

haridust, mille andmise juures<br />

oleks liialt vaeva nähtud.<br />

Kuigi eelmisel eurotoetuste<br />

perioodil kolis AS Hoolekandeteenused<br />

neljandiku oma klientidest<br />

üle moodsate peremajadega hooldusküladesse,<br />

mille ühe koha hind<br />

ulatus 52 000 euroni, ei toonud see<br />

asjatundjate hinnangul kaasa murrangut<br />

teenuse vaimsuses – paranesid<br />

vaid olmetingimused.<br />

Peredes üles kasvanud puuetega<br />

noortel inimestel on tahestahtmata<br />

hoopis teine eluvaade.<br />

Sellest ka paljude lastevanemate<br />

soov öelda sõna sekka ja aidata<br />

ise kaasa sellele, et nende lähedased<br />

saaksid jätkata ka kooliaja<br />

järel sotsiaalselt toetatud, ent siiski<br />

põnevat ja täisväärtuslikku elu<br />

lähedases kogukonnas.<br />

Just kogukondlike teenuste loomisele,<br />

millesse panustab ka omavalitsus<br />

ja milles löövad kaasa<br />

ümbruskonna elanikud, on orienteeritud<br />

nüüdisaegne sotsiaaltöö<br />

kogu maailmas. Seda nõuab Eestilt<br />

ka Euroopa, ent vaatame nüüd,<br />

mida plaanib sotsiaalministeerium<br />

ette võtta erihoolekandesüsteemi<br />

reorganiseerimiseks tõukefondidest<br />

tuleva kopsaka eurotoetusega.<br />

Taasiseseisvuse algusaastail toetasid kodu- ja välismaa sponsorid uuenduslikke<br />

eraalgatusi otse. Nii valmis Maarja küla. Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

Sotsiaalministri määrus<br />

Tänavu 14. septembril allkirjastas<br />

sotsiaalkaitseminister Margus<br />

Tsahkna määruse, milles seatakse<br />

paika reeglid järgmise kaheksa<br />

aasta jooksul 56 miljoni euro<br />

kasutamiseks euromeetme 2.5 ehk<br />

„Hoolekande taristu arendamine,<br />

keskkonna kohandamine puuetega<br />

inimeste vajadustele vastavaks”<br />

raames.<br />

Selgub, et nagu eelmiselgi eurotoetuste<br />

perioodil on selle rahaga<br />

taas plaanis parandada üksnes<br />

juba teenusel olevate klientide elamistingimusi.<br />

1200 hooldekodu kohta praegustes<br />

erihooldekodudes suletakse<br />

ja nende asemele ehitatakse<br />

1200 uut – seekord keskmise hinnaga<br />

kuni 45 000 eurot ühe ööpäevaringset<br />

teenust kasutava kliendi<br />

kohta.<br />

10 inimese peremaja hinnaks<br />

võib seega taas kujuneda ligi pool<br />

miljonit eurot. Erinevus eelmise<br />

eurotoetuste perioodiga võrreldes<br />

seisneb vaid selles, et enam ei ole<br />

määruse järgi lubatud ehitada n-ö<br />

suuri põllukülasid: uued „hoolduskogukonnad”<br />

ei tohi pakkuda teenust<br />

rohkemale kui 30 kliendile<br />

(erandiks vaid kohtumääruse alusel<br />

hooldamine, kus ka uus hoone<br />

võib olla suurem). Lisaks peavad<br />

loodavad uued teenuseüksused<br />

asuma linnas või vähemalt 300<br />

püsielanikuga asulas. Viimast siis<br />

selleks, et puuetega inimesi ei peidetaks<br />

metsade rüppe. Paraku langevad<br />

selle määrusepunktiga mängust<br />

välja nii Päikeseküla kui ka<br />

Meiela ja mõned teisedki juba aastaid<br />

rahastust oodanud ettevõtmised.<br />

Neisse seni tehtud investeeringutega<br />

(nagu ka „Jõulutunneli”<br />

annetused) tuleb lihtsalt hüvasti<br />

jätta – kui algatajad just ise kuskilt<br />

ettevõtmise teoks tegemiseks raha<br />

ei leia.<br />

Lisaks on määruses selgelt öeldud,<br />

et eurotoetust ööpäevaringse<br />

erihoolekande teenuse kohtade<br />

rajamiseks võivad meetmest taotleda<br />

vaid need, kes seda teenust<br />

juba osutavad (2014. aasta seisuga).<br />

Toetuse saamise korral peavad<br />

nad senised (kõlbmatud?) kohad<br />

sulgema ja teenusel olevad kliendid<br />

ümber kolima, uusi hoolealuseid<br />

nad teenusele võtta ei saa.<br />

Vaja on pööret<br />

Seega isegi juhul, kui mõni senine<br />

hooldekodupidaja (näiteks AS<br />

Hoolekandeteenused) oleks nõus<br />

loovutama mõnele uuele tegijale<br />

võimaluse ehitada välja uus teenusekoht,<br />

või kui mõne uue üritaja<br />

projekt osutuks hindajate jaoks<br />

vana tegija omast paremaks (?!) –<br />

tuleks uuel tegijal võtta enda rajatud<br />

asutusse kliendid ikkagi senistest,<br />

sulgemisele minevatest hooldekodudest.<br />

Näiteks ei saaks Annela Pällo<br />

tekitada enda rajatud asutusse<br />

kohta oma tütrele ega ka teistele<br />

oma kogukonna abivajajatele,<br />

kes veel järjekorra alusel erihoolekandeteenusel<br />

ei viibi. Sest uusi<br />

ööpäevaringse erihoolekande teenuse<br />

kohti juurde luua pole meetme<br />

raames Eestis lubatud.<br />

Tõsi, uutele projektikirjutajatele<br />

on määruse järgi avatud võima-<br />

Mida ütleb<br />

määrus?<br />

Deinstitutsionaliseerimise määruse järgi on toetuse andmise eesmärgiks<br />

tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja<br />

töötamistingimused. Toetust hakatakse andma kooskõlas erihoolekande arengukava<br />

aastateks 2014–2020 eesmärkidega, järgides puuetega inimeste õiguste konventsiooni<br />

ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid.<br />

Määruses seisab, et meetme abil luuakse vähemalt 1400 kvaliteetset erihoolekande<br />

teenusekohta. Siin peab aga silmas pidama, et neist 1200 juures käib<br />

jutt üksnes olemasolevate hooldekodu kohtade asendamisest uutega, kus asutuste<br />

senised elanikud saavad uued ja moodsad elupaigad. Uute hoonete valmimise<br />

korral tuleb senised teenusekohad määruse järgi sulgeda. Juurde luuakse vaid 200<br />

teenusekohta, kuid need ei tohi olla ööpäevaringse teenuse pakkumiseks, vaid<br />

ainuüksi puuetega inimeste iseseisva elu toetamiseks.<br />

Määrus sätestab, et meetmest saab toetust küsida kaheks<br />

tegevuseks:<br />

- suuremate kui 30 ööpäevaringse erihoolekande teenusekohaga asutuste reorganiseerimiseks<br />

(taotluse võivad selleks esitada teenuseosutajad, kes 31. detsembri<br />

2014. aasta seisuga juba pakkusid riigieelarvest rahastatud ööpäevaringset erihooldusteenust<br />

asutuses, kus ühes hoones elab enam kui 30 inimest).<br />

- uute kogukonnapõhiste erihoolekande teenusekohtade taristu ehitamiseks,<br />

rekonstrueerimiseks, ostmiseks või renoveerimiseks, sealhulgas toetatud elamise<br />

ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks, kuid mitte ööpäevaringse hoolduse<br />

osutamiseks.<br />

Kokku jagatakse taotlejatele välja 56 miljonit eurot (mille hulgas on ka riigi/<br />

taotlejate 15-protsendine omaosalus). Ühe toetust taotleva projekti maksumus<br />

ei tohi olla väiksem kui 40 000 eurot. Rajada võib kuni 10-kohalisi teenuseüksusi,<br />

kus ühe teenusekoha keskmiseks maksumuseks on arvestatud kuni 40 000 eurot<br />

(sh omaosalus).<br />

Allikas: sotsiaalkaitseministri määrus „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine”<br />

(14.09.2015)<br />

lus konkureerida 200 uue teenusekoha<br />

rahastuse saamiseks toetatud<br />

elamise või kogukonnas elamise<br />

teenuse kohtade rajamisel.<br />

Siin tuleb aga silmas pidada, et<br />

need teenused on palju odavamad<br />

ja mõeldud vaid kergemate erivajadustega<br />

inimestele, kes on suhteliselt<br />

iseseisvad ega vaja ööpäev<br />

läbi hoolt. Ka pearaha, millega riik<br />

hiljem neid teenuseid rahastab, on<br />

ööpäevaringse teenuse pearahaga<br />

võrreldes üsna kasin.<br />

Seega jääb üles küsimus: millist<br />

abi kavatseb riik pakkuda neile<br />

psüühilise erivajadusega inimestele,<br />

kes vajavad tuge ja hoolt, kuid<br />

elavad praegu igasuguseid teenuseid<br />

saamata riigi silma alt eemal,<br />

perede hoole all?<br />

Sotsiaalkindlustusameti andmeil<br />

on oma puude ja diagnooside tõttu<br />

erihoolekandele kvalifitseeruvaid<br />

täisealisi Eestis üle 12 000. Suur<br />

hulk neist on liitpuudega. Päris<br />

kindel on, et sajad või ka tuhanded<br />

neist vajavad võimalusi. Sotsiaalsüsteemi<br />

abi vajavad ka omastehooldajad,<br />

kes ei kesta igavesti. Ja<br />

paraku suureneb see arv igal kevadel,<br />

kui erivajadustega laste koolid<br />

jagavad lõputunnistusi.<br />

Miks tegeleb riik üksnes väiksema<br />

osaga erihoolekandeteenuste<br />

sihtrühmast, kuhu kuuluvad eeskätt<br />

need, kelle kunagised vanemad<br />

valdavalt juba lapseeas lastekodudesse<br />

andsid? Ja miks takistab<br />

riik nüüd oma regulatsioonidega<br />

ka suure vastutustundega lastevanematel<br />

eurotoetusi kaasates<br />

oma hoolealustele sobilike hoolduspaiku<br />

loomast?<br />

Tiina Kangro<br />

Detsember 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Ligi 3 miljonit eurot suunatakse lapsehoiuteenuse arendamisse. Detsember 2015

6<br />

Hoolekanne<br />

7<br />

Ministeerium selgitab ministri määrust<br />

Investeeringute kavasse<br />

taotluste esitamise avab<br />

sotsiaalministeerium<br />

uue aasta alguses ning<br />

siis on taotlejatel<br />

60 päeva, et nõuetele<br />

vastav läbimõeldud<br />

projekt kirja panna ja<br />

konkursile saata.<br />

Uurisime hoolekande osakonna<br />

peaspetsialistilt Raiko Puustusmaalt<br />

veel kord kõik olulised asjad<br />

üle. Soovitame asjast huvitatutel<br />

lugeda intervjuud mitu korda, sest<br />

mõisted nagu „kogukonnateenus”,<br />

„disainimine”, „osaprojekt” jt võivad<br />

endas peita keerulisi tähendusi.<br />

Kas tõesti ei saa uued pakkujad<br />

(näiteks lastevanemad või muud<br />

huvilised kogukondadest), kes<br />

siiani ei ole riiklikult rahastatud<br />

ööpäevaringset erihoolekandeteenust<br />

osutanud, deinstitutsionaliseerimise<br />

raames taotleda<br />

euroraha ööpäevaringse teenuse<br />

kohtade loomiseks oma kogukonnas?<br />

Tegu on erihoolekande reorganiseerimise<br />

projektiga, mille eesmärk<br />

on toetada deinstitutsionaliseerimist<br />

ehk suurte asutuste kaotamist,<br />

toetavate teenuste osakaalu<br />

suurendamist ning teenuste komponendipõhiseks<br />

disainimist.<br />

Erihoolekandele uue hingamise<br />

andmine on sotsiaalministeeriumi<br />

jaoks väga oluline teema ning<br />

me soovime, et sellega seonduvate<br />

teenuste pakkujate ring laieneks.<br />

Peame oluliseks, et üle 30-kohaliste<br />

teenusekohtade asemele tulevad<br />

väiksemad ja kodusemad lahendused<br />

ning arenevad toetavad teenused.<br />

Uuendusega väärtustatakse<br />

isikukesksust, kvaliteeti ning kogukonnapõhist<br />

lähenemist. Me tervitame<br />

uusi tegijaid erihoolekandes<br />

ning julgustame osalema uuel aastal<br />

avanevatel konkurssidel.<br />

Raha saavad taotleda praegu suuremates<br />

kui 30-kohalistes üksustes<br />

erihoolekandeteenuseid pakkuvad<br />

teenusepakkujad, et reorganiseerida<br />

seniseid üksusi. Kogukonnapõhiste<br />

teenusekohtade loomiseks<br />

on kutsutud lisaks senistele<br />

erihoolekandeteenuste pakkujatele<br />

uued teenusepakkujad. Võimalik<br />

on ehitada, rekonstrueerida, osta<br />

või renoveerida toetatud elamise ja<br />

kogukonnas elamise teenuse kohti.<br />

Kas see tähendab, et Maarja Päikeseküla,<br />

Meiela jt ei saa taotleda<br />

deinstitutsionaliseerimise<br />

raha oma projektide väljaehitamiseks?<br />

Kui uued projektid ei ole seotud<br />

olemasolevate suuremate asutuste<br />

reorganiseerimisega, siis saab taotleda<br />

raha vaid toetatud elamise ja<br />

kogukonnas elamise kohtade loomiseks.<br />

Kas 200 uut kogukondlikku teenusekohta<br />

võivad olla ööbimisvõimalusega<br />

kohad?<br />

Toetatud elamise ja kogukonnas<br />

elamise teenuse juures tuleb lähtuda<br />

kehtivatest regulatsioonidest.<br />

Neist esimest võib osutada inimese<br />

kasutusse antud eluruumides, teisel<br />

on majutuse tagamine teenuse sees.<br />

Kui sotsiaalhoolekande seaduses<br />

kirjeldatud teenus sobib kliendile ja<br />

ta saab hakkama, võib ta uute teenusekohtade<br />

raames kindlasti seda<br />

saada. Suurema järelevalve vajadusega<br />

inimesele ei ole toetatud elamine<br />

ja kogukonnas elamine ehk kõige<br />

Ministeerium korraldab 4 infopäeva<br />

11.–22. jaanuarini korraldab sotsiaalministeerium üle Eesti neli piirkondlikku<br />

deinstitutsionaliseerimise infopäeva, kuhu on oodatud asjast huvitatud teenuseosutajad,<br />

kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste esindajad.<br />

õigem teenus, ent tema individuaalne<br />

teenusevajadus selgitatakse välja<br />

siiski koostöös sotsiaalkindlustusameti<br />

spetsialistidega.<br />

Samas ei soovita me rääkida<br />

rõhutatult 200 ja 1200 kohast, sest<br />

tegu on indikatiivsete numbritega<br />

ja loodetavasti kujuneb kohtade<br />

arv hanke tulemusena suuremaks.<br />

Kui näiteks suudetakse esitada projekt,<br />

kus ühe koha maksumus tuleb<br />

20 000 eurot, suudetakse ju pakkuda<br />

planeeritud maksimumiga võrreldes<br />

kaks korda rohkem kohti.<br />

Töösse minevate kohtade arv selgub<br />

pärast seda, kui kõik projektid<br />

on esitatud ja hinnatud.<br />

Kas rahastust võib taotleda ka<br />

näiteks kogukonnas asuva sotsiaalkeskuse<br />

juurdeehituseks,<br />

remondiks/rekonstrueerimiseks,<br />

et luua sinna uued kogukondlikud<br />

teenusekohad?<br />

Kui rääkida toetavatest teenustest,<br />

siis saadava rahastuse eest on<br />

võimalik renoveerida nii olemasolevaid<br />

kui ka ostetavaid hooneid,<br />

aga ka ehitada uusi.<br />

Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

Maarja külale<br />

toetuse<br />

kogumiseks<br />

korraldatakse<br />

siiani igal aastal<br />

heategevuskontsert.<br />

Uute<br />

elumajade<br />

ehitust üksnes<br />

lauluga aga ei<br />

finantseeri.<br />

Kas deinstitutsionaliseerimise<br />

käigus on plaanis toetavate teenuste<br />

pearaha suurendada?<br />

See on osa laiemast erihoolekandeteenuste<br />

disainimise protsessist<br />

ning võimalikke teenuse komponente<br />

ja kogukonnateenuste hinda<br />

ei ole võimalik ette planeerida.<br />

Olete rääkinud ka „osaprojektidest”<br />

– mida see tähendab?<br />

Kui suur asutus läheb reorganiseerimisele,<br />

siis kokkuleppel võivad<br />

väiksemad teenusepakkujad osa<br />

reorganiseeritavaid kohti endale<br />

võtta. See tähendab, et näiteks ühe<br />

100-kohalise asutuse kohad võivad<br />

jaguneda reorganiseerimise kestel<br />

mitme teenuseosutaja vahel: üks<br />

teenuseosutaja näiteks võtab üle<br />

10 kohta, teine 30, kolmas 30 ning<br />

reorganiseeritavale asutusele endale<br />

jääb alles 30 kohta. Sel juhul esitab<br />

reorganiseeritav teenuseosutaja<br />

projekti, kuhu on kaasatud partner,<br />

kes osa kohti üle võtab. Selle tulemusena<br />

on kogu Eesti teenustega<br />

paremini kaetud.<br />

Kas vastab tõele, et tegelikult on<br />

suurema osa uute teenusekohtade<br />

rajamine juba ette määratud<br />

AS-ile Hoolekandeteenused?<br />

Meetme elluviimisel kaardista-<br />

Puutepunktide ettepanek<br />

olukorra lahendamiseks<br />

Erihoolekanne vajab Eestis põhjalikku sisulist muutust, mitte vaid kosmeetilisi<br />

parandusi uute hoonete ja keerulisi uudistermineid sisaldava<br />

teksti näol. Peame lähtuma erihoolekannet vajavate sihtgruppide vajadustest<br />

ja hindama kogukondade ning omastehooldajate panust.<br />

AS-i Hoolekandeteenused juht Maarjo Mändmaa on viimastel aastatel<br />

mitmes sõnavõtus rõhutanud, et ööpäevaringsel hooldusteenusel on<br />

hulk kliente, kes oleksid toetavate teenuste olemasolu korral tegelikult<br />

võimelised elama ka vähema järelevalve all. Lastekodust hooldekodusse<br />

sattununa on nende erivajadused suuresti sotsiaalsed ja kui nutikalt<br />

tegutseda, saaks nad üle viia odavamale ja iseseisvamale, näiteks kogukonnas<br />

elamise teenusele. Mändmaa on rõhutanud, et ligi iga neljas<br />

nende klient suudab töötada ja ise lisaraha teenida.<br />

Samal ajal on viimase 30–40 aastaga perede hoole all täisikka jõudnud<br />

ka väga suure hooldusvajadusega puuetega inimesi, kellest osa<br />

vajaks oma lähedaste olukorra kergendamiseks päeva- või nädalahoidu,<br />

sageli ka ööpäevaringse hoolduse teenuse kohta. Neid aga meetme<br />

raames juurde luua ei plaanita.<br />

Olukorra lahendamiseks võiks koostada plaani, mille alusel liigub<br />

aastaks 2020 näiteks 500 senist hooldekodu asukat kergematele teenustele,<br />

mille tulemusena vabanevad kohad peredest tulevatele uutele<br />

hoolealustele. Õiguse rajada need 500 kohta võiksidki nüüd saada koos<br />

selleks hädavajaliku eurorahastusega kogukondadest pärit taotlejad.<br />

Kogukondlikud teenused peaksid sündima tõesti kogukonnas,<br />

koostöös kohalike algatajate, omavalitsuste ja kohalikest elanikest<br />

vabatahtlikega. AS-i Hoolekandeteenused projektina Eesti erinevatesse<br />

paikadesse ehitatud uued majad ja sinna mujalt üle toodud hoolealused<br />

pole kogukondlik teenus selle sõna õiges tähenduses. Siis on<br />

kerge tekkima ka kohalike elanike vastuseis. Võimaldades aga kohalikel<br />

elanikel arendada välja elukohad oma kogukonna inimeste jaoks,<br />

võtab protsess loomulikud mõõtmed.<br />

Eesti Hooldajate Liit<br />

kutsub koosolekule<br />

Et teemat arutada ja otsida koostöövõimalusi meetmega, korraldame<br />

reedel, 8. jaanuaril kohtumise sotsiaalministeeriumi juhtidega. Kohtumine<br />

toimub kella 11–14 Tallinnas, koht on täpsustamisel.<br />

Kõigil kogukondlike algatusrühmade esindajatel üle Eesti, kes on huvitatud<br />

infost ja osalemisest, palume ühendust võtta Eesti Hooldajate Liidu juhatuse liikme<br />

Anne Lillega aadressil anne.lill@ehol.ee.<br />

me maakondade osalusel võimalikud<br />

majutusega erihoolekande<br />

teenusekohtade rajamisest huvitatud<br />

osapooled ning loome ülevaate,<br />

millises seisus on nende projektid<br />

ja milline on piirkondlik kaetus.<br />

Soovime vältida dubleerimist asukohtade<br />

osas ja tagada, et toetatud<br />

saaks igas piirkonnas parim projekt.<br />

Me ei tea, millised projektid<br />

osutuvad parimateks.<br />

Kindlasti ei ole rajamine määratud<br />

ette AS-ile Hoolekandeteenused.<br />

Seniste suurte asutuste nimekirjas,<br />

kes võiksid toetusele kandideerida,<br />

on üheksa teenusepakkujat,<br />

kes pakuvad praegu ööpäevaringse<br />

erihoolduse teenust vähemalt<br />

ühes enam kui 30-kohalises<br />

hoones.<br />

Detsember 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 4,8 miljoni euroga toetatakse puuetega noorte koolist tööle liikumist. Detsember 2015

8<br />

Elu lugu<br />

9<br />

Hiie Härm:<br />

püüan näha<br />

võimalusi,<br />

mitte nende<br />

puudumist<br />

Vaid 500-grammisena<br />

sündinud pimeda ja<br />

kõnetu Marie ema Hiie<br />

Härm on optimist ja<br />

arvab, et ka sügava puudega<br />

lapse kõrval on<br />

vanematel võimalik korraldada<br />

elu nii, et see<br />

oleks kõigile sisukas ja<br />

nauditav. Selleks tuleb<br />

aga olla leidlik ning<br />

päris palju pingutada.<br />

Novembri viimane pühapäev oli<br />

Marie jaoks tähtis päev. Paar päeva<br />

varem, 27. novembril oli tüdruk<br />

saanud üheksa-aastaseks, aga<br />

kuna õige sünnipäev oli kalendri<br />

järgi töö- ja koolipäev, oli pidu<br />

otsustatud lükata nädalalõpule.<br />

Siis said suured ja väikesed sünnipäevalised<br />

argikohustustest priidena<br />

peole tulla.<br />

Väga suurt seltskonda peolaua<br />

taha aga ei kogunenudki. Kõige<br />

tähtsamad inimesed olid siiski<br />

kohal: emmele-issile lisaks tädi<br />

pere ja mõned lähedasemad tuttavad.<br />

Marie on sünnist saati pime<br />

ning talle ongi kõige mõnusam<br />

just selline kodune, omade ringis<br />

pidu. Liiga suure ja kärarikka laudkonnaga<br />

oleks Mariel vaid kuulmisele<br />

tuginedes raske suhelda.<br />

Peo nael oli kindlasti ema Hiie<br />

tehtud sünnipäevatort. Sõna „sünnipäevatort”<br />

on Mariele hästi teada.<br />

Ükskõik kus või millal ta seda<br />

sõna kuulma juhtub, vajub piiga<br />

suu laia naeru täis. Ning paremal<br />

juhul ütleb ta isegi sõna sekka –<br />

õhkab vaimustunult: ouu!<br />

Marie kõne koosneb vaid paarist<br />

täishäälikuühendist. Aga tähenduse<br />

järgi tunneb ta ära juba üsna<br />

palju sõnu. Täpselt samuti, nagu<br />

tunneb kompimise ja lõhna järgi<br />

esemeid ning maitse järgi toite.<br />

Marie kehaline suutlikkus on sealmaal,<br />

et paremal juhul suudab ta<br />

“Kõigepealt<br />

saime teada,<br />

et ta on pime.<br />

Siis, et tal on<br />

epilepsia. Seejärel,<br />

et ta ei hakka<br />

kunagi käima ja<br />

jääb tõenäoliselt<br />

kõnetuks.<br />

end voodis lamades ühelt küljelt<br />

teisele keerata. Ta ei käi ning istub<br />

üksnes tugede najal. Kuid tal on<br />

oma lemmikraamatud, mille ettelugemist<br />

ta naudib, ning ka lemmikmängud.<br />

Üks viimaseid lemmikmänge on<br />

kastanimunade laua pealt maha<br />

lükkamine, sest kastanite põrandale<br />

kukkumise põrinat on lõbus<br />

kuulata. Eriti uhkeks teeb enesetunde<br />

see, kui tead, et oled ise selle<br />

põrina tekitanud!<br />

Üks protsent sajast<br />

Kui võtta arvesse seda, et sünni<br />

järel hindasid tohtrid lapse ellujäämisvõimalusi<br />

vaid ühele protsendile,<br />

on Marie saavutused igati<br />

kaalukad.<br />

„Selles pole kahtlustki,” ütleb<br />

Hiie, „ja iga tütre sünnipäev on<br />

meie jaoks suursündmus, mida<br />

uhkuse ja tänuga pühitseda.”<br />

Hiie räägib, et püüab end tagantjärele<br />

mitte väga piitsutada küsimusega,<br />

miks Mariega läks nii,<br />

nagu läks. Sest vastuseid ilmselt<br />

polegi. Ja kui olekski, mida see<br />

muudaks?<br />

Noore naise lapseootus kulges<br />

probleemideta, tervis oli korras<br />

ja enesetunne hea. 25. rasedusnä-<br />

Detsember 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

2,4 miljoni euroga alustatakse erihooldekodude ümberehitustöid.<br />

Detsember 2015

10 Elu lugu<br />

11<br />

Teet Malsroos / Universaalne Disain<br />

dalal plaanilisse tervisekontrolli<br />

minnes aga tundis Hiie ootamatult,<br />

et pea valutab. Naistearst<br />

mõõtis vererõhku ja tulemus oli<br />

ehmatav: 200! Hiiel diagnoositi<br />

preeklampsia ja edasine kulges<br />

tema sõnul nagu filmis – kõigega<br />

oli järsku ülikiire. Minutite küsimus,<br />

nagu leidsid arstid, sest ühekorraga<br />

olid ohus nii ema kui ka<br />

lapse elu.<br />

Erakorralise keisrilõikega ilmale<br />

aidatud Marie sündis vaid<br />

500-grammisena. „Seletasin oma<br />

tuttavatele, et valage kilosest<br />

suhkrupakist pool välja ja siis saate<br />

aimu, kui väike võib üks sündinud<br />

lapseke olla,” meenutab Hiie.<br />

Jupp jupi haaval<br />

„Neli kuud oli Marie haiglas,<br />

sellest poolteist kuud lastehaigla<br />

suures intensiivis, kus sain tollase<br />

kombe kohaselt teda vaatamas<br />

käia vaid tunnikese päevas,”<br />

jätkab Hiie. Ta tunnistab, et see<br />

aeg oligi tema jaoks kõige raskem.<br />

Et justkui oled ema ja pole ka, –<br />

istud oma tunnikese kuvöösi kõrval<br />

ära ning kõnnid jälle üksinda<br />

koju. Teadmata, kas homme sinna<br />

kuvöösi kõrvale enam asja ongi.<br />

Karmid teated lapse seisundi<br />

kohta tulid Marie vanematele<br />

nagu jupi kaupa koera saba raiumine.<br />

Kõigepealt saadi teada, et laps<br />

jääb pimedaks. Sügavalt enneaegseid<br />

ohustab silma võrkkesta veresoonte<br />

ebaküpsest arengust põhjustatud<br />

retinopaatia, mis kõige<br />

raskemas vormis lõpeb nägemise<br />

kaotusega. Mariele tehti küll silmaoperatsioon,<br />

aga sellest polnud<br />

abi.<br />

Hiie on loomult rõõmsameelne<br />

inimene ning kõigi Marie tervist ja<br />

arengut puudutavate prognooside<br />

juures on ta püüdnud keskenduda<br />

olukorra helgemale poolele. „Nii<br />

mõtlesingi, et muidugi on kurb,<br />

kui laps ei näe, aga mis siis ikka:<br />

meil saab koos ikkagi tore olema!<br />

Teadsin juba tol ajal, kui suurte ja<br />

tavainimeste jaoks üle mõistuse<br />

“Kõikidele<br />

muredele ja<br />

probleemidele<br />

vaatamata on<br />

meie elu tore ja<br />

elamisväärne.<br />

käivate saavutustega võivad pimedad<br />

inimesed hakkama saada. Elu<br />

pimedana võib olla sama täisväärtuslik<br />

kui nägijana. Pool aastat hiljem<br />

selgus aga, et Mariel on ka epilepsia.<br />

Siis tuli teade, et ta ei hakka<br />

kunagi käima ning võib-olla isegi<br />

jääb päris lamajaks. Mõned kuud<br />

hiljem öeldi, et tõenäoliselt jääb<br />

ta kõnetuks. Kinnitasin endale iga<br />

järgmist halba uudist vastu võttes:<br />

kui nii, siis nii, aga meil saab ikkagi<br />

üheskoos vahva elu olema!” meenutab<br />

Hiie.<br />

„Ja nii ongi läinud, kõikidele<br />

muredele ja probleemidele vaatamata<br />

on meie elu tore ja elamisväärne,”<br />

ütleb ta naeratades.<br />

Positiivne pool<br />

Marie puuete taga on enneaegsusest<br />

tulenev aju ebaküps areng.<br />

Loodus on beebi „valmis saamiseks”<br />

ette näinud üheksa kuud<br />

emaüsas kasvamist. Mariel aga<br />

jagus sünnieelse küpsemise aega<br />

kõigest viis ja pool kuud.<br />

Tänapäeva meditsiin on võimas<br />

ka ülipisikesi ja sügavalt enneaegseid<br />

titasid elus hoidma. Samuti<br />

osatakse mõningaid organite ebapiisavast<br />

arengust põhjustatud<br />

terviseprobleeme juba päris hästi<br />

välja ravida. Puudujäägid aju arengus<br />

aga paraku toovad kaasa püsivaid<br />

kahjustusi. Nii lihtsalt on ja<br />

jääb.<br />

Õnneks on tänapäeval olemas<br />

erivajadustega laste koolid ja lasteaiad.<br />

Marie käib teist aastat Tallinna<br />

Käo põhikoolis ja see on Hiie<br />

sõnul ilma liialdusteta imeline<br />

koht. „Ka Heleni kooli lasteaiaga<br />

olin väga rahul. Marie oskab potile<br />

küsida ning sööb juba mitu aastat<br />

kahvliga tükeldatud toitu, nende<br />

oskusteni jõudsime lasteaiakasvatajate<br />

abiga. Ja ega need pole sugugi<br />

pisiasjad, sest kergendavad tublisti<br />

lapse hooldamist. Ma saan ju<br />

näiteks seda aega, mis varem kulus<br />

toidu püreestamise peale, nüüd<br />

kasutada kas või Mariega mängimiseks.<br />

Lastevanematena kurdame<br />

alailma, et igasuguse toetuse,<br />

taastuse või abivahendite saamiseks<br />

tuleb läbi teha tüütu bürokraatia<br />

kadalipp. Aga kui mõtleme<br />

näiteks praeguste 25-aastaste<br />

puuetega noorte ja nende vanemate<br />

peale – nüüdseid abisüsteeme<br />

polnud siis veel olemaski ega<br />

olnud kohtigi, kuhu oma paberitega<br />

joosta!” annab Hiie endale aru<br />

Eesti praegustele puuetega lastele<br />

loodud abivõimaluste üle, mille<br />

sarnastest pisutki vanemate puudega<br />

laste hooldajad võisid vaid<br />

unistada.<br />

See ei tähenda, et praegust olukorda<br />

ei peaks veel paremaks<br />

tegema, eelkõige just bürokraatia<br />

vähendamise vallas. Paberimajandusele<br />

ja keerukatele taotlemisprotseduuridele<br />

kulub palju ressurssi,<br />

millega võiks teisiti talitades<br />

luua paremaid võimalusi abivajajatele.<br />

Normaalsesse ellu<br />

Aeg-ajalt tulevad erivajadustega<br />

laste pered välja ettepanekuga<br />

maksta puuetega laste emadele<br />

“See ei tähenda,<br />

et praegust<br />

olukorda<br />

ei peaks veel<br />

paremaks tegema,<br />

eelkõige just<br />

paberimajanduse<br />

vähendamise<br />

vallas.<br />

Marie on teinud ka<br />

pisut modellitööd.<br />

OÜ Universaalne<br />

Disain üks tooteid<br />

on reklaamfotode<br />

seeriad abivahendite<br />

kasutamisest.<br />

“Mariel oli<br />

periood, mil<br />

ta ei talunud<br />

ühe „Aktuaalse<br />

kaamera” diktori<br />

häälekõla. Nagu<br />

ta seda häält<br />

kuulis, hakkas<br />

kohe hirmunult<br />

karjuma.<br />

miinimumpalka, et emad saaksid<br />

lastega koju jääda ja neid ise hooldada.<br />

Hiie seda seisukohta ei poolda.<br />

Kahtlemata on pere ja oma kodu<br />

lapsele parim kasvamise koht.<br />

Aga ikka pärast seda, kui ta tuleb<br />

lasteaiast või koolist. Ning puudega<br />

lapse elu ja võimaluste kõrval<br />

maksavad midagi ka isade ja<br />

emade võimalused. Hiie meelest<br />

ei tohiks kellegagi juhtuda nii, et<br />

pärast puudega lapse sündi tõmbab<br />

ema oma isiklikule elule kriipsu<br />

peale ja tema päevade ainsaks<br />

sisuks saabki hooldustöö nelja<br />

koduseina vahel. Miinimumpalk<br />

aga rohkemat kui kasin äraelamine<br />

ju ei võimaldaks. Seega on Hiie<br />

meelest hädavajalik, et ka puudega<br />

lapsel tekiks haridus- ja sotsiaalteenuste<br />

toel oma elu ning ta ei<br />

peaks jääma ööpäev läbi rippuma<br />

ema külge.<br />

Hiie ise läks tööle tagasi kohe,<br />

kui Mariele oli õnnestunud saada<br />

lasteaiakoht – laps oli siis kaheaastane.<br />

„Alustasin küll poole kohaga,<br />

sest ka õhtul pärast lasteaeda<br />

ja öösiti vajas Marie palju hoolt ja<br />

tegelemist. Kolmandik ööpäevast<br />

täie auruga palgatööd ning pärast<br />

seda veel ülejäänud kaks kolmandikku<br />

hooldamist on kokku ikka<br />

väga suur koormus. Aga teisest<br />

küljest jälle mõjub tööl käimine<br />

värskendavalt, endal on ikkagi ka<br />

muud mõtted ja ideed, omad sihid<br />

ja eesmärgid, tööalane suhtlemine<br />

inimestega väljastpoolt jne. Vähe-<br />

Detsember 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 2,3 miljonit eurot saab sotsiaalkindlustusamet IT-süsteemi loomiseks. Detsember 2015

12 Elu lugu<br />

13<br />

Võiks ju arvata, et sügava puudega kõnetu ja pime laps pole võimeline millekski, kuid õpetaja ja<br />

inspiratsiooni allikana on Marie panus olnud Hiiele hindamatu. Universaalne Disain<br />

malt mina tundsin küll nii, et töölt<br />

tulnuna olin ma palju parem ema<br />

Mariele ja ka kodus toimetasin<br />

parema meelega – vaaritasin, küpsetasin,<br />

koristasin ja tundsin juba<br />

üksnes kodus olemisest suurt rõõmu,”<br />

räägib Hiie.<br />

Ta ei kujuta ette, et olekski jäänud<br />

Marie hooldamise pärast<br />

koduseks.<br />

Aega iseendale<br />

„Muidugi on tähtis ka see, kui<br />

saab mõnikord kõik kohustused<br />

sinnapaika jätta ja teha midagi sellist,<br />

mida elulisest vajadusest ei<br />

peagi tegema, aga mida on lihtsalt<br />

tore teha,” jätkab Hiie. „Minul on<br />

selles mõttes küll vedanud, et mul<br />

on nii mõistev ja toetav abikaasa.<br />

Tänu temale olen saanud käia<br />

kinos, teatris, õega kohvikus, sõbrannadel<br />

külas – see tervete laste<br />

emadele nii normaalne ja tavaline<br />

elu pole ka minu jaoks olnud<br />

lukus. Eks mina jälle annan samuti<br />

abikaasale üksi olemise aega ja sel<br />

moel oleme pidanud koos vastu ka<br />

kõige pingelisematel hetkedel.”<br />

Ühised ettevõtmised pole Marie<br />

vanematel pärast tütre sündi<br />

samuti ära jäänud. Põnevaim neist<br />

oli reis Viini, abielupaari ammune<br />

unistus sellest ajast, kui neil veel<br />

last polnudki. „Meie unistus oli<br />

olnud tantsida Viinis mõnel sealse<br />

ballihooaja esinduslikul ballil.<br />

Ja nüüd on see unistus teoks tehtud<br />

– väga ilus sündmus oli!” ütleb<br />

Hiie rahulolevalt.<br />

Tema arvates tuleks puuetega<br />

laste vanematel endile puhkevõimaluste<br />

leidmiseks lugeda seadusi<br />

ja viia end hästi kurssi omavalitsuse<br />

ja riigi pakutavate tugiteenustega.<br />

Ning neid võimalusi siis ka julgelt<br />

kasutada.<br />

Marie on näiteks mitmel korral<br />

olnud ööpäevaringses intervallhoius,<br />

kuigi ta erivajadused<br />

on väga suured ja tema eest hoolitsemise<br />

juures tuleb tõepoolest<br />

silmas pidada sadat pisiasja. Eks<br />

Hiielgi läks mõte algul sinna, et<br />

kas Mariel, kes enda eest seista ei<br />

suuda, on ikka võõras kohas hea<br />

olla ja kõik vajalik käepärast, aga<br />

kogu koduse info saab ju lapsehoidjale<br />

edasi anda.<br />

Hiie naerab, et esimest korda<br />

läks tütar intervallhoidu, kaasas<br />

viie lehekülje pikkune „juhend”,<br />

kus oli iga viimnegi tema jälgimiseks<br />

vajalik teave kirjas: mis rohud,<br />

mis kell ja kuidas; mis riided, mis<br />

puhul; missugune häälitsus mida<br />

tähendab jne.<br />

„Kindlasti on igal sügava liitpuudega<br />

lapse emal oma lapse kohta<br />

varuks hulk seesugust, mille<br />

peale last vähem tundval inimesel<br />

on raske tullagi, aga mida teda<br />

hooldades on kasulik teada. Sellised<br />

juhised tuleb kindlasti hoidjale<br />

edasi anda. Mariel näiteks<br />

oli periood, mil ta ei talunud ühe<br />

„Aktuaalse kaamera” diktori häälekõla.<br />

Nagu ta seda häält kuulis,<br />

hakkas kohe hirmunult karjuma.<br />

Lapsehoidja, kes seda poleks teadnud,<br />

oleks ilmselt ehmunud ning<br />

võinud lapse nutu põhjust otsima<br />

jäädagi.”<br />

Palju inspiratsiooni<br />

Töö teema juurde tagasi pöördudes<br />

nendib Hiie, et Marie olemasolu<br />

on kaheldamatult tema karjääri<br />

mõjutanud, aga selles mõjus on<br />

täiesti ilmne positiivne pool.<br />

Puudega lapse kasvatamine on<br />

silmi avav kogemus, mis on ka Eestis<br />

päris paljusid vanemaid juhatanud<br />

sotsiaalvaldkonnaga seotud<br />

tööaladele. Hiie on üks neist.<br />

Kui ta kaks ja pool aastat tagasi<br />

oma pikaajaliselt töökohalt reisibüroos<br />

koondati, siis võttiski<br />

ta juhtunut kui võimalust otsida<br />

endale uus tegevusala. Õnneks<br />

käisid tööta jäämise juurde koondamistasud,<br />

mis lubasid uut algust<br />

mõnda aega ette valmistada, ning<br />

töötukassa pakkus talle kui koondatule<br />

koolitusi.<br />

„Mind on alati tõmmanud disain<br />

ja sisekujundus ning mul tekkis<br />

mõte rajada just selles valdkonnas<br />

oma firma. Valmistusin äärmise<br />

põhjalikkusega, alustades sellest,<br />

et uurisin välja viimse kui võimaluse,<br />

mida seadus koondatule<br />

ette näeb, ning asusin asja kallale.<br />

Tegin läbi kõik töötukassa pakutud<br />

koolitused ja nõustamised<br />

ning tasapisi jõudsingi ettevõtteni,<br />

millega olen nüüd juba mitmendat<br />

aastat jõudumööda toimetanud.<br />

Firma nimi on Universaalne<br />

Disain ja selle esimene siht oli sisekujundusteenuste<br />

pakkumine erivajadustega<br />

inimestele. Töötukas-<br />

3D-värvilehed erivajadustega lastele<br />

Loe lisaks ja vaata videot, kuidas lapsed neid värvilehti<br />

kasutavad: marield.universaalnedisain.ee.<br />

“Edasi tuli<br />

Hiiel mõte, et<br />

värvilehtede<br />

valmistamise<br />

juures võiksid<br />

samuti kaasa lüüa<br />

puuetega inimesed.<br />

sas oli äriplaani koostamise juures<br />

nõue, et plaani juurde tuleb lisada<br />

varuvariandid. Minu üks varuvariantidest<br />

olid 3D-värvilehed erivajadustega<br />

lastele. Ja nagu tihtipeale<br />

juhtub, rakenduski just varuvariant<br />

ning nii läkski mu hoolega<br />

küpsetatud firmas esimesena käima<br />

just see,” räägib Hiie.<br />

Ta selgitab, et kombitavad ehk<br />

taktiilsed värvilehed on mõeldud<br />

eeskätt nägemispuudega lastele,<br />

kes muidu ei saakski pilte värvida<br />

ja käelisi oskusi arendada. Käelised<br />

oskused aga mõjutavad ju<br />

kogu arengut. Sama hästi sobivad<br />

aga igapäevaste kujunditega värvimiseks<br />

või plastiliiniga katmiseks<br />

Taktiilsed värvilehed aitavad lapsel paremini<br />

pilti värvida ning arendavad tema oskusi!<br />

• Üle 20 joonise igapäevastest esemetest<br />

• Ühte värvilehte saab kasutada kolm korda:<br />

esmalt pliiatsitega, siis värvidega ja lõpuks saab<br />

piirjoonte vahele voolida plastiliini<br />

• Värvilehed on heaks kiitnud eripedagoogid<br />

• Lehed on valminud puuetega<br />

inimeste käsitööna<br />

3D-värvilehed on müügil Haapsalu<br />

neuroloogilise rehabilitatsiooni<br />

keskuse abivahendikeskuses<br />

ning e-poes aadressil<br />

pood.universaalnedisain.ee<br />

mõeldud lehed õppevahendiks<br />

pisikestele lastele, kes alles õpivad<br />

pliiatsit ja värvipintslit käsitsema,<br />

ning miks mitte ka vaimupuudega<br />

lastele, kel võib joonistama ja värvima<br />

õppimine võtta palju rohkem<br />

aega ja jaksu kui tavalistel lastel.<br />

Edasi tuli Hiiel mõte, et värvilehtede<br />

valmistamise juures võiksid<br />

samuti kaasa lüüa puuetega<br />

inimesed. Ta pöördus tugikeskuse<br />

Juks poole ja nüüd valmistavadki<br />

taktiilseid värvilehti käsitööna<br />

Juksi töökeskuses käivad intellektipuuetega<br />

noored.<br />

Koos Tallinna ülikooliga<br />

Värvilehtede komplektid on<br />

nüüd juba müügile jõudnud, samal<br />

ajal käib aga tootearendus edasi,<br />

sest ikka ja jälle leiab Hiie koos<br />

oma nõuandjatega midagi, mida<br />

kas värvilehtedel olevate kujundite<br />

või lehtede komplekti pakendi<br />

juures täiustada, et toode oleks<br />

parim võimalik. Hiie üks koostööpartnereid<br />

on ka Tallinna ülikooli<br />

eripedagoogika osakond, kes<br />

on värvilehed heaks kiitnud ning<br />

Detsember 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 63 878 euroga kohendatakse puuetega inimeste jaoks elukeskkonda. Detsember 2015

14<br />

Elu lugu<br />

“Praegu<br />

tunnen rõõmu<br />

sellest, et mul on<br />

ees veel kümme<br />

muretut aastat,<br />

mil Marie käib Käo<br />

põhikoolis.<br />

peab seda puuetega lastele vajalikuks<br />

õppevahendiks.<br />

Kuid tootearenduse juurde kuulub<br />

ka selle turustamine, sest asja,<br />

mida ei osteta, poleks ju nagu olemaski.<br />

Kui toode osutub vajalikuks,<br />

saab aga tööga edasi minna<br />

ja võtta ette järgmise idee. „Kõige<br />

suurem ettevõtmine on muidugi<br />

see, et üritan jõuda interneti<br />

vahendusel müügiga Ameerika<br />

turule. Eesti turg on paraku nii<br />

väike, et sellist spetsiifilist toodet<br />

nagu kombitavad värvilehed vaid<br />

Eestis pakkudes ju hakkama lihtsalt<br />

ei saa,” tunnistab Hiie.<br />

„Pean siiski olema õnnelik, sest<br />

praeguseks on värvilehed ka Eestis<br />

juba küllalt levinud. Tänu Lionsite<br />

klubi toetusele said lehtede<br />

komplektid<br />

kõik Käo ja Kadaka<br />

põhikooli lapsed<br />

ning ka Haapsalu<br />

lastekodu<br />

lastele on värvikomplektid<br />

kingitud, aga<br />

toote üksikmüük<br />

pole<br />

kindlasti<br />

veel selline,<br />

et sellega<br />

iseend ja<br />

ettevõtet üleval<br />

pidada ning edasi<br />

arendada. Eks aeg<br />

näitab, mis sellest<br />

kõigest välja tuleb,”<br />

ütleb ta siiski lootusrikkal toonil.<br />

Nüüdseks on Universaalsel<br />

Disainil käivitunud aga juba<br />

Detsember 2015<br />

uus teenus – köögikujundus,<br />

alates mööbli projekteerimisest<br />

kuni selle<br />

paigaldamiseni. Hiie<br />

sõnul on ka sel tegevusalal<br />

üks peamistest<br />

märksõnadest ligipääsetavus.<br />

See ei puuduta<br />

üksnes ratastoolis liikuva<br />

inimese vajadustega<br />

arvestamist, vaid mugavust<br />

ja käepärasust kõige<br />

laiemas mõttes, mis on oluline<br />

kõigile, eriti aga erivajadustega<br />

ja eakatele inimestele.<br />

Universaalne disain<br />

„Paratamatult käib ka ettevõtte<br />

arendamine sammukaupa ja elu<br />

ise seab silmitsi uute võimalustega.<br />

Kui oli selge, et oma seniste<br />

teenuste ja toodetega ma end elatada<br />

ei suuda, hakkasin jälle töökohta<br />

otsima. Praegu töötan poole<br />

kohaga Keilas Viigardi mööblipoes<br />

ning selle töö kaudu köökide<br />

kujundamisega tegelema hakkasingi.<br />

Olen jõudnud äratundmi-<br />

seni, et just see on<br />

töö, mida tahan edaspidi<br />

teha. Olgu siis selleks<br />

kaunilt kujundatud<br />

köögimööbel suurde eramusse<br />

või ergonoomika<br />

põhitõdesid silmas pidav ja<br />

igati ligipääsetav köök abivahendit<br />

kasutava inimese,<br />

näiteks ratastooli kasutaja<br />

koju. Võib ju püüda niisama<br />

läbi ajada, aga selle hind on,<br />

et kulutatakse sageli igapäevaselt<br />

energiat võitluseks kõikvõimalike<br />

takistustega, mis võiksid läbimõelduma<br />

kodukujunduse korral olemata<br />

olla,” mõtiskleb Hiie.<br />

Ta ütleb, et jätkab kindlasti ka<br />

3D-värvilehtede valmistamist.<br />

„Olen näinud seda rõõmu laste<br />

tegutsemistuhinas ja emade silmis,<br />

kui nad oma lapsi nendega<br />

tegelemas ning uusi oskusi õppimas<br />

vaatavad, samuti saanud õpetajate<br />

ja terapeutide käest parimat<br />

tagasisidet,” räägib ta. Hiie meenutab,<br />

kui vajalikuna ja õnnelikuna<br />

ta tundis ennast siis,<br />

kui kuulis Juksis töötavatelt<br />

täiskasvanud vaimupuudega<br />

noortelt lauset:<br />

„Millal me jälle neid<br />

toredaid värvilehti saame<br />

teha?”<br />

„Tunnen rõõmu sellest,<br />

et mul on töö, mida armastan.<br />

Ja maailma kõige toredam<br />

perekond ning oma kodu, kus<br />

ka Mariel on hea olla. Ning<br />

et Mariel on ees veel kümme<br />

muretut aastat, mil ta käib<br />

Käo põhikoolis. Mida enamat ma<br />

võiksin veel tahta!” ütleb Hiie naeratades.<br />

Anne Lill<br />

www.vedur.ee/puutepunkt

16<br />

Abivahendid<br />

17<br />

Kuidas muutub uuel aastal<br />

abivahendite süsteem?<br />

Kui siiani korraldasid<br />

puuete ja tervisekahjustustega<br />

inimestele riiklikult<br />

toetatud proteeside<br />

ja abivahendite müüki<br />

ning renti maavalitsused,<br />

siis 1. jaanuaril jõustub<br />

seadus, mille järgi<br />

võtab selle töö üle sotsiaalkindlustusamet.<br />

Süsteemi otsustati muuta seepärast,<br />

et 15 maavalitsuse koordineerimisel<br />

on abivahendite saamise<br />

tingimused Eesti eri maanurkade<br />

elanike jaoks muutunud ebaühtlaseks<br />

ning eluliselt vajaliku abi saamisel<br />

on tekkinud elukohati inimeste<br />

ebavõrdne kohtlemine.<br />

Riik on igal aastal jaganud abivahenditeks<br />

mõeldud raha maakondadele<br />

laiali, aga kuna pole<br />

olnud täpselt teada, millises linnas<br />

või vallas elavad inimesed kui palju<br />

proteese, abi- või põetusvahendeid<br />

vajavad, on välja kujunenud<br />

olukord, kus osas maakondades on<br />

raha lõppenud juba poolest suvest.<br />

Tõsi, rutem kui aasta on saanud<br />

raha otsa siiski kõigi jaoks.<br />

Uuest aastast alates tuleb abivahendite<br />

soovijail hakata suhtlema<br />

sotsiaalkindlustusametiga (SKA).<br />

Süsteemi on püütud ka paremaks<br />

teha ning nii saavad kõik, kel kehtiv<br />

abivahendikaart juba olemas,<br />

suhelda otse abivahendeid müüva<br />

poe või keskusega, kes siis sotsiaalkindlustusametiga<br />

suhtlemise<br />

juba enda peale võtab.<br />

Vähem piiranguid<br />

Peale selle saavad abivahendi<br />

soovijad hakata ise valima, millise<br />

ettevõtte poole nad oma sooviga<br />

pöörduvad – kogu Eesti abivahendipakkujad<br />

muutuvad kõigile<br />

võrdselt kättesaadavaks. Enne ostma<br />

minekut on tarvis vaid kontrollida,<br />

kas valitud abivahendikeskus<br />

on ikka sotsiaalkindlustusameti<br />

lepingupartnerite nimekirjas<br />

– amet lubab, et nimekirja leiab<br />

1. jaanuarist ameti kodulehelt<br />

www.sotsiaalkindlustusamet.ee,<br />

samuti saadetakse see kõigile uue<br />

isikliku abivahendi kaardi (IAK)<br />

taotlejaile ja järjekorras ootajaile<br />

postiga koju või meiliaadressile<br />

(nagu seni on saadetud koos rehabilitatsiooniteenuse<br />

suunamiskirjaga<br />

teenuseosutajate andmed).<br />

SKA kaudu hakkavad saama<br />

soodushinnaga proteese, põetusja<br />

abivahendeid kõik need, kel ei<br />

ole seda tarvis töö tegemiseks –<br />

lapsed ja eakad, samuti tööealised,<br />

kel abivahend on vajalik igapäevaelu<br />

takistuste kompenseerimiseks<br />

või aitab ennetada tervise<br />

halvenemist, aga ka 30-detsibellise<br />

või suurema kuulmisvähenemisega<br />

inimesed ja silma- või rinnaproteesi<br />

vajajad. Määrad on samad kui<br />

seni: lapsed ja õpilased saavad soodustust<br />

kuni 90 protsenti, täiskasvanud<br />

50 protsenti või hinnakirja<br />

alusel mõnedel toodetel enamgi.<br />

ISO-koodi täpsusega<br />

Abivahendi ostmise soovi esitamise<br />

korral peab vastus laekuma<br />

30 päeva jooksul. Kui soovitud<br />

tootegrupi riiklik rahastus on läbi,<br />

paneb pood inimese järjekorda ja<br />

siis tuleb oodata SKA-lt kirja, millal<br />

järjekord on kätte jõudnud, seejärel<br />

tuleb, järjekorra teatis näpus,<br />

soovitud tootele järele minna 60<br />

päeva jooksul, sest muidu järjekord<br />

aegub.<br />

2016. aasta riigieelarvega on<br />

SKA-le abivahendite riigiosaluse<br />

tasumiseks määratud 5,4 miljonit<br />

eurot. Tänavu jagati maavalitsustele<br />

samaks otstarbeks 5,2 miljonit<br />

eurot. Seega kas on lootust, et raha<br />

jätkub kauemaks?<br />

Tuleva aasta 1. juulil käivitub aga<br />

töövõimereform ning ka selle eelarvest<br />

on tööalaste abivahendite<br />

jaoks ette nähtud 3–4 miljonit<br />

eurot aastas – kuid üksnes neile,<br />

kes vajavad abivahendit töötamise<br />

jaoks. Oma ratastooli või kateetrid<br />

peaks jalutu saama siiski SKA-st,<br />

sest need on ju igapäevase toimetuleku<br />

jaoks, mitte töötamise erivahendid.<br />

Kuid SKA-l on uue seaduse järgi<br />

kohustus iga tööealise (ka puuduva<br />

töövõimega) taotleja puhul<br />

konsulteerida töötukassaga, kas<br />

või millist abivahendit sealsed<br />

hindajad on inimesele ette näinud.<br />

Laste ja eakate korral tuleb abivahendi<br />

saamiseks esitada perearsti<br />

või eriarsti tõend või rehaplaan,<br />

kus on abivahendi vajadus kirjas.<br />

Siin on vaja silmas pidada, et<br />

uue seaduse nõudel peab arsti või<br />

rehameeskonna soovitus abivahendi<br />

kohta olema äärmiselt täpne<br />

– see tuleb tõendile märkida ISOkoodi<br />

täpsusega. Enamikul perearstidel<br />

ja paljudel eriarstidel pole<br />

Mati Hiis (Õhtuleht)<br />

praegu nende 8-kohaliste koodide<br />

kohta ilmselt õrna aimugi.<br />

Palju teadmatust<br />

Just siit rullub lahti suurem<br />

probleem. Kuigi uus süsteem stardib<br />

juba mõne nädala pärast, võttis<br />

riigikogu seda puudutava seadusmuudatuse<br />

vastu alles novembri<br />

viimastel päevadel. Ministri määrust,<br />

millega peaks kõik uue süsteemi<br />

protseduurid ja üksikasjad<br />

täpselt paika pandama, aga ikka<br />

veel ei ole.<br />

Seega oleme olukorras, kus 1.<br />

jaanuarist alates peame hakkama<br />

Töötukassast saab<br />

abivahendi tasuta<br />

Juhul kui erivajadustega inimesel on vaja abivahendit<br />

töötamise jaoks, annab töötukassa selle tööturuteenuse<br />

raames sõlmitava halduslepinguga talle tasuta kasutada.<br />

Töötamiseks vajalik abivahend on vahend, milleta<br />

inimesel ei ole puude tõttu võimalik tööülesandeid<br />

täita. Selleks ei loeta seadet, mis on puudest olenemata vajalik<br />

tööülesannete täitmiseks või on puudega inimesele vajalik<br />

igapäevaeluga toimetulekuks. Igapäevaseks toimetulekuks<br />

vajalikku abivahendit tuleb taotleda sotsiaalkindlustusametist.<br />

Töötukassa saab sõlmida abivahendi kasutamise<br />

halduslepingu kuni kolmeks aastaks. Kui puudega<br />

inimene on võetud tööle lühemaks perioodiks, sõlmitakse<br />

ka abivahendi kasutamise leping lühemaks ajaks. Juhul kui<br />

inimene töötab pärast halduslepingu lõppemist edasi ning<br />

vajab jätkuvalt abivahendit, võib töötukassa pikendada<br />

lepingu kehtivust veel kuni kolmeks aastaks.<br />

Halduslepingu lõppemise korral võib töötukassa võtta<br />

abivahendi tagasi või jätta selle inimesele. Abivahendi,<br />

mille saab edaspidi anda mõne teise inimese kasutusse,<br />

võtab töötukassa lepingu lõppemise järel enamasti tagasi.<br />

Kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda<br />

võimalik teistel inimestel kasutada, võib töötukassa jätta selle<br />

tasu küsimata senisele kasutajale.<br />

Allikas: tööturuteenuste ja -toetuste seadus<br />

Kelle jaoks<br />

sõnad paberil<br />

ja kelle jaoks<br />

reaalne igapäevaelu.<br />

elama uut moodi, aga ei abivahendite<br />

müüjad-rentijad, kasutajad ega<br />

ka süsteemi korraldajad tea täpselt,<br />

kuidas. Missuguseid vahendeid<br />

riik üldse kompenseerima hakkab?<br />

Millised hakkavad olema piirhinnad?<br />

Mida täpsemalt tähendab seaduses<br />

kirjas olev müüja kohustus<br />

viia abivahendi kasutajale läbi koolitus?<br />

Mida tähendab hooldamiskohustus?<br />

Kuidas tõestada võimetust<br />

tasuda omaosalust jne?<br />

Abivahendifirmad on saatnud<br />

sotsiaalministeeriumile juba varasügisest<br />

kirju, nõudes teemasse selgust<br />

ja mõistlikku aega ümberkorraldusteks.<br />

Puutepunktide trükkimineku<br />

eel ütles aga vastav link Riigi<br />

Teatajas avaldatud ja uut abivahendisüsteemi<br />

reguleeriva sotsiaalhoolekande<br />

seaduse tekstis ikka<br />

veel, et „rakendusakti ei ole kehtestatud”.<br />

Mis siis muud, kui pärast jõule<br />

ja aastavahetust hüppame aga pea<br />

ees vette ja siis sööstame uppujaid<br />

päästma. Jätkame teemaga järgmises<br />

ajakirjanumbris! Tiina Kangro<br />

Detsember 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 170 000 eurot saab Astangu KRK puuetega inimeste käsitöö müügiks. Detsember 2015

18 Haridus<br />

19<br />

Kas kurtide<br />

haridus võimalusi<br />

hakatakse piirama?<br />

Paarkümmend aastat tagasi asutati kurtide laste perede survel ja kaasabil Tallinna<br />

Heleni kool (aastani 2005 Tallinna kurtide kool), mis tunamullu läbis ka<br />

põhjaliku renoveerimiskuuri. Nüüd aga tundub, et haridussüsteemi jaoks hakkab<br />

lasteaia ja õpilaskoduga modernne kool muutuma ülearuseks.<br />

Kooli juhtkond, lastevanemad ja<br />

Eesti Kurtide Liit on kooli ja selle<br />

õppurite tulevikuväljavaate pärast<br />

mures olnud juba mitu aastat. On<br />

saadetud kirju ministeeriumi ja<br />

linna haridusametisse, kutsutud<br />

kokku ümarlaudu, kirjutatud palvekirju<br />

ning hüütud appi isegi rahvusvahelisi<br />

partnereid. Segadus ja<br />

ebakindlus aga kestavad.<br />

Nimelt on riik asunud reformima<br />

erivajadustega laste haridust,<br />

koostanud uue koolivõrgu ja teatanud<br />

omavalitsustele, et võtab<br />

enda vastutusele gümnaasiumihariduse.<br />

Samal ajal on jõudsalt<br />

arenenud meditsiin ja abivahenditööstus<br />

ning järjest rohkem kuulmisvähenemisega<br />

lapsi saab implantaadi,<br />

mis annab neile piisava<br />

kuulmise, et tulla toime tavakoolis<br />

kõrvuti kuuljatega.<br />

Ent see ei käi kõikide kohta. Kuigi<br />

korrigeeritud kuulmisega laste<br />

hulk kasvab, jääb ilmselt alatiseks<br />

maailma ka viiplejaid. Juhul<br />

kui kuulmisjääk puudub, ei aita ka<br />

parim kuuldeaparaat ega implantaat.<br />

Leidub ka neid, kellele implantaat<br />

lihtsalt ei sobi. Ja on peresid,<br />

kus viipekeelsed vanemad<br />

annavad kuulmiseta lapsele edasi<br />

emakeelena viipekeele. Kogu maailmas<br />

on viipekeel tunnustatud<br />

eraldi keelena, milles peab saama<br />

haridust omandada ning riiklikke<br />

ja ühiskondlikke asju ajada.<br />

„Muidugi oleme seda meelt, et<br />

kui implanteerimine võimaldab<br />

saada kuuljaks, siis on see väga hea<br />

Tallinna Heleni Kool<br />

lahendus nii inimesele kui ka ühiskonnale.<br />

Aga see pole nii lihtne.<br />

Implantaadid ei aita kõiki ning ka<br />

kõik implantaadiga lapsed ei suuda<br />

alati lüüa läbi tavakoolis,” ütleb<br />

Eesti Kurtide Liidu juht Tiit Papp,<br />

kes on ise kurt ja töötanud aastaid<br />

Heleni koolis õpetajana.<br />

Gümnaasiumi pole vaja?<br />

Ta räägib, et kõige suuremat<br />

meelehärmi teeb riigi soov kaotada<br />

viipekeelne gümnaasiumiharidus,<br />

mida Heleni kool on siiani<br />

ainsana Eestis kurtidele noortele<br />

pakkunud. „Uued klassitäituvuse<br />

normid lihtsalt ei võimalda meil<br />

edaspidi enam gümnaasiumiklasse<br />

avadagi. Tallinn on seni vastu<br />

tulnud ja vahe kinni maksnud,<br />

Kuulmis- ja nägemispuudega õpilased<br />

Praegu õpib Eesti põhikoolides 186 kuulmispuudega last / kurti,<br />

212 nägemispuudega last / pimedat ning 22 kuulmis- ja nägemispuudega<br />

last / pimekurti. Gümnaasiumiharidust omandab 7 kurti ja 8 pimedat noort.<br />

Kolmandik nägemis- või kuulmispuudega lapsi õpib tavakoolides, iga neljas<br />

kuulmis- või nägemispuudega laste eriklassis. Ligi poolel nägemis- või<br />

kuulmispuudega lastest on ka muid puudeid, mistõttu nad omandavad kooliharidust<br />

liitpuuetega laste erikoolides või eriklassides.<br />

Igal kevadel lõpetab põhikooli ligi 40 kuulmis- või nägemispuudega last,<br />

kellest umbes 25 jätkab õpinguid gümnaasiumis või kutsekoolis.<br />

Viimasel viiel aastal on gümnaasiumi lõpetanud või kutsekeskhariduse<br />

diplomi saanud 140 kuulmis- või nägemispuudega noort. Nende seas on<br />

olnud 92 kuulmispuudega ja 47 nägemispuudega noort ning üks kuulmis- ja<br />

nägemispuudega noor.<br />

Tänu parematele ja lihtsamini kättesaadavatele abivahenditele (implantaadid)<br />

suudab aasta-aastalt järjest enam kuulmispuudega lapsi õppida<br />

tavalises koolis. Siiski ei sobi implantaadid kõikidele ega suuda teha kuuljaks<br />

neid, kellel kuulmisjääki pole.<br />

kuulmispuudega<br />

Põhikool<br />

nägemispuudega<br />

kuid ka linn ei soovi seda teha, kui<br />

seaduse järgi on HEV-haridus riigi<br />

vastutusala. Riik on lubanud tagada<br />

meelepuudega lastele õppekohad<br />

riiklikes erikoolides, kuid<br />

gümnaasiumiharidus sellesse kuuluma<br />

ei hakka,” selgitab Papp.<br />

Praegu õpib Heleni kooli gümnaasiumiosas<br />

neli õpilast. Heleni<br />

kooli tulevad vahel keskharidust<br />

omandama Lõuna-Eesti noored,<br />

kes on põhihariduse saanud Hiie<br />

koolis Tartus, kus gümnaasiumi ei<br />

ole. Paljud siirduvad ka kutsekooli,<br />

kus piiratud erialadel on võimalik<br />

õppida kuulmispuudega õppijatele<br />

kohandatud õpperühmades.<br />

Ka mõned tublimad suudavad jätkata<br />

tavagümnaasiumis, kui nende<br />

kuulmisjääk on suurem või kui<br />

nad on omandanud täieliku oskuse<br />

mõista kõnet huultelt lugedes.<br />

Igal juhul on see keeruline, sest<br />

tavaklassis tuleb kogu töö mittekuulja<br />

jaoks ümber korraldada:<br />

Gümnaasium<br />

kuulmisja<br />

nägemispuudega<br />

kuulmispuudega<br />

nägemispuudega<br />

Tavaklass 71 46 1 1 6<br />

Kuulmispuudega<br />

75 23 4 6 2<br />

või näge-<br />

mispuudega<br />

laste eriklass<br />

Muu eriklass<br />

(liitpuue)<br />

40 143 17 0 0<br />

Allikas: haridus- ja teadusministeerium<br />

kõik rääkijad peavad alati olema<br />

näoga kurdi poole, kuulata ja kirjutada<br />

samal ajal ei saa jne.<br />

Kas üle parda?<br />

„Viipekeelsete kurtide juures<br />

tuleb arvestada ka sellega, et eesti<br />

keel on neile esimene võõrkeel<br />

– nende emakeel on viipekeel.<br />

Seepärast vajavad nad eesti keelel<br />

põhinevas õppes kõiges pisut<br />

rohkem aega. Ajaloos on selline<br />

eksperiment ka juba tehtud: aastatel<br />

1996–1998 oli haridusrahade<br />

kokkutõmbamise esimene laine<br />

ja me püüdsime kurtide gümnaasiumiastme<br />

õpet viia üle tavaklassi<br />

tingimustesse siinsamas kõrval<br />

asuva Sõle gümnaasiumiga koostöös.<br />

See katse ebaõnnestus. Kuulmispuudega<br />

õpilastel polnud seal<br />

õppes võimalik osaleda ning nad<br />

ei suutnud ka ise selles tavalastega<br />

võrdselt kaasa teha, nende õpitulemused<br />

langesid katastroofiliselt ja<br />

“Viipekeelsete<br />

kurtide juures<br />

tuleb arvestada, et<br />

eesti keel on neile<br />

esimene võõrkeel.<br />

lisaks olid kõik ülejäänud osapooled<br />

toimuvast häiritud,” kirjeldab<br />

Tiit Papp.<br />

Ta lisab, et veelkordse katse tegi<br />

Tallinn mõni aasta tagasi, kui pakkus<br />

sama idee välja täiskasvanute<br />

gümnaasiumile. „Seal oldigi nõus,<br />

aga vaid põhjusel, et asjast oli maalitud<br />

lihtsustatud pilt. Siis käisid<br />

õpetajad aga Heleni koolis kurtide<br />

õpilastega ja õpetusmetoodikaga<br />

tutvumas, meie õpetajad tegid<br />

neile täpse ülevaate sellest teemast<br />

ja andsid haridusameti teadmata<br />

delegatsioonile kaasa pika nimekirja<br />

metoodikatest, spetsiifikast<br />

jne. Sellega tutvunud, loobus täiskasvanute<br />

gümnaasium avalikult<br />

ja ütles, et sellist ressurssi lihtsalt<br />

ei ole, et üksikuid kurte õppegruppidesse<br />

kaasates selle tööga toime<br />

tulla.”<br />

Tiit Papp ütleb, et paarikümne<br />

aastaga on Heleni kooli koondunud<br />

suur hulk teadmisi ja oskusi<br />

kuulmispuudega lastega töötamiseks.<br />

„Meil töötab ka kuulmispuudega<br />

pedagooge, kes on noortele<br />

heaks eeskujuks. Meil on kasutada<br />

aastatega kogutud õppevahendid,<br />

omandatud ja läbiproovitud<br />

metoodikad. Meil on kooliks sobiv<br />

maja, on olemas lasteaed ja õpilaskodu,<br />

pühendunud lapsevanemad,”<br />

loetleb ta Heleni kooli tugevaid<br />

külgi.<br />

Nüüd oleks tema sõnul vaid vaja,<br />

et linn ja ministeerium omavahel<br />

asjad siiski läbi räägiksid ja mõistliku<br />

lahenduseni jõuaksid. Päris<br />

kindlasti ei sobi tänapäevasesse<br />

maailma lahendus, et kuna kuulmispuudega<br />

lapsi on jäänud vähemaks,<br />

siis need vähemad võiks üle<br />

parda visata ja korraliku hariduseta<br />

jätta. Tiina Kangro<br />

Detsember 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Lastekodude töötajate palgafond kasvab uuel aastal 4 protsenti. Detsember 2015

20<br />

Haridus<br />

21<br />

Tallinna Heleni Kool<br />

Mida ütleb ÜRO<br />

konventsioon<br />

kurtide ja<br />

pimedate kohta?<br />

Mõiste „suhtlus” all peetakse ÜRO puuetega<br />

inimeste õiguste konventsioonis silmas keeli,<br />

visuaalset teksti, reljeefset punktkirja, kompimise teel<br />

tajutavaid suhtlusvahendeid, suurendatud kirja, juurdepääsetavat<br />

multimeediat, samuti kirjalikke, helilisi,<br />

lihtsas keeles, hääl-ettelugeja vahendatud ja kõnet<br />

asendavaid suhtlusviise ning -vahendeid.<br />

Mõiste „keel” tähendab konventsioonis kõneldavaid<br />

ja viipekeeli, samuti muid mittekõneldavate<br />

keelte vorme.<br />

Peatükis „Juurdepääsetavus” sätestatakse, et<br />

iseseisvaks eluks ja osalemiseks ühiskonnaelu<br />

kõigis valdkondades tuleb riikidel tagada puuetega<br />

inimestele avalikes hoonetes ja avalike teenuste kasutamisel<br />

muuhulgas juurdepääs abipersonalile, ka ettelugejate<br />

ja/või kutseliste viipekeele tõlkide kasutamise<br />

kaudu.<br />

Peatükis „Sõna- ja arvamusvabadus ning<br />

juurdepääs teabele” seatakse riikidele kohustus<br />

tagada kuulmispuudega inimestele võimalus otsida,<br />

saada ja edastada teavet ja ideid teistega võrdsetel<br />

alustel ning kõigi nende inimeste valitud suhtlusviiside<br />

kaudu, sealhulgas viipekeele, reljeefse punktkirja ja<br />

muude kõnet asendavate suhtlusvahendite ja -viiside<br />

kasutamise lubamise ning võimaldamine kaudu ametlikus<br />

suhtluses.<br />

Peatükis „Haridus” sätestatakse riikide kohustus<br />

võimaldada puuetega inimestel õppida<br />

eluks ja sotsiaalseks arenguks vajalikke oskusi täielike<br />

ja võrdsete kogukonna liikmetena. Selleks peavad<br />

riigid rakendama asjakohaseid meetmeid muuhulgas<br />

viipekeele, reljeefse punktkirja, alternatiivkirja ning<br />

muude kõnet asendavate suhtlusviiside ja -vahendite<br />

kasutamise soodustamiseks hariduse omandamisel.<br />

Eraldi on märgitud, et riigid peavad tagama selle, et<br />

pimedaid, kurte ja pimekurte, ning eriti lapsi, õpetataks<br />

neile kõige sobivamas keeles ning suhtlusviiside<br />

ja -vahendite abil, samuti keskkonnas, mis võimalikult<br />

suurel määral soodustab akadeemilist ja sotsiaalset<br />

arengut. Sellele kaasa aitamiseks tuleb soodustada<br />

viipekeelt ja reljeefset punktkirja valdavate õpetajate,<br />

sealhulgas puudega õpetajate töölevõtmist ja haridussüsteemis<br />

töötavate spetsialistide koolitamist, sealhulgas<br />

pedagoogide seas teadlikkuse suurendamist<br />

puuetest ning puuetega inimeste toetamiseks sobivate<br />

õppemeetodite ja -materjalide kasutamisest.<br />

Konventsioonis rõhutatakse, et kolmanda taseme<br />

hariduses ehk kõrg-, kutse- ja elukestvas õppes tuleb<br />

tagada erivajadustega inimestele diskrimineerimiseta<br />

juurdepääs, rakendades selleks mõistlikke abinõusid.<br />

Peatükis „Osalemine kultuurielus, virgestus-,<br />

puhke- ja sporditegevuses” nimetatakse, et<br />

puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel õigus<br />

oma kultuurilise või keelelise identiteedi, kaasa arvatud<br />

viipekeele ja kurtide kultuuri tunnustamisele ja<br />

toetamisele.<br />

Alles hiljuti renoveeriti lastevanemate ja Tallinna koostöös<br />

valminud Heleni kooli kompleks põhjalikult. Lisaks<br />

lasteaia ja kooli ruumidele on seal moodne õpilaskodu.<br />

Kui vähegi võimalik, püütakse kurdid lapsed õpetada<br />

rääkima ja kõnet huultelt lugema. Siiski jääb paljude<br />

jaoks oluliseks ka viipekeele kasutamine.<br />

Heleni kool<br />

Heleni koolis on 2000. aastast alates lõpetanud gümnaasiumi<br />

56 õpilast, neist 23 on õpinguid jätkanud ülikoolis.<br />

Ülikooli minejatest 14 on olnud kogu koolitee jooksul<br />

Heleni kooli kasvandikud.<br />

Hiie koolist on Heleni kooli tulnud viis noort (neist üks on<br />

ülikooli lõpetanud ja neli õpib), Porkuni koolist kaks noort<br />

(mõlemad ülikooli lõpetanud) ja tavakoolidest kaks noort<br />

(mõlemad ülikooli lõpetanud).<br />

Tartu Hiie koolist soovib tuleval sügisel Heleni kooli gümnaasiumi<br />

tulla neli noort.<br />

Tänu arenevale abivahenditööstusele saavad paljud<br />

kurdid implantaadi või kuuldeaparaadi abil kuuljaks,<br />

kuid need lahendused ei aita kõiki.<br />

Koolivõrgu kava järgi loob riik meelepuuetega<br />

õpilastele täies mahus riiklikult toetatavad<br />

õppekohad (erikooli tingimustes) Tartus ja<br />

Tallinnas. Tallinnas loodab haridus- ja teadusministeerium<br />

seda teha Heleni kooli baasil, kuid läbirääkimised<br />

Tallinnaga pole selle asjus veel toimunud. Tartus<br />

jätkub kurtide ja vaegkuuljate õpetus Hiie koolis,<br />

nägemispuudega õpilaste õpetus Emajõe koolis.<br />

Kas riik näeb ette kurtidele noortele erikooli (eriklasside)<br />

kaudu ka gümnaasiumiõppe pakkumist?<br />

Gümnaasiumiastme õpet on kavas hakata korraldama<br />

tavakoolide juures. Eesti eri piirkondades asuvates<br />

riigigümnaasiumides luuakse vajalikud tingimused<br />

kuulmispuudega laste õppeks. Lisaks vajalike<br />

tugisüsteemide loomisele eeldab see õpetajate koolitust,<br />

mida vastavalt ka korraldatakse.<br />

Kui kurdid satuvad tavaklassi, siis kas vastava<br />

koolituse peaksid läbima kõik õpetajad?<br />

Väga spetsiifilist ettevalmistust (viipekeele oskus,<br />

punktkirja lugemise oskus jne) kõikidele õpetajatele<br />

pakkuda pole mõttekas. Küll aga on õpetajakoolituses<br />

kohustuslik üldiste põhimõtete ja valmisoleku<br />

kujundamine. Samuti peab olema käepärast võimalus<br />

pakkuda täienduskoolitust, kui see vajadus tekib.<br />

Mil määral nähakse ette viipekeele kasutamist<br />

üldhariduses?<br />

Viipekeel on kurtide ametlik emakeel. Emakeele<br />

märkimisel kasutatakse statistikaameti klassifikaatorit<br />

ja seal on võimalik märkida emakeeleks viipekeel.<br />

2014/15. õppeaastal oli vastav tunnus 29 õpilasel.<br />

Lapsevanem ja õpilane on need, kes otsustavad,<br />

Kurtide jaoks on eesti keel keeruline võõrkeel ja seepärast<br />

tuleb neil tegeleda keelearendusega kogu<br />

õpiaja vältel.<br />

Ministeeriumi kommentaar<br />

kas soovivad, et õpe oleks kas ainult viipekeeles või<br />

õpetatakse lapsele ka suult lugemise oskust. Ministeeriumil<br />

ei ole kavas siinkohal piiranguid seada.<br />

Milliseid võimalusi pakub kurtidele noortele<br />

kutseharidus?<br />

Kurtide õppijate statistikat riiklikul tasandil eraldi<br />

ei koguta, kuid olemas on andmed kõigi kuulmisvaegusega<br />

õppijate kohta, kes on koolile vastavat vaegust<br />

tõendava dokumendi esitanud (arstliku ekspertiisikomisjoni<br />

või ekspertarsti otsus, kuulmispuudega õpilaste<br />

kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan).<br />

Kutsehariduses on 2015. aastal selliseid õppijaid 20,<br />

eelmisel õppeaastal 26. Kuulmisvaegusega õppijaid<br />

õppis üheksas kutsekoolis, kõige enam Viljandi kutseõppekeskuses<br />

(11 õppurit) ning Tartu kutsehariduskeskuses<br />

(5 õppurit). Kuulmispuudega kutseõppijate<br />

õpivalikutes on 15 õppekava.<br />

Kooli ülesandeks on hinnata õpivalikuid ja kohandada<br />

õppija vajadustest lähtudes õppesisu, õppeprotsessi,<br />

kestust, koormust ja/või õppekeskkonda. Viimase<br />

juures on enamasti vajalik viipekeele tõlgi olemasolu.<br />

Kuigi erivajadustega kutseõppurite õppe eest<br />

saab kool pearaha täiendava lisakoefitsiendiga, pole<br />

see piisav viipekeele tõlgi teenuse eest tasumiseks.<br />

Seepärast katab ministeerium koolidele tekkivad<br />

kulud eraldi, käesoleval õppeaastal näiteks Tallinna<br />

ehituskoolile ja Tallinna teeninduskoolile.<br />

Kurtide õppijate kutseõppe korraldamise aluseks<br />

on haridus- ja teadusministri määrus „Erivajadusega<br />

isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja<br />

kord ning kaasava hariduse põhimõtted”.<br />

Tiina Kivirand<br />

haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna nõunik<br />

Detsember 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

206 494 eurot suunab riik kainema ja tervema Eesti programmi.<br />

Detsember 2015

22<br />

Haridus<br />

23<br />

Tallinna Heleni Kool<br />

Heleni kooli<br />

õpetajate<br />

ettepanekud<br />

Tallinna haridus -<br />

ameti kommentaar<br />

Kurtide laste hariduse tulevik on sattunud kahe rindejoone vahele, kardavad<br />

Heleni kooli õpetajad. Neile teadaolevalt on Tallinn püüdnud saavutada<br />

ministeeriumiga kurtide õppe rahastamise asjus kokkulepet, kuid ministeerium<br />

on vaikides lükanud kulude kandmise siiski linna õlgadele. Arusaadavalt ei saa<br />

ka linn jätkata lõpmatuseni Heleni koolile pealemaksmist muude ülesannete<br />

arvelt, kui HEV-hariduse rahastamise kohustus on seadusega riigil.<br />

Tallinna haridusamet kinnitab, et Heleni kooli<br />

sulgemisele pole nad mõelnud. Lisaks on nad<br />

nõus, et viipekeelsest perest pärit lapse emakeel<br />

on viipekeel, milles tal on õigus saada ka haridust.<br />

Emakeel on esimene keel, mille kaudu vanemad<br />

oma lapsega suhtlema asuvad ja sellega rajab<br />

laps vundamendi tulevikus õpitavatele keeltele.<br />

Millist tulevikku plaanib Tallinna linn Heleni<br />

koolile?<br />

Kuna HEV-koolide pidamine on põhikooli- ja<br />

gümnaasiumiseaduse § 2 lg 4 alusel riiklik ülesanne,<br />

on Tallinn 2011. aastast olnud haridus- ja teadusministeeriumiga<br />

läbirääkimistes, et Tallinna HEV-koolide<br />

kulusid kataks riik. Siinkohal on võimalik see, et<br />

riik hüvitab kulud linnale või siis Tallinna HEV-koolid<br />

antakse üle riigile. Seni ei ole ministeerium Tallinna<br />

ettepanekutega nõustunud.<br />

Kui Heleni kool jätkab, siis kas jätkub ka erikoolipõhiselt<br />

gümnaasiumiõppe võimaluse pakkumine<br />

kurtidele noortele?<br />

Kuna riik on võtnud suuna gümnaasiumihariduse<br />

riigistamisele, siis see tähendab, et riik võtab vastutuse<br />

gümnaasiumiõppe võimaluste loomise eest. Enne<br />

riigi poliitika muutust arutas Tallinna linn Heleni<br />

kooli gümnaasiumiosa võimalikku sulgemist – neile<br />

paarile õpilasele, kes praegu Heleni kooli gümnaasiumiastmes<br />

õpivad, saab linn pakkuda võimalust<br />

omandada gümnaasiumiharidus Tallinna täiskasvanute<br />

gümnaasiumis. Gümnaasiumiharidus on vabatahtlik<br />

tasemeharidus neile, kes seda soovivad ja suudavad<br />

omandada.<br />

Kui palju kurte õpib praegu Tallinna tavakoolides?<br />

Kuulmispuudega lastele eriõppe võimaldamise<br />

vajadus on viimasel ajal vähenenud, kuna järjest rohkem<br />

on kasutusele võetud implantaate ja lapsed saavad<br />

tavakoolis õppimisega iseseisvalt hakkama. Tavakoolide<br />

eri astmetes õpib Eesti hariduse infosüsteemi<br />

andmetel sel õppeaastal 14 kuulmispuudega õpilast.<br />

Milliseid abimeetmeid pakutakse tavakoolide<br />

õpetajatele, et nad omandaksid teadmised ja<br />

oskused kurtide laste õpetamise eripärade kohta?<br />

Erivajadustega õpilaste õpetamise toetamiseks on<br />

Tallinnas loodud Tallinna õppenõustamiskeskus,<br />

kus töötab ka surdopedagoog/logopeed, kes viib läbi<br />

kuulmiserivajadusega laste puudespetsiifikast lähtuvaid<br />

grupinõustamisi ja koolitusi Tallinna laste- ja<br />

haridusasutuste pedagoogidele. Spetsialistilt saab<br />

infot erivajaduse olemusest, abivahenditest, kuulmiserivajadusega<br />

laste ja noortega suhtlemise võtetest<br />

jm. Grupi- ja individuaalnõustamisi viiakse vajadusel<br />

läbi ka lasteaedades ja koolides, kus on kuulmiserivajadusega<br />

lapsi või õppureid, lähtudes iga konkreetse<br />

lapse erivajadustest.<br />

Kes ja mille alusel otsustab, kas koolis (grupis)<br />

on õppetöö viipekeelepõhine või suult lugemise<br />

põhine?<br />

Viipekeele abiga omandatav, eesti kirjakeelel põhinev<br />

ja suult lugemisega tihedalt seonduv õpe on vajalik<br />

kurdile õppurile, kelle kuuldetaju ka abivahendite<br />

kasutamise korral õppetegevust ei toeta. Kergema<br />

kuulmislangusega õppur või õpilane, kelle raskemat<br />

kuulmislangust kompenseerivad talle sobivad kuuldeabivahendid,<br />

saab õppida auditiiv-verbaalsel meetodil,<br />

kasutamata viipekeelt. Sobivat õppemeetodit<br />

saavad iga konkreetse õpilase puhul soovitada spetsialistid<br />

– surdopedagoodid, audioloogid ja (surdo)-<br />

logopeedid.<br />

Milena Pogodajeva<br />

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna peaspetsialist<br />

Kurtide, pimedate ja pimekurtide<br />

näol on tegemist omanäolise<br />

sihtrühmaga, kes vajavad tavaõpilastega<br />

võrreldes oluliselt erinevat<br />

õpetusmetoodikat, kohandatud<br />

õppematerjale viipekeeles<br />

või punktkirjas, kohandatud õpikeskkonda<br />

ning eriettevalmistusega<br />

õpetajaid (surdo- ja tüflopedagoogid).<br />

Puude eripärade tõttu<br />

ei ole ka arenenud maailmas osutunud<br />

tulemuslikuks neid sihtrühmi<br />

lõpuni tavaõppesse integreerida<br />

ning alles peab jääma eriõppe<br />

võimalus.<br />

Kuulmispuudega laste õpetamist<br />

tavagümnaasiumis on Eestis<br />

aastatel 1996–1998 juba ebaõnnestunult<br />

katsetatud. See otsustati<br />

lõpetada ning tuua keskhariduse<br />

omandamise võimalus Tallinna<br />

Heleni kooli tagasi.<br />

Tavakoolis ei suudetud arvestada<br />

kuulmispuudega õpilaste erivajadustega<br />

ning lapsed jäid tundides<br />

sageli tähelepanuta, neil oli<br />

tõsiseid raskusi kuuljatele lastele<br />

orienteeritud tundides toimuva<br />

jälgimisega, nende erivajaduste<br />

tõttu oli õppetöö tempo neile liiga<br />

kiire jne. Lisaks ei suudetud tavakoolis<br />

tagada erivajadusi arvestavate<br />

õppematerjalide olemasolu.<br />

Õpetajate ja õpilaste vahel, samuti<br />

õpilaste omavahelises suhtlemises<br />

tekkisid tõsised kommunikatsiooniprobleemid,<br />

mille tõttu muutus<br />

suhtumine kurtidesse õpilastesse<br />

negatiivseks, õpetajad tajusid neid<br />

„tundi segava faktorina”.<br />

Ebasobivate õpitingimuste tõttu<br />

jäid õpitulemused kurtide laste<br />

tegelikest võimetest madalamaks,<br />

kurtide keeleliste eripärade tõttu<br />

ei suudetud hinnata nende teadmisi<br />

adekvaatselt ning täielikult<br />

jäi tegemata kurtide laste keele<br />

ja kõne (nii eesti keele kui esimese<br />

võõrkeele kui ka viipekeele kui<br />

emakeele) arendamise töö.<br />

Vaja on selgust!<br />

Enne, kui asuda lõhkuma senist<br />

süsteemi, peab riik andma vastused<br />

järgmistele küsimustele:<br />

Kas ja mil määral lähtutakse<br />

kuulmispuudega laste<br />

tavakooli integreerimise plaanis<br />

selle sihtrühma tegelikest erivajadustest<br />

ja õpetusega kaasnevate<br />

sisuliste probleemide lahendamise<br />

võimalustest?<br />

Kas riigil on olemas selge<br />

ülevaade integreerimisega<br />

kaasnevast täiendavast ressursivajadusest<br />

ning kas on tehtud võrdlevad<br />

kalkulatsioonid senise õpetamismudeli<br />

(gümnaasiumiaste<br />

Tallinna Heleni koolis) ja kavandatava<br />

mudeli (integreerimine tavakooli)<br />

kohta?<br />

Kuidas ja missugustest ressurssidest<br />

(sh inimressurss)<br />

on plaanis korraldada õpetajaskonna/personali<br />

väljaõpe kuulmispuudega<br />

lastega töötamiseks<br />

tavakoolides? Võrdluseks: seni on<br />

vastavate koolituste korraldamine<br />

jäetud vaid kooli enda mureks.<br />

Kuidas tagatakse tavaõpetajate<br />

motiveeritus spetsiifilisi<br />

teadmisi ja oskusi nõudva<br />

lisatöö tegemiseks ja enesetäiendamiseks?<br />

Kust leitakse piisaval hulgal<br />

professionaalseid (kutsetunnistusega)<br />

viipekeele tõlke<br />

tavakoolide õppetöösse kaasamiseks?<br />

Kas on tehtud kalkulatsioonid,<br />

kui palju see maksab, ning kas<br />

on teada, kust tuleb rahastus?<br />

Kuidas kindlustatakse õpilastele<br />

turvatunne ning<br />

missuguseid meetmeid on plaanis<br />

rakendada õpilaste psühholoogiliseks<br />

toetamiseks ja võimalike<br />

integreerimisega kaasnevate probleemide<br />

ennetamiseks?<br />

Missuguseid tugispetsialiste<br />

ja tugiteenuseid, millises<br />

mahus ja missugustest ressurssidest<br />

on plaanis rahastada kuulmispuudega<br />

laste õppimise toetamiseks<br />

tavakoolides?<br />

Kas ja missuguste uuringute/arvutuste<br />

põhjal on leidnud<br />

kinnitust, et tavakooli integreerimine<br />

aitab parandada kuulmispuudega<br />

laste õpetuse kvaliteeti<br />

ja vähendada selle sihtrühma<br />

tegelikke vajadusi arvestava õppega<br />

kaasnevaid kulutusi?<br />

Tallinna Heleni kooli õpetajad<br />

Detsember 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 140 000 eurot antakse toiduraiskamise vähendamise programmi. Detsember 2015

ISSN 2228-1312<br />

SAAJA AADRESS:<br />

Jõuludeks saab valmis Puutepunktide ajakirja ja<br />

telesaadete uus kodu www.puutepunkt.ee<br />

Saad mugavalt lehitseda ajakirju ja vaadata saateid<br />

kas või oma telefonis.<br />

Häid jõule, ilusat aastavahetust ja head uut aastat!<br />

Kui saad aidata.<br />

Või kui tead<br />

kedagi, kes saab:<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

arveldusarve<br />

EE452200221053907379<br />

MTÜ Puutepunktid on riiklikus tulumaksusoodustusega<br />

mittetulundusühingute<br />

ja siht asutuste nimekirjas.<br />

Detsembri ajakirja toetasite teie!<br />

Siiri Klasberg, Virve Kaasik, Kalev Märtens, Raili Veskilt, Maria Praats, Rika Joala, Ketlin Ravel,<br />

Karolina Antons, Minika Miller, Elo Saue, Heldi Käär, Evelin Peda, Mare Oja, Ulvi Mellis, Alo<br />

Suursild, Maria Kilp, Eha Tannilson, Ülle Alt, Eerika Õun, Chris-Helin Loik, Silvi Jänes, Maret<br />

Kivisaar, Tiina Lehtla, Merly Paltser, Silvi Ant, Silvia Kalam, Minija Pääslane, Külvi Raudsepp,<br />

Ande Etti, Imbi Suun, Renee Kukk, Ursi Joost, Aide Tõnissoo, Katrin Liiv, Kairi Rohtmets,<br />

Merle Lints, Astrid Smirnova, Maris Luik, Tarmo Leheste, Ülle Väina, Ere Tött, Sigrid Kristin,<br />

Küllike Lain, Evi Johanson, Larissa Jarada Svjatoslava Legitševa, Triin Pärnpuu, Reet Jepisova,<br />

Kreet Ojamets, Kaia Veltmann, riigikogu liige Helmen Kütt ja MTÜ Spordiklubi Meduus.<br />

Ühise annetuse tegid ajakirjale Niina Ots, Malle Press, Eve Laiakask, Ants Ots, Maire Piibar,<br />

Riina Raidma, Virve Tõnnov, Tiia Alman, Tiiu Piik, Laida Kärbo, Krista Sallaste, Selma Kullamäe<br />

ja Kaja Rebane Toilast. Kallid annetajad, teie annetustest kogunes detsembri ajakirja<br />

trükkimiseks 592 eurot! Suur-suur aitäh!<br />

Ajakirja<br />

väljaandmist<br />

toetavad ka

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!