Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
18 Haridus<br />
19<br />
Kas kurtide<br />
haridus võimalusi<br />
hakatakse piirama?<br />
Paarkümmend aastat tagasi asutati kurtide laste perede survel ja kaasabil Tallinna<br />
Heleni kool (aastani 2005 Tallinna kurtide kool), mis tunamullu läbis ka<br />
põhjaliku renoveerimiskuuri. Nüüd aga tundub, et haridussüsteemi jaoks hakkab<br />
lasteaia ja õpilaskoduga modernne kool muutuma ülearuseks.<br />
Kooli juhtkond, lastevanemad ja<br />
Eesti Kurtide Liit on kooli ja selle<br />
õppurite tulevikuväljavaate pärast<br />
mures olnud juba mitu aastat. On<br />
saadetud kirju ministeeriumi ja<br />
linna haridusametisse, kutsutud<br />
kokku ümarlaudu, kirjutatud palvekirju<br />
ning hüütud appi isegi rahvusvahelisi<br />
partnereid. Segadus ja<br />
ebakindlus aga kestavad.<br />
Nimelt on riik asunud reformima<br />
erivajadustega laste haridust,<br />
koostanud uue koolivõrgu ja teatanud<br />
omavalitsustele, et võtab<br />
enda vastutusele gümnaasiumihariduse.<br />
Samal ajal on jõudsalt<br />
arenenud meditsiin ja abivahenditööstus<br />
ning järjest rohkem kuulmisvähenemisega<br />
lapsi saab implantaadi,<br />
mis annab neile piisava<br />
kuulmise, et tulla toime tavakoolis<br />
kõrvuti kuuljatega.<br />
Ent see ei käi kõikide kohta. Kuigi<br />
korrigeeritud kuulmisega laste<br />
hulk kasvab, jääb ilmselt alatiseks<br />
maailma ka viiplejaid. Juhul<br />
kui kuulmisjääk puudub, ei aita ka<br />
parim kuuldeaparaat ega implantaat.<br />
Leidub ka neid, kellele implantaat<br />
lihtsalt ei sobi. Ja on peresid,<br />
kus viipekeelsed vanemad<br />
annavad kuulmiseta lapsele edasi<br />
emakeelena viipekeele. Kogu maailmas<br />
on viipekeel tunnustatud<br />
eraldi keelena, milles peab saama<br />
haridust omandada ning riiklikke<br />
ja ühiskondlikke asju ajada.<br />
„Muidugi oleme seda meelt, et<br />
kui implanteerimine võimaldab<br />
saada kuuljaks, siis on see väga hea<br />
Tallinna Heleni Kool<br />
lahendus nii inimesele kui ka ühiskonnale.<br />
Aga see pole nii lihtne.<br />
Implantaadid ei aita kõiki ning ka<br />
kõik implantaadiga lapsed ei suuda<br />
alati lüüa läbi tavakoolis,” ütleb<br />
Eesti Kurtide Liidu juht Tiit Papp,<br />
kes on ise kurt ja töötanud aastaid<br />
Heleni koolis õpetajana.<br />
Gümnaasiumi pole vaja?<br />
Ta räägib, et kõige suuremat<br />
meelehärmi teeb riigi soov kaotada<br />
viipekeelne gümnaasiumiharidus,<br />
mida Heleni kool on siiani<br />
ainsana Eestis kurtidele noortele<br />
pakkunud. „Uued klassitäituvuse<br />
normid lihtsalt ei võimalda meil<br />
edaspidi enam gümnaasiumiklasse<br />
avadagi. Tallinn on seni vastu<br />
tulnud ja vahe kinni maksnud,<br />
Kuulmis- ja nägemispuudega õpilased<br />
Praegu õpib Eesti põhikoolides 186 kuulmispuudega last / kurti,<br />
212 nägemispuudega last / pimedat ning 22 kuulmis- ja nägemispuudega<br />
last / pimekurti. Gümnaasiumiharidust omandab 7 kurti ja 8 pimedat noort.<br />
Kolmandik nägemis- või kuulmispuudega lapsi õpib tavakoolides, iga neljas<br />
kuulmis- või nägemispuudega laste eriklassis. Ligi poolel nägemis- või<br />
kuulmispuudega lastest on ka muid puudeid, mistõttu nad omandavad kooliharidust<br />
liitpuuetega laste erikoolides või eriklassides.<br />
Igal kevadel lõpetab põhikooli ligi 40 kuulmis- või nägemispuudega last,<br />
kellest umbes 25 jätkab õpinguid gümnaasiumis või kutsekoolis.<br />
Viimasel viiel aastal on gümnaasiumi lõpetanud või kutsekeskhariduse<br />
diplomi saanud 140 kuulmis- või nägemispuudega noort. Nende seas on<br />
olnud 92 kuulmispuudega ja 47 nägemispuudega noort ning üks kuulmis- ja<br />
nägemispuudega noor.<br />
Tänu parematele ja lihtsamini kättesaadavatele abivahenditele (implantaadid)<br />
suudab aasta-aastalt järjest enam kuulmispuudega lapsi õppida<br />
tavalises koolis. Siiski ei sobi implantaadid kõikidele ega suuda teha kuuljaks<br />
neid, kellel kuulmisjääki pole.<br />
kuulmispuudega<br />
Põhikool<br />
nägemispuudega<br />
kuid ka linn ei soovi seda teha, kui<br />
seaduse järgi on HEV-haridus riigi<br />
vastutusala. Riik on lubanud tagada<br />
meelepuudega lastele õppekohad<br />
riiklikes erikoolides, kuid<br />
gümnaasiumiharidus sellesse kuuluma<br />
ei hakka,” selgitab Papp.<br />
Praegu õpib Heleni kooli gümnaasiumiosas<br />
neli õpilast. Heleni<br />
kooli tulevad vahel keskharidust<br />
omandama Lõuna-Eesti noored,<br />
kes on põhihariduse saanud Hiie<br />
koolis Tartus, kus gümnaasiumi ei<br />
ole. Paljud siirduvad ka kutsekooli,<br />
kus piiratud erialadel on võimalik<br />
õppida kuulmispuudega õppijatele<br />
kohandatud õpperühmades.<br />
Ka mõned tublimad suudavad jätkata<br />
tavagümnaasiumis, kui nende<br />
kuulmisjääk on suurem või kui<br />
nad on omandanud täieliku oskuse<br />
mõista kõnet huultelt lugedes.<br />
Igal juhul on see keeruline, sest<br />
tavaklassis tuleb kogu töö mittekuulja<br />
jaoks ümber korraldada:<br />
Gümnaasium<br />
kuulmisja<br />
nägemispuudega<br />
kuulmispuudega<br />
nägemispuudega<br />
Tavaklass 71 46 1 1 6<br />
Kuulmispuudega<br />
75 23 4 6 2<br />
või näge-<br />
mispuudega<br />
laste eriklass<br />
Muu eriklass<br />
(liitpuue)<br />
40 143 17 0 0<br />
Allikas: haridus- ja teadusministeerium<br />
kõik rääkijad peavad alati olema<br />
näoga kurdi poole, kuulata ja kirjutada<br />
samal ajal ei saa jne.<br />
Kas üle parda?<br />
„Viipekeelsete kurtide juures<br />
tuleb arvestada ka sellega, et eesti<br />
keel on neile esimene võõrkeel<br />
– nende emakeel on viipekeel.<br />
Seepärast vajavad nad eesti keelel<br />
põhinevas õppes kõiges pisut<br />
rohkem aega. Ajaloos on selline<br />
eksperiment ka juba tehtud: aastatel<br />
1996–1998 oli haridusrahade<br />
kokkutõmbamise esimene laine<br />
ja me püüdsime kurtide gümnaasiumiastme<br />
õpet viia üle tavaklassi<br />
tingimustesse siinsamas kõrval<br />
asuva Sõle gümnaasiumiga koostöös.<br />
See katse ebaõnnestus. Kuulmispuudega<br />
õpilastel polnud seal<br />
õppes võimalik osaleda ning nad<br />
ei suutnud ka ise selles tavalastega<br />
võrdselt kaasa teha, nende õpitulemused<br />
langesid katastroofiliselt ja<br />
“Viipekeelsete<br />
kurtide juures<br />
tuleb arvestada, et<br />
eesti keel on neile<br />
esimene võõrkeel.<br />
lisaks olid kõik ülejäänud osapooled<br />
toimuvast häiritud,” kirjeldab<br />
Tiit Papp.<br />
Ta lisab, et veelkordse katse tegi<br />
Tallinn mõni aasta tagasi, kui pakkus<br />
sama idee välja täiskasvanute<br />
gümnaasiumile. „Seal oldigi nõus,<br />
aga vaid põhjusel, et asjast oli maalitud<br />
lihtsustatud pilt. Siis käisid<br />
õpetajad aga Heleni koolis kurtide<br />
õpilastega ja õpetusmetoodikaga<br />
tutvumas, meie õpetajad tegid<br />
neile täpse ülevaate sellest teemast<br />
ja andsid haridusameti teadmata<br />
delegatsioonile kaasa pika nimekirja<br />
metoodikatest, spetsiifikast<br />
jne. Sellega tutvunud, loobus täiskasvanute<br />
gümnaasium avalikult<br />
ja ütles, et sellist ressurssi lihtsalt<br />
ei ole, et üksikuid kurte õppegruppidesse<br />
kaasates selle tööga toime<br />
tulla.”<br />
Tiit Papp ütleb, et paarikümne<br />
aastaga on Heleni kooli koondunud<br />
suur hulk teadmisi ja oskusi<br />
kuulmispuudega lastega töötamiseks.<br />
„Meil töötab ka kuulmispuudega<br />
pedagooge, kes on noortele<br />
heaks eeskujuks. Meil on kasutada<br />
aastatega kogutud õppevahendid,<br />
omandatud ja läbiproovitud<br />
metoodikad. Meil on kooliks sobiv<br />
maja, on olemas lasteaed ja õpilaskodu,<br />
pühendunud lapsevanemad,”<br />
loetleb ta Heleni kooli tugevaid<br />
külgi.<br />
Nüüd oleks tema sõnul vaid vaja,<br />
et linn ja ministeerium omavahel<br />
asjad siiski läbi räägiksid ja mõistliku<br />
lahenduseni jõuaksid. Päris<br />
kindlasti ei sobi tänapäevasesse<br />
maailma lahendus, et kuna kuulmispuudega<br />
lapsi on jäänud vähemaks,<br />
siis need vähemad võiks üle<br />
parda visata ja korraliku hariduseta<br />
jätta. Tiina Kangro<br />
Detsember 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Lastekodude töötajate palgafond kasvab uuel aastal 4 protsenti. Detsember 2015
Change language