Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
20<br />
Haridus<br />
21<br />
Tallinna Heleni Kool<br />
Mida ütleb ÜRO<br />
konventsioon<br />
kurtide ja<br />
pimedate kohta?<br />
Mõiste „suhtlus” all peetakse ÜRO puuetega<br />
inimeste õiguste konventsioonis silmas keeli,<br />
visuaalset teksti, reljeefset punktkirja, kompimise teel<br />
tajutavaid suhtlusvahendeid, suurendatud kirja, juurdepääsetavat<br />
multimeediat, samuti kirjalikke, helilisi,<br />
lihtsas keeles, hääl-ettelugeja vahendatud ja kõnet<br />
asendavaid suhtlusviise ning -vahendeid.<br />
Mõiste „keel” tähendab konventsioonis kõneldavaid<br />
ja viipekeeli, samuti muid mittekõneldavate<br />
keelte vorme.<br />
Peatükis „Juurdepääsetavus” sätestatakse, et<br />
iseseisvaks eluks ja osalemiseks ühiskonnaelu<br />
kõigis valdkondades tuleb riikidel tagada puuetega<br />
inimestele avalikes hoonetes ja avalike teenuste kasutamisel<br />
muuhulgas juurdepääs abipersonalile, ka ettelugejate<br />
ja/või kutseliste viipekeele tõlkide kasutamise<br />
kaudu.<br />
Peatükis „Sõna- ja arvamusvabadus ning<br />
juurdepääs teabele” seatakse riikidele kohustus<br />
tagada kuulmispuudega inimestele võimalus otsida,<br />
saada ja edastada teavet ja ideid teistega võrdsetel<br />
alustel ning kõigi nende inimeste valitud suhtlusviiside<br />
kaudu, sealhulgas viipekeele, reljeefse punktkirja ja<br />
muude kõnet asendavate suhtlusvahendite ja -viiside<br />
kasutamise lubamise ning võimaldamine kaudu ametlikus<br />
suhtluses.<br />
Peatükis „Haridus” sätestatakse riikide kohustus<br />
võimaldada puuetega inimestel õppida<br />
eluks ja sotsiaalseks arenguks vajalikke oskusi täielike<br />
ja võrdsete kogukonna liikmetena. Selleks peavad<br />
riigid rakendama asjakohaseid meetmeid muuhulgas<br />
viipekeele, reljeefse punktkirja, alternatiivkirja ning<br />
muude kõnet asendavate suhtlusviiside ja -vahendite<br />
kasutamise soodustamiseks hariduse omandamisel.<br />
Eraldi on märgitud, et riigid peavad tagama selle, et<br />
pimedaid, kurte ja pimekurte, ning eriti lapsi, õpetataks<br />
neile kõige sobivamas keeles ning suhtlusviiside<br />
ja -vahendite abil, samuti keskkonnas, mis võimalikult<br />
suurel määral soodustab akadeemilist ja sotsiaalset<br />
arengut. Sellele kaasa aitamiseks tuleb soodustada<br />
viipekeelt ja reljeefset punktkirja valdavate õpetajate,<br />
sealhulgas puudega õpetajate töölevõtmist ja haridussüsteemis<br />
töötavate spetsialistide koolitamist, sealhulgas<br />
pedagoogide seas teadlikkuse suurendamist<br />
puuetest ning puuetega inimeste toetamiseks sobivate<br />
õppemeetodite ja -materjalide kasutamisest.<br />
Konventsioonis rõhutatakse, et kolmanda taseme<br />
hariduses ehk kõrg-, kutse- ja elukestvas õppes tuleb<br />
tagada erivajadustega inimestele diskrimineerimiseta<br />
juurdepääs, rakendades selleks mõistlikke abinõusid.<br />
Peatükis „Osalemine kultuurielus, virgestus-,<br />
puhke- ja sporditegevuses” nimetatakse, et<br />
puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel õigus<br />
oma kultuurilise või keelelise identiteedi, kaasa arvatud<br />
viipekeele ja kurtide kultuuri tunnustamisele ja<br />
toetamisele.<br />
Alles hiljuti renoveeriti lastevanemate ja Tallinna koostöös<br />
valminud Heleni kooli kompleks põhjalikult. Lisaks<br />
lasteaia ja kooli ruumidele on seal moodne õpilaskodu.<br />
Kui vähegi võimalik, püütakse kurdid lapsed õpetada<br />
rääkima ja kõnet huultelt lugema. Siiski jääb paljude<br />
jaoks oluliseks ka viipekeele kasutamine.<br />
Heleni kool<br />
Heleni koolis on 2000. aastast alates lõpetanud gümnaasiumi<br />
56 õpilast, neist 23 on õpinguid jätkanud ülikoolis.<br />
Ülikooli minejatest 14 on olnud kogu koolitee jooksul<br />
Heleni kooli kasvandikud.<br />
Hiie koolist on Heleni kooli tulnud viis noort (neist üks on<br />
ülikooli lõpetanud ja neli õpib), Porkuni koolist kaks noort<br />
(mõlemad ülikooli lõpetanud) ja tavakoolidest kaks noort<br />
(mõlemad ülikooli lõpetanud).<br />
Tartu Hiie koolist soovib tuleval sügisel Heleni kooli gümnaasiumi<br />
tulla neli noort.<br />
Tänu arenevale abivahenditööstusele saavad paljud<br />
kurdid implantaadi või kuuldeaparaadi abil kuuljaks,<br />
kuid need lahendused ei aita kõiki.<br />
Koolivõrgu kava järgi loob riik meelepuuetega<br />
õpilastele täies mahus riiklikult toetatavad<br />
õppekohad (erikooli tingimustes) Tartus ja<br />
Tallinnas. Tallinnas loodab haridus- ja teadusministeerium<br />
seda teha Heleni kooli baasil, kuid läbirääkimised<br />
Tallinnaga pole selle asjus veel toimunud. Tartus<br />
jätkub kurtide ja vaegkuuljate õpetus Hiie koolis,<br />
nägemispuudega õpilaste õpetus Emajõe koolis.<br />
Kas riik näeb ette kurtidele noortele erikooli (eriklasside)<br />
kaudu ka gümnaasiumiõppe pakkumist?<br />
Gümnaasiumiastme õpet on kavas hakata korraldama<br />
tavakoolide juures. Eesti eri piirkondades asuvates<br />
riigigümnaasiumides luuakse vajalikud tingimused<br />
kuulmispuudega laste õppeks. Lisaks vajalike<br />
tugisüsteemide loomisele eeldab see õpetajate koolitust,<br />
mida vastavalt ka korraldatakse.<br />
Kui kurdid satuvad tavaklassi, siis kas vastava<br />
koolituse peaksid läbima kõik õpetajad?<br />
Väga spetsiifilist ettevalmistust (viipekeele oskus,<br />
punktkirja lugemise oskus jne) kõikidele õpetajatele<br />
pakkuda pole mõttekas. Küll aga on õpetajakoolituses<br />
kohustuslik üldiste põhimõtete ja valmisoleku<br />
kujundamine. Samuti peab olema käepärast võimalus<br />
pakkuda täienduskoolitust, kui see vajadus tekib.<br />
Mil määral nähakse ette viipekeele kasutamist<br />
üldhariduses?<br />
Viipekeel on kurtide ametlik emakeel. Emakeele<br />
märkimisel kasutatakse statistikaameti klassifikaatorit<br />
ja seal on võimalik märkida emakeeleks viipekeel.<br />
2014/15. õppeaastal oli vastav tunnus 29 õpilasel.<br />
Lapsevanem ja õpilane on need, kes otsustavad,<br />
Kurtide jaoks on eesti keel keeruline võõrkeel ja seepärast<br />
tuleb neil tegeleda keelearendusega kogu<br />
õpiaja vältel.<br />
Ministeeriumi kommentaar<br />
kas soovivad, et õpe oleks kas ainult viipekeeles või<br />
õpetatakse lapsele ka suult lugemise oskust. Ministeeriumil<br />
ei ole kavas siinkohal piiranguid seada.<br />
Milliseid võimalusi pakub kurtidele noortele<br />
kutseharidus?<br />
Kurtide õppijate statistikat riiklikul tasandil eraldi<br />
ei koguta, kuid olemas on andmed kõigi kuulmisvaegusega<br />
õppijate kohta, kes on koolile vastavat vaegust<br />
tõendava dokumendi esitanud (arstliku ekspertiisikomisjoni<br />
või ekspertarsti otsus, kuulmispuudega õpilaste<br />
kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan).<br />
Kutsehariduses on 2015. aastal selliseid õppijaid 20,<br />
eelmisel õppeaastal 26. Kuulmisvaegusega õppijaid<br />
õppis üheksas kutsekoolis, kõige enam Viljandi kutseõppekeskuses<br />
(11 õppurit) ning Tartu kutsehariduskeskuses<br />
(5 õppurit). Kuulmispuudega kutseõppijate<br />
õpivalikutes on 15 õppekava.<br />
Kooli ülesandeks on hinnata õpivalikuid ja kohandada<br />
õppija vajadustest lähtudes õppesisu, õppeprotsessi,<br />
kestust, koormust ja/või õppekeskkonda. Viimase<br />
juures on enamasti vajalik viipekeele tõlgi olemasolu.<br />
Kuigi erivajadustega kutseõppurite õppe eest<br />
saab kool pearaha täiendava lisakoefitsiendiga, pole<br />
see piisav viipekeele tõlgi teenuse eest tasumiseks.<br />
Seepärast katab ministeerium koolidele tekkivad<br />
kulud eraldi, käesoleval õppeaastal näiteks Tallinna<br />
ehituskoolile ja Tallinna teeninduskoolile.<br />
Kurtide õppijate kutseõppe korraldamise aluseks<br />
on haridus- ja teadusministri määrus „Erivajadusega<br />
isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja<br />
kord ning kaasava hariduse põhimõtted”.<br />
Tiina Kivirand<br />
haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna nõunik<br />
Detsember 2015<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
206 494 eurot suunab riik kainema ja tervema Eesti programmi.<br />
Detsember 2015
Change language