You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
22<br />
Haridus<br />
23<br />
Tallinna Heleni Kool<br />
Heleni kooli<br />
õpetajate<br />
ettepanekud<br />
Tallinna haridus -<br />
ameti kommentaar<br />
Kurtide laste hariduse tulevik on sattunud kahe rindejoone vahele, kardavad<br />
Heleni kooli õpetajad. Neile teadaolevalt on Tallinn püüdnud saavutada<br />
ministeeriumiga kurtide õppe rahastamise asjus kokkulepet, kuid ministeerium<br />
on vaikides lükanud kulude kandmise siiski linna õlgadele. Arusaadavalt ei saa<br />
ka linn jätkata lõpmatuseni Heleni koolile pealemaksmist muude ülesannete<br />
arvelt, kui HEV-hariduse rahastamise kohustus on seadusega riigil.<br />
Tallinna haridusamet kinnitab, et Heleni kooli<br />
sulgemisele pole nad mõelnud. Lisaks on nad<br />
nõus, et viipekeelsest perest pärit lapse emakeel<br />
on viipekeel, milles tal on õigus saada ka haridust.<br />
Emakeel on esimene keel, mille kaudu vanemad<br />
oma lapsega suhtlema asuvad ja sellega rajab<br />
laps vundamendi tulevikus õpitavatele keeltele.<br />
Millist tulevikku plaanib Tallinna linn Heleni<br />
koolile?<br />
Kuna HEV-koolide pidamine on põhikooli- ja<br />
gümnaasiumiseaduse § 2 lg 4 alusel riiklik ülesanne,<br />
on Tallinn 2011. aastast olnud haridus- ja teadusministeeriumiga<br />
läbirääkimistes, et Tallinna HEV-koolide<br />
kulusid kataks riik. Siinkohal on võimalik see, et<br />
riik hüvitab kulud linnale või siis Tallinna HEV-koolid<br />
antakse üle riigile. Seni ei ole ministeerium Tallinna<br />
ettepanekutega nõustunud.<br />
Kui Heleni kool jätkab, siis kas jätkub ka erikoolipõhiselt<br />
gümnaasiumiõppe võimaluse pakkumine<br />
kurtidele noortele?<br />
Kuna riik on võtnud suuna gümnaasiumihariduse<br />
riigistamisele, siis see tähendab, et riik võtab vastutuse<br />
gümnaasiumiõppe võimaluste loomise eest. Enne<br />
riigi poliitika muutust arutas Tallinna linn Heleni<br />
kooli gümnaasiumiosa võimalikku sulgemist – neile<br />
paarile õpilasele, kes praegu Heleni kooli gümnaasiumiastmes<br />
õpivad, saab linn pakkuda võimalust<br />
omandada gümnaasiumiharidus Tallinna täiskasvanute<br />
gümnaasiumis. Gümnaasiumiharidus on vabatahtlik<br />
tasemeharidus neile, kes seda soovivad ja suudavad<br />
omandada.<br />
Kui palju kurte õpib praegu Tallinna tavakoolides?<br />
Kuulmispuudega lastele eriõppe võimaldamise<br />
vajadus on viimasel ajal vähenenud, kuna järjest rohkem<br />
on kasutusele võetud implantaate ja lapsed saavad<br />
tavakoolis õppimisega iseseisvalt hakkama. Tavakoolide<br />
eri astmetes õpib Eesti hariduse infosüsteemi<br />
andmetel sel õppeaastal 14 kuulmispuudega õpilast.<br />
Milliseid abimeetmeid pakutakse tavakoolide<br />
õpetajatele, et nad omandaksid teadmised ja<br />
oskused kurtide laste õpetamise eripärade kohta?<br />
Erivajadustega õpilaste õpetamise toetamiseks on<br />
Tallinnas loodud Tallinna õppenõustamiskeskus,<br />
kus töötab ka surdopedagoog/logopeed, kes viib läbi<br />
kuulmiserivajadusega laste puudespetsiifikast lähtuvaid<br />
grupinõustamisi ja koolitusi Tallinna laste- ja<br />
haridusasutuste pedagoogidele. Spetsialistilt saab<br />
infot erivajaduse olemusest, abivahenditest, kuulmiserivajadusega<br />
laste ja noortega suhtlemise võtetest<br />
jm. Grupi- ja individuaalnõustamisi viiakse vajadusel<br />
läbi ka lasteaedades ja koolides, kus on kuulmiserivajadusega<br />
lapsi või õppureid, lähtudes iga konkreetse<br />
lapse erivajadustest.<br />
Kes ja mille alusel otsustab, kas koolis (grupis)<br />
on õppetöö viipekeelepõhine või suult lugemise<br />
põhine?<br />
Viipekeele abiga omandatav, eesti kirjakeelel põhinev<br />
ja suult lugemisega tihedalt seonduv õpe on vajalik<br />
kurdile õppurile, kelle kuuldetaju ka abivahendite<br />
kasutamise korral õppetegevust ei toeta. Kergema<br />
kuulmislangusega õppur või õpilane, kelle raskemat<br />
kuulmislangust kompenseerivad talle sobivad kuuldeabivahendid,<br />
saab õppida auditiiv-verbaalsel meetodil,<br />
kasutamata viipekeelt. Sobivat õppemeetodit<br />
saavad iga konkreetse õpilase puhul soovitada spetsialistid<br />
– surdopedagoodid, audioloogid ja (surdo)-<br />
logopeedid.<br />
Milena Pogodajeva<br />
Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna peaspetsialist<br />
Kurtide, pimedate ja pimekurtide<br />
näol on tegemist omanäolise<br />
sihtrühmaga, kes vajavad tavaõpilastega<br />
võrreldes oluliselt erinevat<br />
õpetusmetoodikat, kohandatud<br />
õppematerjale viipekeeles<br />
või punktkirjas, kohandatud õpikeskkonda<br />
ning eriettevalmistusega<br />
õpetajaid (surdo- ja tüflopedagoogid).<br />
Puude eripärade tõttu<br />
ei ole ka arenenud maailmas osutunud<br />
tulemuslikuks neid sihtrühmi<br />
lõpuni tavaõppesse integreerida<br />
ning alles peab jääma eriõppe<br />
võimalus.<br />
Kuulmispuudega laste õpetamist<br />
tavagümnaasiumis on Eestis<br />
aastatel 1996–1998 juba ebaõnnestunult<br />
katsetatud. See otsustati<br />
lõpetada ning tuua keskhariduse<br />
omandamise võimalus Tallinna<br />
Heleni kooli tagasi.<br />
Tavakoolis ei suudetud arvestada<br />
kuulmispuudega õpilaste erivajadustega<br />
ning lapsed jäid tundides<br />
sageli tähelepanuta, neil oli<br />
tõsiseid raskusi kuuljatele lastele<br />
orienteeritud tundides toimuva<br />
jälgimisega, nende erivajaduste<br />
tõttu oli õppetöö tempo neile liiga<br />
kiire jne. Lisaks ei suudetud tavakoolis<br />
tagada erivajadusi arvestavate<br />
õppematerjalide olemasolu.<br />
Õpetajate ja õpilaste vahel, samuti<br />
õpilaste omavahelises suhtlemises<br />
tekkisid tõsised kommunikatsiooniprobleemid,<br />
mille tõttu muutus<br />
suhtumine kurtidesse õpilastesse<br />
negatiivseks, õpetajad tajusid neid<br />
„tundi segava faktorina”.<br />
Ebasobivate õpitingimuste tõttu<br />
jäid õpitulemused kurtide laste<br />
tegelikest võimetest madalamaks,<br />
kurtide keeleliste eripärade tõttu<br />
ei suudetud hinnata nende teadmisi<br />
adekvaatselt ning täielikult<br />
jäi tegemata kurtide laste keele<br />
ja kõne (nii eesti keele kui esimese<br />
võõrkeele kui ka viipekeele kui<br />
emakeele) arendamise töö.<br />
Vaja on selgust!<br />
Enne, kui asuda lõhkuma senist<br />
süsteemi, peab riik andma vastused<br />
järgmistele küsimustele:<br />
Kas ja mil määral lähtutakse<br />
kuulmispuudega laste<br />
tavakooli integreerimise plaanis<br />
selle sihtrühma tegelikest erivajadustest<br />
ja õpetusega kaasnevate<br />
sisuliste probleemide lahendamise<br />
võimalustest?<br />
Kas riigil on olemas selge<br />
ülevaade integreerimisega<br />
kaasnevast täiendavast ressursivajadusest<br />
ning kas on tehtud võrdlevad<br />
kalkulatsioonid senise õpetamismudeli<br />
(gümnaasiumiaste<br />
Tallinna Heleni koolis) ja kavandatava<br />
mudeli (integreerimine tavakooli)<br />
kohta?<br />
Kuidas ja missugustest ressurssidest<br />
(sh inimressurss)<br />
on plaanis korraldada õpetajaskonna/personali<br />
väljaõpe kuulmispuudega<br />
lastega töötamiseks<br />
tavakoolides? Võrdluseks: seni on<br />
vastavate koolituste korraldamine<br />
jäetud vaid kooli enda mureks.<br />
Kuidas tagatakse tavaõpetajate<br />
motiveeritus spetsiifilisi<br />
teadmisi ja oskusi nõudva<br />
lisatöö tegemiseks ja enesetäiendamiseks?<br />
Kust leitakse piisaval hulgal<br />
professionaalseid (kutsetunnistusega)<br />
viipekeele tõlke<br />
tavakoolide õppetöösse kaasamiseks?<br />
Kas on tehtud kalkulatsioonid,<br />
kui palju see maksab, ning kas<br />
on teada, kust tuleb rahastus?<br />
Kuidas kindlustatakse õpilastele<br />
turvatunne ning<br />
missuguseid meetmeid on plaanis<br />
rakendada õpilaste psühholoogiliseks<br />
toetamiseks ja võimalike<br />
integreerimisega kaasnevate probleemide<br />
ennetamiseks?<br />
Missuguseid tugispetsialiste<br />
ja tugiteenuseid, millises<br />
mahus ja missugustest ressurssidest<br />
on plaanis rahastada kuulmispuudega<br />
laste õppimise toetamiseks<br />
tavakoolides?<br />
Kas ja missuguste uuringute/arvutuste<br />
põhjal on leidnud<br />
kinnitust, et tavakooli integreerimine<br />
aitab parandada kuulmispuudega<br />
laste õpetuse kvaliteeti<br />
ja vähendada selle sihtrühma<br />
tegelikke vajadusi arvestava õppega<br />
kaasnevaid kulutusi?<br />
Tallinna Heleni kooli õpetajad<br />
Detsember 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 140 000 eurot antakse toiduraiskamise vähendamise programmi. Detsember 2015
Change language