You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
4<br />
Hoolekanne<br />
5<br />
Hooldatavatest on küll saanud<br />
kliendid, kuid enamik neist pole<br />
kunagi kogenud lähedaste hoolt,<br />
liikunud ühiskonnas ega saanud<br />
haridust, mille andmise juures<br />
oleks liialt vaeva nähtud.<br />
Kuigi eelmisel eurotoetuste<br />
perioodil kolis AS Hoolekandeteenused<br />
neljandiku oma klientidest<br />
üle moodsate peremajadega hooldusküladesse,<br />
mille ühe koha hind<br />
ulatus 52 000 euroni, ei toonud see<br />
asjatundjate hinnangul kaasa murrangut<br />
teenuse vaimsuses – paranesid<br />
vaid olmetingimused.<br />
Peredes üles kasvanud puuetega<br />
noortel inimestel on tahestahtmata<br />
hoopis teine eluvaade.<br />
Sellest ka paljude lastevanemate<br />
soov öelda sõna sekka ja aidata<br />
ise kaasa sellele, et nende lähedased<br />
saaksid jätkata ka kooliaja<br />
järel sotsiaalselt toetatud, ent siiski<br />
põnevat ja täisväärtuslikku elu<br />
lähedases kogukonnas.<br />
Just kogukondlike teenuste loomisele,<br />
millesse panustab ka omavalitsus<br />
ja milles löövad kaasa<br />
ümbruskonna elanikud, on orienteeritud<br />
nüüdisaegne sotsiaaltöö<br />
kogu maailmas. Seda nõuab Eestilt<br />
ka Euroopa, ent vaatame nüüd,<br />
mida plaanib sotsiaalministeerium<br />
ette võtta erihoolekandesüsteemi<br />
reorganiseerimiseks tõukefondidest<br />
tuleva kopsaka eurotoetusega.<br />
Taasiseseisvuse algusaastail toetasid kodu- ja välismaa sponsorid uuenduslikke<br />
eraalgatusi otse. Nii valmis Maarja küla. Aldo Luud (Õhtuleht)<br />
Sotsiaalministri määrus<br />
Tänavu 14. septembril allkirjastas<br />
sotsiaalkaitseminister Margus<br />
Tsahkna määruse, milles seatakse<br />
paika reeglid järgmise kaheksa<br />
aasta jooksul 56 miljoni euro<br />
kasutamiseks euromeetme 2.5 ehk<br />
„Hoolekande taristu arendamine,<br />
keskkonna kohandamine puuetega<br />
inimeste vajadustele vastavaks”<br />
raames.<br />
Selgub, et nagu eelmiselgi eurotoetuste<br />
perioodil on selle rahaga<br />
taas plaanis parandada üksnes<br />
juba teenusel olevate klientide elamistingimusi.<br />
1200 hooldekodu kohta praegustes<br />
erihooldekodudes suletakse<br />
ja nende asemele ehitatakse<br />
1200 uut – seekord keskmise hinnaga<br />
kuni 45 000 eurot ühe ööpäevaringset<br />
teenust kasutava kliendi<br />
kohta.<br />
10 inimese peremaja hinnaks<br />
võib seega taas kujuneda ligi pool<br />
miljonit eurot. Erinevus eelmise<br />
eurotoetuste perioodiga võrreldes<br />
seisneb vaid selles, et enam ei ole<br />
määruse järgi lubatud ehitada n-ö<br />
suuri põllukülasid: uued „hoolduskogukonnad”<br />
ei tohi pakkuda teenust<br />
rohkemale kui 30 kliendile<br />
(erandiks vaid kohtumääruse alusel<br />
hooldamine, kus ka uus hoone<br />
võib olla suurem). Lisaks peavad<br />
loodavad uued teenuseüksused<br />
asuma linnas või vähemalt 300<br />
püsielanikuga asulas. Viimast siis<br />
selleks, et puuetega inimesi ei peidetaks<br />
metsade rüppe. Paraku langevad<br />
selle määrusepunktiga mängust<br />
välja nii Päikeseküla kui ka<br />
Meiela ja mõned teisedki juba aastaid<br />
rahastust oodanud ettevõtmised.<br />
Neisse seni tehtud investeeringutega<br />
(nagu ka „Jõulutunneli”<br />
annetused) tuleb lihtsalt hüvasti<br />
jätta – kui algatajad just ise kuskilt<br />
ettevõtmise teoks tegemiseks raha<br />
ei leia.<br />
Lisaks on määruses selgelt öeldud,<br />
et eurotoetust ööpäevaringse<br />
erihoolekande teenuse kohtade<br />
rajamiseks võivad meetmest taotleda<br />
vaid need, kes seda teenust<br />
juba osutavad (2014. aasta seisuga).<br />
Toetuse saamise korral peavad<br />
nad senised (kõlbmatud?) kohad<br />
sulgema ja teenusel olevad kliendid<br />
ümber kolima, uusi hoolealuseid<br />
nad teenusele võtta ei saa.<br />
Vaja on pööret<br />
Seega isegi juhul, kui mõni senine<br />
hooldekodupidaja (näiteks AS<br />
Hoolekandeteenused) oleks nõus<br />
loovutama mõnele uuele tegijale<br />
võimaluse ehitada välja uus teenusekoht,<br />
või kui mõne uue üritaja<br />
projekt osutuks hindajate jaoks<br />
vana tegija omast paremaks (?!) –<br />
tuleks uuel tegijal võtta enda rajatud<br />
asutusse kliendid ikkagi senistest,<br />
sulgemisele minevatest hooldekodudest.<br />
Näiteks ei saaks Annela Pällo<br />
tekitada enda rajatud asutusse<br />
kohta oma tütrele ega ka teistele<br />
oma kogukonna abivajajatele,<br />
kes veel järjekorra alusel erihoolekandeteenusel<br />
ei viibi. Sest uusi<br />
ööpäevaringse erihoolekande teenuse<br />
kohti juurde luua pole meetme<br />
raames Eestis lubatud.<br />
Tõsi, uutele projektikirjutajatele<br />
on määruse järgi avatud võima-<br />
Mida ütleb<br />
määrus?<br />
Deinstitutsionaliseerimise määruse järgi on toetuse andmise eesmärgiks<br />
tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja<br />
töötamistingimused. Toetust hakatakse andma kooskõlas erihoolekande arengukava<br />
aastateks 2014–2020 eesmärkidega, järgides puuetega inimeste õiguste konventsiooni<br />
ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid.<br />
Määruses seisab, et meetme abil luuakse vähemalt 1400 kvaliteetset erihoolekande<br />
teenusekohta. Siin peab aga silmas pidama, et neist 1200 juures käib<br />
jutt üksnes olemasolevate hooldekodu kohtade asendamisest uutega, kus asutuste<br />
senised elanikud saavad uued ja moodsad elupaigad. Uute hoonete valmimise<br />
korral tuleb senised teenusekohad määruse järgi sulgeda. Juurde luuakse vaid 200<br />
teenusekohta, kuid need ei tohi olla ööpäevaringse teenuse pakkumiseks, vaid<br />
ainuüksi puuetega inimeste iseseisva elu toetamiseks.<br />
Määrus sätestab, et meetmest saab toetust küsida kaheks<br />
tegevuseks:<br />
- suuremate kui 30 ööpäevaringse erihoolekande teenusekohaga asutuste reorganiseerimiseks<br />
(taotluse võivad selleks esitada teenuseosutajad, kes 31. detsembri<br />
2014. aasta seisuga juba pakkusid riigieelarvest rahastatud ööpäevaringset erihooldusteenust<br />
asutuses, kus ühes hoones elab enam kui 30 inimest).<br />
- uute kogukonnapõhiste erihoolekande teenusekohtade taristu ehitamiseks,<br />
rekonstrueerimiseks, ostmiseks või renoveerimiseks, sealhulgas toetatud elamise<br />
ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks, kuid mitte ööpäevaringse hoolduse<br />
osutamiseks.<br />
Kokku jagatakse taotlejatele välja 56 miljonit eurot (mille hulgas on ka riigi/<br />
taotlejate 15-protsendine omaosalus). Ühe toetust taotleva projekti maksumus<br />
ei tohi olla väiksem kui 40 000 eurot. Rajada võib kuni 10-kohalisi teenuseüksusi,<br />
kus ühe teenusekoha keskmiseks maksumuseks on arvestatud kuni 40 000 eurot<br />
(sh omaosalus).<br />
Allikas: sotsiaalkaitseministri määrus „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine”<br />
(14.09.2015)<br />
lus konkureerida 200 uue teenusekoha<br />
rahastuse saamiseks toetatud<br />
elamise või kogukonnas elamise<br />
teenuse kohtade rajamisel.<br />
Siin tuleb aga silmas pidada, et<br />
need teenused on palju odavamad<br />
ja mõeldud vaid kergemate erivajadustega<br />
inimestele, kes on suhteliselt<br />
iseseisvad ega vaja ööpäev<br />
läbi hoolt. Ka pearaha, millega riik<br />
hiljem neid teenuseid rahastab, on<br />
ööpäevaringse teenuse pearahaga<br />
võrreldes üsna kasin.<br />
Seega jääb üles küsimus: millist<br />
abi kavatseb riik pakkuda neile<br />
psüühilise erivajadusega inimestele,<br />
kes vajavad tuge ja hoolt, kuid<br />
elavad praegu igasuguseid teenuseid<br />
saamata riigi silma alt eemal,<br />
perede hoole all?<br />
Sotsiaalkindlustusameti andmeil<br />
on oma puude ja diagnooside tõttu<br />
erihoolekandele kvalifitseeruvaid<br />
täisealisi Eestis üle 12 000. Suur<br />
hulk neist on liitpuudega. Päris<br />
kindel on, et sajad või ka tuhanded<br />
neist vajavad võimalusi. Sotsiaalsüsteemi<br />
abi vajavad ka omastehooldajad,<br />
kes ei kesta igavesti. Ja<br />
paraku suureneb see arv igal kevadel,<br />
kui erivajadustega laste koolid<br />
jagavad lõputunnistusi.<br />
Miks tegeleb riik üksnes väiksema<br />
osaga erihoolekandeteenuste<br />
sihtrühmast, kuhu kuuluvad eeskätt<br />
need, kelle kunagised vanemad<br />
valdavalt juba lapseeas lastekodudesse<br />
andsid? Ja miks takistab<br />
riik nüüd oma regulatsioonidega<br />
ka suure vastutustundega lastevanematel<br />
eurotoetusi kaasates<br />
oma hoolealustele sobilike hoolduspaiku<br />
loomast?<br />
Tiina Kangro<br />
Detsember 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Ligi 3 miljonit eurot suunatakse lapsehoiuteenuse arendamisse. Detsember 2015
Change language