*tuule makett - Infopoint Estonian Culture
*tuule makett - Infopoint Estonian Culture
*tuule makett - Infopoint Estonian Culture
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1 0 / Need lood ja laulud<br />
ku rahva endise usuga. Yksikuid “harjutusi kristluses” olid eestlased<br />
kogend juba varem. See toimus kas rändmunkade, kaubitsejate<br />
ja võõraste sõjasõitjate kaudu või ka omaeneste reisidel<br />
maitsi ja meritsi. Uku Masingult pärineb teooria, mille järgi<br />
eestlased olid enne saksa röövryytlite sissetungi hakand kujundama<br />
mingit omalaadset usuvormi, mis kombineeris Jeesuse<br />
sõnumit siinse Suure Vaimu usuga.<br />
Sakslaste tule ja mõõgaga toodud kristlus ja kiri polnud<br />
eriti kiired juurduma. Esimene säilind eestikeelne raamat —<br />
Wanradt-Koelli katekismus — pärineb aastast 1535, vaevaliselt<br />
koostatud ja levimatu. Eesti kirjakeele algmeist võib kõnelda<br />
sama sajandi keskuses Hans Susiga seoses. Esmane regivärsi<br />
kirjapanek toimus 1680, Piibel ilmus täielikult 1739.<br />
Saksa kirikulaulude kaudu jõudis rahvalaulu riim. 17. ja<br />
18. sajandil kirjutati baltisakslaste poolt hulk maakeelset juhuluulet,<br />
mis liitub aga euroopa baroki ja klassitsismi traditsioonidega.<br />
Neid konstrueeritud ja kenitlevaid värsikesi läks<br />
mõni lihtrahva hulkagi. Esimeseks teadaolevaks eesti soost<br />
poeediks peetakse Käsu Hansu (surn. 1718), kelle Põhjasõjaaegset<br />
Tartu vallutamist käsitlev nutulaul “Oh! ma waene<br />
Tardo Liin” (1708) järgib omaaegseid saksa riimkroonikaid.<br />
Eesti kirjakeelse originaalluule rajajaks peetakse Kristjan<br />
Jaak Petersoni (1801–1822), kes paistis silma nii filoloogi kui<br />
luuletajana. Olles yks esimesi Tartu Ylikoolis õppinud eestlasi<br />
ja ainus, kes saksa buräivaimu seas oma rahvusest hoolida<br />
julges. Napi yldise luulehuvi ja toimetaja piiratud maitse tõttu<br />
jäi ta looming kaasajale tundmatuks. Petersoni dialoogide, pastoraalide<br />
ning eleegiate laadis luule sisaldab kohati regivärsimeetrumit<br />
ja arhailisi vorme. Eestiline ja antiikne paganlus<br />
sulandub selles deistliku algega.<br />
Temast alates tekib aegamisi ka kirjakeelse poeesia mitmekesisus.<br />
Juba varem aktiviseerus haritlaste huvi rahvaluule<br />
vastu, esialgu yleeuroopalisest Herderi koostatud antoloogiast<br />
“Volkslieder” (1778) (sisaldas ka eesti laule) innustatuna baltisakslaste<br />
hulgas, hiljem eestlaste endi korraldatud folkloorikogumise<br />
näol.<br />
19. sajandi keskpaiku aland ja hiljem hoogustund “ärkamisaeg”<br />
tõi hulgaliselt kultuurilist elavnemist — vaidlused<br />
õigema kirjakeele yle, lauluseltside asutamine, muinasromantilised<br />
mystifikatsioonid jne. Selle aja tippteoseks oli Friedrich<br />
Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) regivärsivormiline kunsteepos<br />
“Kalevipoeg” (1862). Ehkki soomlaste “Kalevalaga” võrreldes<br />
vähem autentne, sai raamat yheks kauaoodatud korda-
Change language