*tuule makett - Infopoint Estonian Culture
*tuule makett - Infopoint Estonian Culture
*tuule makett - Infopoint Estonian Culture
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
9 / Need lood ja laulud<br />
■ Need lood ja laulud<br />
Pole juhuslik, et eestlased korraldavad laulupidusid ja on ka<br />
muidu nii või naa muusikasse haaratud. Meie laulvas keeles<br />
võib kuiv aruannegi eufooniliste silbikorduste tõttu kahtlaselt<br />
kerglaseks muutuda. Sajandeid kaasas käind kõnemeloodia leidis<br />
kauneimad rytmid rahvaloomingus, enim vast regilaulus ja<br />
vanasõnades. Igal juhul leidub keegi, keda sõna mängima ahvatleb.<br />
Ka reklaamisloganites tunneb ära folkloorset trikitamist.<br />
Iidne eesti luule oli lauliku otsene suhtlemine hingestatud<br />
kõiksusega. Eeslaulja skandeeris rea, mida koor kordas. Tähtsaks<br />
peeti meeleolu, viisi mõnu, väge ja ilo. Selle regivärsiks<br />
kutsutud luulevormi alged ulatuvad vähemalt esimese aastatuhande<br />
lõppu pärast Kristust. Põhilised laulikud on teadaolevalt<br />
olnud naised, sestap domineeris lyyriline-eepiline meeleolu,<br />
mida anti edasi ka alliteratsioonide, assonantside ja parallelismide<br />
abil.<br />
Värsireaks kujunes neljajalaline, poolitatud trohheus. See<br />
vastas keelestruktuurile, hingamisrytmile ning ka näiteks kätki<br />
kiigutamise, sõudmise jt. tööde rytmile. Yle tasasevõitu maa<br />
kostus kolm suurt voogajat — mets, meri ja tuul. Nagu mitmetel<br />
põhjarahvastel, on ka eestlaste minevikust teada äamanistliku<br />
varjundiga retsitatiive — loitse, lausumisi, synnisõnu. Lisaks<br />
leidus paljudel oletatavasti ka isiklik väelaul, mis aitas<br />
toime tulla katsumustega.<br />
Kuna laul oli midagi loomulikku, nagunii kaasas olevat, ei<br />
tuntud kyllap vajadust selle kirjaliku jäädvustamise järele. See<br />
ehk seletab eestlaste kauast ykskõiksust tähestiku võimaluste<br />
suhtes. Sirvilaudadele kaeverdatud pere- ja ajamärke peeti vajalikumaks<br />
ja usaldati rohkem. Laul — see ju ise yks kohapeal<br />
tehtav asi. Kogu ymbritsev keskkond omas häält, väge, olu ja<br />
lauldes inimene justkui mõistatas asju ära, tundes end tõelise<br />
osana kõigest. Tähtis polnud isiklikus elus või mytoloogilises<br />
loostikus toimunud syndmuse fakt, vaid sellega kaasnev tunne,<br />
mida laulik võis taasluua. Lyroeepiline laad kandis ka yldisemat<br />
tunnetust — mytoloogilised ja pereballaadid ning korduslaulud<br />
on kyllap vanimad säilinuist.<br />
Määrava tähtsusega kontakte toimus 13. sajandi paiku, kuna<br />
siinse animismi kõrvale ilmus vene ja saksa mõjude läbi<br />
laiemalt kristlik traditsioon. Nagu mujalgi, segunes see ajapik-
Change language