50 AASTAT MOEVÄRVE

ga tuleb Leal tegeleda üha
rohkem, sest alanud aastast
täidab ta ka Kaubamaja personali-
ja teenindusdirektori
kohuseid.
„Saatsime äsja pensionile
naise, kes töötas Kaubamajas
1964. aastast alates.
Mina sündisin sel aastal! Kui
talle tänukingi edasi andsin,
olin nii liigutatud. Mõtlesin –
kes olen mina? Kaubamaja
on õnnelik organisatsioon – meil on inimesi,
kes on tulnud ja jäänud siia tööle
45 aastaks!” Lea loodab, et tal õnnestub
Kaubamaja üsna väikest kaadrivoolavust
ka edaspidi madalana hoida.
Autoga sõites ei vaata ma
järele meestele ega teistele
autodele, küll aga uurin
huvitavaid koeratõuge.
ARMASTUS PERE,
KOERA JA KINGADE VASTU
Lea pere on väike – kaks poega ja koer.
Kui ta mõnikord kahetsebki, et elab korteris,
mitte eramus, muigavad pojad:
„See on väga hea. Sest muidu korjaksid
sa kõik küla koerad kokku.” Lea naerab:
„Autoga sõites ei vaata ma järele
meestele ega teistele autodele, küll aga
uurin huvitavaid koeratõuge.”
Koeri on tal olnud kolm – varem saksa
lambakoer ja rotveiler, praegune lemmik
on Jack Russelli terjer Muki. „Võtsin
Muki Moskvas elades, sest võõras
riigis üksi olla on kurb,” ütleb Lea heldinult,
ka lugupeetud pereliikme sugupuu
on talle hästi teada.
Muki passinimi on Astor Royal Angel
Happy Apple. „Kurb oleks, kui meie
lapsed ei oskaks lauda „Muki on koerake”.
Vanaema on mulle väikesest saadik
õpetanud palju vanu laule, ema on
seda traditsiooni jätkanud ja ise olen
oma pojad meesteks kasvatanud neid
magama lauldes,” usub Lea lihtsusse ja
traditsioonide austamisse.
Läbi enda kogemuste jagab Lea näpunäiteid
ka töö juures. Distsipliini suhtes
on ta ülinõudlik, sama kõrged nõudmised
on tal iseendale: „Kui enne rääkisin
„Muki” laulust, siis vaat sellesama siirusega
saabki asja edasi anda. Usun, et kui
ise käitun oma sõnade järgi, siis oleks ju
häbi, kui keegi teine seda ei teeks. Siiani
ei ole ma pettunud kelleski.”
Aususe ja kohusetunde on Lea lapsepõlvekodust
kaasa võtnud. Tema õpilaspäevikud
on täis märkusi, sest tundes,
et kellelegi tehakse liiga, võis ta lõputult
õiglust taga ajada. Kaklevate
poistegi vahele püüdis ta ikka oma nina
toppida. Siiamaani kripeldab Lea südames
üks kisma, mida ta kord autoga
läbi linna sõites pealt nägema juhtus.
„Ma ei saanud autot kinni pidada. Ja
järgmine päev kirjutati, et see kaklus
lõppes halvasti. Mulle jäi see südamele
– ma ju sõitsin mööda! Arvan, et inimene
peab sekkuma, kui näeb ebaõiglust.”
Õiguse ja õigluse teema on Leal ka
kodus tihti päevakorral - mõlemast pojast
Kristjanist ja Kasparist on saanud
juristid.
Ühtäkki lööb Lea silmist aga lausa sulatuld
välja. „Võiksin rääkida oma kirest!”
pahvatab ta elavnedes. „Kirg mõjub minu
rahakotile, aga ma üldse ei häbene –
see on minu armastus kingade vastu. Mu
pojad arvavad, et olen sajajalgne! Kui
käisin aastavahetusel pojal Londonis külas,
lubasin, et ei osta ühtki paari. Aga
minus tekkis motoorne rahutus ja ühed
punased lakk-kingad ma ikka ostsin.”
Lea töökabinetis on üheksa kingapaari,
kodus mõnevõrra rohkem. „Aga
neid ma ei julge ega saa koju viia. Sest
äkki tahan ühel päeval kollaseid kingi.
Või punaseid. Veel on mul ühed valged
ja lillad kingad töö juures. Kindlasti leiavad
psühholoogid mulle mingi diagnoosi,
olen valmis neid ära kuulama!”
Lakid vasakult paremale
ülemisest reast:
RED MY FORTUNE COOKIe,
BLING DYNASTY,
A GOOD MAN-DARIN
IS HARD TO FIND,
HOT & SPICY,
CHOP-STICKING TO MY STORY,
JADE IS THE NEW BLACK,
SUZI SAYS FENG SHUI,
DIM SUM PLUM,
MEET ME ON THE STAR FERRY,
LUCKY LUCKY LAVENDER,
PANDA-MONIUM PINK,
PEARL OF WISDOM
Proovi lakke opi.com
Modell kannab Dim Sum Plum’i
OPI lakid on müügil Tallinna Kaubamajas,
ILU-s ja Stockmannis.
KEVAD 2010 www.pariisivesi.ee
I KAUBAMAJA HOOAEG I 25