PP31

16 Autism
17
Õppetöö toimub enamasti hommikuti
kella 8–11. Iga lapse jaoks
koostatakse individuaalne õppeplaan
(IEP, individual education
plan), milles märgitakse ära lapse
arengu eesmärgid ja aeg, mille jooksul
need peab saavutama. See plaan
koostatakse igal aastal uuesti. Õpetajaid
aitab nende töös mitmekülgne
abipersonal: kasvatajad, logopeedid,
tegevusterapeut jne.
Autismiklassis on kõik tegevused näitlikustatud ja igal asjal on oma
kindel koht. See aitab lastel orienteeruda ja end kindlalt tunda.
Klassiruum on teisaldatavate vaheseinte abil jagatud sektsioonideks.
Üheks sektsiooniks on kindlasti ka nurk, kus laps saab oma emotsioone
välja elada. Kuid ka seal leidub alati midagi õpetlikku.
Viieaastaselt algkooli
Algkooli esimene aste on kindergarten
– umbes sama kui Eestis oli
nullklass ja on praegu lasteaia viimane
aasta, erinevuseks vaid see, et see
on kõigile lastele kohustuslik. Algkool
kestab Alexandrias 5. klassini.
Mitme kooli juurde on loodud eriklassid
autistlikele lastele (muide,
Ameerikas soovitatakse öelda „kid
with autism” ehk „autismiga laps”,
mitte „autistic kid” ehk „autistlik
laps”). Niisuguseid, autismiga laste
klasse luuakse juurde vastavalt
vajadusele. Nagu eelkoolis on sealgi
maksimaalne laste arv klassis kuus.
Lisaks õpetajale on abiks kasvatajad,
logopeedid ja terapeudid. Õppetöö
toimub kella 8–14.35.
Põhikool on 6.–9. klassini. Ka seal
jätkub spetsiaalne klass autismiga
lastele. Õppetöö toimub seal kella
8.30–15.15.
Autismispektriga laste varajane
eriõpe on äärmiselt suure tähtsusega.
Mida varem pannakse diagnoos
ja mida kiiremini saab laps õiget abi,
seda paremad on šansid edasiseks
iseseisvaks eluks. Meil on olnud mitu
juhtumit, kus laps suunatakse mõne
aja pärast autismi eriklassist tavaklassi
ja ta saab seal hästi hakkama.
Autismiga laste
liitklassid
Nüüd selgitan veidi, milline näeb
välja autistlike laste klass ühes konkreetses
koolis, milliseid vahendeid
ja meetodeid õppetöös kasutatakse,
kuidas on töö ja laste abistamine
korraldatud.
Autismiga laste klassis õpivad algkooli
kolme esimese klassi lapsed
samas klassis ehk tegu on liitklassiga.
Nagu öeldud, on õpilasi kuus,
IPadi ja arvuti kasutamine õppetöös on osutunud
väga edukaks, eriti neil lastel, kel kõnelemise või
kõne töötlemisega probleeme.
aga kuna õpetamine toimub suuremas
osas nii või naa individuaalselt,
siis ei mängi erilist rolli, et liitklassis
on nii mitme erineva klassi õpilased.
Päevad on jagatud üldiste teemade
kaupa näiteks nii: esmaspäev –
kunst, teisipäev – muusika/laulmine,
kolmapäev – raamatukogu, neljapäev
– kehaline kasvatus, reede –
kehaline kasvatus. Ühistundide ajal
saavad õpilased keskenduda selle
päeva teemale, näiteks lähevad kõik
kuuekesi koos muusikatundi jne.
Päevane õppetsükkel on jagatud
umbes nii: individuaalne ehk üks
ühele õpe koos õpetajaga, iseseisev
töö, töö arvuti või tahvelarvutiga
koos õpetaja või kasvatajaga, grupitöö.
Lisaks teevad lapsega vajadusel
ülepäeviti tööd logopeed ja tööterapeut.
Klassiruum on jagatud teisaldatavate
vaheseinte abil sektsioonideks.
Üks sektsioone on nurk, kus
laps saab oma emotsioone välja elada.
Seal on kott-tool, tunnelid, mänguloomad
või batuut, et ta võiks
puhata, rahuneda, pingeid maha
laadida, üksi olla jms.
Pärast hommikul kooli jõudmist
saab iga laps päevaülesanded – päevaplaan
on kleepriba abil ukse juurde
üles riputatud. Kui töö tehtud,
siis paigutatakse koos lapsega vastav
pilt ühest reast teise.
Järk-järgult, selle alusel, kui hästi
laps oskab lugeda ja saab aru, väheneb
abivahenditel piltide osakaal ja
Erivajadustega laste hariduse
tagab riiklik seadus
Kuigi hariduskorraldus on USA-s põhiliselt osariikide ning kohalike omavalitsuste
otsustus- ja vastutusala, reguleerib erivajadustega laste haridust riiklik
seadus – puuetega inimeste haridusseadus (The Individuals with Disabilities Education
Act), mis omakorda on osa puuetega ameeriklaste kaitse seadusest (Americans
with Disabilities Act).
See seadus on üks peamisi kodanikuõiguse alustalasid: kõigile on tagatud
võrdsed võimalused ning ei toimu mingit diskrimineerimist teatud tunnuste
alusel, siinsel juhul puude alusel. Seega erivajadustega laste õpetamine tuleb garanteerida.
Kokkuvõtvalt on seaduses öeldud, et koolid peavad kõigile erivajadustega
lastele võimaldama sobiliku tasuta hariduse, tehes seda võimalikult vähe „piiravas”
keskkonnas, mis aga vastab nende laste individuaalsetele vajadustele.
Kõigile erivajadustega lastele tuleb igal aastal teha individuaalse arengu
plaan (IEP, individualized education program).
Osariigi/linna jõukus tuleb mängu igasuguste programmide, arvutite, huvigruppide,
õpetajate palkade ja koolituse jms vallas. Seega, rikas piirkond saab
võimaldada väikesi klasse, palgata rohkelt eripedagooge või muid spetsialiste, kes
tegelevad erivajadustega lastega. Minimaalne nõuetekohane kvaliteet on aga kõigile
tagatud igal juhul.
Iga laps saab päevaülesanded – päevaplaan on ukse
juurde üles riputatud. Kui töö tehtud, siis paigutatakse
vastav pilt ühest reast teise.
suureneb tekstiosa. Kui laps oskab
juba lugeda ja saab täiesti aru sõnade
tähendusest, võetakse pilt lipikult
üldse ära. Lapsed, kel kõne puudub,
kasutavad suhtlemiseks liikuva
aabitsa taolisi mappe. Piltidele osutades
annavad nad märku oma soovidest
ja mõtetest.
Mitmekesised
õppevahendid
Kõige kallim õppevahend on klassis
Smartboard. Siinsetel piltidel
seda ei ole, sest kolimise tõttu pisemast
ja viletsamast ruumist suurde
valgusküllasesse polnud see tol päeval,
kui ma pildistamas käisin, veel
üles riputatud.
Tahvelarvuti ja arvuti kasutami-
Lapsed, kes on mitte-verbaalsed,
kasutavad suhtlemiseks liikuva
aabitsa taolisi mappe. Piltidele
osutades annavad nad märku oma
soovidest.
Oktoober 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Reharahast 4,4 miljonit on lastele, 3,5 miljonit täiskasvanutele. Oktoober 2014