PP31
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2 Idee 3<br />
Miks see<br />
on tähtis?<br />
Veel aastake tagasi arvasid<br />
paljud puuetega inimesed,<br />
et tänavatele<br />
piketeerima minek ei tule kõne<br />
allagi. Et see ei ole viisakas ning<br />
korralikud inimesed nii ei tee. Et<br />
puuetega inimestel, rääkimata<br />
omastehooldajaist, poleks selleks<br />
aegagi. Ja miks nad üldse peaksid<br />
seda tegema, kui see on ju riigi<br />
tegemata töö, kui ühiskonna<br />
nõrgimail on paha. Ja riigi asi on<br />
siis ka tehtud vead kõrvaldada. Et<br />
puuetega inimesed oleksid riigi<br />
erilise hoole all, nagu nõuab põhiseadus.<br />
Ometi ei ajanud riik asja korda.<br />
Kui puuetega inimeste organisatsioonid<br />
kutsusid juunikuus oma<br />
liikmeid Toompeale töövõimetoetuse<br />
seaduseelnõu peatama, oli<br />
paljudel varuks juba uus vabandus:<br />
võiksime ju tullagi, aga mis<br />
sellest kasu on – meid ju niikuinii<br />
ei kuulata!<br />
Nii jõudiski jaanipäeva eel riigikogu<br />
ette vaid paarsada inimest.<br />
Arusaadavalt tegi oma töö ka tuuline<br />
ilm ja riigi dirigeeritud vastupropaganda.<br />
Ja arusaadavalt on<br />
puuetega inimestel tihtipeale keeruline<br />
või isegi võimatu liikuma<br />
pääseda, saati veel Tallinna tulla.<br />
Oktoobrikuisel üle-eestilisel<br />
meeleavaldusel kuues linnas osales<br />
aga juba korralik hulk rahvast.<br />
Ja mis peamine – tuldi veendumuse,<br />
lusti ja läbimõeldusega. Isegi<br />
kõrvalised pealtvaatajad tunnistasid,<br />
et üritused olid väga positiivsed<br />
ja tegusad ning hinge jäi hea<br />
tunne.<br />
„Mihkel Aitsam oleks tänast üritust<br />
nähes väga rõõmustanud. Oli<br />
ju tema unistus, et puuetega inimesed<br />
asuksid ise oma elu korraldama,”<br />
kõlas kohapeal sõnum<br />
ühest spontaansest sõnavõtust.<br />
Mingem siis edasi seda õiget<br />
teed, meie oma teed!<br />
Tiina Kangro, peatoimetaja<br />
Mihkel Aitsami lugu<br />
sai kaante vahele<br />
Sel kuul oleksime<br />
võinud tähistada<br />
Mihkel Aitsami<br />
85. sünnipäeva, kuid<br />
saatuse tahtel on meil<br />
nüüd võimalik tema<br />
Eesti invaliikumise tekkest ja arengust<br />
väärtuslikust rääkides ei saa Mihkel Aitsamist mõttemaailmast<br />
hellitlevalt osa kutsutakse, ja invaliikumise saada<br />
üle ega<br />
ümber. Ta on olnud üks liikumise alustaladest<br />
ja selle vedaja. Invavanaisa, nagu teda<br />
grand old man.<br />
Mihkel oli heatahtlik sõber, kellega oli<br />
äsja trükist tulnud<br />
mõnus maailmaasju arutada, arvamust ja<br />
nõu küsida. Imetlusväärse vitaalsuse, mõtteerksuse<br />
ja uudishimuga, mis andis silmad<br />
raamatu ette kaudu.<br />
palju noorematelegi.<br />
Mihkel oli iseloomuga inimene, tema elus<br />
oli kolleegidega tuliseid vaidlusi ja vastandumisigi.<br />
Teda pole alati mõistetud, kuid ta<br />
Invavanaisa. Mihkel Aitsami lugu<br />
Ilmub alates oktoobrist 2011<br />
Väljaandja<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
Faehlmanni 12,<br />
10125 Tallinn<br />
Tel 628 4405<br />
E-post info@vedur.ee<br />
Invavanaisa<br />
Mihkel Aitsami lugu<br />
ei andnud kunagi alla. Samas oli ta teerajaja,<br />
kelle jälgedes käidi ja käiakse praegugi.<br />
On suur õnn, et hetkeks, mil<br />
Auli Lõoke<br />
Eesti Liikumispuudega<br />
Mihkel lahkus, Inimeste Liidu tegevjuht oli ta jõudnud<br />
suurema osa plaanitust juba kirja<br />
panna. „Invavanaisa. Mihkel Aitsami<br />
lugu” on teos, kus on kirjas<br />
Eesti invaliikumise ajalugu, aga ka<br />
palju enamat.<br />
Mihkel Aitsami poeg Mihkel<br />
Aitsam jun ütles raamatuesitlusel<br />
nii: „Arvan, et ta soovis<br />
anda innustust ja tuge praegustele<br />
puuetega noortele ning nende<br />
lähedastele, et enda näite toel<br />
anda eeskuju, kuidas puudega last<br />
üles kasvatada kui täisväärtuslikku<br />
ühiskonna liiget. Kolmekuuselt<br />
haigestus ta lastehalvatusse,<br />
17-aastaselt põdes läbi difteeria,<br />
mõlemad haigused jätsid rasked<br />
jäljed ta füüsisele. Sellest hoolimata<br />
kasvatati teda kui tavalist<br />
last, kes ronis puu otsas, käis paadiga<br />
Päärdu jõe peal kalal, lõpetas<br />
kooli ja ülikooli ning täiskasvanuna<br />
ehitas Nõmmele maja ja<br />
Kiisale suvila. Palju ehitustöödest<br />
tegi ta seejuures ise. Redelit mööda<br />
katusele ronimine ei olnud talle<br />
probleem.”<br />
Mihkel Aitsam jun jätkas: „Lisaks<br />
soovis ta üles kirjutada oma mõtteid,<br />
kogemusi, analüüsida tehtud<br />
eksimusi puuetega inimeste probleemide<br />
lahendamisel, et tulevased<br />
juhid juba tehtud vigu saaksid vältida.<br />
Raamatust jääb kõlama mõte,<br />
et puuetega inimesed tuleb kaasata<br />
nende probleemide lahendamisse.<br />
Kõrvalseisjad ei saa lahendusi<br />
kandikul ette kanda, ükskõik kui<br />
empaatilised ning heade kavatsustega<br />
nad ka ei ole. See mõte kajastub<br />
ka kõigis isa tegemistes läbi nende<br />
aastate, kui ta puuetega inimeste<br />
probleemidega tegeles.”<br />
Lähipäevil jõuab raamat müügile.<br />
Selle tulud lähevad heategevuslikult<br />
puuetega inimeste psühhosotsiaalse<br />
rehabilitatsiooni toetamiseks.<br />
© OÜ Haridusmeedia 2014<br />
Peatoimetaja Tiina Kangro<br />
Toimetajad Anne Lill,<br />
Kaidor Kahar<br />
Keeletoimetaja Kaja Türk<br />
Trükiarv 10 000<br />
Tellimine www.vedur.ee<br />
Puuetega inimesed<br />
võiksid minna parlamenti<br />
Kuigi töövõimereformiga<br />
püütakse<br />
kinnistada mõtet, et<br />
puuetega inimestel on<br />
olemas vaid „osaline”<br />
töövõime, tuleks teha<br />
vahet ühiskonnaelus<br />
osalemise takistuste ja<br />
töövõime vahel.<br />
Meie poliitikud ja töövõimereformijad<br />
ei saa aru väga tähtsast asjast:<br />
kõik puuetega või ka krooniliste haigustega<br />
inimesed ei vaagu hinge, ei<br />
ole jõuetud ega kasina võimekusega.<br />
Vahel nad lihtsalt ei pääse liikuma, ei<br />
saa kasutada infot või end ülejäänutele<br />
mõistetavaks teha.<br />
Kui need puudujäägid abivahendite,<br />
tugiisikute või juurdepääsudega<br />
kompenseerida, võivad paljud<br />
neist töötada isegi mitme eest. Sest<br />
oma puudega võitlemine teeb enamikul<br />
juhtudel visaks ja järjekindlaks.<br />
Päevast päeva kuuleme konfliktilugusid<br />
puuetega inimeste kokkupuudetest<br />
töötukassaga, kus neile<br />
antakse mõista: teie ärge tungige<br />
tervete marjamaale! Levinud on<br />
arusaam, nagu peaks kahjustunud<br />
tervise või funktsioonihäirega inimene<br />
ikka leppima vähemaga ja ajama<br />
läbi kasinamalt. Ometi on Eesti<br />
100 000 töövõimetuspensioni saaja<br />
hulgas inimesi seinast seina: nõrku<br />
ja tugevaid, tarku ja rumalamaid,<br />
ausaid ja valelikke – täpselt nagu<br />
tervetegi seas.<br />
Mida teha, et puuete ja tervisekahjustustega<br />
inimesi ometi mõistma<br />
ja hindama hakataks?<br />
Kanada parlamendisaadikud proovisid ühe päeva elada ja töötada puudega<br />
inimesena. Vasakpoolne mees on aga kogu kehast halvatud Steven<br />
Fletcher, kes veel hiljuti töötas transpordiministrina. The Canadian Press<br />
Poliitikud ratastooli<br />
Mitmel pool maailmas on korraldatud<br />
kampaaniaid, kus näiteks parlamendiliikmed<br />
veedavad ühe tööpäeva<br />
ratastoolis. Proovivad, mis<br />
tunne on pääseda nii majja sisse,<br />
istungitesaali, oma tööruumi ja tualetti.<br />
Teise päeva võiksid nad ju teha<br />
tööd kinniseotud silmadega. Ja kolmandal<br />
kuulata istungit, helikindel<br />
kiiver peas.<br />
Teine võimalus oleks korraldada<br />
riigijuhtidele vähemalt nelja-aastane<br />
ümberõppekursus sel moel, et puuetega<br />
inimesed laseksid valida end<br />
parlamenti. Kui mõnes parlamendis<br />
istuks 101 saadiku hulgas ka doktorikraadiga<br />
pime, sügavate spetsialistiteadmistega<br />
kurttumm, üle keha halvatud<br />
riigiteadlane, jalutu jurist ning<br />
ninaga klaviatuuril klõbistav sotsiaaltöötaja,<br />
hakkaks arusaamine kohinal<br />
kasvama. Istungitesaali tuleks<br />
luua töökohad isiklikele abistajatele<br />
ja viipekeele tõlkidele, kogu hoonesse<br />
manööverduspinnad elektriratastooli<br />
kasutajatele, kohvikusse söömisvõimalused<br />
kätetutele.<br />
Ratastoolid poliitikasse<br />
Samuti saaksid siis tavapoliitikud<br />
teada, millist häält teeb pimedate<br />
punktkirjamasin ja milleks on vajalik<br />
valge triip koridoripõrandatel. Miks<br />
on mõne inimese vedamiseks tarvis<br />
eritransporti või miks käiakse oma<br />
igapäevaasju tualettruumi kabiinis<br />
õiendamas kahe mehega.<br />
Kui tavapoliitikud suhtleksid päevast<br />
päeva selliste inimestega, kes on<br />
vaimselt potentsiaalilt nende väärilised<br />
või sellest kaugelt üle, avastaksid<br />
nad enda jaoks ilmselt täiesti uue<br />
maailma. Vaat alles siis vist hakkaksid<br />
töövõimereformi-laadsetest seadustest<br />
pikapeale kaduma ka apsakad,<br />
mis reedavad seadusandja täielikku<br />
võhiklikkust valdkonna ja sihtgrupi<br />
tundmisel.<br />
Ent kas rahvas hääletaks valimiskastide<br />
juures puuetega inimeste<br />
poolt? Või arvaks nii nagu töötukassa,<br />
et need ju sandid, kuhu nad<br />
ometi ronivad? Kas puuetega inimesed<br />
ise hääletaksid endi seast pärit<br />
kandidaatide poolt? Kas nad usuksid<br />
endasugustesse? Kas erakonnad<br />
hindaksid niisuguseid uusi poliitikuid<br />
piisavalt kõrgelt, et neile võimalus<br />
anda? Kas meil Eestis on üldse<br />
selliseid inimesi, kes puuetega inimeste<br />
lippu kõrgel hoides valimistele<br />
läheksid? Tiina Kangro<br />
Oktoober 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Tänavu 1. jaanuaril elas Eestis 141 026 puudega inimest.<br />
Oktoober 2014
Change language