PP31
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
22 Sotsiaaltöö<br />
23<br />
lest edasi kihutavast rongist kaugele<br />
maha. Neile pole jagunud võimalust<br />
nautida neidsamu edu vilju.<br />
Olla Eestis puudega inimene on<br />
äärmiselt suur väljakutse – eriti siis,<br />
kui puudele lisanduvad muud ebaeelised,<br />
nagu elukoht ääremaal vms.<br />
Ja tegemist ei ole siin mitte nende<br />
inimeste psühholoogilise probleemiga.<br />
Edu-Eesti ongi nende eest ja<br />
nende erivajadusi arvestamata lihtsalt<br />
minema kihutanud ja mahajääjad<br />
üksindusse jätnud.<br />
Oleme teelahkmel<br />
Nüüd, kus algavad reformid, ongi<br />
meie ees suur küsimärk: kas suudame<br />
teha muutusi nii, et senised<br />
mahajääjad ehk puuetega inimesed<br />
ja nende eest hoolitsevad pereliikmed<br />
muutuksid ka sellesama eduka<br />
Eesti täieõiguslikeks liikmeteks või<br />
tuleb neil hoolimata edu-Eesti läbiviidavatest<br />
reformidest ohverdada<br />
oma tegelikud soovid ja unistused<br />
ning jätkata oma unustatud elu selle<br />
kauni maa peidetud nurgatagustes?<br />
Järgnevalt toon mõned näited ja<br />
kirjeldan meie hiljutiste uurimistööde<br />
tulemusi, mis pakuvad mõtteainet,<br />
kuidas saaks tuua puuetega inimesi<br />
ühiskonna südamele lähemale.<br />
Ja kaasata neid, erivajadustest hoolimata,<br />
tervikliku elukeskkonna ülesehitamisse.<br />
Rohkem<br />
heaolu<br />
ei olegi<br />
võtmeküsimus<br />
Minu esimene tees ongi selline:<br />
rohkem heaolu ei pruugi tähendada<br />
suuremat kaasatust ega suuremat<br />
osalemist. Kallid ja rohked<br />
sotsiaalteenused võivad samuti<br />
jätta inimese olukorda, kus normaalne<br />
elu on pärsitud.<br />
Kehvemal järjel riikides arvatakse<br />
sageli, et küsimus on üksnes<br />
rahas ja rohketes klassikalistes<br />
heaoluteenustes. Et kui riigil<br />
oleks rohkem raha, rohkem teenuseid,<br />
rohkem spetsialiste ja<br />
uhkemad kvaliteedisüsteemid,<br />
siis oleks kõik puuetega inimesed<br />
õnnelikud ja kaasatud võrdväärsete<br />
kodanikena ühiskonnaellu.<br />
Paraku tehakse siin mõned<br />
valed järeldused:<br />
• Esiteks ei põhine lääneriikide<br />
suhteliselt kõrgem heaolutase<br />
Kui Hollandis hakati uue süsteemiga raha säästma, siis Eestis võimaldaks<br />
see vähesegi rahaga rohkem ära teha. Heiko Kruusi<br />
ainuüksi rikkalikel sotsiaalteenustel<br />
(mida idaeurooplased enamasti<br />
esimesena näevad), vaid hästi toimival<br />
sotsiaalvõrgustikul, normaalsel<br />
kaasatusel igapäevaellu ja positiivsel<br />
suhtumisel.<br />
• Teiseks võib just vaesemate Ida-<br />
Euroopa riikide sotsiaalsüsteemides<br />
näha massiivseid, keerukalt struktureeritud,<br />
reglementeeritud ja professionaalsel<br />
tööl põhinevaid sotsiaalteenuste<br />
pakkumise püramiide,<br />
nende kaudu aga millegipärast ei<br />
suudeta inimesi õnnelikuks teha.<br />
Järelikult on kuskil tehtud valearvestus.<br />
Tuleks uurida, mis annab inimeste<br />
elule mõtte, mis paneb neid<br />
tegutsema ja endasse uskuma. Vaevalt<br />
on selleks teadmine, et tuleb<br />
oodata, kuni keegi teine neile vajalikud<br />
otsused langetab.<br />
Nüüdisaegne<br />
hoolekanne<br />
Sellepärast keskendutaksegi nüüdisajal<br />
sotsiaaltöös just sellele, mida<br />
inimene saab ise enda jaoks ära teha.<br />
Iga puudega inimene, olgu ta eripära<br />
ja erivajadused missugused tahes,<br />
suudab oma elu kohta valikuid ja<br />
otsuseid teha. Täpselt nii, nagu seda<br />
teevad igapäevaselt kõik puudeta<br />
inimesed. Kõigil erivajadustega inimestel<br />
on samasugune õigus enesemääramisele<br />
ja neile tuleb selle juures<br />
vaid tuge anda.<br />
Kõige hõlpsamalt saab seda teha<br />
puuetega inimestele inimesekeskseid<br />
kogukonnateenuseid pakkudes.<br />
Inimesel (või ta perel) peab olema<br />
võimalus kodukohas selliseid teenuseid<br />
saada ja nende vahel ise valida<br />
ning sel moel oma „päästeplaan”<br />
koostada. Niisugusteks kogukonnateenusteks<br />
on iseseisva elu toetamine:<br />
sotsiaalmajutus, vajadusel hooldusteenused<br />
ja toitlustamine, tugiisik<br />
või abistaja, aktiivne ühiskonnaelust<br />
osavõtt.<br />
See kõik ei teki iseenesest ning<br />
arusaadavalt on selleks tarvis ressursse.<br />
Kui klassikalises hoolekandes,<br />
näiteks hooldekodus, pakutakse<br />
klientidele valmis disainitud täisteenust,<br />
mida puuetega inimesed<br />
valikuvõimalusteta kasutavad, siis<br />
iseseisvalt elades teeb iga klient (ta<br />
pere) oma otsused ise. Väga heaks<br />
lahenduseks on seejuures osutunud<br />
sotsiaalteenuste rahastamine isiklike<br />
eelarvete kaudu. See tähendab,<br />
et iga erivajadustega klient (või eestkostja<br />
tema nimel) saab kätte raha,<br />
millega ta ostab ise endale vajalikud<br />
teenused või saab lihtsalt ise hakkama.<br />
Nii ei pruugi olla vajalik, et inimest<br />
käib kodus aitamas sotsiaaltöötaja,<br />
sest võib-olla teeb sama töö<br />
palju paremini ära naabrinaine. Taolised<br />
isiklikud eelarved on eri riikide<br />
praktikas enamasti kokku pandud<br />
riiklikest ja kohaliku omavalitsuse<br />
ressurssidest. Vajaliku summa<br />
täpsustamiseks luuakse lihtne hindamisskaala:<br />
kui sagedast kõrvalabi<br />
inimene vajab, kui kaugel asuvad ta<br />
kodust vajalikud asjaajamiskohad<br />
jne. Isiklike eelarvete kõige mahukam<br />
kulutus ongi tavaliselt tugiisiku<br />
või abistaja palkamise kulu.<br />
Nii jääks ööpäevaringne asutusehooldus<br />
selle klassikalises mõttes<br />
üksnes kõige raskematele, tõepoolest<br />
pidevat hooldust vajavatele inimestele.<br />
Kindlasti pole jätkusuutlik<br />
jätta nii mahukat hooldust vajavad<br />
inimesed üksnes perekonna hooldada.<br />
Aastatel 2012–2013 osales Tallinna<br />
ülikool rahvusvahelises uurimisprogrammis,<br />
kus võrreldi puuetega<br />
inimeste hoolekannet kolmes riigis:<br />
Vaegnägijad ei pea kodunurka jääma<br />
Nägemise halvenemine või kaotus<br />
pole veel elu lõpp. Vaegnägijal<br />
on võimalik eluolu korraldada<br />
nii, et ta saab end tunda täisväärtusliku<br />
ühiskonnaliikmena. Vaid<br />
sada kilomeetrit üle lahe on see<br />
kõik juba ammu nii. Ka meie oleme<br />
teel paremasse maailma, kus<br />
vaegnägijad saavad tunda end<br />
võrdsetena. Kuid me peame ise<br />
sellele kaasa aitama.<br />
Kui oled vaegnägija, tunned<br />
muret oma tuleviku pärast ja<br />
soovid kõneleda sarnase kogemusega<br />
nõustajaga, ootame sind<br />
kogemusnõustamisele:<br />
Eestis, Ungaris ja Hollandis. Uuringu<br />
ülesanne oli võrrelda just eri sotsiaaltöö<br />
meetodite ja süsteemide<br />
tulemuslikkust inimeste peal.<br />
Olime valmis selleks, et Hollandist<br />
leiame eest rikkalikult rahastatud,<br />
hästi toimivad ja tõhusad sotsiaalteenused<br />
ning Ungaris ja Eestis<br />
näeme Ida-Euroopale omaseid alarahastatud<br />
ja enamikule kättesaamatuid,<br />
juhuslikke teenuseid.<br />
Hollandi õppetunnid<br />
Tegelikult selgus, et ka heal järjel<br />
Hollandis käis hoogsalt sotsiaalsüsteemi<br />
reformimine. Sealseks motoks<br />
oli endisaegse, teenustel põhineva<br />
süsteemi ümberhäälestamine puuetega<br />
inimeste kaasatusel ja ühiskonnaelust<br />
osavõtul põhinevaks tugisüsteemiks.<br />
Miks hollandlased sotsiaalsüsteemi<br />
uuendamist alustasid?<br />
Esiteks seepärast, et panna piir<br />
sotsiaalkulutuste pidevale kasvule ja<br />
otsida kulusäästlikumaid võimalusi.<br />
Teiseks olid nad mõistnud, et teenuste<br />
osutamisel põhinev süsteem<br />
tekitab passiivsust ja toodab abistamisest<br />
sõltuvaid inimesi, selle tagajärjel<br />
vajavad nad üha rohkem, aina<br />
kallimaid ja keerulisemaid teenuseid.<br />
Nii jõutigi mõtteni, et sotsiaaltöös on<br />
vaja kasutusele võtta meetodid, millega<br />
luuakse võimalused, et inimesed<br />
saaksid hakata end ise aitama ja<br />
oma elu eest vastutama. Just nii jõutakse<br />
taastumiseni, puuetega inimesed<br />
hakkavad oma tugevaid kohti<br />
üles leidma ning oma muidu peidus<br />
olevat võimekust rakendama.<br />
Kõige üllatavam on see, et juba<br />
mõnede aastate järel on Hollandil<br />
õnnestunud näiteks vaimse tervise<br />
teenuste eelarvet vähendada 25<br />
protsenti, samal ajal kui klientide<br />
rahulolu ja taastumine on paranenud.<br />
Kulude vähenemine on tulnud<br />
näiteks sellest, et igal aastal on Hollandis<br />
sotsiaalsüsteemist lahkunud<br />
ligi 10 000 spetsialisti. Nende töö<br />
on palju tulemuslikumalt ära teinud<br />
kliendid ise ja täiesti uut liiki teenusepakkujad<br />
(tugiisikud, transporditeenuse<br />
pakkujad, koduabilised,<br />
lapsehoidjad jne), kes on süsteemi<br />
lisandunud just seepärast, et puuetega<br />
inimestel on tekkinud nende<br />
järele nõudlus ja samal ajal võimekus<br />
maksta.<br />
Kõige selle juures aga on Holland<br />
(projektis vaadeldi Maastrichti ja<br />
Amersfoorti piirkonda) saanud sotsiaalsfääri<br />
reformiga koos veel ühe<br />
ootamatu kingituse: aktiviseeruma<br />
on hakanud kohalik kogukonnaelu,<br />
kuna lisandunud on uusi töökohti,<br />
elavnenud on kohalike elanike omavaheline<br />
suhtlemine, inimesed on<br />
kuidagi „käima” läinud jne.<br />
Zsolt Bugarszki<br />
• Tartu ülikooli kliinikumi silmahaiglas<br />
(Tartu, Kuperjanovi 1, auditoorium)<br />
kolmapäeviti ja neljapäeviti<br />
kella 16–18.<br />
• Ida-Tallinna keskhaiglas (Tallinn,<br />
Ravi 18, 4. korrus, kabinet RCO 445)<br />
reedeti kella 9–13.<br />
• Vastuvõtule saab registreeruda<br />
teisipäeviti ja neljapäeviti kella<br />
10–14 telefonil 5901 1358. Nõustamisi<br />
ei toimu riiklikel pühadel.<br />
• Nõustamisele on teretulnud ka<br />
silmahaigete lähedased, kes on<br />
uuest olukorrast segaduses ja soovivad<br />
küsida nõu, mida peaks edasi<br />
tegema. Samuti nõustame hea meelega<br />
meditsiinitöötajaid, tööandjaid<br />
jne.<br />
• Otsi tuge ja infot ka veebilehelt<br />
kakora.sarasyl.com. Sealt leiad<br />
vajalikku teavet ka siis, kui soovid<br />
vaegnägijate ettevõtmistes kaasa<br />
lüüa või neid toetada.<br />
Oktoober 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Keskmine puudest tulenevate lisakulude toetus jääb 34 eurole. Oktoober 2014
Change language