PP41
06.12.2015 • Views
Share Embed Flag

PP41

ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
puutepunkt

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

Kas töövõimereformi<br />

võinuks<br />

alustada<br />

teisest<br />

otsast?<br />

Kuidas saab<br />

kutsekool<br />

õpilase kohta<br />

HEV-infot?<br />

Mida arvab<br />

ministeerium<br />

„käed külge”<br />

meetodist?<br />

Miks tahavad<br />

poliitikud<br />

„Puutepunkti”<br />

tagasi?<br />

Oktoober 2015<br />

Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />

Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />

nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />

Nr 41<br />

Erakogu<br />

Valuravi<br />

või õigus<br />

istuda<br />

rooli?<br />

Põletavaid teemasid järgmises numbris:<br />

Mida hakkab reform pakkuma kaitstud töö teenuse raames?<br />

Kuidas õpetatakse kõrgkoolis vaimupuudelistega suhtlemist?<br />

Kas lihtsustatud õppelt saab minna tagasi tavaprogrammi?

2 Idee<br />

3<br />

Mitmekesi<br />

töö lendab<br />

Suvepuhkuse ajal oli<br />

mul võimalus jälgida,<br />

kuidas toimub eaka inimese<br />

eest hoolitsemine Euroopa<br />

teisel äärekesel Portugalis.<br />

Naabrimammi Maria on kraadike<br />

üle üheksakümne ega saa<br />

päris kõigega enam ise hakkama.<br />

Sotsiaaltöötajad toovad talle<br />

igal ennelõunal koju sooja toidu,<br />

üle nädala tulevad ja koristavad<br />

aga ära kogu maja ja õue,<br />

vahetavad voodipesu jne. Jäi silma,<br />

et abistajad käivad Maria juures<br />

alati kahekesi. Isegi siis, kui on<br />

üle anda vaid supitermos, kuulub<br />

külastuse juurde elav jutustamine.<br />

Ega nad aega viida, aga ka<br />

viiest või kümnest minutist elavast<br />

suhtlemisest jääb hõljuma<br />

toetav aura, mis ei lase Marial<br />

end üksiku või ülearusena tunda.<br />

Sageli juhtub autoga mööda sõitma<br />

ka mõni naaber, kes siis vähemalt<br />

korraks peatub ja kaasa vestleb.<br />

Koristuspäeval aga töö lausa<br />

lendab kahe hooldustöötaja käes.<br />

Poole tunniga on kõik värske ja<br />

läikima löödud.<br />

Põhjamaiselt jahedas Eestis on<br />

tavaks, et tööd tehakse üksinda.<br />

Kiiresti-kiiresti ja vaikides. Milleks<br />

saata objektile kahte, kui<br />

sama töö saab ära teha üks inimene?<br />

Naerame ka idamaalaste üle,<br />

kes hotellitube koristavad viiekesi<br />

ja kraavi kaevavad kaheksakesi.<br />

Maria ümber toimuvat vaadates<br />

tundus aga, et kaks töötajat<br />

tegid ära kolme töö ja lisaks veetsid<br />

aega heas seltskonnas.<br />

Paar korda nädalas viis valla<br />

minibuss Maria hoopis sotsiaalkeskusse.<br />

Siis pani Maria alati jalga<br />

viigipüksid, selga valge pluusi<br />

ja võttis koos kepiga kätte ajaloohõngulise<br />

lakknahast käekoti.<br />

Naasnuna oli tal värske soeng<br />

peas ja samm poole reipam.<br />

Tiina Kangro, peatoimetaja<br />

Anna<br />

maailmale<br />

teada!<br />

Kasuta Puutepunkte töökuulutuste, sihtgrupile mõeldud temaatiliste<br />

teadete ja erivajadustega inimestele vajalike toodete-teenuste reklaami<br />

avaldamiseks!<br />

Ajakiri levib suures tiraažis üle Eesti puuetega inimestele, aga ka<br />

nende heaks töötavatele haridus-, sotsiaaltöö-, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-<br />

ja tööturuspetsialistidele, samuti tudengitele ja ametiõppijaile<br />

(vt infot tagakaanel).<br />

Kõik tulud investeerime tasuta ajakirja jätkumisse. Kodanikuühenduste<br />

mittetulunduslikke teateid avaldame tasuta.<br />

Tellimine: info@vedur.ee<br />

Sinu kuulutus<br />

või reklaam<br />

ajakirjas<br />

Puutepunktid<br />

Ilmub alates oktoobrist 2011<br />

Väljaandja<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

Faehlmanni 12,<br />

10125 Tallinn<br />

Tel 628 4405<br />

E-post info@vedur.ee<br />

© OÜ Haridusmeedia 2015<br />

Peatoimetaja Tiina Kangro<br />

Toimetaja Anne Lill<br />

Kujundaja Heiko Kruusi<br />

Keeletoimetaja Kaja Türk<br />

Trükiarv 10 000<br />

Tellimine www.vedur.ee<br />

Riigikogus peeti aru,<br />

kuidas taastada „Puutepunkt”<br />

29. septembril päris<br />

rahvasaadik Kersti<br />

Sarapuu riigikogu infotunnis<br />

sotsiaalkaitseminister<br />

Margus<br />

Tsahknalt aru, mida on<br />

ette võetud tele saate<br />

„Puutepunkt” taastamiseks.<br />

Tuline arutelu<br />

vältas 34 minutit.<br />

„Nimetatud saade oli revolutsiooniline,<br />

tehes erivajadustega<br />

inimesed esimest korda nähtavaks.<br />

Tänavu tähistas „Puutepunkt”<br />

oma 10. aastapäeva, andes<br />

kogu tegutsemisaja kestel välja<br />

300 saadet, mis tõstatasid teravaid<br />

probleeme Eesti sotsiaalsüsteemis<br />

ja ühiskonnas tervikuna. Saate<br />

meeskond tegi tänuväärset tööd,<br />

mille tulemusena „Puutepunkti”<br />

lood olid väga tõsine analüütiline<br />

materjal valgete laikude ja mustade<br />

aukude kohta meie sotsiaalpoliitikas,”<br />

juhatas Kersti Sarapuu<br />

arupärimise sisse.<br />

„Ent „Puutepunkt” pole olnud<br />

lihtsalt saade,” jätkas ta. „On otsitud<br />

ja ellu viidud erinevaid lahenduskäike,<br />

peetud ametkondadevahelisi<br />

ümarlaudu ja nõupidamisi,<br />

välja töötatud skeeme, kuidas ühes<br />

või teises punktis olukorda aidata.<br />

„Puutepunktil” on ka oma igakuine<br />

ajakiri, mille tiraaž on 10 000,<br />

ja tänagi ta oli meie kõikide postkastis.<br />

Traagika on selles, et algavad<br />

väga suured sotsiaalsed reformid,<br />

nagu tööhõivereform, omastehooldajate<br />

reform ja puuetega<br />

laste perede abistamise reform,<br />

ning on väga halb, kui kukub ära<br />

nii oluline ja võimas infokanal, mis<br />

viib omavahel kokku abistajaid,<br />

poliitikuid ja puuetega inimesi.”<br />

Margus Tsahkna tuletas meelde,<br />

et pärast eurorahade lõppemist<br />

on „Puutepunkti” jätkumine<br />

olnud igal aastal löögi all. „Minu<br />

Kõige kindlam oleks loota, et „Puutepunkti” jätkamisvõimaluse toob<br />

ministri palvel jõuluvana. Teet Malsroos (Õhtuleht)<br />

lühike vastus on see, et ma pean<br />

iseenesestmõistetavaks, et Eesti<br />

Rahvusringhääling (ERR), mis<br />

saab oma vahendid Eesti riigieelarvest<br />

– Eesti riigieelarve ei ole<br />

aga mitte midagi muud kui maksumaksjatelt<br />

kokku kogutud maksuraha<br />

–, et see saade oleks rahastatud<br />

ERR‐i eelarvest. Ma loodan,<br />

et järgmisel aastal see saab ka<br />

teoks,” avaldas minister lootust. Ta<br />

lisas, et „Puutepunkt” on väga tunnustatud<br />

ja on olnud üks põhilisi<br />

infoallikaid erivajadustega inimestele,<br />

sest on muutnud ühiskonna<br />

arvamust ja ka poliitikute arvamust<br />

erivajadustega inimeste vajaduste<br />

ja probleemide vallas. Samas<br />

lisas ta, et valitsuse liikmena ei saa<br />

tema ERR-i programmi kujundamisse<br />

sekkuda.<br />

„Aga sotsiaalkaitseministrina ma<br />

kindlasti annan sõna, et aitan kaasa,<br />

et see infokanal jätkuks. Peaprodutsendiga<br />

on olnud sellel teemal<br />

ka korduvalt juttu, et võib-olla<br />

muudetakse üldse selle levikukanali<br />

formaati. Tänapäeval on kasutusel<br />

ka internetitelevisioon ja see<br />

arutelu käib. Peame kindlasti tagama<br />

selle, et erivajadustega inimestel<br />

oleksid olemas infoallikad, et nad<br />

saaksid teada, mida riik planeerib,<br />

mis ühiskonnas toimub, ja ka teistpidi<br />

– et ühiskond saaks teada, mis<br />

probleemid neid muretsema panevad,”<br />

lubas Tsahkna.<br />

Sõna võtsid ka Marika Tuus-<br />

Laul ja Priit Toobal, kes lubas tõstatada<br />

teema ringhäälingunõukogus.<br />

Eelmine sotsiaalkaitseminister<br />

Helmen Kütt kinnitas, et saatesari<br />

on end väga hästi õigustanud<br />

ning et saalis ei ole ilmselt kedagi,<br />

kes selles kahtleks. Kütt ütles,<br />

et oli juba maikuus rääkinud ka<br />

ERR-i juhi Margus Allikmaaga:<br />

„Allikmaa sõnum oli, et see saade<br />

ei lõpe, vaid sellele kuulutatakse,<br />

nagu paljudele teistele, otsing.”<br />

Jääme siis ootama, mis edasi<br />

saab, kust „Puutepunkti” otsima<br />

minnakse ja kas see leitakse!<br />

Tiina Kangro<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Eestis saab ööpäevaringset erihoolekandeteenust ligi 2600 inimest. Oktoober 2015

4 Probleem<br />

5<br />

HEV-õpilane kutsekoolis: kuidas liigub info?<br />

Augusti lõpus kirjutati<br />

Õpetajate Lehes, et kutsekoolid<br />

on hädas noortega,<br />

kes on põhikoolis<br />

õppinud lihtsustatud<br />

õppekava järgi ega suuda<br />

rühmakaaslastega sammu<br />

pidada. Mitme kutsekooli<br />

õpetajad kurtsid<br />

artiklis, et kutsekooli ei<br />

saabu mingit infot õppijate<br />

taseme ega erivajaduste<br />

kohta.<br />

Järvamaa kutsehariduskeskuse<br />

õpetajad ütlesid artiklis, et nende<br />

meelest peaksid põhikoolid oma<br />

lõpetajatele nende hariduslike<br />

erivajaduste kohta palju rohkem<br />

infot kaasa panema: lõputunnistusel<br />

peaks olema märge, et teatud<br />

ainetes on õpilane õppinud individuaalse<br />

(lihtsustatud) õppekava<br />

alusel, kättesaadavamad võiksid<br />

olla ka diagnoosid, mis mõjutavad<br />

õpilase käitumist.<br />

Kutsehariduskeskuse matemaatikaõpetaja<br />

Eve Sissas lisas, et põhikooli<br />

lihtsustatud õppekava on<br />

praegu kutsekoolile tõsine probleem,<br />

sest selle järgi õppinud noored<br />

pole paljudest teemadest kuulnudki<br />

ega suuda saada kutsekoolis<br />

matemaatikas rahuldavat hinnet.<br />

Artiklis sõna saanud õpetajad<br />

nõudsid, et igal juhul tuleb mingi<br />

lahendus leida, et uutele õpilastele<br />

võiks juba algusest peale võimetekohase<br />

õppekava koostada.<br />

Otsustasime asja pisut uurida.<br />

Kas tõesti satub põhikoolis lihtsustatud<br />

õppekava järgi õppinud<br />

õpilane kutsekooli ilma, et temaga<br />

koos mingigi info liiguks? Selgus,<br />

et tegelikult see nii ei ole ning info<br />

liikumise protseduurid on täiesti<br />

olemas. Kahjuks ei ole kõik koolid<br />

end HEV-õpilaste üldharidusja<br />

kutseõppe korraldust puudutavate<br />

seaduste ja määrustega kurssi<br />

viinud. Et ka lapsevanemad võiksid<br />

teemast rohkem teada, palusime<br />

selgitusi haridus- ja teadusministeeriumist.<br />

Järgnevatele küsimustele vastasid<br />

ministeeriumi üldhariduse<br />

osakonna nõunik Tiina Kivirand ja<br />

kutsehariduse osakonna peaekspert<br />

Helen Sääsk.<br />

Millist teed pidi peaks info õpilase<br />

erivajaduste kohta kutsekooli<br />

jõudma?<br />

Sisseastuja kohta annavad infot<br />

(olemasolu korral) põhikooli lõputunnistus,<br />

põhikoolis koostatud<br />

individuaalne üleminekuplaan,<br />

meditsiiniline või logopeedi väljastatud<br />

tõend, rehabilitatsiooniplaan,<br />

vestlus ja test. Õpilane (tema<br />

vanem/hooldaja) võib ka nii sisseastumisel<br />

kui ka õpingute kestel<br />

koolile esitada asjakohaseid lisadokumente,<br />

neid arvestatakse sobivaima<br />

õppimisvõimaluse valimise<br />

ja õppetöö korraldamise juures.<br />

Põhikoolist tulijatel on esmase<br />

info allikaks põhikooli lõputunnistus.<br />

Lihtsustatud riikliku õppekava<br />

alusel õppinud õpilastel tehakse<br />

lõputunnistusele märge selle kohta,<br />

et nad on õppinud lihtsustatud<br />

riikliku õppekava alusel lihtsustatud<br />

õppel, toimetulekuõppel või<br />

hooldusõppel.<br />

Lõputunnistusega käib kaasas<br />

hinneteleht, millel kajastuvad<br />

ka muud tehtud erisused. Näiteks<br />

õppeainetel, mida õppekavast<br />

Kui õpilane on<br />

läbinud põhikooli<br />

lihtsustatud<br />

õppekavaga,<br />

on see<br />

näha nii lõputunnistuselt<br />

kui ka hinnetelehelt.<br />

tulenevalt ei õpetatud või kui õpilane<br />

oli nõustamiskomisjoni soovitusel<br />

mõnest õppeainest vabastatud,<br />

märgitakse hinde kohale<br />

„ei olnud õppekavas”. Kui riiklikus<br />

õppekavas sätestatud õpitulemusi<br />

on vähendatud, tehakse märge<br />

„individuaalne õppekava”. Kui<br />

õpilane on ühtlustatud lõpueksamite<br />

asemel teinud koolieksami,<br />

lisatakse eksamiaine taha märge<br />

„koolieksam”.<br />

Kas lihtsustatud õppekava järgi<br />

õppinud õpilased võivad sattuda<br />

kutsekoolis õppima kõrvuti<br />

tavalise riikliku õppekava läbinud<br />

noortega?<br />

Jõukohasuse küsimuse lahendab<br />

õppekava valimine – selleks aidatakse<br />

õpilaskandidaadil sisseastu-<br />

Õppe kohandamise<br />

põhimõtted<br />

Erivajadustega õpilastele kvaliteetse ja jõukohase õppe tagamiseks<br />

rakendatakse järgmisi põhimõtteid:<br />

Kutseõppeasutuse vastuvõtukomisjon korraldab õpilaskandidaadi nõustamise<br />

tema valmisolekule vastava õppekava valikul. Õppekavad erinevad<br />

näiteks tasemelt, mahult, iseseisva ja praktilise töö osakaalult, õpe võib viia<br />

ka osalise kutseni (osakutse) või toimuda „õpipoisiõppena” töökohal.<br />

Koolis määratakse töötaja või tugirühm (ülesanded ja töökord sätestatakse<br />

direktori käskkirjaga), kes vastutab erivajaduste märkamise, erivajadustega<br />

õppija õpingute kavandamise ja tugiteenuste koordineerimise eest.<br />

Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või<br />

kohandusi õppeajas, õppesisus, õppemetoodikas, õppekorralduses ja<br />

õppekeskkonnas. Õpiväljundid peavad kohandustele vaatamata kattuma valitud<br />

õppekavas kirjeldatutega – kohandada võib seda, kuidas õpitakse ja õpetatakse,<br />

ent valitud õppekavas sätestatu tuleb selgeks saada.<br />

Kutseõppeks paremate tingimuste loomiseks võib õppetööd läbi viia ka<br />

väljaspool kooli territooriumi (koostöö teiste haridus- ja sotsiaalasutustega).<br />

Allikas: haridus- ja teadusministeerium<br />

misel hinnata enda valmisolekut<br />

soovitud õpinguteks.<br />

Lihtsustatud õppest tulijad<br />

suunduvad 2. ja 3. kvalifikatsioonitaseme<br />

õppesse või 4. taseme<br />

esmaõppesse. Üksikud noored<br />

võivad sattuda ka kutsekeskharidusõppesse.<br />

Olgu öeldud, et 4. tasemel toimub<br />

kolme liiki kutseõpe: põhihariduse<br />

olemasolul valitav esmaõpe<br />

ja kutsekeskharidusõpe, samuti<br />

varasema kutse (või vastavate<br />

kompetentside) olemasolul valitav<br />

jätkuõpe. „Tavalise” põhihariduse<br />

omandanud noored suunduvadki<br />

tavaliselt kutsekeskharidusõppesse.<br />

Mitmetes koolides on aga loodud<br />

eraldi õppekavad lihtsustatud<br />

ja toimetulekuõppes põhihariduse<br />

omandanutele. Kui aga eriala<br />

sobib ja õppimine on jõukohane,<br />

ei ole keelatud astuda ka muule<br />

õppekavale.<br />

Kuidas kutsekoolid HEV-õppijatega<br />

hakkama saavad?<br />

Paljudel kutsekoolidel on kogemused<br />

mitmesuguste erivajadustega<br />

õpilaste toetamisega. Näiteks<br />

Haapsalu kutsehariduskeskus teeb<br />

koostööd Astangu kutserehabilitatsiooni<br />

keskusega, Räpina aianduskool<br />

on koostöös Maarja külaga.<br />

Eraldi õppekavad lihtsustatud<br />

õppest tulijaile on olemas nii Eesti<br />

suurimas, Tartu kutsehariduskeskuses<br />

kui ka väiksemate hulka<br />

kuuluvates Väike-Maarja õppekeskuses<br />

ning Vana-Vigala tehnikaja<br />

teeninduskoolis. Viljandi kutseõppekeskusel<br />

on valmisolek avada<br />

vaegkuuljate õpperühmi jne.<br />

Valiku tegemisel pakuvad koolide<br />

kõrval abi Rajaleidja keskused,<br />

Astangu kutserehabilitatsiooni<br />

keskus, mõnikord ka perearstid<br />

jne.<br />

Kuna paljud lihtsustatud õppel<br />

põhikooli lõpetavad noored kasutavad<br />

võimalust jääda kooli ka veel<br />

nn lisa-aastateks, mille eesmärgiks<br />

on sujuva ülemineku toetamine<br />

koolist täiskasvanuellu, siis loodetavasti<br />

neid aastaid kasutataksegi<br />

just koostöö tegemiseks erikoolide<br />

ja kutseharidusasutuste vahel.<br />

Tiina Kangro<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Toetavaid erihoolekandeteenuseid osutatakse 2500 inimesele.<br />

Oktoober 2015

6 Probleem<br />

7<br />

Head lahendused<br />

sünnivad hea<br />

planeerimisega<br />

Iga õppeasutuse võimekus HEV-õpilastega toimetada on erinev: erinevad on<br />

kooli varasemad kogemused, HEV-õpilaste arv, õpetajate koolitus, pädevus ja<br />

teadmised, juhtkonna suhtumine HEV-õpilaste kaasamisse jne. See võib jätta<br />

mulje, et asjad on segased. Tegelikult on võimalused info liikumiseks täiesti<br />

olemas.<br />

Kui õpilane on lõpetanud põhikooli<br />

lihtsustatud õppekava (LÕK)<br />

alusel, on selle kohta märge olemas<br />

lõputunnistusel ning sellega<br />

koos käival hinnetelehel. Praktikas<br />

võib hinnetelehti uurides tõepoolest<br />

leida, et mõningate ainete<br />

asemel on märgitud kriips. Samas<br />

puudub tänini lõputunnistusel<br />

märge individuaalse õppekava<br />

(IÕK) alusel õpitud ainete kohta.<br />

Miks põhikoolides neid märkeid ei<br />

tehta, ei oska ma kahjuks öelda –<br />

igal juhul oleks see info kutsekoolile<br />

vajalik.<br />

Praktikas toimubki asi nii, et<br />

teavet hankides on esimene samm<br />

vaadata tunnistust. Teine samm<br />

on vestlus õpilaskandidaadiga<br />

dokumentide esitamise ajal: mitmendas<br />

klassis ta läks lihtsustatud<br />

õppele, kuidas ta hakkama sai,<br />

kuidas talle koolis käia meeldis,<br />

millised ained eriti meeldisid jne.<br />

Juba sellise vestlusega saab tulevane<br />

kool päris suure osa vajalikust<br />

infost kätte.<br />

Õnneks on LÕK-õpilastel tavaliselt<br />

dokumentide vastuvõtmise<br />

ajal kaasas lapsevanem, kes omakorda<br />

saab koolile vajalikku teavet<br />

anda. Otse loomulikult ei räägita<br />

aga võõrale inimesele lühikese aja<br />

jooksul kõike ning seetõttu võibki<br />

kellelegi jääda mulje, et vanemad<br />

hoiavad infot endale. Mina leian,<br />

et lapse ja tema vanemaga kontakti<br />

loomine, et leida õpilasele<br />

parim edasiõppimisvõimalus, ongi<br />

pigem kutsekooli ülesanne.<br />

Ületulekuplaanid<br />

Tartu kutsehariduskeskus võttis<br />

2013. aastal kasutusele nn ületulekuplaanid:<br />

kooli tugikeskuse<br />

töötajad koostasid kolmest osast<br />

koosneva küsimustiku (õpilane –<br />

lapsevanem – kooli esindaja), mis<br />

saadeti kõikidesse põhikoolidesse,<br />

kes õpetasid HEV-õpilasi, lisaks<br />

neisse tavapõhikoolidesse, millega<br />

meie koolil oli varasem hea kontakt.<br />

Plaaniga läks kaasa instruktsioon<br />

ja kutsekooli palve, et need<br />

õpilased, kes plaanivad Tartu kutsehariduskeskusse<br />

kandideerida,<br />

võtaksid juba dokumentide esitamise<br />

ajal kaasa täidetud plaani.<br />

Nüüd, kus plaane on juba kaks<br />

aastat kasutatud, saab öelda, et<br />

“Mõnigi „üllatusmuna”, kes<br />

on põhikoolist kolmedega läbi<br />

vingerdanud, võib õige toe korral<br />

olla võimeline palju enamaks.<br />

HEV-õppijad võivad osaleda kutseõppes kõrvuti „tavaliste” noortega, kuid<br />

siiski oma eelnevale hariduskäigule ja erivajadustele kohandatud õppekava<br />

alusel. Õppehetk Tartu kutsehariduskeskuses. Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

süsteem on hakanud vaikselt toimima.<br />

Näiteks Tartu Kroonuaia kool<br />

koostab oma õpilaste kohta väga<br />

põhjalikud ja kutsekooli töötajatele<br />

äärmiselt vajalikud plaanid, kusjuures<br />

suudab tagada ka õpilase ja<br />

lapsevanema ankeedi (kas või osalise)<br />

täitmise.<br />

Plaan on küll täis delikaatseid<br />

isikuandmeid, kuid selle kirjelduses<br />

on selgesõnaliselt välja toodud,<br />

et infoga puutuvad kokku<br />

vaid Tartu kutsehariduskeskuse<br />

tugikeskuse inimesed, kes jagavad<br />

seda infot vaid vajadusel. Ületulekuplaaniga<br />

saab tutvuda ka kursusejuhataja,<br />

kelle rühmas HEV-õpilane<br />

hakkab õppima. Aineõpetajad<br />

saavad õpilase eripäradest teada<br />

enne oma ainetsükli algust ja<br />

vaid sellisel määral, mis konkreetse<br />

aine juures on oluline.<br />

Siit on arusaadav, kui mõned<br />

aineõpetajad tunnevad, et teavad<br />

õpilase probleemidest liiga vähe.<br />

Kahjuks on ka meie koolis kogemusi,<br />

kus mõni aineõpetaja ei ole<br />

osanud talle usaldatud isiklikku<br />

infot eesmärgipäraselt kasutada,<br />

mistõttu on mõistetav, et edaspidi<br />

on tugikeskuse töötajad mõnedele<br />

õpetajatele info jagamisega<br />

ettevaatlikud. See kindlasti häirib<br />

pisut koostööd. Me loodame<br />

siiski, et ka õpetajaskonna võime<br />

mõista HEV-teemasid järjest suureneb.<br />

Ületulekuplaani koostamine<br />

ja selle tööshoidmine nõuab<br />

igatahes pidevat tööd ja panustamist,<br />

kuid enda kogemuse põhjal<br />

võin kinnitada, et kui see tööle<br />

hakkab, on tulemused head.<br />

Lisaraha võimalus<br />

2014. aasta kevadel hakkas kehtima<br />

uus kutseõppeasutuse HEVmäärus,<br />

mille järgi muutub HEVõpilase<br />

jaoks varasemaga võrreldes<br />

nii mõndagi. Kui varem sai<br />

põhikooli lihtsustatud õppekava<br />

alusel lõpetanud õpilane võimaluse<br />

kandideerida kutseõppes<br />

mis tahes erialale, siis uue määruse<br />

alusel ta enam üldharidusaineid<br />

(s.t keskkooliaineid) õppida ei saa,<br />

mistõttu on nende noorte jaoks<br />

kadunud võimalus omandada kutsekeskharidus<br />

– HEV-õpilane, kes<br />

on lõpetanud põhikooli LÕK-i<br />

alusel, saab õppida vaid kutset.<br />

Idee poolest ei tohiks see vähendada<br />

õpilase võimalusi valida<br />

endale huvitav ja sobiv eriala,<br />

kuid praktikas võib juhtuda, et<br />

kui HEV-õpilane liitub tavagrupiga,<br />

kuid ei osale üldharidusainetes,<br />

muutub koolipäev auklikuks,<br />

vahepealsed tema jaoks vabad<br />

tunnid tekitavad ärevust ja väsimust<br />

ning ka kohalkäimine võib<br />

seetõttu kannatada.<br />

Selleks, et HEV-õpilane sellises<br />

olukorras n-ö ära ei kaoks, on vaja<br />

koolis kindlat inimest, kes üritab<br />

tema jaoks luua võimalikult tiheda<br />

tunniplaani, arvestades seejuures<br />

ta hetkevõimeid. Koolid, kus<br />

on vähe tugipersonali või tugipersonali<br />

ülesanded on jagatud muid<br />

ülesandeid täitvate töötajate vahel,<br />

ei pruugi see juba ajapuuduse tõttu<br />

õnnestuda.<br />

Küll aga on asja hea pool see, et<br />

uus HEV-määrus loob ka koolile<br />

ühe uue võimaluse. Nimelt saab<br />

kutsekool moodustada HEV-juhtrühma<br />

ja õpilastele, kellel erivajadus<br />

ilmneb alles kutsekoolis, vajalikku<br />

tuge pakkuda. Selleks volitatud<br />

inimene (näiteks eripedagoog)<br />

saab vormistada õpilasele<br />

erivajaduse (HEV-i vormistamine<br />

annab lisaks 0,5 pearaha), et ta<br />

saaks kasutada näiteks tugiisikut,<br />

järeleaitamistunde jms. See on hea<br />

võimalus just nende õpilaste jaoks,<br />

keda mulle meeldib kutsuda üllatusmunadeks<br />

– näiteks tavakoolist<br />

kolmedega läbi vingerdanud noored,<br />

kellega töötades võib sageli<br />

selguda, et õige toega on nad võimelised<br />

palju enamaks.<br />

Tuleks ette mõelda<br />

Kuigi võib tunduda, et see oleks<br />

koolidele hea nõks lisaraha saada,<br />

näitavad statistilised andmed, et<br />

koolid ei ole hakanud märgatavalt<br />

rohkem HEV-i määrama. Põhjendamatult<br />

seda teha ei tohigi, aga<br />

õigel hetkel vajaliku noore jaoks<br />

on see kindlasti võimalus, mida<br />

tuleks kasutada.<br />

Minu kindel soovitus kutsekoolis<br />

õpinguid jätkata sooviva HEVõpilase<br />

vanemale või hooldajale<br />

on aga hakata asjaga varakult tegelema.<br />

Paljud kutsekoolid korraldavad<br />

märtsivaheajal avatud uste<br />

päevi, kus saab tutvuda erialadega<br />

ja arutada kooli tugisüsteemi töötajatega<br />

edasiõppimisvõimalusi.<br />

On arusaadav, et kõiki erialasid<br />

ei saa erivajadustega õpilased<br />

õppima minna, sest kutsekool<br />

koolitab uusi töötajaid kindlatele<br />

erialadele, mida on tööturul vaja<br />

ja mille normid on sätestanud erialaliidud.<br />

Kuid võimalusi siiski on<br />

ja neid ei tohiks kahe silma vahele<br />

jätta. On oluline, et kutsekool<br />

ja põhikool teeksid koostööd juba<br />

enne seda, kui HEV-õpilane kutsekooli<br />

õppima on asunud, sest siis<br />

on üleminek valutum ja kohanemine<br />

kergem.<br />

Ma ei väsi hea näitena toomast<br />

Marianne Kuzemtšenkot, kes<br />

alustas aastaid tagasi oma pojaga<br />

juba veebruarikuus kutsekooli<br />

karjäärinõustaja külastamist,<br />

erialade ja majaga tutvumist jne.<br />

Tegu on tõelise edulooga: HEVõpilane<br />

on nüüdseks lõpetanud<br />

kõrge konkursi ja veel kõrgemate<br />

nõudmistega eriala ning saab oma<br />

eluga edasi minna.<br />

Liine Maasikas<br />

Tartu kutsehariduskeskuse karjäärinõustaja<br />

(lapsehoolduspuhkusel)<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Toetavad teenused on kogukonnas elamine, toetatud töö ja elamine. Oktoober 2015

8 Elu lugu<br />

9<br />

Heiko Kruusi<br />

Valitsuse määrus<br />

saadab tegusa<br />

inimese kodunurka<br />

Mustvee mees Enn Bauman (63) on rohkem kui<br />

kolmandiku elust elanud jalutuna ja sõrmedeta<br />

kätega. Sellele vaatamata on ta veel pensionieaski<br />

tegutsemistahet täis. Nüüd sunnib aga<br />

valitsuse uus määrus mehe koju kotile.<br />

Oktoober 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Kolmandiku erihoolekandeteenuse tasust maksavad kliendid ise.<br />

Oktoober 2015

10<br />

Elu lugu<br />

11<br />

Ennul on kodumaja trepi kõrval<br />

isetegevuslik töökoda,<br />

kus ta kasutuskõlbmatuid<br />

kodumasinaid laiali lammutab.<br />

Kõik väärtusliku – väärismetallid,<br />

mutrid-kruvid jne – nopib meistrimees<br />

rikki läinud telerist või külmikust<br />

välja ja saadab uuskasutusse.<br />

Ülejäänu sordib nõuete järgi<br />

ära ja toimetab prügimäele.<br />

Koduõuel liikumiseks kasutab<br />

Enn elektriratastooli, aga tõelise<br />

liikumisvabaduse ja iseseisvuse<br />

ning ühes sellega enam-vähemgi<br />

täisväärtusliku elu annab mehele<br />

käsitsijuhtimiseks kohandatud<br />

väikebuss. Ka ratastool mahub<br />

bussi ja nii võib Enn kõik oma<br />

asjaajamised, poeskäigud, arstide<br />

juures ja sõpradel külas käimised<br />

kõrvalabi palumata ära teha.<br />

Vähemasti on see siiani nii olnud.<br />

Mis edasi saab, seda Enn ei tea.<br />

Järgmise aasta mais peab ta uuendama<br />

sõidukijuhi tervisetõendit,<br />

juulis saab läbi ta juhiloa kehtivusaeg.<br />

Vahepeal kehtima hakanud<br />

uue korra järgi aga ei ole enam<br />

lubatud mootorsõidukit juhtida<br />

inimesel, kes tarvitab metadooni.<br />

Enn on kasutanud valuraviks<br />

morfiini ja hiljem, juba alates<br />

1992. aastast, kui tal gangreeni<br />

tõttu üks jalg altpoolt põlve<br />

amputeeriti, metadooni. Enn<br />

oli metadooni peale üle minemise<br />

ajal neljakümnene. Kõik need<br />

aastad on ta ka ainsagi probleemita<br />

autot, hiljem invakohandustega<br />

väikebussi juhtinud. „Aga nüüd<br />

on nõue selline, et kui tahan jätkuvasti<br />

roolis olla, siis pean loobuma<br />

valuravist. Või siis, kui otsustan<br />

ravi jätkata, jään ilma liikumisvabadusest.<br />

Kumbki variant ei ole<br />

minu jaoks elamis- ega inimväärne,”<br />

ütleb Enn murelikult.<br />

Jalga pole enam<br />

Tervis hakkas Ennule muret<br />

tekitama juba noorena. Esimene<br />

häiriv sümptom oli jalgade külmetamine.<br />

„Käisin närviarstide juures,<br />

veresoonearstide vastuvõttudel.<br />

Leiti, et veri ei liigu jalgades<br />

nagu vaja ja sellest ka see puhuti<br />

valuni ulatuv külmatunne. Olin<br />

mõni aasta alla kolmekümne, kui<br />

esimest korda opilauale läksin.<br />

Pärast paari veresoonelõikust sain<br />

jalad korda. Elasin tavalist elu, käisin<br />

tööl. Kaksteist aastat pidasid<br />

„remonditud” veresooned suurema<br />

mureta vastu. Aga siis tulid<br />

vanad hädad tagasi. Uue ja hullema<br />

hooga. Valud ei andnud enam<br />

ööl ega päeval asu. Läksin aga jälle<br />

opile, sest öeldi, et osa sooni tuleb<br />

välja vahetada. Kui üles ärkasin, oli<br />

üks jalg altpoolt põlve maha võetud,”<br />

meenutab Enn oma katsumuste<br />

algust.<br />

„Ei mäletagi enam,” jätkab ta,<br />

„kas jala kaotus oli mulle šokk või<br />

mida ma üldse mõtlesin ja tundsin<br />

tol hetkel, kui nägin, et üht jalga<br />

enam pole. Pigem ma siiski lihtsalt<br />

leppisin selle kui paratamatusega.<br />

Tohtrid näitasid mulle pilte, kus<br />

oli näha, et süstitud kontrastaine<br />

polnud verega kübekestki edasi<br />

liikunud. Järelikult olid need sooned<br />

täiesti umbes ja mul oli juba<br />

välja kujunenud gangreen. Mulle<br />

seletati asi ära: kui jalg alles jätta,<br />

siis läheb haigus edasi. Kahjuks ei<br />

päästnud mind ka see amputatsioon<br />

ning nelja kuu pärast võeti<br />

teine jalg maha.”<br />

Jupp jupi haaval<br />

Järgnevad kuus aastat elas Enn<br />

otsekui õudussarjas. Gangreen ei<br />

tahtnud peatuda. Jupikaupa lõigati<br />

Tartu haiglas jalgu lühemaks<br />

ja lühemaks, kuni mees palus viimaks<br />

ise arste mõlemad jalad<br />

lõpuni otsast võtta. Et saagu siis<br />

mis saab. Nii lõpuks läkski. Kuigi<br />

ka see ei pannud gangreenile piiri.<br />

Ühel päeval märkas Enn nimetissõrmel<br />

musta täpikest, mis järjest<br />

valusamaks muutus. Kuna see<br />

oli just see sõrm, millest tavaliselt<br />

vereproovi võeti, siis arvas Enn<br />

esialgu, et ehk on sõrm sagedastest<br />

torkimistest lihtsalt traumeeritud.<br />

Tohtrite hinnang oli aga karmim:<br />

gangreen on käte kallale jõudnud.<br />

Musta täpiga valutav sõrm lõigati<br />

lüli võrra lühemaks. Siis veel ühe<br />

lüli võrra. Ja siis veel...<br />

Enn räägib, et järjestikused sõrmede<br />

amputatsioonid olid hirmutavad.<br />

Hästi, jalgadeta inimest<br />

aitab ratastool, aga kui käed ka<br />

näiteks õlgadeni maha tuleb võtta?<br />

Missugune näeb välja täiesti jäsemeteta<br />

inimese elu?<br />

Tol ajal arutles ta arstidega avameelselt<br />

ka selle üle, kas jalgade<br />

iga hinna eest säästvamad amputatsioonid<br />

olid ikka õigustatud.<br />

Võib-olla pidanuks esimesed lõikused<br />

olema radikaalsemad? Äkki<br />

saanuks siis gangreeni pidama ja<br />

vähemalt käed jäänuks haigusest<br />

puutumata.<br />

„Mäletan üht jutuajamist. Küsimus<br />

oli selles, kas võtta viimased<br />

kolm sõrme kohe maha või jätta<br />

ühe käe pöial ja nimetissõrm veel<br />

Loodus on andnud inimesele suure kohanemisvõime. Kõige aluseks on aga<br />

usk tulevikku. Selleta võib kaduda elu mõte. Heiko Kruusi<br />

alles. Tohter veenis mind ikka, et<br />

riskime: jätame pöidla ja nimetissõrme<br />

alles. Sest kui inimesel on<br />

need kakski sõrme olemas, saab<br />

ta vähemalt endal ise nööpe kinni<br />

panna. Ei tea, mis oleks olnud<br />

õigem, ega aega tagasi pöörata<br />

ei saa, et teist varianti läbi proovida.<br />

Oma viimastest sõrmedest<br />

jäin pisut hiljem ikkagi ilma. Nüüd<br />

on mul nii paremal kui ka vasakul<br />

käel sõrmedest alles vaid jupikesed.<br />

Mõni on peaaegu sõrmelüli<br />

pikkune, mõni vaid sentimeetrine.<br />

Aga igatahes sai sellega gangreenil<br />

minust isu täis, rohkem pole ta<br />

mind kimbutama tulnud. Viimasest<br />

lõikusest on 17 aastat.”<br />

Nüüd ratastele<br />

Enne haigeks jäämist teenis Enn<br />

leiba elektrikuna ja autojuhina.<br />

Pikki aastaid oli ta ametis omaaegses<br />

rahvakunstiettevõttes Kodu.<br />

Tagantjärele on ta mõelnud, et<br />

äkki sai tervise käestminek alguse<br />

sagedastest kokkupuudetest mürgiste<br />

kemikaalidega.<br />

„Tööl peitsisin Pinotexiga kaste,<br />

see on ju jube mürk! Kui garaažis<br />

autot remontisime, ega meil<br />

siis kätepesu võimalust seal polnud.<br />

Pistsime käed bensiininõusse<br />

ja nii see „pesu” käis. Kodus oli<br />

meil suur kasvuhoone, varasuviti,<br />

kui ööd veel jahedad olid, käisin<br />

seal ikka leeklambiga ringi, et taimi<br />

halla eest kaitsta. Sooja hoidmiseks<br />

oli kasvuhoone uks kõvasti<br />

kinni, nii et kõik need mürgised<br />

aurud, mis sealt leeklambist<br />

tulid, hingasin endale sisse. Kes<br />

teab, võib-olla vallandasid mürgid<br />

gangreeni, aga ehk oli põhjus<br />

“Kõige<br />

tähtsam on leida<br />

invaliidistunud<br />

inimesele<br />

võimalikult rutem<br />

sobiv abivahend.<br />

See aitab tagasi<br />

elule.<br />

ka muus,” mõtiskleb Enn, ise seejuures<br />

käega rehmates. Sest ega<br />

tagantjärele tarkus nagunii asjade<br />

seisu muuda. Ning ükskõik, mis<br />

inimesega ka ei juhtuks, alati on<br />

kõige tähtsam küsimus hoopis see,<br />

mis edasi saab.<br />

Tervena oli Enn toimekas inimene.<br />

Renoveeris Mustvee linna serva<br />

ostetud vana eramu oma kätega<br />

perele mugavaks koduks, ehitas<br />

välja kõrvalhooned. „Ega Vene<br />

ajal muud moodi elatudki,” kõneleb<br />

ta, „ikka tuli remondid ja ehitustööd<br />

endal ära teha. Tulid töölt<br />

koju, sõid kõhu täis ja hakkasid aga<br />

koduse tööpäevaga pihta. Lisaks<br />

tuli aiamaad harida, poes polnud<br />

ju suurt midagi saada. Aga noorena<br />

on energiat küllaga ja ega<br />

siis töötegemise kõrvalt sõpradega<br />

kalalkäigudki ära jäänud. Kõike<br />

jõudis ja kõik sai tehtud ka!”<br />

Ka jalutuks jäänuna pidas Enn<br />

kõige tähtsamaks võimalikult kiiresti<br />

voodist välja pääseda. Kohe<br />

kui amputeerimiste järel pika<br />

lebamise tõttu tekkinud lamatised<br />

paranema hakkasid, kas või toas<br />

veidi liikuda.<br />

Ennu sõnul on kõige tähtsam leida<br />

invaliidistunud inimesele võimalikult<br />

ruttu sobiv abivahend.<br />

See aitab eluga edasi minna. Oma<br />

esimese liikumiseks mõeldud abivahendi<br />

leidis Enn endale ise – selleks<br />

sai väike pingike, millega ta<br />

tegelikult senimaani majas sees<br />

ringi liigub.<br />

Elektriratastool võimaldas juba<br />

liikumist aia piires ja isegi muru<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Erihoolekandeteenustele kvalifitseerub Eestis 18 000 inimest.<br />

Oktoober 2015

12<br />

Elu lugu<br />

13<br />

peal. Enn räägib, et on proovinud<br />

ka jalaproteese, aga kaks täisproteesi<br />

all ... need pigem segavad,<br />

kui aitavad. „Kogu aur läks nende<br />

„tassimise” peale, samas kui sätin<br />

tagumise otsa oma pingikese peale,<br />

saan palju rutem edasi liigutud<br />

ja asjad aetud,” selgitab ta põhjust,<br />

miks ta kunstjalgade kasutamisest<br />

on loobunud.<br />

Ise enda peremees<br />

Kui Enn 1998. aastal, pärast viimaseid<br />

amputatsioone, sai endale<br />

käsitsijuhtimisega auto, oli ta enda<br />

sõnul juba „omadega mäel”. Nüüdsest<br />

sai mees kõik tarvilikud käigud<br />

sotsiaalosakonda, panka, arsti<br />

juurde, sugulastele külla või niisamagi<br />

linna teise otsa vanu sõpru<br />

vaatama teisi tülitamata ära teha.<br />

„Noh ja autos on ikka katus pea<br />

kohal, raadio sees,” ütleb Enn naeratades,<br />

„see on ju ka tähtis, kui on<br />

vaba voli lihtsalt koduväravast välja<br />

sõita, ükskõik kuhu siis – sihipäraselt<br />

või sihitult. Sõidad näiteks<br />

kuhugi järveäärsele teeotsale, vaatad<br />

loodust, kuulad raadiot ja lihtsalt<br />

oled natuke omaette kodust<br />

eemal. See kosutab vaimu ja enesetunnet.<br />

Elvas invaspordipäevadel<br />

olen saanud käia ka tänu sellele,<br />

et mul on sõiduvahend.”<br />

Enn räägib, et kui ta mõned aastad<br />

hiljem poegade toetusel juba<br />

invakohandustega väikebussi<br />

omanikuks sai, oli tal mõttes isegi<br />

teistele invatranspordi teenust<br />

pakkuma hakata. Paraku on väikelinnas<br />

nõudlus selle järele väga<br />

väike ja mõned harvad tõbise üleaedse<br />

polikliinikusse sõidutamised<br />

ei kipu töötegemise mõõtu<br />

“Näiteks<br />

Soomes ja mõnel<br />

pool mujal ei peeta<br />

metadoonravi<br />

juhtimisõigust<br />

takistavaks<br />

asjaoluks.<br />

Enn ütleb, et abikaasa kõrval on minibuss ta suurim „päästja”. See annab<br />

talle liikumisvabaduse, mis omakorda annab iseseisvuse. Autosse ei saaks<br />

ta kuidagi, aga bussis on ruumi ka jalgadeta liikuda. Heiko Kruusi<br />

välja andma. Aga abiks käib Enn<br />

hädasolijaile hea meelega. Omast<br />

käest ju teada, kui oluline on kas<br />

või pisikegi abi siis, kui haigus on<br />

kallal.<br />

„Seda n-ö lammutustöökodagi<br />

pean ikka rohkem sellepärast, et<br />

midagi kasulikku ära teha. Inimesed<br />

annavad hea meelega oma rikkis<br />

pesumasina või triikraua mulle<br />

lammutada. Kui nad selle tervena<br />

prügilasse viiksid, tuleks neil selle<br />

eest veel peale maksta. Ja kuidas<br />

üks muldvana mutike oma otsad<br />

andnud külmikuga sinna prügila<br />

väravasse jõuakski?! Aga mina<br />

lähen bussiga kolale järele, sõber<br />

tuleb kaasa, aitab peale ja pärast<br />

maha tõsta ja asi saab aetud,” räägib<br />

Enn.<br />

Väikse „kopika” on ta vaske või<br />

rauda metallikokkuostu viies aegajalt<br />

oma lammutustööde pealt ka<br />

teeninud. Aga olulisem on mehele<br />

siiski see, et teda ootab hommikul<br />

ärganuna tööjärg ees. See annab<br />

päevale mõtte, lihtsalt hommikut<br />

õhtusse lükates kaob elust ju mõte<br />

väga kergelt ära, leiab Enn. Ja mõttetu<br />

elu ajab inimese tigedaks.<br />

See tigedus omakorda langeb<br />

aga paratamatult lähedaste peale.<br />

„Invaliidi pereliikmed on niigi<br />

kannatada saanud. Abikaasa Lea<br />

närvid kulusid nende kuue aastaga,<br />

kui mina ühelt amputatsioonilt<br />

teisele kulgesin, ikka täiega läbi.<br />

Võib-olla oli minul vaimses mõttes<br />

seda aega isegi kergem üle elada<br />

kui temal. Mina olin asja sees,<br />

aga tema pidi oma hirmudega seda<br />

kõike kõrvalt vaadates ja oma sisimas<br />

hakkama saama. Ja sestpeale,<br />

kui ma jalutu ja sõrmituna koju<br />

tagasi olin tulnud, langes suur hulk<br />

meestetöid paratamatult tema<br />

õlule. Olen tänulik, et mul on nii<br />

toetav ja hooliv pere, aga Lea on<br />

kahjuks juba päris hulk aastaid ka<br />

ise puudega inimene,” lausub Enn.<br />

“Ükskõik, mis<br />

inimesega ka ei<br />

juhtuks, alati on<br />

kõige tähtsam<br />

küsimus hoopis see,<br />

mis edasi saab.<br />

Buss või valu<br />

Aga Enn Bauman pole kurtja<br />

tüüpi inimene. Ta on oma füüsiliste<br />

piirangutega kohanenud<br />

ning elab võimaluste piires tegusat<br />

ja sisukat elu. Muudatus sõidukijuhi<br />

tervisenõuetes teeb talle<br />

aga kõvasti peavalu, sest see võib<br />

ta senise elu täiesti pea peale pöörata.<br />

„Läksin suvel Tartusse valuarsti<br />

juurde retsepti pikendama ja sain<br />

nagu puuga pähe. Arst ütles, et<br />

kui tahan edasi roolis olla, siis ta<br />

mulle enam metadooni välja kirjutada<br />

ei saa. Pool aastat enne tervisetõendi<br />

või juhiloa vahetust ei<br />

tohi ma enam oma senist valuravimit<br />

tarvitada, järelikult pean juba<br />

detsembrist metadooni ära jätma.<br />

Selleks, et mais tervisetõendit<br />

pikendama minnes nõuetele vastavalt<br />

„puhas” olla,” nendib Enn<br />

nõutult.<br />

„Kusjuures,” jätkab ta muiates,<br />

„praegu ma võtan kaks korda päevas<br />

metadooni ja sõidan täieõigusliku<br />

juhiloa omanikuna ringi. Olen<br />

seda ravimit võtnud juba aastaid<br />

ja ka praegu keegi seda mulle<br />

pahaks ei pane. Ma ei ole ohuallikas<br />

maanteel, kes tuleks viivitamatult<br />

roolist kõrvaldada. Aga<br />

sellesama metadooni tarvitamise<br />

tõttu valitsuse määrus minu tervisetõendit<br />

ega juhiluba pikendada<br />

enam ei luba. Kus siin loogika<br />

on?” küsib ta. „Ja ütleme näiteks,<br />

et juhtimisõiguse säilitamiseks ma<br />

loobun metadoonist. Võtan näiteks<br />

mõnd teist valuvaigistit, mis<br />

kahtlemata ei toimi nii hästi nagu<br />

metadoon. Olen ma pidevates hulludes<br />

valudes vaevlevana siis juhtimiskõlbulik<br />

ega ohusta liiklust?”<br />

Kas narkomaanide<br />

tõttu?<br />

Ennu sõnul kuulis ta valuarsti<br />

käest, et näiteks Soomes ja mõnel<br />

pool mujal ei peeta metadoonravi<br />

juhtimisõigust takistavaks asjaoluks.<br />

Eestis aga on metadoonitarvitajad<br />

nüüd äkitselt arvatud<br />

nende hulka, kelle juhtimisõigust<br />

enam ei pikendata.<br />

„Võib-olla on see sellepärast, et<br />

metadooni kasutatakse narkomaanide<br />

asendusravis,” pakub Enn.<br />

„Ehk on see määrus pandud sellisena<br />

kirja just neile mõeldes? Aga<br />

mina ei ole ju narkomaan, ma olen<br />

ju hoopis teistsugune „juhtum”,<br />

mina hoian metadooniga oma valu<br />

kontrolli all.”<br />

Valud, mida üks hulgiamputatsioonidega<br />

inimene ravimi ärajätmise<br />

järel tunneb, on Ennu sõnul<br />

sellised, mida terve inimene ilmselt<br />

ettegi ei oska kujutada. Need<br />

on mõistust halvavad luuvalud,<br />

mis kisuvad ühekorraga sirgu<br />

ja kössi. Seda pole võimalik välja<br />

kannatada, ükskõik kui väga ka<br />

ei üritaks. Paar korda on Enn sellist<br />

valu tundnud. Näiteks ükskord<br />

siis, kui kodust pikemalt ära sõitnuna<br />

oli tablett kogemata maha<br />

ununenud.<br />

„Oktoobri alguses käisin uuesti<br />

valuarsti juures. Uurisin tema<br />

käest võimalusi mõne teise, nõrge-<br />

Maanteeamet<br />

selgitab<br />

Kõnealust probleemi käsitletakse<br />

vabariigi valitsuse määruses nr<br />

80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki<br />

juhtimisõiguse taotleja<br />

ning trammijuhi ja trammi<br />

juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli<br />

tingimused ja kord ning<br />

tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised<br />

vastunäidustused, mille<br />

korral mootorsõiduki ja trammi<br />

juhtimine ei ole lubatud”.<br />

Selle § 4 lg 1 all on loetletud<br />

haigused ja seisundid, millega<br />

kaasneb absoluutne meditsiiniline<br />

vastunäidustus mootorsõiduki<br />

juhtimiseks. Punkt 5 ütleb,<br />

et selliseks vastunäidustuseks<br />

on ka psühhotroopsete ainete<br />

või juhtimisvõimet vähendavate<br />

ravimite tarvitamine.<br />

Seda, kas ravim on psühhotroopne<br />

või mitte, on kõige lihtsam<br />

kontrollida ravimiameti<br />

koodikeskusest aadressil koodikeskus.ravimiamet.ee.<br />

Ravimi<br />

detailinfo on toodud lahtris<br />

„Toimeaine kuuluvus”. Seda, kas<br />

ravim vähendab juhtimisvõimet,<br />

saab kontrollida ravimiomaduste<br />

kokkuvõttest (SPC), mille leiab<br />

konkreetse ravimi juurest. SPC<br />

punkt 4.7 räägib ravimi mõjust<br />

autojuhtimisele.<br />

Metadoon on küll narkootiline,<br />

mitte psühhotroopne aine,<br />

aga kuna see vähendab kasutaja<br />

juhtimisvõimet, siis tundub,<br />

et mootorsõiduki juhtimise<br />

meditsiinilise vastunäidustuse<br />

määramine on põhjendatud.<br />

Juht peab enda ja teiste liiklejate<br />

ohutusse suhtuma vastutustundlikult.<br />

Ta peab ise tegema<br />

edasised valikud – kas sõidukijuhtimine<br />

ja nõrgema toimega<br />

ravim või tugevatoimelisem<br />

ravim, mis välistab enda ja teiste<br />

elu ohtuseadmise liikluses.<br />

Alo Kirsimäe<br />

maanteeameti liiklusohutuse<br />

strateegialoome juht<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Erihoolekandeteenuste järjekorras on pisut üle 1000 inimese. Oktoober 2015

14<br />

Elu lugu<br />

15<br />

Ravimiamet<br />

selgitab<br />

Kas ravim mõjutab inimese võimet<br />

autot juhtida või mitte, on<br />

kirjas iga ravimiga kaasas olevas<br />

pakendi infolehes (punkt 2<br />

„Mida on vaja teada enne ravimi<br />

võtmist” all). Kui ravimi pakendit<br />

ei ole käepärast, siis leiab<br />

pakendi infolehe ka ravimiameti<br />

kodulehelt (www.ravimiamet.<br />

ee) ravimiregistrist. Selleks on<br />

tarvis teada ravimi või toimeaine<br />

nime, see siis otsingusse sisestada<br />

ja tulemuste lehel vajutada<br />

õige preparaadi juures „PIL”.<br />

Samuti võib nõu küsida oma arstilt,<br />

apteekrilt või helistada ravimiametisse.<br />

Otsest nimekirja<br />

nendest ravimitest, mis autojuhtimise<br />

võimet mõjutavad, ei ole.<br />

Vabariigi valitsuse määruse<br />

nr 80 järgi on ravimitega seoses<br />

sõidukijuhtimine keelatud<br />

kahel juhul:<br />

- psühhotroopsete ravimite<br />

tarvitamise korral,<br />

- autojuhtimist tugevalt mõjutavate<br />

ravimite tarvitamise korral.<br />

Seda, kas ravim on psühhotroopne,<br />

pakendi infolehel kirjas<br />

ei olegi, aga kõikidel psühhotroopsetel<br />

ravimitel on siiski<br />

infolehel hoiatus, et need<br />

mõjutavad auto juhtimise võimet.<br />

Seega võib julgelt tugineda<br />

pakendi infolehel olevale infole.<br />

Kui inimene siiski soovib teada,<br />

kas tema tarvitatav ravim<br />

on psühhotroopne, võib ta seda<br />

samuti küsida arstilt, apteekrilt<br />

või ravimiametist.<br />

Eelnevas loos kirjeldatud patsiendi<br />

juhtumi juures ei saa kuidagi<br />

heaks kiita olukorda, et<br />

autojuhtimist tugevalt mõjutava<br />

ravimi mõju all olev inimene<br />

sooviks osaleda igapäevaselt liikluses<br />

sõidukijuhina. Seega tuleks<br />

tal ikkagi koostöös arstiga leida<br />

sobivam ravim, kui on soov<br />

autot juhtida. Enda ja kaasliiklejate<br />

elu ohtu seada pole ju õige.<br />

Ott Laius<br />

ravimiohutuse osakonna juhataja<br />

Enn on panustanud iseseisvasse toimetulekusse. Tema naine on nüüdseks ka<br />

invaliid. Kas edaspidi saaksid nad sõltuda kohaliku omavalitsuse hoolest?<br />

ma valuvaigistiga, näiteks tramadooliga<br />

valu ravida. Ise olen nõrgemate<br />

valuravimite suhtes kogu aeg<br />

skeptiline olnud, sest kõik senised<br />

katsed näiteks metadooni mõne<br />

teise ravimiga kombineerida pole<br />

mul välja kukkunud. Arst kinnitas<br />

mu kahtlusi. Ta ütles, et pigem<br />

tuleb minu seisus inimesel tulevikus<br />

doose suurendada. Tugevamalt<br />

valuvaigistilt nõrgemale üleminek<br />

kindlasti ei toimi,” räägib Enn.<br />

Ta leiab, et juhtimisõiguse üle<br />

otsustamisel peaks siiski jääma<br />

võimalus teha individuaalseid<br />

otsuseid. Kui vaja, võib ta komisjoni<br />

ees testsõitu teha või muul moel<br />

oma ravimiga harjunud organismi<br />

sõidusuutlikkust tõestada. 17<br />

aastat on ta morfiini ja metadooni<br />

tarvitajana äpardusteta rooli<br />

keeranud. Miks peab ta siis nüüd<br />

äkki eluliselt vajaliku ravi jätkamise<br />

nimel loobuma oma liikumisvabadusest<br />

ja normaalsest elust?<br />

Anne Lill<br />

“Aga mina<br />

ei ole ju<br />

narkomaan,<br />

ma olen<br />

ju hoopis<br />

teistsugune<br />

„juhtum”.<br />

Seadust tuleb täita,<br />

kuid elukvaliteet<br />

kannatab<br />

Nii nagu Enn Baumaniga<br />

võib aga juhtuda ka kellegi<br />

teisega. Veel hullem on<br />

olukord siis, kui inimene<br />

seda ettegi aimata ei oska.<br />

Läheb juhiluba uuendama<br />

ja selgubki tõde – enam<br />

rooli taha istuda ei tohi.<br />

Puutepunktidele on viimasel aastal<br />

sarnase loo jutustanud mitu inimest.<br />

Uurisime maanteeametist ja ravimiametist,<br />

kas ravimeid tarvitavatel sõidukijuhtidel<br />

on võimalik kuskilt leida<br />

nimekirja arstirohtudest, mille tarvitamise<br />

korral nende juhiluba ega tervisetõendit<br />

enam ei pikendata.<br />

Selgus, et sellist nimekirja, kus<br />

kõik autojuhtimist välistavad arstimid<br />

kirjas oleks, ei eksisteerigi. Taolist<br />

registrit oleks ka keeruline koostada,<br />

sest ravimiturg muutub pidevalt.<br />

Küll aga saab ravimi nime ja toimeainet<br />

teades ravimiameti kodulehel<br />

asuvast ravimiregistrist (või ka<br />

koodikeskusest) täpset infot, kas ühe<br />

või teise konkreetse ravimi tarvitajal<br />

on lubatud autot juhtida või mitte.<br />

Samuti on see info olemas igas ravimikarbis<br />

– infolehel, mis tasuks hoolega<br />

läbi lugeda.<br />

Ootamatuste ärahoidmiseks võiksid<br />

sõidukijuhid juba siis, kui arst<br />

ravimit määrab, tema käest küsida,<br />

ega selle ravimi tarvitamine ei takista<br />

auto juhtimist. Kõik patsiendile välja<br />

kirjutatavad ravimid on ju e-tervise<br />

süsteemis näha ning seda infot arvestades<br />

arstitõendeid ja juhiloa pikendusi<br />

väljastataksegi.<br />

Enn Baumani juhtumit analüüsides<br />

leidsid nii maanteeameti kui ka ravimiameti<br />

spetsialistid, et metadooni<br />

tarvitav inimene ei tohiks liiklusohutust<br />

silmas pidades mitte mingil tingimusel<br />

rooli taha istuda. Ja et metadooni<br />

toimet arvestades on selline<br />

nõue igati põhjendatud. Et mees on<br />

ravimi mõju all pea kakskümmend<br />

aastat maanteedel liikunud, olevat<br />

isegi kole mõelda. Samas – elaks Enn<br />

Soomes, ei keelaks tal keegi juhiluba<br />

omada.<br />

Head lahendust polegi<br />

Muidugi on turvalisus tähtis ja arusaadavalt<br />

tuleb seadusi täita. Praeguse<br />

seaduse järgi on Ennu ainus võimalus<br />

autojuhtimist jätkata pöörduda<br />

valuarsti poole ja püüda siiski<br />

leida mõni teine ravim või ravimite<br />

kombinatsioon, mis aitaks valusid<br />

ohjeldada, kuid ei tooks kaasa juhtimispiiranguid.<br />

Nii saab Eesti maanteeliiklus Ennu<br />

võrra turvalisemaks. Kuid võib-olla<br />

sõidab kuskil Eestimaa nurgas ka<br />

mõni teine metadooni tarvitav inimene,<br />

kellel on senise juhiloa vahetuseni<br />

jäänud näiteks kolm või neli aastat. Ja<br />

temagi jõuab tõeni, et ei tohi tegelikult<br />

autot juhtida, alles siis, kui läheb<br />

uut juhiluba vormistama. Kui metadoon<br />

on autojuhtidele lubamatu, kas<br />

poleks siis õigem kõik metadooni tarvitajad<br />

päevapealt „rajalt maha” võtta<br />

– seda peaks ju e-Eesti infosüsteemid<br />

võimaldama?<br />

Ning kes hindaks Ennu ohtlikkust<br />

liikluses sel juhul, kui mees mõne<br />

poolikult mõjuva valuravimi tarvitajana<br />

valudega roolis istuks, sest asjad<br />

tahavad ju siiski ka jalutul invaliidil<br />

ajada? Ükski vägi ei sunni ju praegu<br />

Eestis omavalitsust Ennule piisavas<br />

koguses invatransporti tagama,<br />

et mees ühiskonnaelus osaleda saaks.<br />

Kuigi jah – ka seda tegelikult seadus<br />

ju kohustab.<br />

Enn ise ütleb, et tema organism on<br />

metadooni pikaajalise tarvitamisega<br />

juba sedavõrd kohanenud, et tema<br />

end liiklusohuks ei pea. Ka Ennu arst<br />

on seda meelt, et iga inimese juhtumile<br />

tuleks läheneda individuaalselt.<br />

Kahtlemata on tegemist keerulise<br />

küsimusega.<br />

Puutepunktide toimetus<br />

Oktoober 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Eesti saab erihoolekande arendamiseks 56 miljonit eurot toetust.<br />

Oktoober 2015

16 Töövõimereform<br />

17<br />

Töövõimereform,<br />

mida alustati<br />

teisest otsast<br />

Kui Eestis alles<br />

loodetakse, et tuleval<br />

aastal käivituv töövõimereform<br />

õnnestub,<br />

siis Portugalis on<br />

erivajadustega inimeste<br />

ühiskonnaellu<br />

kaasatõmbamise ja<br />

tööhõivega tegeletud<br />

juba aastaid. See on ka<br />

vilja kandnud, kuid<br />

alustati hoopis teisest<br />

otsast.<br />

Järgnevalt kirjeldame vaid ühte<br />

näidet tööst erivajadustega inimeste<br />

heaks, mida tehakse Kesk-<br />

Portugalis ligikaudu 20 000 elanikuga<br />

piirkonnas (umbes nagu<br />

üks meie maakond). Selle kõige<br />

nähtavam keskpunkt on Quinta<br />

da Paiva looduspark, mis asub<br />

Paide-suuruse linnakese Miranda<br />

do Corvo läheduses kauni Lousã<br />

mäeaheliku jalamil.<br />

Omaaegse talufarmi maadele<br />

on rajatud looduspark, kus keskendutakse<br />

kohalike loomade<br />

ja taimede tutvustamisele. Park<br />

on avatud aasta läbi puhkepäevadeta.<br />

Algul võibki jääda mulje,<br />

et tegemist on tavalise looma- ja<br />

taimeaiaga: peahoones on piletilett,<br />

infostend, väike kohvik, edasi<br />

sammudes jõuab jalutusradadele,<br />

kus aedikute vahel liiguvad külastajad,<br />

eeskätt lastega pered, aga ka<br />

abielupaarid, noortegrupid jne.<br />

Kohe selgub, et midagi on siin<br />

aga hoopis teisiti – pea igal sammul<br />

võib näha askeldamas puuetega<br />

inimesi. Nad toimetavad haljastustöödel,<br />

loomade juures ja<br />

tegutsevad kohvikus. Parki edasi<br />

uurides selgub, et siin on ka väike<br />

etnograafiamuuseum, rosaarium,<br />

õppeaed, vigastatud metsloomade<br />

turvakodu, veel mitu söögikohta,<br />

mänguplatsid, spordiväljakud,<br />

väliujula, hobusetall, raamatukogu<br />

jne.<br />

Puuetega inimesed kõikjal<br />

Etnograafiamuuseum koosneb<br />

restaureeritud endisaegsetest<br />

talu- ja tootmishoonetest. Ja jälle<br />

– iga maja uksel tervitab sisseastujat<br />

pisut „teistmoodi” inimene.<br />

Nüüd sõltub juba külastajast, kui<br />

pikaks vestlus giidiga kujuneb. Ka<br />

infotahvlid on kahes keeles muidugi<br />

olemas. Kuid igatahes järgneb<br />

külalisele väljudes siiras tänu<br />

läbiastumise eest.<br />

Õppeaias ja ka mäenõlvadel, kus<br />

laiuvad metsloomade eksponeerimise<br />

alad, tegutseb kõrvuti tervetega<br />

samuti hulk nähtava puudega<br />

töötajaid. Farmiloomade aedikute<br />

juures aitavad aga ratastoolis liitpuudega<br />

noored koos oma juhendajaga<br />

loomi sööta. Puuetega inimesed<br />

askeldavad ka pargi teises otsas<br />

asuvas hobusetallis – osa tegeleb<br />

loomadega, teistel on käsil hobuteraapia<br />

tund. Samas ronivad hobuste<br />

selga tavalised pargikülastajad.<br />

Ent sellega pole üllatused veel<br />

lõppenud. Mitmetunnise pargikülastuse<br />

järel territooriumilt väljudes<br />

satub külastaja meistrite hoovi,<br />

kus asuvad töökojad (kingsepp,<br />

arvutiparandajad jt) ja käsitööstuudiod<br />

(kangakudumine, savitöö,<br />

korvipunumine jt). Selgub, et<br />

siin õpivad ametit, läbivad praktikat<br />

või lihvivad tööoskusi igas<br />

vanuses puuetega inimesed. Siit<br />

leiab ka poe, kus müüakse nende<br />

näputööd ja võetakse vastu tellimusi.<br />

Müügil on ka mesi, majaveinid<br />

ja hoidiseid – kõik kohalikust<br />

toorainest ja põhiliselt puuetega<br />

inimeste toodang.<br />

Meistrite hoovi parklas seisavad<br />

pargi logodega invasõitudeks<br />

kohandatud väikebussid. Aeg-ajalt<br />

mõni bussitäis puuetega tegutsejaid<br />

lahkub, teised jälle saabuvad.<br />

Ka peamaja juures olev tavaliste<br />

külastajate jaoks mõeldud parkla<br />

on autodest ja bussidest pungil.<br />

Pargiga seotud pisut üle 200 töötajast<br />

on ligi 80 puudega. Pargi<br />

poliitika ongi rakendada nii palju<br />

kui võimalik erivajadustega inimesi.<br />

Nende hulgas leidub lihtsate abitööde<br />

tegijaid, aga ka hea väljaõppega<br />

valdkonnajuhte ja mänedžere.<br />

Üha rohkem külastajaid<br />

Oktoobri alguses avas pargi serval<br />

uksed uus neljatärnihotell. Selle<br />

ehitamine võeti ette, sest koos<br />

looduspargi arendamisega suurenevad<br />

järjest vaba aja veetmise<br />

võimalused, mis meelitavad külastajaid<br />

jääma siia mitmeks päevaks.<br />

Juurde tuleb matkaradu, lisaks<br />

väliujulale on hotellihoones nüüd<br />

ka siseujula, peatselt avab uksed<br />

spaa. Looduspargis toimuvad avalikud<br />

kinoõhtud, siin tegutsevad<br />

klubid ja huviringid, konverentsideks<br />

ja üritusteks saab rentida<br />

ruume ja toitlustust.<br />

Ka hotelli ehitusel rakendati<br />

muidugi erivajadustega inimesi.<br />

Suvel võisid külastajad igapäevaselt<br />

näha viimistlus- ja haljastustöid<br />

tegemas puuetega noori,<br />

paljud neist olid siin ametiõppe<br />

praktikal. Hoone uksed-aknad ja<br />

osa mööblist on pärit pargi enda<br />

puutöökojast. Nüüd tekib mitmetel<br />

tööl olnud inimestest hotellis<br />

rakendus õpitud erialal – 40<br />

numbritoaga hoones on tarvis<br />

puhastusteenindajaid, kojamehi,<br />

aednikke ja toitlustustöötajaid, aga<br />

ka administraatoreid ja mänedžere.<br />

Kõik pargi hooned on arusaadavalt<br />

ligipääsetavad.<br />

Ka siinseid puhke- ja teraapiavõimalusi<br />

kasutavad aktiivselt<br />

puuetega inimesed, kes siin töötavad,<br />

ametit õpivad või vabaajategevustes<br />

kaasa löövad. Pargis on<br />

tööl mitu sotsiaaltöötajat, eripedagoog<br />

ning psühholoog.<br />

Sünergia ja mastaap<br />

Ent kuidas see kõik on teoks saanud?<br />

Seda mitmetasandilist organismi<br />

hoiab käigus kodanikualgatuslik<br />

heategevusfond ADFP, mis on seadnud<br />

oma missiooniks humanistlikud<br />

väärtused, nagu kaasamine,<br />

võrdsed võimalused, elukestev õpe,<br />

regionaalne ja sotsiaalne innovatsioon.<br />

Liikumise algatas paarkümmend<br />

aastat tagasi endine Miranda<br />

Quinta da Paiva looduspargis askeldavad üheskoos palgalised<br />

töötajad, kutseõppurid, sotsiaalteenuste kasutajad ja vabatahtlikud.<br />

adfp.pt<br />

Kogukonnafond,<br />

kes investeerib inimestesse<br />

Kakskümmend aastat tagasi loodud heategevusfond alustas toe pakkumisest<br />

psüühilise erivajadusega inimestele, kuid on arenenud laiapõhjaliseks<br />

ja uuenduslikuks sotsiaaltööd, elukestvat õppimist, ettevõtlust ning regionaalarengut<br />

kokku viivaks platvormiks.<br />

Fond pakub hoolt ja arenemisvõimalusi sotsiaalselt haavatavatele sihtgruppidele:<br />

puuetega inimestele, vaimuhaigetele, eakatele, väärkohtlemise<br />

ohvritele, pikaajalistele töötutele ja isolatsiooni sattunud immigrantidele.<br />

Fondi põhimõte on „roheline” areng, töökohtade loomine ja kohaliku<br />

kogukonna liitmine. Fondi tegevustesse kaasatakse riiklikku tervishoiu- ja<br />

sotsiaalraha, kuid püütakse sellest mitte sõltuda. Panustatakse ettevõtluse, sealhulgas<br />

sotsiaalse ettevõtluse arendamisse.<br />

Haavatavaid sihtgruppe abistades toetutakse eelkõige psühhosotsiaalse<br />

rehabilitatsiooni meetodile, mis on alus inimeste heaolu suurenemiseks ja<br />

elukvaliteedi paranemiseks. Koostööd tehakse lähedal asuva Coimbra ülikooliga.<br />

Fond töötab ligi 20 000 elanikuga piirkonna heaks, olles koostöös ühe<br />

linnakese ja mitme küla sotsiaalteenistustega. Igakuiselt pakutakse abistavaid<br />

teenuseid ligi 7300-le tuge vajavale elanikule. Paljusid fondi pakutavaid<br />

avalikke teenuseid võivad vabalt kasutada kõik.<br />

Fondil on 650 palgalist töötajat, kellest ligi kakssada on puudega inimesed<br />

(neist omakorda iga viies psüühilise erivajadusega). Lisaks pakub fond<br />

mitmesajale inimesele toetatud töö ja tööpraktika võimalusi sotsiaalteenuste<br />

raames. Fondi tegevustega on seotud sadu vabatahtlikke.<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Aastaks 2020 rajab riik eurorahaga 1400 uut erihoolekandekohta. Oktoober 2015

18 Töövõimereform<br />

19<br />

Tulundus ja<br />

sotsiaalne ettevõtlus<br />

Puidutöökoda<br />

Sotsiaalne ettevõte, millel on oma saeveski ja akende-uste valmistamise tsehh.<br />

Töökoda hooldab fondi ja allasutuste puitkonstruktsioone ja varustab uusehitisi.<br />

Samuti tehakse tellimustöid ja toodetakse väheses mahus ka impordiks. Siin<br />

saavad tööd puuetega inimesed, ühtlasi on see praktikabaas ametiõppijaile ja<br />

õpipoistele.<br />

Biodiisli tsehh<br />

Väike tootmistsehh töötab looduspargi restoranide ja lähikonna toitlustusasutuste<br />

jääkõli ümber biokütuseks.<br />

Käsitöö- ja kunstikojad<br />

Puuetega inimeste mitmekesist toodangut saab osta pargi poest, mõningate<br />

meistrite töid on võimalik ka tellida.<br />

Transporditeenus<br />

Fondil on aastatega välja arenenud oma autopark – 24 minibussi, millest osa on<br />

kohandatud invatranspordiks. Vedudest vabadel aegadel renditakse busse välja<br />

muudeks vedudeks.<br />

Ürituste korraldamine<br />

Looduspargi ja nüüd ka vast valminud hotelli kohvikuid-restorane ja klubiruume<br />

renditakse konverentside ja ürituste korraldamiseks, soovi korral koos toitlustusega.<br />

Aiandus ja põllumajandus<br />

Looduspargi puu- ja juurviljaaias kasvatatakse suur osa oma restoranides ja<br />

kodudes kasutatavast värskest kraamist. Ühtlasi on see väljaõppebaas kutseõppuritele.<br />

Saagi korjamise ajal löövad kaasa ümbruskonna koolide puuetega<br />

lapsed, kes käivad abiks, et saada uusi teadmisi ja olla vajalikud.<br />

Mesindus<br />

Pargil on oma mesipuud ja mesindusüksus. Lousã mäestiku metsade mesi on<br />

eriline, tume kanarbikumesi, millel on oma kaitstud kaubamärk. Mesi läheb nii<br />

oma asutuste tarbeks kui ka müügiks.<br />

Veinitootmine<br />

Fond rajas oma esimese viinamarjaistanduse kaheksa aastat tagasi. Puuetega<br />

inimeste abiga valmib Terra Solidária majavein.<br />

Toiduabi<br />

Looduspargi kohvikud, sööklad ja restoranid pakuvad ümbruskonna vähekindlustatud<br />

elanikele iga päev 65 tasuta lõunasööki. Toiduabi saajad on valitud<br />

koostöös kohalike sotsiaalosakondadega ja inimesed võivad söömas käia kas<br />

kohapeal või toidu endale sotsiaaltranspordiga koju tellida.<br />

Loomapargis võib veeta tunde loodusega suheldes. Enamik metsloomi<br />

pärineb siinsest vigastada saanud loomade turvakodust. Tiina Kangro<br />

do Corva perearst, nüüdne munitsipaalpoliitik<br />

Jaime Ramos. See oli<br />

Portugalis periood, kus asuti psüühikahäirega<br />

inimesi tooma kinnistest<br />

asutustest tagasi ühiskonda. Ka<br />

ADFP alustas esialgu väikeste projektidega<br />

just selle sihtgrupi heaks.<br />

„Hakkasime neile inimestele tugiteenuseid<br />

pakkuma. Peatselt mõistsime,<br />

et ainuüksi sotsiaalteenustega<br />

me murrangut ei saavuta. Siis<br />

asusime mõtlema, kuidas käivitada<br />

protsesse, mis hakkaksid kogu elukeskkonda<br />

muutma. Püüdsime viia<br />

kokku eri eluvaldkondi ja inimesi<br />

– et laieneksid võimalused õppida,<br />

tekiks ettevõtlus ning et abivajajad<br />

muutuksid normaalse igapäevaelu<br />

osaks. Et tegevuste mastaap hakkaks<br />

suurendama üldist elukvaliteeti,”<br />

põhjendab Ramos.<br />

Tema jaoks oli väga tähtis, et<br />

ettevõtmine ei jääks sõltuma vaid<br />

sotsiaalsfääri rahast ning selle ülalpidamine<br />

muutuks isemajandavaks<br />

ja jätkusuutlikuks. Sotsiaalsfääri<br />

ja omavalitsuste rahastamist<br />

tundva inimesena oli talle selge, et<br />

suuri plaane inimeste heaolu suurendamisel<br />

saab teha vaid koos<br />

kohaliku elukeskkonna arendamisega.<br />

Quinta de Paiva peahoone<br />

seinal on tahvel, millel antakse<br />

teada, et tugevast sotsiaalsest suunitlusest<br />

hoolimata on suuremad<br />

arendused saanud siin teoks aastatel<br />

2006–2013 just Euroopa regionaalarengu<br />

fondi toel.<br />

Suur kohtumispaik<br />

Quinta da Paiva looduspark on<br />

tõesti nagu suur kohtumispaik,<br />

kus sulanduvad ühte loodushoid,<br />

turism, ettevõtlus, kultuuri- ja<br />

hariduselu, sotsiaalhoolekanne<br />

ning kogukonna seltsielu.<br />

Kuigi eraldi eesmärgiks pole<br />

ADFP seadnud tööhõivet, vaid<br />

rõhunud haavatavate sihtgruppide<br />

eest hoolitsemisele, nende kaasamisele<br />

ja õppimisvõimaluste pakkumisele,<br />

on kogu siin toimuv välja<br />

kukkunud kui eestlaste elusuuruses<br />

unenägu õnnestunud töövõimereformist.<br />

Tähtis on mainida, et fondi juhtkond,<br />

kelle hulka kuuluvad piirkonna<br />

lugupeetud inimesed eri<br />

elualadelt, töötab vabatahtlikult ja<br />

tasu saamata.<br />

Looduspargiga on viidud koostöösse<br />

piirkonna lasteaiad ja koolid<br />

(loodusõpetuse ja bioloogiatunnid),<br />

kutsekoolid (erivajadustega<br />

noorte ametiõpe ja praktikabaas),<br />

lastekaitse- ja noorsootöötajad<br />

(probleemsete noorte alternatiivõpe,<br />

huviharidus), tööhõive- ja sotsiaalosakond<br />

(tööharjutus, toetatud<br />

ja kaitstud töö, rehabilitatsioon)<br />

ning nüüdseks on liitunud ka paljud<br />

kohalikud ettevõtted.<br />

Väga tähtis valdkond on vabatahtlike<br />

kaasamine, kelle hulgas<br />

on palju koolinoori. Neid meelitatakse<br />

vaba aja veetmise võimaluste<br />

ja toreda seltskonnaga. Värskelt<br />

ameti- või kõrgkooli lõpetanud<br />

noortele pakutakse aga tasustatud<br />

stažeerimisprogramme, mis<br />

võimaldavad hüpet karjääriredelil.<br />

Olgu öeldud ka, et Portugal pole<br />

Euroopa mõõtmes kuigi rikas riik.<br />

Palkade-toetuste-pensionite tase<br />

on siin vaid viiendiku jagu Eestist<br />

kõrgem, kuid sotsiaalne mõtlemine<br />

hoopis tugevam. Puudega inimesed<br />

ja eakad pole siin vati sees<br />

hoitud, vaid askeldavad tegusalt<br />

kõikjal. Tiina Kangro<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Uute erihoolekandekohtade valmimisel suletakse 1200 senist kohta. Oktoober 2015

20<br />

Töövõimereform<br />

Fondi kodud ja teenused<br />

Tänulikkuse kodu<br />

Kodusarnane toetatud elamise<br />

üksus 20-le Alzheimeri ja dementsusega<br />

eakale. See oli fondi esimesi<br />

kodusid ja üksiti Portugalis esimene<br />

sellele sihtgrupile loodu. Siin<br />

asub ka päevakeskus dementsusega<br />

eakatele (18 kohta), kes veel ei<br />

vaja ööpäev läbi hoolt, ning eakate<br />

rehabilitatsioonikeskus (30 kohta).<br />

Lisaks igapäevasele hoolele ja<br />

vabaajategevustele saavad eakad<br />

siin kaks korda nädalas konsulteerida<br />

arstiga, majas käivad juuksur<br />

ja maniküürija, füsioterapeut,<br />

psühholoog ning hingekarjane.<br />

Elutarkuse kodu<br />

Mitmes majas asuv eakate kodu<br />

80 vanurile, kes vajavad ööpäev<br />

läbi hoolt või hooldust. Asutus<br />

pakub ka koduhooldusteenuseid<br />

ligi 70-le ümbruskonnas elavale<br />

eakale. Majas töötab lisaks sotsiaal-<br />

ja hooldustöötajatele abivahendispetsialist,<br />

psühholoog,<br />

huvijuht ja hulk vabatahtlikke.<br />

Eakate päevakeskused<br />

Neid on piirkonnas mitu ja need<br />

on mõeldud eakatele, kes vajavad<br />

tuge, kuid suudavad veel oma<br />

kodus elada. Keskusse saab tulla<br />

sotsiaaltranspordiga, siin võib süüa<br />

kolm toidukorda, osaleda kultuuritegevustes,<br />

kasutada hügieeniteenuseid,<br />

lasta rõivaid korrastada,<br />

konsulteerida arstiga, pikendada<br />

retsepte, suhelda psühholoogiga<br />

jne. Fond on käivitanud auhindu<br />

võitnud kooli, eakate ülikooli, kus<br />

saab õppida võõrkeeli, osaleda kursustel,<br />

harjutada pillimängu, laulda<br />

ning käia tantsutundides.<br />

Vapruse kodu<br />

46 kohaga toetatud elamise<br />

üksus on mõeldud psüühilise erivajadusega<br />

inimestele. Siia saavad<br />

taotleda kohta ka noored, kes vajavad<br />

toetatud elamist ajutiselt kutseõpingute<br />

või teenuste (rehabilitatsiooniteenus,<br />

toetatud töö) ajal.<br />

Oktoober 2015<br />

Siin saavad nad vajalikul määral<br />

hooldust, meditsiiniabi ja psühholoogilist<br />

tuge ning võivad osaleda<br />

kohalikus kultuurielus.<br />

Taastuskeskus<br />

Siin on 18 kohta taastusraviks<br />

igas eas inimestele, samuti hooldusraviosakond<br />

30 patsiendile.<br />

Rehabilitatsioonikeskus<br />

Keskuse meeskonnas on kuus<br />

füsioterapeuti ja üks kõneterapeut<br />

(kommunikatsioonispetsialist).<br />

Vastuvõttudel saab käia kohapeal<br />

või tellida koduvisiite. Keskuse<br />

terapeudid teenindavad ka fondi<br />

kodude ja päevakeskuste kliente.<br />

Töökeskus<br />

Töökeskuses leiab tööteraapilist<br />

rakendust 90 kutseõppe läbinud<br />

puuetega noort, kes ei ole eri<br />

põhjustel sobitunud tööturule ega<br />

kaitstud töö kodadesse. Osaleda<br />

saab sotsiaalses või tööprogrammis.<br />

Esimesel juhul lüüakse jõukohaselt<br />

kaasa töistes tegevustes<br />

(aiandus, põllutööd, loomapidamine,<br />

keraamika, abitööd pesumajas,<br />

koristamine jne), teisel juhul<br />

tehakse juhendaja toel tööd tulu<br />

teenimiseks vastavalt võimetele.<br />

Keskuses töötab 18 tööjuhendajat,<br />

eripedagoog ja psühholoog. Kõik<br />

töökeskuse kliendid saavad päeva<br />

jooksul ka teraapiaid, osalevad<br />

liikumistundides, arvutiõppes või<br />

muudes arendus- ja huviringides<br />

ning sotsialiseerivates tegevustes.<br />

Mobiilne kodutugi<br />

See on „meeskond ratastel”,<br />

kes käib toetamas inimesi nende<br />

kodus haiguse ägenemise ajal<br />

(psühhooside ajal). Sellega hoitakse<br />

ära inimeste perioodiline sattumine<br />

haiglaravile. On leitud, et<br />

inimese täiendav toetamine kodus<br />

on haiglaravist mitu korda odavam,<br />

tervenemine aga kiirem ja<br />

valutum. Kodutoe meeskond teeb<br />

tihedat koostööd meditsiini- ja<br />

sotsiaalsüsteemiga, et ravi ja kogukonna<br />

tugi oleksid maksimaalsed.<br />

Sallivuse kodu<br />

Toetatud elamise üksus 21-le<br />

pidevat hoolt vajavale vaimupuudega<br />

inimesele.<br />

Võrdsuse kodu<br />

Kollektiivelamu 20-le raske vaimuhaigusega<br />

inimesele, kes varasematel<br />

aastakümnetel veetnuks<br />

kogu oma elu psühhiaatriahaigla<br />

kinnises osakonnas. Siin on nad<br />

ööpäev läbi turvalise hoole all<br />

ja saavad osaleda ka kogukonna<br />

tegemistes.<br />

Lootuse kodu<br />

Kaheksa sotsiaalkorteriga maja<br />

psüühilise erivajadusega inimestele.<br />

1–3-toalistes teenustega toetatud<br />

korterites saab elada ka perekonnaga.<br />

Õrnuse kodu<br />

Kortermaja, kus leiavad kuni 12<br />

kuuks varju väärkoheldud rasedad<br />

või väikeste lastega naised.<br />

Sõprade kodu<br />

Korterelamus asuv perekodu<br />

vanemliku hooleta jäänud kuni<br />

18-aastastele lastele ja noortele.<br />

Lugupidamise kodu<br />

Peresarnane kollektiivkodu 20-le<br />

puudega lapsele, kes käivad koolis<br />

või teenustel oma vanematekodust<br />

eemal. See pakub ka intervallhoiu<br />

võimalust, kui puudega lapse<br />

vanemad vajavad puhkust või<br />

tuleb muid perekondlikke kohustusi<br />

täita.<br />

www.vedur.ee/puutepunkt

Liikumisvabaduse piiramine või<br />

turvaline hool?<br />

Meetmed, mida<br />

tohib kasutada<br />

hoolekandes<br />

Ainsa liikumisvabaduse piiranguna võib kasutada ööpäe-<br />

- info eraldatud inimesel tekkinud vigastuste kohta ja inimese<br />

lõhutud või rikutud teenuse osutamise ruumide või sisustuse<br />

kohta.<br />

Pärast eraldamise lõpetamist on teenuseosutaja kohustatud<br />

eraldatud inimesele selgitama eraldamise otstarvet<br />

ja põhjust.<br />

Asutusel peab olema välja töötatud rahutute ja vägivaldsete<br />

inimeste probleemse käitumise juhtimise ja eraldavaringsel<br />

erihooldusteenusel oleva inimese suhtes eraldamist<br />

ehk tema paigutamist eraldusruumi.<br />

mise juhend. Allikas: sotsiaalhoolekande seaduse § 201 ja § 202<br />

Asutustes, kus pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust<br />

kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud<br />

või ebastabiilse remissiooniga inimestele, peab olema eraldusruum,<br />

mis on turvaline, ohutu, valgustatud, nõuetekohase<br />

temperatuuri ja sobiva sisustusega ning ei võimalda inimestele<br />

tekitada vigastusi.<br />

Eraldusruumi pindala peab olema vähemalt 8 ruutmeetrit,<br />

seal peab olema seina või põranda külge kinnitatud<br />

voodi või muu põrandast kõrgemal asuv magamisase, kättesaadav<br />

peab olema joogivesi.<br />

Füüsiline ohjeldamine – inimese kinnihoidmine füüsilise<br />

jõu abil, et piirata tema liikumist ja liigutuste ulatust.<br />

Eraldamist võib kasutada ainult siis, kui<br />

- tekkinud on inimesest tulenev otsene oht tema enda<br />

Ohjeldamine ravimite abil – inimesele ravimite manustamine<br />

tema tahte vastaselt ta rahutussümptomite lee-<br />

või teise inimese elule, kehalisele puutumatusele või füüsilisele<br />

vabadusele;<br />

vendamiseks.<br />

- inimese suusõnaline rahustamine või muude teenuse osutajale<br />

Mehaaniline ohjeldamine – mehaaniliste vahendite,<br />

teadaolevate tema kohta arsti märgitud meetmete kasutamine<br />

sealhulgas ohjeldamisrihmade kasutamine selleks, et<br />

ei ole osutunud küllaldaseks;<br />

piirata inimese liikumist ja liigutuste ulatust. Mehaanilist ohjeldamist<br />

võib rakendada jälgimisruumis. Mehaanilise ohjeldamise<br />

- arst ei ole asutusele teadaolevalt eraldamise kasutamist konkreetse<br />

inimese suhtes välistanud.<br />

ajal peab olema tagatud see, et ükski ohjeldatav ei ole teiste<br />

Enne eraldamist peab asutus teavitama kiirabiteenuse patsientide nägemisulatuses.<br />

osutajat või politseid. Viivitamatu eraldamisvajaduse korral<br />

võib inimese eraldada ka enne teavitamist.<br />

gutamine tema liikumise ja suhtlemise piiramiseks.<br />

Eraldusruumi paigutamine – inimese eraldusruumi pai-<br />

Inimese võib eraldusruumi paigutada kiirabi või politsei Ohjeldusmeetme kohta peab otsuse tegema arst (erandjuhul<br />

saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks tunniks õde) ning inimene, kelle suhtes on ohjeldust rakendatud, peab<br />

järjest. Eraldusruumis viibimise ajal peab ta olema pidevalt teenuseosutaja<br />

järelevalve all.<br />

Rakendatav ohjeldusmeede peab olema tekkinud ohuga<br />

olema tervishoiutöötaja järelevalve all.<br />

Eraldamise kohta teeb hooldeasutus kirjaliku põhjendatud<br />

otsuse, teavitades toimunust ka eraldatava inimese mese õigusi ja vabadusi. Pärast ohu möödumist tuleb meetme<br />

proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama ohjeldatava ini-<br />

seaduslikku esindajat. Koostada tuleb ka kirjalik protokoll, milles rakendamine viivitamata lõpetada.<br />

märgitakse<br />

Tervishoiuteenuse osutaja peab hiljemalt järgmisel tööpäeval<br />

- eraldatud inimese ees- ja perekonnanimi;<br />

pärast ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamist teavitama terviseametit<br />

igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme raken-<br />

- eraldamise algus- ja lõpuaeg;<br />

- eraldamisele eelnenud olukorra üksikasjaline kirjeldus, sealhulgas<br />

rahustamiseks kasutatud meetmed ja eraldamise põhjused;<br />

damine kestab rohkem kui 24 tundi järjest.<br />

Allikas: psühhiaatrilise abi seaduse § 14<br />

- eraldamise otsuse teinud inimese nimi;<br />

Selle asemel et meile arusaamatult käituv inimene ravimeid täis toppida, tuleks aidata tal maailmast ja selles<br />

valitsevast korrapärast aru saada. Igaühega tuleb rääkida keeles, mis on talle mõistetav. Kaader saatest „Puutepunkt”<br />

Monika Salumaa on õppinud käitumishäiretega autistidega ümberkäimist<br />

Hollandis ja püüab nüüd koos kolleeg Ain Klaasseniga oma teadmisi<br />

Eestis jagada. Kaader saatest „Puutepunkt”<br />

Elu käib piktogrammide järgi,<br />

sest need annavad autistidele<br />

päeva jaoks turvalise struktuuri.<br />

Heiko Kruusi<br />

Annetusena saadud videovalvesüsteem võimaldab plahvatuste<br />

korral tagantjärele analüüsida iga liigutust. Nii saab õppida probleeme<br />

ennetama. Heiko Kruusi<br />

Tegevuspiiranguga inimesed elavad keskmisest sagedamini üksi.<br />

22 Seadus<br />

23<br />

Plahvatusohtlikud hoolealused vajavad seadusesätet<br />

Analüüsime edasi<br />

seaduse umbsõlme,<br />

mis takistab<br />

tegevusjuhendajatel<br />

politsei ja<br />

psühhiaatriahaigla<br />

abita toime tulemast<br />

plahvatusohtlike<br />

hoolealustega.<br />

Jutt käib võimalusest hoida<br />

endast välja minevat inimest<br />

lühiajaliselt kinni füüsilise survega.<br />

Selle üle oleme pikemalt<br />

arutlenud juba kolmes viimases<br />

Puutepunktide numbris.<br />

Paljudes riikides kasutab vastava<br />

väljaõppega personal seda<br />

võimalust rutiinselt ja ka Eestis<br />

on tekkinud esimesed selle<br />

meetodi kasutajad. Paraku riskivad<br />

nad ettekirjutusega kontrollorganitelt,<br />

sest ühe arvamuse<br />

kohaselt pole sotsiaalasutustel<br />

õigust piirata klientide liikumisvabadust<br />

– see õigus on<br />

seaduse järgi üksnes korrakaitse-<br />

ja psühhiaatrilise ravi asutustel,<br />

viimastel siis psüühikahäirega<br />

inimestele tahtevastase<br />

ravi osutamise käigus.<br />

Seega ollaksegi lõhkise küna<br />

ees: seda, mis on parem kliendile<br />

ja odavam riigi rahakotile, ei<br />

luba seadus rakendada. Või kas<br />

ikka ei luba? Kuulame ära eksperdid.<br />

Tiina Kangro<br />

22<br />

Seadus<br />

Kuidas vaatab<br />

teemale Eesti seadus?<br />

Ka Eestis on esimesed<br />

vishoiuteenuse osutajal lubatud<br />

edumeelsemad, lääneriikides<br />

koolituse saanud<br />

mestada, voodi külge siduda või ka<br />

Meetmed, mida<br />

märatsev inimene ravimitega tui-<br />

sotsiaaltöö spetsialistid<br />

omandanud oskuse<br />

ohjeldusmeetmetest esimesena just<br />

võib kasutada<br />

eraldusruumi sulgeda, nimetatakse<br />

maandada hoolealuste<br />

sedasama füüsilist ohjeldamist ehk<br />

tervishoiuteenuse<br />

käitumishäireid turvalise<br />

kinnihoidmisega. Õpi-<br />

abil, et teda rahustada ning takista-<br />

osutaja<br />

inimese kinnihoidmist füüsilise jõu<br />

tud meetodit sotsiaalasutuses<br />

kasutades ris-<br />

Mida aga arst (mõningatel juhtudel<br />

da kahjustamast iseend ja ümbrust.<br />

kivad nad seaduse rikkumisega.<br />

lubatud sotsiaalasutustes, kus töö-<br />

ka meditsiiniõde) teha võib, pole<br />

tavad samade klientidega sotsiaalteenuse<br />

osutajad. Viimased oma<br />

Sotsiaalhoolekande seadus näeb<br />

probleemse käitumise korral klientide<br />

rahustamiseks ette vaid suulise<br />

isegi kui nad on koolitatud kasuta-<br />

klientidele kätt külge panna ei tohi,<br />

veenmise, tõsistes hädaolukordades<br />

aga paigutamise eraldusruumi.<br />

ma vastavat meetodit.<br />

Viimast võib seaduse järgi kasutada<br />

vaid ööpäevaringsel erihooldu-<br />

Mai ja juuni Puutepunktide aja-<br />

Kas õigusriive?<br />

sel olevate psüühikahäirega klientide<br />

ja kohtumääruse alusel hoolde-<br />

ainulaadse Autistika keskuse rajakirjas<br />

tõstatasid selle teema Eestis<br />

kodu kinnisesse osakonda suunatud<br />

inimeste korral. Erihooldekova<br />

ja koolitava MTÜ Hoolekande<br />

jad ning nende töötajaid nõustadudes<br />

peab selleks otstarbeks olema<br />

sisustatud ruum, kus inimesel ei<br />

(HENK) esindajad. „Oleme püüd-<br />

Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuse<br />

ole võimalik ennast vigastada ning<br />

nud teemaga tegeleda ja küsinud<br />

kus hooldekodu personal saab teda<br />

nõu isegi õiguskantslerilt. Meil on<br />

rahunemiseni või psühhiaatriahaiglasse<br />

saatmiseni turvaliselt jälgida.<br />

millega saaks hakata laiemalt välja<br />

valmimisjärgus koolitusmaterjal,<br />

Vajadusest hooldatav eraldusruumi<br />

paigutada tuleb hooldekovusjuhendajaid,<br />

kes töötavad plah-<br />

õpetama sotsiaaltöötajaid ja tegedul<br />

alati teavitada ka politseid ja/<br />

vatusohtlike klientidega. Oleme<br />

osalenud juristidelt kuuldus Õiguskantsleri kommentaar<br />

või kiirabi.<br />

kokku kutsunud kaks ümarlauda,<br />

arvamusi, et võib-olla siiski pole<br />

kus aga õiguskantsleri esindajad<br />

asi seadustes, vaid nende interpreteerimises.<br />

„Loodame, et et seal ollakse selle teemaga igati kursis ja valmis konstruktiivselt<br />

Puutepunktide järelepärimisele vastati õiguskantsleri kantseleist,<br />

Ainult sõnadega<br />

olid seda meelt, et sotsiaalasutuses<br />

pole lubatav klientide liikumis-<br />

saame lähiajal korraldada kol-<br />

osalema aruteludes. Esialgu oleks neil aga vaja sotsiaalministeeriumi sei-<br />

Kui probleemne käitumine vallandub<br />

aga päevakeskuses või näiteks<br />

grupikodus või toetatud ela-<br />

sotsiaaltöötajate rakendatav turvati<br />

oleks tegu õigusriivega. Nüüd<br />

jõuda. Et kas siis on vaja seadust saatnud ja pole teada, kas nende jaoks siin probleem on või ei ole. Vas-<br />

Kuigi mujal maailmas kasutatav vabadust piirata ja päris kindlasmanda<br />

ümarlaua ja kuhugi välja sukohta. „Kahjuks ministeerium viimasele ümarlauale oma esindajat ei<br />

mise teenusel ning kliendi suusõnaline<br />

rahustamine pole tulemust ritud psüühikaga inimese plahva-<br />

sest pole ju mõtet õpetada inimes-<br />

siis kas see töö võetakse ette? sel algatada ka seaduste või ministri määruste täiendamist või muutmist,<br />

line füüsiline sekkumine võib häi-<br />

panime koolitusmaterjali seisma,<br />

muuta või ei ole. Kui on vaja, tav seadusloome tuleb sotsiaalministeeriumist ja nemad saavad vajadu-<br />

andnud, ei jäägi personalil seaduse<br />

silmis muud üle, kui kutsuda da, tuleb Eestis anda endast välja ei luba kasutada. Need asjad peab<br />

inimlikke ja säästlikke tehnikaid kantsleri pressinõunik Janek Luts. Ta lisas, et kuna ametlikku avaldust, et<br />

tusohtliku pinge hetkega maandatele<br />

meetodit, mida seadus Eestis<br />

Kas me üldse tahame kasutada seega nende huvita on raske selle teemaga edasi minna,” selgitas õigus-<br />

kohale politsei või kiirabi. Reaalsuses<br />

tähendab see, et plahvatus-<br />

meedikutele, kellel seadus lubab ris Puutepunktidele Monika Salutama<br />

sotsiaaltöös politseid ja kantslerile esitatud, ei saagi nad ise praegu teemaga edasi minna.<br />

läinud inimene üle politseile või enne selgeks saama,” kommentee-<br />

või jääme Eestis rutiinselt kasu-<br />

kontrollida praeguste seaduste vastavust põhiseadusele, pole ka õigusohtlikku<br />

klienti kogukonnas toimuvatele<br />

teenustele enamasti ei On kurioosne, et psühhiaatrili-<br />

Ta möönis, et teisel ümarlaual<br />

maa siiski lootust, et mõistus ja ilmumise järel sotsiaalministeeriumilt teemale kommentaari ja<br />

eri ohjeldusmeetmeid kasutada. maa MTÜ-st HENK.<br />

kiirabi?” avaldas Monika Salu-<br />

Sellest vastusest lähtudes palub Puutepunktide toimetus ajakir-<br />

võetagi, sest ta sinna „ei sobi”. se abi seaduses, mille järgi on ter-<br />

hakkas siiski jää pisut liikuma ja<br />

võidab. Tiina Kangro<br />

vajadusel esitab õiguskantslerile avalduse seisukoha võtmiseks.<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Uutest töövõimetuspensionäridest 7241 olid naised ja 6288 mehed. September 2015<br />

MTÜ HENK plaanib<br />

kolmandat ümarlauda<br />

MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuse (HENK) käitumiseksperdid<br />

on juba alates 2008. aastast juhendanud plahvatusohtlike<br />

puuetega noorte ja täisealiste lähedasi ning nendega sotsiaal-<br />

ja haridusasutustes töötavaid meeskondi, et raskesti mõistetava<br />

käitumisega oleks parem toime tulla. Paljudel juhtudel on endast<br />

väljas kliendi rahunemise jaoks ainus tulemuslik sekkumine see, kui<br />

kohe pärast probleemi vallandumist teda füüsilise survega kinni hoida.<br />

Loomulikult peab selline sekkumine olema alati selgelt piiritletud<br />

ning ükski füüsilise sekkumise meede ei tohi olla kasutatud sanktsioonina.<br />

Praegune sotsiaalhoolekande seadus pakub ainsa sekkumismeetmena<br />

eraldusruumi paigutamist. Oleme arvamusel, et madala emotsionaalse<br />

arengutasemega inimeste korral see ei toimi. Nende inimeste<br />

emotsionaalne areng võib tihti olla võrreldav imiku või maimikuealise<br />

(0–2-aastase) lapse tasemega. Sellises puudega inimeses<br />

tekitab eraldusruumi paigutamine ainult segadust ja paanikat. Vahel<br />

võib rahunemisruumist tõesti abi olla, kuid üksnes siis, kui inimene<br />

viibib seal koos juhendajaga, keda ta usaldab ja kes teda rahunemise<br />

juures abistab.<br />

MTÜ HENK on kahel korral kutsunud kokku eri osapooli (praktikud,<br />

juristid, sotsiaalministeeriumi ja õiguskantsleri esindajad) kaasava<br />

ümarlaua, et selgitada, arutada ning põhjendada füüsilise ohjeldamise<br />

meetme olemust ja kasutegurit ning arutada selle kooskõla seadustega.<br />

Kas meetodi puhul oleks tegemist olemasolevate seaduste<br />

kontekstis õigusriivega (liikumisvabaduse piiramine), millisel juhul<br />

tuleks seadust muuta, või oleks mõeldav leida ka praegustest seadustest<br />

punktid, mida interpreteerida meetodi kasutamise lubamiseks,<br />

pole üheselt selgeks saanud.<br />

Siiski on esile kerkinud seisukohad ja arvamused heaks lähtekohaks<br />

kolmanda ja loodetavasti produktiivse ümarlaua korraldamiseks.<br />

Oleme plaaninud selle veel tänavusse aastasse.<br />

Ain Klaassen, Monika Salumaa, Urve Tõnisson<br />

MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus<br />

23<br />

10 Autism 11<br />

12 Elu lugu<br />

13<br />

Monika Salumaa:<br />

autistide „ravim”<br />

on juhendamine<br />

kuidas ta endale viga teha ei saaks<br />

jne. Aga kui tegeletakse ainult<br />

tagajärgede likvideerimisega ega<br />

otsita probleemse käitumise põhjuseid,<br />

võib sekkumine ühel hetkel<br />

minna väga julmaks. Hea näide<br />

on näiteks see, kui inimene peksab<br />

oma pead. Selle vältimiseks võib<br />

tal käed kinni siduda või ta voodi<br />

külge aheldada. Aga ühel hetkel<br />

ta hakkab siis oma keelt närima ja<br />

mis siis teha? Mis siis kinni siduda?”<br />

toob Monika Salumaa näite.<br />

„Eelmise põlvkonna” hoolekandeasutustes<br />

on käitumiskriiside<br />

ilmnemise korral tavaks kutsuda<br />

välja kiirabi ja politsei (selleks on<br />

asutustel isegi eeskiri) ning toimetada<br />

hoolealune psühhiaatriahaiglasse.<br />

Seal üritatakse ta ravimite<br />

abil lihtsalt tuimaks teha, et<br />

märatsemishoog vaibuks. Uurime<br />

nüüd, kuidas töötatakse selliste<br />

inimestega arenenud maailma<br />

hoolekandesüsteemides.<br />

hoomab. Me ei saa autisti kunagi le ei pruugi see olukord midagi öelda.<br />

Tema ei hooma maailma tervi-<br />

mõõta omaenda mõõdupuuga.<br />

kuna, vaid tajub kõike detailidena.<br />

Mida autism tähendab? Ja kuidas<br />

autist ümbritsevat näeb? oma töös väga palju kokku puu-<br />

Ja kolmas on see, millega meie<br />

Eestis valitseb selles vallas ilmselt<br />

üsna suur segadus.<br />

empaatiavõimet, ei ole ja ei tule.<br />

tume: autistlikul inimesel ei ole<br />

Meid on nii õpetatud, et autism See ei tähenda, et tal ei ole emotsioone<br />

– on küll. Aga ta ei suuda<br />

on seisund, mida saab kirjeldada<br />

kolme häire kaudu.<br />

tihtipeale oma emotsioonidest aru<br />

Kuidas mujal autistide ja nende<br />

käitumisprobleemidega hakkama<br />

saadakse?<br />

Monika Salumaa: Alustame sellest,<br />

et nüüdisaja normaalses maailmas<br />

üldiselt ei ravita seda, mida<br />

ei ole võimalik ravida. Pervasiivne<br />

arenguhäire teatavasti ei ole ravitav.<br />

Ja järjest enam on suund selle<br />

poole, et vältida autistlike häiretega<br />

inimestele ravimite manustamist,<br />

kui see on vähegi võimatu<br />

ei ole inimene sageli võimeline Ammugi ei saa ta aru teise inimese<br />

Esimene neist on, et autismi tõt-<br />

saada ja võib-olla neid eristada.<br />

Mai Puutepunktides kirjutasime uudsest Autistika keskusest, kus pakutakse päevahoiuteenust<br />

mahuka järelevalvevajadusega autistidele, kellega riikliku erihoolekandeteenuse<br />

osutajad veel toime tulla ei oska. Seekord uurime lähemalt,<br />

õppinud oleme, on isegi meie arusi<br />

algusest lõpuni. Võtame näiteks<br />

lik. Näiteks Hollandis, kus ka meie planeerima ja teostama tegevu-<br />

tunnetest.<br />

milliste teadmiste põhjal see keskus töötab.<br />

saamade järgi tõeliselt ohtliku käitumisega<br />

hoolekande kliendid hambapesu, rehvivahetus vms. päevakeskuses käivate noorte<br />

sellised tavalised tegevused nagu Mis on kõige tähtsam Autistika<br />

Autistika keskuse eestvedaja<br />

ja tegevusjuhendaja Sirje Nor-<br />

noored on ju riiklikelt erihoole-<br />

saada. Mujal maailmas ju saadak-<br />

Kõige tähtsam on mõista, et on peas plaan, kuidas neid ellu puudega autistide juhendamise<br />

„Kõik meil päevahoius käivad ga nüüd siiski kohapeal hakkama<br />

peaaegu ravimiteta.<br />

Nende tegemine eeldab, et meil ja teiste nendetaoliste – vaimuden<br />

tunnistab, et ta poleks ealeski<br />

söandanud uue erihoolekan-<br />

visatud, seda just probleemse ehk Tegevusterapeut Monika Salu-<br />

iseenesest ja sellel on pigem tenrimine<br />

käia üle jõu. Me võime teda Esimene asi, mida meeles pidakandeteenustelt<br />

korduvalt välja se,” kõneles Sirje Norden.<br />

probleemne käitumine ei vaibu viia. Autistile võib selline planee-<br />

juures?<br />

deteenuse loomist oma õlgadele raskesti mõistetava ja teinekord maa sõnul ei tulda hoolealuste<br />

probleemse käitumisega toime<br />

asjaga hakkama saada on tegeleda gi detail asja juures muutub, hajub na. Meie hoolealune ei pruugi täna<br />

dents ajas kasvada. Ning ainus viis küll õpetada, aga niipea, kui minda,<br />

on see, et autism käib lainete-<br />

võtta, kui ta selja taga poleks seisnud<br />

MTÜ Hoolekande Ekspertiises<br />

hoolekandesüsteemis on seni sageli just seepärast, et kiputakse<br />

sellise käitumise põhjustega. Võib kogu õpetus hetkega.<br />

suuta seda, mida ta suutis eile ja<br />

äärmusliku käitumise tõttu. Siinsi-<br />

ja Nõustamiskeskuse eksperdid<br />

Monika Salumaa ja Ain Klaasmuslikud<br />

käitumiskriisid, saade-<br />

põhjustega. „Ja sellisel juhul üks-<br />

autistlik juhendamine. Teisisõnu dus. Autist ei taju situatsioone ja gu teha ei suuda, ei tähenda, et ta<br />

olnud tavaks, et kui ilmnevad äär-<br />

tegelema pigem tagajärgede kui<br />

öelda ka nii, et autismi „ravi” on Teine häire on nn kontekstipime-<br />

üleeile. Ja see, et ta midagi parasjasen,<br />

kes on juba aastaid tegelenud takse hoolealune psühhiaatriahaiglasse<br />

või siis palutakse vane-<br />

vaimupuudega autist lõhub, siis<br />

tatakse autismi olemusega. Läh-<br />

näiteks apteeki või teatrisse, tea-<br />

ei suudagi.<br />

nes kustutatakse tulekahju. Kui<br />

öeldes juhendamine, milles arves-<br />

olukordi nii nagu meie. Kui läheme jonnib või protestib. Ta tõepoolest<br />

probleemse käitumise juhtumite<br />

lahendamisega ning on selleks matel ta teenuselt minema, koju mõeldakse sellele, kuidas lõhkumine<br />

lõpetada. Kui ta end vigas-<br />

saada, mida autism tähendab ja ja mis olukord meid ees ootab, me baalset sõnaosavust kiputakse üle<br />

tekoht on see, et tuleb püüda aru me iseenesest, kuidas seal käituda Teine asi on see, et nende ver-<br />

välismaa ekspertide juhendamisel viia. Monika ja Aini abiga püüame<br />

välja õppinud.<br />

oma plahvatusohtlike hoolealustetab,<br />

püütakse välja mõelda viise,<br />

kuidas autistlik inimene maailma tunneme selle olukorra ära. Autisti-<br />

hindama. See puudutab muidugi<br />

Juuni 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Puuetega tööotsijate osakaal kasvab töötukassas 61 protsendini. Juuni 2015<br />

nende hulga alusel saab ta töövihikust<br />

ülesandeid lahendada.<br />

Piktogrammid ja rutiin<br />

Seadused keelavad tulemuslikult töötada<br />

Rutiin on autismiga noortele<br />

väga tähtis ja kõik päevad algavad<br />

Autistika keskuses täpselt ühtmoodi:<br />

orientatsioonitahvli ees.<br />

et esimesed äärmusliku<br />

me segadusse sattunud autisti kin-<br />

Sirje Norden räägib,<br />

Kuid põhimõte on sama, me hoia-<br />

„Räägime üheskoos läbi kõik<br />

käitumise juhtumid<br />

ni ja aitame ta oma kehasse tagasi.<br />

seda päeva puudutavad nüansid:<br />

tekkisid umbes kuu aega<br />

See meetod töötab,” kirjeldab Sirje<br />

äärmusliku käitumise peatami-<br />

mis aastaaeg, mis kuu- ja nädalapäev<br />

on, kes töötajatest sel päe-<br />

avamist. Esimestel<br />

se võtteid.<br />

pärast päevakeskuse<br />

val kellega noortest töötab, kes ja<br />

nädalatel hoidsid<br />

Autistikas dokumenteeritakse<br />

miks puudub või tuleb hiljem jne.<br />

noored end vaos – koht<br />

kõik kriisijuhtumid. Iga äärmusliku<br />

käitumise kohta täidetak-<br />

Kindlad pidepunktid päevakavas<br />

oli uus, kogemused<br />

on hommikusöök, lõuna ja kojuminek,<br />

mille ümber ongi kogu<br />

tavapärasest erinev.<br />

nn kriisitabel, mille põhjal saavad<br />

uudsed ja rutiin<br />

se vorm ning igal hoolealusel on<br />

teenus üles ehitatud. Kui päev on<br />

töötajad juhtumeid analüüsida.<br />

üheskoos läbi räägitud, ja mis eriti<br />

„Aga see ongi meie noorte<br />

Näiteks mis kellaajal, missuguses<br />

tähtis, ka piktogrammidega visualiseeritud,<br />

läheb noor start-kaarlised<br />

olukorrad juhtuvad,” rää-<br />

jne on enim kriise tekkinud. Täh-<br />

kahetsusväärne omapära, et tao-<br />

ruumis, milliste tegevuste juures<br />

diga oma laua juurde. Seal on siis<br />

gib Sirje. „See on ka põhjus, miks<br />

tis on õppida hädaolukordi ennetama.<br />

Mõista, mis autistliku ini-<br />

igaühel oma tegevusplaan, mille<br />

hoolekandeasutused vaimupuudega<br />

autiste pelgavad. Ja eks see<br />

mese segadusse ajas ja mida teha<br />

järgi tegevus lahti läheb. Ikka piktogrammide<br />

järgi, et selgus majas<br />

ongi hirmutav, kui üks kogu aeg<br />

selleks, et nii ei juhtuks.<br />

oleks. Kui noor on näiteks oma<br />

innukalt tegutsenud inimene järsku<br />

lööma ja lõhkuma hakkab.<br />

kord pool minutit, teinekord kes-<br />

„Mõnikord kestab hädaolu-<br />

töötegevuse lõpetanud, võetakse<br />

töötamist tähistav piktogramm<br />

Ainus, mis meid sellest hirmust<br />

tab ärevus tund aega,” räägib Sirje,<br />

„aga pärast seda jätkub tege-<br />

päevaplaanist maha. Kui ta läheb<br />

vabastab, on arusaamine, millega<br />

muusikatuppa lõõgastuma, võtab<br />

on tegu. Kui me selgitame endale,<br />

et karjatus, löök või lõhkumine<br />

kes. Kui näiteks tass või taldrik<br />

vus samast punktist, kus see kat-<br />

ta vastava piktogrammi seinalt<br />

kaasa ja kinnitab muusikatoa ukse<br />

on segadusse sattunud vaimupuudega<br />

autisti appihüüd, siis on asjal<br />

li ja harja, pühib ise killud kokku<br />

on katki läinud, võtab noor kühv-<br />

kõrvale,” kirjeldab Sirje.<br />

Ta rõhutab, et liiga „autistlikuks” taks purunemiskindlaid nõusid, kohe hoopis teine tähendus. See<br />

ja viib prügikasti. Keegi ei hurjuta<br />

ega manitse, et näe, millega sa<br />

nad noorte elu päevakeskuses siiski<br />

muuta ei taha. Sellegi soovituse temaailma noortele ei ehitata ei segadusse, ta on endast väljas, aga<br />

tagatud juhul, kui noorel puudub listid. Olukorrast lähtudes valitak-<br />

nüüd hakkama said vms. Ja päev<br />

pandaks osa asju luku taha jne. Pet-<br />

inimene on sattunud millegipärast<br />

said Autistika töötajad hollandlastelt.<br />

Eesmärk on ikkagi see, et päe-<br />

„Väga olulisel kohal meie noor-<br />

Kui me asjast nii aru saame, siis<br />

„Autist ei püüa infot õhust,” sel-<br />

piisab segadusse sattunud noore noor ei mäletagi enam, et ta mida-<br />

tegevuste ega keskkonna mõttes. ta ei oska muul moel abi küsida.<br />

selgus, mis on järgmine tegevus. se ka sekkumise määr. Mõnikord võib lõppeda rõõmus ja rahus. See<br />

vakeskuses käivad noored saaksid<br />

võimalikult paremini hakkased,”<br />

räägib Sirje. „Harjutame selva<br />

meid, me ei saa pahaseks, vaid<br />

vad toidulõhnad või keegi hõikab: kust. Teinekord tuleb kedagi sõna<br />

te igapäevaelus on töised tegevu-<br />

äärmuslik käitumine enam ei solgitab<br />

Sirje. „See, et köögist tule-<br />

rahustamiseks talle käe õlale panegi<br />

tavatut tegi.”<br />

ma ka avatud ühiskonnas. Seepärast<br />

käiakse noortega palju väljas juba päris töö. Pakendame, sortee-<br />

Sirje toob ridamisi näiteid olu-<br />

vudi-vadi köögi poole, ei ole tema kinni hoida ja vajadusel teise ruu-<br />

Sirje sõnul on neid tohutult<br />

le nimel, et sellest tuleks kunagi ka häälestume aitama.”<br />

„Sööma!” ning teised jooksevad otseses mõttes kahelt poolt jõuga Töötajate eneseanalüüs<br />

ja ka külalised on Autistikas alati<br />

teretulnud. Kuigi keskuse ruuse<br />

ja värvi järgi, komplekteerime käivad noored äärmusliku käitu-<br />

oli siin lõunale minekuga seoses „Titadega tegutseme ju sama-<br />

videovalvesüsteem. Videosalvesrime,<br />

näiteks pudelikorke suurukordadest,<br />

mille tõttu on keskuses<br />

jaoks veel piisav märguanne. Meil mi viia.<br />

aidanud just annetuseks saadud<br />

mides võib siin-seal märgata hoolealuste<br />

ägedushoogude tagajärgi, anne on noortele selge ning kui danud näiteks liiga raske tööülesrega.<br />

Olime kogemata jätnud taltane<br />

poes jonnima, viskab end keskuse töötajatele, sest videos on<br />

mutrite komplekte jne. Kui ülesmiseni<br />

jõudnud. Kriisi on vallan-<br />

juhtum ühe peaaegu kõnetu noomoodi.<br />

Näiteks hakkab paariaastised<br />

on hinnaline analüüsiaines<br />

pole mindud seda teed, mida isegi<br />

mõned lapsevanemad on soovi-<br />

ole vajadust valmis saada kindlaks mis on tekitanud tüdimuse. Kui<br />

tahvlile panemata ja toimuski kar-<br />

loomulik on võtta ta sülle, hoida sele, kuidas see vallandus, missu-<br />

sellel on kindel algus ja lõpp ega anne. Või vastupidi, liiga kerge,<br />

le söögiaega märkiva piktogrammi pikali, karjub, tahab seda, teist. Nii selgelt näha, mis eelnes plahvatutanud,<br />

et kinnitataks toolid-lauad ajaks, tulevad nad oma ülesannetega<br />

suurepäraselt toime,” lisab ta. varba peale tuleb puhuda ning<br />

vusjuhendaja tal praktiliselt kõrneda.<br />

Kui ta ikka veel ei rahune, tamise võtted olid tulemuslikud,<br />

tavainimene teab, et ära löödud<br />

jatus, löömine... Õnneks oli tege-<br />

teda enda vastas ja lasta tal rahugused<br />

äärmusliku käitumise pea-<br />

kruvidega põranda külge, kasutavalu<br />

läheb üle, siis autist ei vii kokku<br />

valuaistingu põhjust ja enda<br />

ja me peatasime hädaolukorra.” da – poest välja. Meie noored on et kõik kriisiolukordade salvestival,<br />

mina jooksin samuti kohe appi siis läheme temaga teise keskkon-<br />

millised mitte. Reegliks on saanud,<br />

häiritust. Plahvatus on alanud näiteks<br />

sellest, et noorel on tekkinud<br />

Rahustamise võtted riaastased, vahe on ainult selles, et se töötajate ja HENK-i ekspertide<br />

emotsioonide tasemel samuti paased<br />

analüüsitakse päevakesku-<br />

Igaühel on oma tegevusplaan,<br />

vajadus tualetti minna, aga keegi<br />

Äärmusliku käitumise peatamise<br />

võtted on Autistika töötajatele mest ei saa üksi kinni hoida, sel-<br />

Sündmuste keskel võib iga selles<br />

ligi kahemeetrist ja sajakilost ini-<br />

ühisnõupidamistel üksipulgi läbi.<br />

ikka piktogrammidega visualiseeritud,<br />

pole märganud talle öelda, et käigu<br />

ta tualetis ära. Katastroof on<br />

selgeks õpetanud HENK-i spetsialeks<br />

läheb rohkem personali vaja. osaleja panna tähele nüansse, aga<br />

et selgus majas oleks.<br />

Mai 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Mai 2015<br />

“<br />

Juristide liit<br />

ei näe seadusriivet<br />

Sotsiaalhoolekande seadus ei reguleeri teenust, mida SA<br />

Autistika osutab – autismispektri häirega noortele mõeldud<br />

igapäevaeluga toimetulemise ja päevahoiu teenust. Ometi on<br />

Autistika keskuses seda teenust pakutud juba üle aasta. Noortega<br />

tegelevad vastava tunnistusega tegevusjuhendajad, kes on<br />

saanud erikoolituse tööks autistidega.<br />

Kui mingi eluline situatsioon ei ole seadusega reguleeritud, siis<br />

tuleb lähtuda üldtunnustatud käitumisnormidest ning käituda<br />

nii, nagu seda üks mõistlik inimene teeb. Kui keskuses päevasel<br />

järelevalvel olev noor muutub ohtlikuks endale või teistele, või<br />

ka varale, siis erikoolitustega juhendajad oskavad sellises olukorras<br />

noorega siiski toime tulla: teda rahustada ja konfliktsituatsiooni<br />

lõpetada.<br />

Autistikas jääb igast sellisest juhtumist alles videosalvestis ning<br />

seda arutatakse ja sellest õpitakse järgmiste juhtumite ennetamiseks<br />

või senisest paremaks lahendamiseks. Kodus peab lapsevanem<br />

ise toime tulema oma lapse rahustamisega, omamata seejuures<br />

mingit eriväljaõpet või seaduslikku regulatsiooni. Viimaseks<br />

võimaluseks on kutsuda politsei ja kiirabi. Kuid Autistika keskus<br />

on kogu tegutsemisaja vältel kõikide olukordade lahendamisega<br />

ise toime tulnud ega ole vajanud seda äärmuslikku meedet. Seal<br />

pole kordagi vajatud politsei ega kiirabi sekkumist.<br />

Noored on keskuses harjunud ja vanemad on rahul, et nende<br />

lastel läheb hästi, nad on hoitud ja kaitstud. Vanemad on andnud<br />

ka keskuse töötajatele nõusoleku kasutada vajadusel nende<br />

laste rahustamiseks nn füüsilist ohjeldamist – see tähendab<br />

hoida noore ümbert tema rahunemiseni kinni. Noor tunneb end<br />

turvaliselt, on tuttavas keskkonnas ja tuttavate inimestega ümbritsetud<br />

ega tunne seejuures end ohustatuna.<br />

Me mööname, et kui lähitulevikus jõutakse vastava teenuse<br />

kirjeldamiseni, siis võiks selline ohjeldamismeede olla teenuse<br />

seadustamisel sätestatud. Kuid kuidas kirjutada seadusse olukordi,<br />

mis võivad eluliselt olla väga erinevad? Ja kuidas hakkab<br />

seadus reguleerima seda, mida täpselt lapsevanem tohib või ei<br />

tohi kodus oma lapse rahustamiseks ette võtta? Liigne reguleerimine<br />

ei olegi alati otstarbekas ja sellega võivad kaasneda pigem<br />

probleemid kui lahendid.<br />

Praegune regulatsioon kehtib kinnistes hoolekandeasutustes<br />

tegutsemiseks. SA Autistika on aga lapsevanemate ja noorte<br />

vaba valik teenuse saamiseks. Keegi ei hoia neid noori keskuses<br />

nende tahte vastaselt. Kogu tegevus keskuses on suunatud nende<br />

noorte arendamisele ja nende (aga ka nende vanemate) heaolu<br />

tagamisele.<br />

Krista Paal<br />

Eesti Juristide Liidu direktor<br />

Ministeerium<br />

on valmis<br />

seadust<br />

muutma<br />

Neid võtteid, mida kirjeldatakse<br />

Puutepunktide artiklites,<br />

on võimalik rakendada<br />

küll, kuid need tuleb sel juhul<br />

enne sätestada sotsiaalhoolekande<br />

seaduses.<br />

Õiguskantsleri büroo hindab<br />

ikkagi seda, et kõik, mis toimub<br />

kinnise iseloomuga asutustes,<br />

vastaks nii seadustele kui ka piinamist<br />

ja väärkohtlemist keelustavatele<br />

konventsioonidele,<br />

mille Eesti on ratifitseerinud,<br />

samuti põhiseaduse §-le 20. Inimese<br />

isikuvabadust võib piirata<br />

ainult seaduse alusel. Kui seadus<br />

ei luba mingit tegevust, siis<br />

seda ei saagi teha ehk siis see ei<br />

ole lubatud.<br />

Näeme siin kindlasti vajadust<br />

teemaga edasi tegeleda ja otsida<br />

sobivaid lahendusi. Abiks oleks<br />

kokku kutsuda töörühm ja leida<br />

võimalused, kuidas kirjeldatud<br />

tegevusi reguleerida, kuidas<br />

töötajatele vastav väljaõpe<br />

tagada jne. Kui arutelud peetud<br />

ja sobiv lahendus leitud, oleme<br />

valmis ka seadust muutma.<br />

Ministeerium pakub siin omalt<br />

poolt hea meelega ekspertteadmisi.<br />

Raimo Saadi<br />

sotsiaalministeeriumi hoolekande<br />

osakonna riigimeetmete juht<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Riik kasutab ära 56 miljonit euroraha, kuid loob vaid 200 uut kohta. Oktoober 2015

ISSN 2228-1312<br />

SAAJA AADRESS:<br />

Ajakirja väljaandmist<br />

toetavad ka<br />

Puutepunktide<br />

varasemaid<br />

numbreid<br />

leiate:<br />

raamatukogudest<br />

üle kogu Eesti<br />

kõikidest erikoolidest, mitmesajast<br />

tavakoolist ja lasteaiast<br />

kutsehariduskeskustest ja<br />

Rajaleidja keskustest<br />

kõrgkoolidest ja<br />

ülikoolidest<br />

perearsti- ja rehabilitatsioonikeskustest<br />

ning haiglatest<br />

hooldekodudest, sotsiaal- ja<br />

päevakeskustest<br />

puuetega inimeste ja omastehooldajate<br />

ühingutest<br />

kõikidest Eesti linna-, linnaosa-<br />

ja vallavalitsustest<br />

sotsiaal-, haridus-, rahandus- ja<br />

justiitsministeeriumist<br />

õiguskantsleri kantseleist ja<br />

riigikontrolli büroost<br />

Stenbocki majast, riigikogust ja<br />

presidendi lossist<br />

„Puutepunkti” veebiväravast<br />

www.vedur.ee<br />

Tellimine: info@vedur.ee<br />

Kui saad aidata.<br />

Või kui tead<br />

kedagi, kes saab:<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

arveldusarve<br />

EE452200221053907379<br />

MTÜ Puutepunktid on<br />

riiklikus tulumaksusoodustusega<br />

mittetulundusühingute<br />

ja sihtasutuste<br />

nimekirjas.<br />

Seda ajakirja<br />

toetasite teie!<br />

Helmen Kütt, Agnes Valgiste, Marget Moppel, Sander Saat, Jane Mets, Lea Kallas, Merle Koger,<br />

Signe Agu, Kaja Linder, Karolina Antons, Heldi Käär, Monika Miller, Anneli Trepp, Larissa Nikiforova,<br />

Rika Joala, Kalev Märtens, Raili Veskilt, Maria Praats, Alo Suursild, Chris-Helin Loik, Minija Pääslane,<br />

Ursi Joost, Larissa Jarada Svjatoslava Legitševa, Ande Etti, Imbi Suun, Gerli Grossberg, Merle<br />

Lints, Ülle Väina, Renee Kukk, Sigrid Kristin, Maris Luik, Tarmo Leheste, Küllike Lain, Evi Johanson,<br />

Eerika Õun, Triin Pärnpuu, Reet Jepisova, Kaia Veltmann, Helina Tamberg, Ulvi Mellis, Evelin Peda,<br />

Alic Aaso, Siiri Klasberg, Kristina Alunurm, Koidu ja Renee Logberg, Toila valla omastehooldajad<br />

(ühine annetus) ja MTÜ Spordiklubi Meduus – teie annetustest kogunes oktoobri ajakirja trükikulude<br />

katteks 430 eurot. Suur-suur aitäh!

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!