06.12.2015 Views

PP41

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Kas töövõimereformi<br />

võinuks<br />

alustada<br />

teisest<br />

otsast?<br />

Kuidas saab<br />

kutsekool<br />

õpilase kohta<br />

HEV-infot?<br />

Mida arvab<br />

ministeerium<br />

„käed külge”<br />

meetodist?<br />

Miks tahavad<br />

poliitikud<br />

„Puutepunkti”<br />

tagasi?<br />

Oktoober 2015<br />

Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />

Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />

nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />

Nr 41<br />

Erakogu<br />

Valuravi<br />

või õigus<br />

istuda<br />

rooli?<br />

Põletavaid teemasid järgmises numbris:<br />

Mida hakkab reform pakkuma kaitstud töö teenuse raames?<br />

Kuidas õpetatakse kõrgkoolis vaimupuudelistega suhtlemist?<br />

Kas lihtsustatud õppelt saab minna tagasi tavaprogrammi?


2 Idee<br />

3<br />

Mitmekesi<br />

töö lendab<br />

Suvepuhkuse ajal oli<br />

mul võimalus jälgida,<br />

kuidas toimub eaka inimese<br />

eest hoolitsemine Euroopa<br />

teisel äärekesel Portugalis.<br />

Naabrimammi Maria on kraadike<br />

üle üheksakümne ega saa<br />

päris kõigega enam ise hakkama.<br />

Sotsiaaltöötajad toovad talle<br />

igal ennelõunal koju sooja toidu,<br />

üle nädala tulevad ja koristavad<br />

aga ära kogu maja ja õue,<br />

vahetavad voodipesu jne. Jäi silma,<br />

et abistajad käivad Maria juures<br />

alati kahekesi. Isegi siis, kui on<br />

üle anda vaid supitermos, kuulub<br />

külastuse juurde elav jutustamine.<br />

Ega nad aega viida, aga ka<br />

viiest või kümnest minutist elavast<br />

suhtlemisest jääb hõljuma<br />

toetav aura, mis ei lase Marial<br />

end üksiku või ülearusena tunda.<br />

Sageli juhtub autoga mööda sõitma<br />

ka mõni naaber, kes siis vähemalt<br />

korraks peatub ja kaasa vestleb.<br />

Koristuspäeval aga töö lausa<br />

lendab kahe hooldustöötaja käes.<br />

Poole tunniga on kõik värske ja<br />

läikima löödud.<br />

Põhjamaiselt jahedas Eestis on<br />

tavaks, et tööd tehakse üksinda.<br />

Kiiresti-kiiresti ja vaikides. Milleks<br />

saata objektile kahte, kui<br />

sama töö saab ära teha üks inimene?<br />

Naerame ka idamaalaste üle,<br />

kes hotellitube koristavad viiekesi<br />

ja kraavi kaevavad kaheksakesi.<br />

Maria ümber toimuvat vaadates<br />

tundus aga, et kaks töötajat<br />

tegid ära kolme töö ja lisaks veetsid<br />

aega heas seltskonnas.<br />

Paar korda nädalas viis valla<br />

minibuss Maria hoopis sotsiaalkeskusse.<br />

Siis pani Maria alati jalga<br />

viigipüksid, selga valge pluusi<br />

ja võttis koos kepiga kätte ajaloohõngulise<br />

lakknahast käekoti.<br />

Naasnuna oli tal värske soeng<br />

peas ja samm poole reipam.<br />

Tiina Kangro, peatoimetaja<br />

Anna<br />

maailmale<br />

teada!<br />

Kasuta Puutepunkte töökuulutuste, sihtgrupile mõeldud temaatiliste<br />

teadete ja erivajadustega inimestele vajalike toodete-teenuste reklaami<br />

avaldamiseks!<br />

Ajakiri levib suures tiraažis üle Eesti puuetega inimestele, aga ka<br />

nende heaks töötavatele haridus-, sotsiaaltöö-, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-<br />

ja tööturuspetsialistidele, samuti tudengitele ja ametiõppijaile<br />

(vt infot tagakaanel).<br />

Kõik tulud investeerime tasuta ajakirja jätkumisse. Kodanikuühenduste<br />

mittetulunduslikke teateid avaldame tasuta.<br />

Tellimine: info@vedur.ee<br />

Sinu kuulutus<br />

või reklaam<br />

ajakirjas<br />

Puutepunktid<br />

Ilmub alates oktoobrist 2011<br />

Väljaandja<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

Faehlmanni 12,<br />

10125 Tallinn<br />

Tel 628 4405<br />

E-post info@vedur.ee<br />

© OÜ Haridusmeedia 2015<br />

Peatoimetaja Tiina Kangro<br />

Toimetaja Anne Lill<br />

Kujundaja Heiko Kruusi<br />

Keeletoimetaja Kaja Türk<br />

Trükiarv 10 000<br />

Tellimine www.vedur.ee<br />

Riigikogus peeti aru,<br />

kuidas taastada „Puutepunkt”<br />

29. septembril päris<br />

rahvasaadik Kersti<br />

Sarapuu riigikogu infotunnis<br />

sotsiaalkaitseminister<br />

Margus<br />

Tsahknalt aru, mida on<br />

ette võetud tele saate<br />

„Puutepunkt” taastamiseks.<br />

Tuline arutelu<br />

vältas 34 minutit.<br />

„Nimetatud saade oli revolutsiooniline,<br />

tehes erivajadustega<br />

inimesed esimest korda nähtavaks.<br />

Tänavu tähistas „Puutepunkt”<br />

oma 10. aastapäeva, andes<br />

kogu tegutsemisaja kestel välja<br />

300 saadet, mis tõstatasid teravaid<br />

probleeme Eesti sotsiaalsüsteemis<br />

ja ühiskonnas tervikuna. Saate<br />

meeskond tegi tänuväärset tööd,<br />

mille tulemusena „Puutepunkti”<br />

lood olid väga tõsine analüütiline<br />

materjal valgete laikude ja mustade<br />

aukude kohta meie sotsiaalpoliitikas,”<br />

juhatas Kersti Sarapuu<br />

arupärimise sisse.<br />

„Ent „Puutepunkt” pole olnud<br />

lihtsalt saade,” jätkas ta. „On otsitud<br />

ja ellu viidud erinevaid lahenduskäike,<br />

peetud ametkondadevahelisi<br />

ümarlaudu ja nõupidamisi,<br />

välja töötatud skeeme, kuidas ühes<br />

või teises punktis olukorda aidata.<br />

„Puutepunktil” on ka oma igakuine<br />

ajakiri, mille tiraaž on 10 000,<br />

ja tänagi ta oli meie kõikide postkastis.<br />

Traagika on selles, et algavad<br />

väga suured sotsiaalsed reformid,<br />

nagu tööhõivereform, omastehooldajate<br />

reform ja puuetega<br />

laste perede abistamise reform,<br />

ning on väga halb, kui kukub ära<br />

nii oluline ja võimas infokanal, mis<br />

viib omavahel kokku abistajaid,<br />

poliitikuid ja puuetega inimesi.”<br />

Margus Tsahkna tuletas meelde,<br />

et pärast eurorahade lõppemist<br />

on „Puutepunkti” jätkumine<br />

olnud igal aastal löögi all. „Minu<br />

Kõige kindlam oleks loota, et „Puutepunkti” jätkamisvõimaluse toob<br />

ministri palvel jõuluvana. Teet Malsroos (Õhtuleht)<br />

lühike vastus on see, et ma pean<br />

iseenesestmõistetavaks, et Eesti<br />

Rahvusringhääling (ERR), mis<br />

saab oma vahendid Eesti riigieelarvest<br />

– Eesti riigieelarve ei ole<br />

aga mitte midagi muud kui maksumaksjatelt<br />

kokku kogutud maksuraha<br />

–, et see saade oleks rahastatud<br />

ERR‐i eelarvest. Ma loodan,<br />

et järgmisel aastal see saab ka<br />

teoks,” avaldas minister lootust. Ta<br />

lisas, et „Puutepunkt” on väga tunnustatud<br />

ja on olnud üks põhilisi<br />

infoallikaid erivajadustega inimestele,<br />

sest on muutnud ühiskonna<br />

arvamust ja ka poliitikute arvamust<br />

erivajadustega inimeste vajaduste<br />

ja probleemide vallas. Samas<br />

lisas ta, et valitsuse liikmena ei saa<br />

tema ERR-i programmi kujundamisse<br />

sekkuda.<br />

„Aga sotsiaalkaitseministrina ma<br />

kindlasti annan sõna, et aitan kaasa,<br />

et see infokanal jätkuks. Peaprodutsendiga<br />

on olnud sellel teemal<br />

ka korduvalt juttu, et võib-olla<br />

muudetakse üldse selle levikukanali<br />

formaati. Tänapäeval on kasutusel<br />

ka internetitelevisioon ja see<br />

arutelu käib. Peame kindlasti tagama<br />

selle, et erivajadustega inimestel<br />

oleksid olemas infoallikad, et nad<br />

saaksid teada, mida riik planeerib,<br />

mis ühiskonnas toimub, ja ka teistpidi<br />

– et ühiskond saaks teada, mis<br />

probleemid neid muretsema panevad,”<br />

lubas Tsahkna.<br />

Sõna võtsid ka Marika Tuus-<br />

Laul ja Priit Toobal, kes lubas tõstatada<br />

teema ringhäälingunõukogus.<br />

Eelmine sotsiaalkaitseminister<br />

Helmen Kütt kinnitas, et saatesari<br />

on end väga hästi õigustanud<br />

ning et saalis ei ole ilmselt kedagi,<br />

kes selles kahtleks. Kütt ütles,<br />

et oli juba maikuus rääkinud ka<br />

ERR-i juhi Margus Allikmaaga:<br />

„Allikmaa sõnum oli, et see saade<br />

ei lõpe, vaid sellele kuulutatakse,<br />

nagu paljudele teistele, otsing.”<br />

Jääme siis ootama, mis edasi<br />

saab, kust „Puutepunkti” otsima<br />

minnakse ja kas see leitakse!<br />

Tiina Kangro<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Eestis saab ööpäevaringset erihoolekandeteenust ligi 2600 inimest. Oktoober 2015


4 Probleem<br />

5<br />

HEV-õpilane kutsekoolis: kuidas liigub info?<br />

Augusti lõpus kirjutati<br />

Õpetajate Lehes, et kutsekoolid<br />

on hädas noortega,<br />

kes on põhikoolis<br />

õppinud lihtsustatud<br />

õppekava järgi ega suuda<br />

rühmakaaslastega sammu<br />

pidada. Mitme kutsekooli<br />

õpetajad kurtsid<br />

artiklis, et kutsekooli ei<br />

saabu mingit infot õppijate<br />

taseme ega erivajaduste<br />

kohta.<br />

Järvamaa kutsehariduskeskuse<br />

õpetajad ütlesid artiklis, et nende<br />

meelest peaksid põhikoolid oma<br />

lõpetajatele nende hariduslike<br />

erivajaduste kohta palju rohkem<br />

infot kaasa panema: lõputunnistusel<br />

peaks olema märge, et teatud<br />

ainetes on õpilane õppinud individuaalse<br />

(lihtsustatud) õppekava<br />

alusel, kättesaadavamad võiksid<br />

olla ka diagnoosid, mis mõjutavad<br />

õpilase käitumist.<br />

Kutsehariduskeskuse matemaatikaõpetaja<br />

Eve Sissas lisas, et põhikooli<br />

lihtsustatud õppekava on<br />

praegu kutsekoolile tõsine probleem,<br />

sest selle järgi õppinud noored<br />

pole paljudest teemadest kuulnudki<br />

ega suuda saada kutsekoolis<br />

matemaatikas rahuldavat hinnet.<br />

Artiklis sõna saanud õpetajad<br />

nõudsid, et igal juhul tuleb mingi<br />

lahendus leida, et uutele õpilastele<br />

võiks juba algusest peale võimetekohase<br />

õppekava koostada.<br />

Otsustasime asja pisut uurida.<br />

Kas tõesti satub põhikoolis lihtsustatud<br />

õppekava järgi õppinud<br />

õpilane kutsekooli ilma, et temaga<br />

koos mingigi info liiguks? Selgus,<br />

et tegelikult see nii ei ole ning info<br />

liikumise protseduurid on täiesti<br />

olemas. Kahjuks ei ole kõik koolid<br />

end HEV-õpilaste üldharidusja<br />

kutseõppe korraldust puudutavate<br />

seaduste ja määrustega kurssi<br />

viinud. Et ka lapsevanemad võiksid<br />

teemast rohkem teada, palusime<br />

selgitusi haridus- ja teadusministeeriumist.<br />

Järgnevatele küsimustele vastasid<br />

ministeeriumi üldhariduse<br />

osakonna nõunik Tiina Kivirand ja<br />

kutsehariduse osakonna peaekspert<br />

Helen Sääsk.<br />

Millist teed pidi peaks info õpilase<br />

erivajaduste kohta kutsekooli<br />

jõudma?<br />

Sisseastuja kohta annavad infot<br />

(olemasolu korral) põhikooli lõputunnistus,<br />

põhikoolis koostatud<br />

individuaalne üleminekuplaan,<br />

meditsiiniline või logopeedi väljastatud<br />

tõend, rehabilitatsiooniplaan,<br />

vestlus ja test. Õpilane (tema<br />

vanem/hooldaja) võib ka nii sisseastumisel<br />

kui ka õpingute kestel<br />

koolile esitada asjakohaseid lisadokumente,<br />

neid arvestatakse sobivaima<br />

õppimisvõimaluse valimise<br />

ja õppetöö korraldamise juures.<br />

Põhikoolist tulijatel on esmase<br />

info allikaks põhikooli lõputunnistus.<br />

Lihtsustatud riikliku õppekava<br />

alusel õppinud õpilastel tehakse<br />

lõputunnistusele märge selle kohta,<br />

et nad on õppinud lihtsustatud<br />

riikliku õppekava alusel lihtsustatud<br />

õppel, toimetulekuõppel või<br />

hooldusõppel.<br />

Lõputunnistusega käib kaasas<br />

hinneteleht, millel kajastuvad<br />

ka muud tehtud erisused. Näiteks<br />

õppeainetel, mida õppekavast<br />

Kui õpilane on<br />

läbinud põhikooli<br />

lihtsustatud<br />

õppekavaga,<br />

on see<br />

näha nii lõputunnistuselt<br />

kui ka hinnetelehelt.<br />

tulenevalt ei õpetatud või kui õpilane<br />

oli nõustamiskomisjoni soovitusel<br />

mõnest õppeainest vabastatud,<br />

märgitakse hinde kohale<br />

„ei olnud õppekavas”. Kui riiklikus<br />

õppekavas sätestatud õpitulemusi<br />

on vähendatud, tehakse märge<br />

„individuaalne õppekava”. Kui<br />

õpilane on ühtlustatud lõpueksamite<br />

asemel teinud koolieksami,<br />

lisatakse eksamiaine taha märge<br />

„koolieksam”.<br />

Kas lihtsustatud õppekava järgi<br />

õppinud õpilased võivad sattuda<br />

kutsekoolis õppima kõrvuti<br />

tavalise riikliku õppekava läbinud<br />

noortega?<br />

Jõukohasuse küsimuse lahendab<br />

õppekava valimine – selleks aidatakse<br />

õpilaskandidaadil sisseastu-<br />

Õppe kohandamise<br />

põhimõtted<br />

Erivajadustega õpilastele kvaliteetse ja jõukohase õppe tagamiseks<br />

rakendatakse järgmisi põhimõtteid:<br />

Kutseõppeasutuse vastuvõtukomisjon korraldab õpilaskandidaadi nõustamise<br />

tema valmisolekule vastava õppekava valikul. Õppekavad erinevad<br />

näiteks tasemelt, mahult, iseseisva ja praktilise töö osakaalult, õpe võib viia<br />

ka osalise kutseni (osakutse) või toimuda „õpipoisiõppena” töökohal.<br />

Koolis määratakse töötaja või tugirühm (ülesanded ja töökord sätestatakse<br />

direktori käskkirjaga), kes vastutab erivajaduste märkamise, erivajadustega<br />

õppija õpingute kavandamise ja tugiteenuste koordineerimise eest.<br />

Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või<br />

kohandusi õppeajas, õppesisus, õppemetoodikas, õppekorralduses ja<br />

õppekeskkonnas. Õpiväljundid peavad kohandustele vaatamata kattuma valitud<br />

õppekavas kirjeldatutega – kohandada võib seda, kuidas õpitakse ja õpetatakse,<br />

ent valitud õppekavas sätestatu tuleb selgeks saada.<br />

Kutseõppeks paremate tingimuste loomiseks võib õppetööd läbi viia ka<br />

väljaspool kooli territooriumi (koostöö teiste haridus- ja sotsiaalasutustega).<br />

Allikas: haridus- ja teadusministeerium<br />

misel hinnata enda valmisolekut<br />

soovitud õpinguteks.<br />

Lihtsustatud õppest tulijad<br />

suunduvad 2. ja 3. kvalifikatsioonitaseme<br />

õppesse või 4. taseme<br />

esmaõppesse. Üksikud noored<br />

võivad sattuda ka kutsekeskharidusõppesse.<br />

Olgu öeldud, et 4. tasemel toimub<br />

kolme liiki kutseõpe: põhihariduse<br />

olemasolul valitav esmaõpe<br />

ja kutsekeskharidusõpe, samuti<br />

varasema kutse (või vastavate<br />

kompetentside) olemasolul valitav<br />

jätkuõpe. „Tavalise” põhihariduse<br />

omandanud noored suunduvadki<br />

tavaliselt kutsekeskharidusõppesse.<br />

Mitmetes koolides on aga loodud<br />

eraldi õppekavad lihtsustatud<br />

ja toimetulekuõppes põhihariduse<br />

omandanutele. Kui aga eriala<br />

sobib ja õppimine on jõukohane,<br />

ei ole keelatud astuda ka muule<br />

õppekavale.<br />

Kuidas kutsekoolid HEV-õppijatega<br />

hakkama saavad?<br />

Paljudel kutsekoolidel on kogemused<br />

mitmesuguste erivajadustega<br />

õpilaste toetamisega. Näiteks<br />

Haapsalu kutsehariduskeskus teeb<br />

koostööd Astangu kutserehabilitatsiooni<br />

keskusega, Räpina aianduskool<br />

on koostöös Maarja külaga.<br />

Eraldi õppekavad lihtsustatud<br />

õppest tulijaile on olemas nii Eesti<br />

suurimas, Tartu kutsehariduskeskuses<br />

kui ka väiksemate hulka<br />

kuuluvates Väike-Maarja õppekeskuses<br />

ning Vana-Vigala tehnikaja<br />

teeninduskoolis. Viljandi kutseõppekeskusel<br />

on valmisolek avada<br />

vaegkuuljate õpperühmi jne.<br />

Valiku tegemisel pakuvad koolide<br />

kõrval abi Rajaleidja keskused,<br />

Astangu kutserehabilitatsiooni<br />

keskus, mõnikord ka perearstid<br />

jne.<br />

Kuna paljud lihtsustatud õppel<br />

põhikooli lõpetavad noored kasutavad<br />

võimalust jääda kooli ka veel<br />

nn lisa-aastateks, mille eesmärgiks<br />

on sujuva ülemineku toetamine<br />

koolist täiskasvanuellu, siis loodetavasti<br />

neid aastaid kasutataksegi<br />

just koostöö tegemiseks erikoolide<br />

ja kutseharidusasutuste vahel.<br />

Tiina Kangro<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Toetavaid erihoolekandeteenuseid osutatakse 2500 inimesele.<br />

Oktoober 2015


6 Probleem<br />

7<br />

Head lahendused<br />

sünnivad hea<br />

planeerimisega<br />

Iga õppeasutuse võimekus HEV-õpilastega toimetada on erinev: erinevad on<br />

kooli varasemad kogemused, HEV-õpilaste arv, õpetajate koolitus, pädevus ja<br />

teadmised, juhtkonna suhtumine HEV-õpilaste kaasamisse jne. See võib jätta<br />

mulje, et asjad on segased. Tegelikult on võimalused info liikumiseks täiesti<br />

olemas.<br />

Kui õpilane on lõpetanud põhikooli<br />

lihtsustatud õppekava (LÕK)<br />

alusel, on selle kohta märge olemas<br />

lõputunnistusel ning sellega<br />

koos käival hinnetelehel. Praktikas<br />

võib hinnetelehti uurides tõepoolest<br />

leida, et mõningate ainete<br />

asemel on märgitud kriips. Samas<br />

puudub tänini lõputunnistusel<br />

märge individuaalse õppekava<br />

(IÕK) alusel õpitud ainete kohta.<br />

Miks põhikoolides neid märkeid ei<br />

tehta, ei oska ma kahjuks öelda –<br />

igal juhul oleks see info kutsekoolile<br />

vajalik.<br />

Praktikas toimubki asi nii, et<br />

teavet hankides on esimene samm<br />

vaadata tunnistust. Teine samm<br />

on vestlus õpilaskandidaadiga<br />

dokumentide esitamise ajal: mitmendas<br />

klassis ta läks lihtsustatud<br />

õppele, kuidas ta hakkama sai,<br />

kuidas talle koolis käia meeldis,<br />

millised ained eriti meeldisid jne.<br />

Juba sellise vestlusega saab tulevane<br />

kool päris suure osa vajalikust<br />

infost kätte.<br />

Õnneks on LÕK-õpilastel tavaliselt<br />

dokumentide vastuvõtmise<br />

ajal kaasas lapsevanem, kes omakorda<br />

saab koolile vajalikku teavet<br />

anda. Otse loomulikult ei räägita<br />

aga võõrale inimesele lühikese aja<br />

jooksul kõike ning seetõttu võibki<br />

kellelegi jääda mulje, et vanemad<br />

hoiavad infot endale. Mina leian,<br />

et lapse ja tema vanemaga kontakti<br />

loomine, et leida õpilasele<br />

parim edasiõppimisvõimalus, ongi<br />

pigem kutsekooli ülesanne.<br />

Ületulekuplaanid<br />

Tartu kutsehariduskeskus võttis<br />

2013. aastal kasutusele nn ületulekuplaanid:<br />

kooli tugikeskuse<br />

töötajad koostasid kolmest osast<br />

koosneva küsimustiku (õpilane –<br />

lapsevanem – kooli esindaja), mis<br />

saadeti kõikidesse põhikoolidesse,<br />

kes õpetasid HEV-õpilasi, lisaks<br />

neisse tavapõhikoolidesse, millega<br />

meie koolil oli varasem hea kontakt.<br />

Plaaniga läks kaasa instruktsioon<br />

ja kutsekooli palve, et need<br />

õpilased, kes plaanivad Tartu kutsehariduskeskusse<br />

kandideerida,<br />

võtaksid juba dokumentide esitamise<br />

ajal kaasa täidetud plaani.<br />

Nüüd, kus plaane on juba kaks<br />

aastat kasutatud, saab öelda, et<br />

“Mõnigi „üllatusmuna”, kes<br />

on põhikoolist kolmedega läbi<br />

vingerdanud, võib õige toe korral<br />

olla võimeline palju enamaks.<br />

HEV-õppijad võivad osaleda kutseõppes kõrvuti „tavaliste” noortega, kuid<br />

siiski oma eelnevale hariduskäigule ja erivajadustele kohandatud õppekava<br />

alusel. Õppehetk Tartu kutsehariduskeskuses. Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

süsteem on hakanud vaikselt toimima.<br />

Näiteks Tartu Kroonuaia kool<br />

koostab oma õpilaste kohta väga<br />

põhjalikud ja kutsekooli töötajatele<br />

äärmiselt vajalikud plaanid, kusjuures<br />

suudab tagada ka õpilase ja<br />

lapsevanema ankeedi (kas või osalise)<br />

täitmise.<br />

Plaan on küll täis delikaatseid<br />

isikuandmeid, kuid selle kirjelduses<br />

on selgesõnaliselt välja toodud,<br />

et infoga puutuvad kokku<br />

vaid Tartu kutsehariduskeskuse<br />

tugikeskuse inimesed, kes jagavad<br />

seda infot vaid vajadusel. Ületulekuplaaniga<br />

saab tutvuda ka kursusejuhataja,<br />

kelle rühmas HEV-õpilane<br />

hakkab õppima. Aineõpetajad<br />

saavad õpilase eripäradest teada<br />

enne oma ainetsükli algust ja<br />

vaid sellisel määral, mis konkreetse<br />

aine juures on oluline.<br />

Siit on arusaadav, kui mõned<br />

aineõpetajad tunnevad, et teavad<br />

õpilase probleemidest liiga vähe.<br />

Kahjuks on ka meie koolis kogemusi,<br />

kus mõni aineõpetaja ei ole<br />

osanud talle usaldatud isiklikku<br />

infot eesmärgipäraselt kasutada,<br />

mistõttu on mõistetav, et edaspidi<br />

on tugikeskuse töötajad mõnedele<br />

õpetajatele info jagamisega<br />

ettevaatlikud. See kindlasti häirib<br />

pisut koostööd. Me loodame<br />

siiski, et ka õpetajaskonna võime<br />

mõista HEV-teemasid järjest suureneb.<br />

Ületulekuplaani koostamine<br />

ja selle tööshoidmine nõuab<br />

igatahes pidevat tööd ja panustamist,<br />

kuid enda kogemuse põhjal<br />

võin kinnitada, et kui see tööle<br />

hakkab, on tulemused head.<br />

Lisaraha võimalus<br />

2014. aasta kevadel hakkas kehtima<br />

uus kutseõppeasutuse HEVmäärus,<br />

mille järgi muutub HEVõpilase<br />

jaoks varasemaga võrreldes<br />

nii mõndagi. Kui varem sai<br />

põhikooli lihtsustatud õppekava<br />

alusel lõpetanud õpilane võimaluse<br />

kandideerida kutseõppes<br />

mis tahes erialale, siis uue määruse<br />

alusel ta enam üldharidusaineid<br />

(s.t keskkooliaineid) õppida ei saa,<br />

mistõttu on nende noorte jaoks<br />

kadunud võimalus omandada kutsekeskharidus<br />

– HEV-õpilane, kes<br />

on lõpetanud põhikooli LÕK-i<br />

alusel, saab õppida vaid kutset.<br />

Idee poolest ei tohiks see vähendada<br />

õpilase võimalusi valida<br />

endale huvitav ja sobiv eriala,<br />

kuid praktikas võib juhtuda, et<br />

kui HEV-õpilane liitub tavagrupiga,<br />

kuid ei osale üldharidusainetes,<br />

muutub koolipäev auklikuks,<br />

vahepealsed tema jaoks vabad<br />

tunnid tekitavad ärevust ja väsimust<br />

ning ka kohalkäimine võib<br />

seetõttu kannatada.<br />

Selleks, et HEV-õpilane sellises<br />

olukorras n-ö ära ei kaoks, on vaja<br />

koolis kindlat inimest, kes üritab<br />

tema jaoks luua võimalikult tiheda<br />

tunniplaani, arvestades seejuures<br />

ta hetkevõimeid. Koolid, kus<br />

on vähe tugipersonali või tugipersonali<br />

ülesanded on jagatud muid<br />

ülesandeid täitvate töötajate vahel,<br />

ei pruugi see juba ajapuuduse tõttu<br />

õnnestuda.<br />

Küll aga on asja hea pool see, et<br />

uus HEV-määrus loob ka koolile<br />

ühe uue võimaluse. Nimelt saab<br />

kutsekool moodustada HEV-juhtrühma<br />

ja õpilastele, kellel erivajadus<br />

ilmneb alles kutsekoolis, vajalikku<br />

tuge pakkuda. Selleks volitatud<br />

inimene (näiteks eripedagoog)<br />

saab vormistada õpilasele<br />

erivajaduse (HEV-i vormistamine<br />

annab lisaks 0,5 pearaha), et ta<br />

saaks kasutada näiteks tugiisikut,<br />

järeleaitamistunde jms. See on hea<br />

võimalus just nende õpilaste jaoks,<br />

keda mulle meeldib kutsuda üllatusmunadeks<br />

– näiteks tavakoolist<br />

kolmedega läbi vingerdanud noored,<br />

kellega töötades võib sageli<br />

selguda, et õige toega on nad võimelised<br />

palju enamaks.<br />

Tuleks ette mõelda<br />

Kuigi võib tunduda, et see oleks<br />

koolidele hea nõks lisaraha saada,<br />

näitavad statistilised andmed, et<br />

koolid ei ole hakanud märgatavalt<br />

rohkem HEV-i määrama. Põhjendamatult<br />

seda teha ei tohigi, aga<br />

õigel hetkel vajaliku noore jaoks<br />

on see kindlasti võimalus, mida<br />

tuleks kasutada.<br />

Minu kindel soovitus kutsekoolis<br />

õpinguid jätkata sooviva HEVõpilase<br />

vanemale või hooldajale<br />

on aga hakata asjaga varakult tegelema.<br />

Paljud kutsekoolid korraldavad<br />

märtsivaheajal avatud uste<br />

päevi, kus saab tutvuda erialadega<br />

ja arutada kooli tugisüsteemi töötajatega<br />

edasiõppimisvõimalusi.<br />

On arusaadav, et kõiki erialasid<br />

ei saa erivajadustega õpilased<br />

õppima minna, sest kutsekool<br />

koolitab uusi töötajaid kindlatele<br />

erialadele, mida on tööturul vaja<br />

ja mille normid on sätestanud erialaliidud.<br />

Kuid võimalusi siiski on<br />

ja neid ei tohiks kahe silma vahele<br />

jätta. On oluline, et kutsekool<br />

ja põhikool teeksid koostööd juba<br />

enne seda, kui HEV-õpilane kutsekooli<br />

õppima on asunud, sest siis<br />

on üleminek valutum ja kohanemine<br />

kergem.<br />

Ma ei väsi hea näitena toomast<br />

Marianne Kuzemtšenkot, kes<br />

alustas aastaid tagasi oma pojaga<br />

juba veebruarikuus kutsekooli<br />

karjäärinõustaja külastamist,<br />

erialade ja majaga tutvumist jne.<br />

Tegu on tõelise edulooga: HEVõpilane<br />

on nüüdseks lõpetanud<br />

kõrge konkursi ja veel kõrgemate<br />

nõudmistega eriala ning saab oma<br />

eluga edasi minna.<br />

Liine Maasikas<br />

Tartu kutsehariduskeskuse karjäärinõustaja<br />

(lapsehoolduspuhkusel)<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Toetavad teenused on kogukonnas elamine, toetatud töö ja elamine. Oktoober 2015


8 Elu lugu<br />

9<br />

Heiko Kruusi<br />

Valitsuse määrus<br />

saadab tegusa<br />

inimese kodunurka<br />

Mustvee mees Enn Bauman (63) on rohkem kui<br />

kolmandiku elust elanud jalutuna ja sõrmedeta<br />

kätega. Sellele vaatamata on ta veel pensionieaski<br />

tegutsemistahet täis. Nüüd sunnib aga<br />

valitsuse uus määrus mehe koju kotile.<br />

Oktoober 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Kolmandiku erihoolekandeteenuse tasust maksavad kliendid ise.<br />

Oktoober 2015


10<br />

Elu lugu<br />

11<br />

Ennul on kodumaja trepi kõrval<br />

isetegevuslik töökoda,<br />

kus ta kasutuskõlbmatuid<br />

kodumasinaid laiali lammutab.<br />

Kõik väärtusliku – väärismetallid,<br />

mutrid-kruvid jne – nopib meistrimees<br />

rikki läinud telerist või külmikust<br />

välja ja saadab uuskasutusse.<br />

Ülejäänu sordib nõuete järgi<br />

ära ja toimetab prügimäele.<br />

Koduõuel liikumiseks kasutab<br />

Enn elektriratastooli, aga tõelise<br />

liikumisvabaduse ja iseseisvuse<br />

ning ühes sellega enam-vähemgi<br />

täisväärtusliku elu annab mehele<br />

käsitsijuhtimiseks kohandatud<br />

väikebuss. Ka ratastool mahub<br />

bussi ja nii võib Enn kõik oma<br />

asjaajamised, poeskäigud, arstide<br />

juures ja sõpradel külas käimised<br />

kõrvalabi palumata ära teha.<br />

Vähemasti on see siiani nii olnud.<br />

Mis edasi saab, seda Enn ei tea.<br />

Järgmise aasta mais peab ta uuendama<br />

sõidukijuhi tervisetõendit,<br />

juulis saab läbi ta juhiloa kehtivusaeg.<br />

Vahepeal kehtima hakanud<br />

uue korra järgi aga ei ole enam<br />

lubatud mootorsõidukit juhtida<br />

inimesel, kes tarvitab metadooni.<br />

Enn on kasutanud valuraviks<br />

morfiini ja hiljem, juba alates<br />

1992. aastast, kui tal gangreeni<br />

tõttu üks jalg altpoolt põlve<br />

amputeeriti, metadooni. Enn<br />

oli metadooni peale üle minemise<br />

ajal neljakümnene. Kõik need<br />

aastad on ta ka ainsagi probleemita<br />

autot, hiljem invakohandustega<br />

väikebussi juhtinud. „Aga nüüd<br />

on nõue selline, et kui tahan jätkuvasti<br />

roolis olla, siis pean loobuma<br />

valuravist. Või siis, kui otsustan<br />

ravi jätkata, jään ilma liikumisvabadusest.<br />

Kumbki variant ei ole<br />

minu jaoks elamis- ega inimväärne,”<br />

ütleb Enn murelikult.<br />

Jalga pole enam<br />

Tervis hakkas Ennule muret<br />

tekitama juba noorena. Esimene<br />

häiriv sümptom oli jalgade külmetamine.<br />

„Käisin närviarstide juures,<br />

veresoonearstide vastuvõttudel.<br />

Leiti, et veri ei liigu jalgades<br />

nagu vaja ja sellest ka see puhuti<br />

valuni ulatuv külmatunne. Olin<br />

mõni aasta alla kolmekümne, kui<br />

esimest korda opilauale läksin.<br />

Pärast paari veresoonelõikust sain<br />

jalad korda. Elasin tavalist elu, käisin<br />

tööl. Kaksteist aastat pidasid<br />

„remonditud” veresooned suurema<br />

mureta vastu. Aga siis tulid<br />

vanad hädad tagasi. Uue ja hullema<br />

hooga. Valud ei andnud enam<br />

ööl ega päeval asu. Läksin aga jälle<br />

opile, sest öeldi, et osa sooni tuleb<br />

välja vahetada. Kui üles ärkasin, oli<br />

üks jalg altpoolt põlve maha võetud,”<br />

meenutab Enn oma katsumuste<br />

algust.<br />

„Ei mäletagi enam,” jätkab ta,<br />

„kas jala kaotus oli mulle šokk või<br />

mida ma üldse mõtlesin ja tundsin<br />

tol hetkel, kui nägin, et üht jalga<br />

enam pole. Pigem ma siiski lihtsalt<br />

leppisin selle kui paratamatusega.<br />

Tohtrid näitasid mulle pilte, kus<br />

oli näha, et süstitud kontrastaine<br />

polnud verega kübekestki edasi<br />

liikunud. Järelikult olid need sooned<br />

täiesti umbes ja mul oli juba<br />

välja kujunenud gangreen. Mulle<br />

seletati asi ära: kui jalg alles jätta,<br />

siis läheb haigus edasi. Kahjuks ei<br />

päästnud mind ka see amputatsioon<br />

ning nelja kuu pärast võeti<br />

teine jalg maha.”<br />

Jupp jupi haaval<br />

Järgnevad kuus aastat elas Enn<br />

otsekui õudussarjas. Gangreen ei<br />

tahtnud peatuda. Jupikaupa lõigati<br />

Tartu haiglas jalgu lühemaks<br />

ja lühemaks, kuni mees palus viimaks<br />

ise arste mõlemad jalad<br />

lõpuni otsast võtta. Et saagu siis<br />

mis saab. Nii lõpuks läkski. Kuigi<br />

ka see ei pannud gangreenile piiri.<br />

Ühel päeval märkas Enn nimetissõrmel<br />

musta täpikest, mis järjest<br />

valusamaks muutus. Kuna see<br />

oli just see sõrm, millest tavaliselt<br />

vereproovi võeti, siis arvas Enn<br />

esialgu, et ehk on sõrm sagedastest<br />

torkimistest lihtsalt traumeeritud.<br />

Tohtrite hinnang oli aga karmim:<br />

gangreen on käte kallale jõudnud.<br />

Musta täpiga valutav sõrm lõigati<br />

lüli võrra lühemaks. Siis veel ühe<br />

lüli võrra. Ja siis veel...<br />

Enn räägib, et järjestikused sõrmede<br />

amputatsioonid olid hirmutavad.<br />

Hästi, jalgadeta inimest<br />

aitab ratastool, aga kui käed ka<br />

näiteks õlgadeni maha tuleb võtta?<br />

Missugune näeb välja täiesti jäsemeteta<br />

inimese elu?<br />

Tol ajal arutles ta arstidega avameelselt<br />

ka selle üle, kas jalgade<br />

iga hinna eest säästvamad amputatsioonid<br />

olid ikka õigustatud.<br />

Võib-olla pidanuks esimesed lõikused<br />

olema radikaalsemad? Äkki<br />

saanuks siis gangreeni pidama ja<br />

vähemalt käed jäänuks haigusest<br />

puutumata.<br />

„Mäletan üht jutuajamist. Küsimus<br />

oli selles, kas võtta viimased<br />

kolm sõrme kohe maha või jätta<br />

ühe käe pöial ja nimetissõrm veel<br />

Loodus on andnud inimesele suure kohanemisvõime. Kõige aluseks on aga<br />

usk tulevikku. Selleta võib kaduda elu mõte. Heiko Kruusi<br />

alles. Tohter veenis mind ikka, et<br />

riskime: jätame pöidla ja nimetissõrme<br />

alles. Sest kui inimesel on<br />

need kakski sõrme olemas, saab<br />

ta vähemalt endal ise nööpe kinni<br />

panna. Ei tea, mis oleks olnud<br />

õigem, ega aega tagasi pöörata<br />

ei saa, et teist varianti läbi proovida.<br />

Oma viimastest sõrmedest<br />

jäin pisut hiljem ikkagi ilma. Nüüd<br />

on mul nii paremal kui ka vasakul<br />

käel sõrmedest alles vaid jupikesed.<br />

Mõni on peaaegu sõrmelüli<br />

pikkune, mõni vaid sentimeetrine.<br />

Aga igatahes sai sellega gangreenil<br />

minust isu täis, rohkem pole ta<br />

mind kimbutama tulnud. Viimasest<br />

lõikusest on 17 aastat.”<br />

Nüüd ratastele<br />

Enne haigeks jäämist teenis Enn<br />

leiba elektrikuna ja autojuhina.<br />

Pikki aastaid oli ta ametis omaaegses<br />

rahvakunstiettevõttes Kodu.<br />

Tagantjärele on ta mõelnud, et<br />

äkki sai tervise käestminek alguse<br />

sagedastest kokkupuudetest mürgiste<br />

kemikaalidega.<br />

„Tööl peitsisin Pinotexiga kaste,<br />

see on ju jube mürk! Kui garaažis<br />

autot remontisime, ega meil<br />

siis kätepesu võimalust seal polnud.<br />

Pistsime käed bensiininõusse<br />

ja nii see „pesu” käis. Kodus oli<br />

meil suur kasvuhoone, varasuviti,<br />

kui ööd veel jahedad olid, käisin<br />

seal ikka leeklambiga ringi, et taimi<br />

halla eest kaitsta. Sooja hoidmiseks<br />

oli kasvuhoone uks kõvasti<br />

kinni, nii et kõik need mürgised<br />

aurud, mis sealt leeklambist<br />

tulid, hingasin endale sisse. Kes<br />

teab, võib-olla vallandasid mürgid<br />

gangreeni, aga ehk oli põhjus<br />

“Kõige<br />

tähtsam on leida<br />

invaliidistunud<br />

inimesele<br />

võimalikult rutem<br />

sobiv abivahend.<br />

See aitab tagasi<br />

elule.<br />

ka muus,” mõtiskleb Enn, ise seejuures<br />

käega rehmates. Sest ega<br />

tagantjärele tarkus nagunii asjade<br />

seisu muuda. Ning ükskõik, mis<br />

inimesega ka ei juhtuks, alati on<br />

kõige tähtsam küsimus hoopis see,<br />

mis edasi saab.<br />

Tervena oli Enn toimekas inimene.<br />

Renoveeris Mustvee linna serva<br />

ostetud vana eramu oma kätega<br />

perele mugavaks koduks, ehitas<br />

välja kõrvalhooned. „Ega Vene<br />

ajal muud moodi elatudki,” kõneleb<br />

ta, „ikka tuli remondid ja ehitustööd<br />

endal ära teha. Tulid töölt<br />

koju, sõid kõhu täis ja hakkasid aga<br />

koduse tööpäevaga pihta. Lisaks<br />

tuli aiamaad harida, poes polnud<br />

ju suurt midagi saada. Aga noorena<br />

on energiat küllaga ja ega<br />

siis töötegemise kõrvalt sõpradega<br />

kalalkäigudki ära jäänud. Kõike<br />

jõudis ja kõik sai tehtud ka!”<br />

Ka jalutuks jäänuna pidas Enn<br />

kõige tähtsamaks võimalikult kiiresti<br />

voodist välja pääseda. Kohe<br />

kui amputeerimiste järel pika<br />

lebamise tõttu tekkinud lamatised<br />

paranema hakkasid, kas või toas<br />

veidi liikuda.<br />

Ennu sõnul on kõige tähtsam leida<br />

invaliidistunud inimesele võimalikult<br />

ruttu sobiv abivahend.<br />

See aitab eluga edasi minna. Oma<br />

esimese liikumiseks mõeldud abivahendi<br />

leidis Enn endale ise – selleks<br />

sai väike pingike, millega ta<br />

tegelikult senimaani majas sees<br />

ringi liigub.<br />

Elektriratastool võimaldas juba<br />

liikumist aia piires ja isegi muru<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Erihoolekandeteenustele kvalifitseerub Eestis 18 000 inimest.<br />

Oktoober 2015


12<br />

Elu lugu<br />

13<br />

peal. Enn räägib, et on proovinud<br />

ka jalaproteese, aga kaks täisproteesi<br />

all ... need pigem segavad,<br />

kui aitavad. „Kogu aur läks nende<br />

„tassimise” peale, samas kui sätin<br />

tagumise otsa oma pingikese peale,<br />

saan palju rutem edasi liigutud<br />

ja asjad aetud,” selgitab ta põhjust,<br />

miks ta kunstjalgade kasutamisest<br />

on loobunud.<br />

Ise enda peremees<br />

Kui Enn 1998. aastal, pärast viimaseid<br />

amputatsioone, sai endale<br />

käsitsijuhtimisega auto, oli ta enda<br />

sõnul juba „omadega mäel”. Nüüdsest<br />

sai mees kõik tarvilikud käigud<br />

sotsiaalosakonda, panka, arsti<br />

juurde, sugulastele külla või niisamagi<br />

linna teise otsa vanu sõpru<br />

vaatama teisi tülitamata ära teha.<br />

„Noh ja autos on ikka katus pea<br />

kohal, raadio sees,” ütleb Enn naeratades,<br />

„see on ju ka tähtis, kui on<br />

vaba voli lihtsalt koduväravast välja<br />

sõita, ükskõik kuhu siis – sihipäraselt<br />

või sihitult. Sõidad näiteks<br />

kuhugi järveäärsele teeotsale, vaatad<br />

loodust, kuulad raadiot ja lihtsalt<br />

oled natuke omaette kodust<br />

eemal. See kosutab vaimu ja enesetunnet.<br />

Elvas invaspordipäevadel<br />

olen saanud käia ka tänu sellele,<br />

et mul on sõiduvahend.”<br />

Enn räägib, et kui ta mõned aastad<br />

hiljem poegade toetusel juba<br />

invakohandustega väikebussi<br />

omanikuks sai, oli tal mõttes isegi<br />

teistele invatranspordi teenust<br />

pakkuma hakata. Paraku on väikelinnas<br />

nõudlus selle järele väga<br />

väike ja mõned harvad tõbise üleaedse<br />

polikliinikusse sõidutamised<br />

ei kipu töötegemise mõõtu<br />

“Näiteks<br />

Soomes ja mõnel<br />

pool mujal ei peeta<br />

metadoonravi<br />

juhtimisõigust<br />

takistavaks<br />

asjaoluks.<br />

Enn ütleb, et abikaasa kõrval on minibuss ta suurim „päästja”. See annab<br />

talle liikumisvabaduse, mis omakorda annab iseseisvuse. Autosse ei saaks<br />

ta kuidagi, aga bussis on ruumi ka jalgadeta liikuda. Heiko Kruusi<br />

välja andma. Aga abiks käib Enn<br />

hädasolijaile hea meelega. Omast<br />

käest ju teada, kui oluline on kas<br />

või pisikegi abi siis, kui haigus on<br />

kallal.<br />

„Seda n-ö lammutustöökodagi<br />

pean ikka rohkem sellepärast, et<br />

midagi kasulikku ära teha. Inimesed<br />

annavad hea meelega oma rikkis<br />

pesumasina või triikraua mulle<br />

lammutada. Kui nad selle tervena<br />

prügilasse viiksid, tuleks neil selle<br />

eest veel peale maksta. Ja kuidas<br />

üks muldvana mutike oma otsad<br />

andnud külmikuga sinna prügila<br />

väravasse jõuakski?! Aga mina<br />

lähen bussiga kolale järele, sõber<br />

tuleb kaasa, aitab peale ja pärast<br />

maha tõsta ja asi saab aetud,” räägib<br />

Enn.<br />

Väikse „kopika” on ta vaske või<br />

rauda metallikokkuostu viies aegajalt<br />

oma lammutustööde pealt ka<br />

teeninud. Aga olulisem on mehele<br />

siiski see, et teda ootab hommikul<br />

ärganuna tööjärg ees. See annab<br />

päevale mõtte, lihtsalt hommikut<br />

õhtusse lükates kaob elust ju mõte<br />

väga kergelt ära, leiab Enn. Ja mõttetu<br />

elu ajab inimese tigedaks.<br />

See tigedus omakorda langeb<br />

aga paratamatult lähedaste peale.<br />

„Invaliidi pereliikmed on niigi<br />

kannatada saanud. Abikaasa Lea<br />

närvid kulusid nende kuue aastaga,<br />

kui mina ühelt amputatsioonilt<br />

teisele kulgesin, ikka täiega läbi.<br />

Võib-olla oli minul vaimses mõttes<br />

seda aega isegi kergem üle elada<br />

kui temal. Mina olin asja sees,<br />

aga tema pidi oma hirmudega seda<br />

kõike kõrvalt vaadates ja oma sisimas<br />

hakkama saama. Ja sestpeale,<br />

kui ma jalutu ja sõrmituna koju<br />

tagasi olin tulnud, langes suur hulk<br />

meestetöid paratamatult tema<br />

õlule. Olen tänulik, et mul on nii<br />

toetav ja hooliv pere, aga Lea on<br />

kahjuks juba päris hulk aastaid ka<br />

ise puudega inimene,” lausub Enn.<br />

“Ükskõik, mis<br />

inimesega ka ei<br />

juhtuks, alati on<br />

kõige tähtsam<br />

küsimus hoopis see,<br />

mis edasi saab.<br />

Buss või valu<br />

Aga Enn Bauman pole kurtja<br />

tüüpi inimene. Ta on oma füüsiliste<br />

piirangutega kohanenud<br />

ning elab võimaluste piires tegusat<br />

ja sisukat elu. Muudatus sõidukijuhi<br />

tervisenõuetes teeb talle<br />

aga kõvasti peavalu, sest see võib<br />

ta senise elu täiesti pea peale pöörata.<br />

„Läksin suvel Tartusse valuarsti<br />

juurde retsepti pikendama ja sain<br />

nagu puuga pähe. Arst ütles, et<br />

kui tahan edasi roolis olla, siis ta<br />

mulle enam metadooni välja kirjutada<br />

ei saa. Pool aastat enne tervisetõendi<br />

või juhiloa vahetust ei<br />

tohi ma enam oma senist valuravimit<br />

tarvitada, järelikult pean juba<br />

detsembrist metadooni ära jätma.<br />

Selleks, et mais tervisetõendit<br />

pikendama minnes nõuetele vastavalt<br />

„puhas” olla,” nendib Enn<br />

nõutult.<br />

„Kusjuures,” jätkab ta muiates,<br />

„praegu ma võtan kaks korda päevas<br />

metadooni ja sõidan täieõigusliku<br />

juhiloa omanikuna ringi. Olen<br />

seda ravimit võtnud juba aastaid<br />

ja ka praegu keegi seda mulle<br />

pahaks ei pane. Ma ei ole ohuallikas<br />

maanteel, kes tuleks viivitamatult<br />

roolist kõrvaldada. Aga<br />

sellesama metadooni tarvitamise<br />

tõttu valitsuse määrus minu tervisetõendit<br />

ega juhiluba pikendada<br />

enam ei luba. Kus siin loogika<br />

on?” küsib ta. „Ja ütleme näiteks,<br />

et juhtimisõiguse säilitamiseks ma<br />

loobun metadoonist. Võtan näiteks<br />

mõnd teist valuvaigistit, mis<br />

kahtlemata ei toimi nii hästi nagu<br />

metadoon. Olen ma pidevates hulludes<br />

valudes vaevlevana siis juhtimiskõlbulik<br />

ega ohusta liiklust?”<br />

Kas narkomaanide<br />

tõttu?<br />

Ennu sõnul kuulis ta valuarsti<br />

käest, et näiteks Soomes ja mõnel<br />

pool mujal ei peeta metadoonravi<br />

juhtimisõigust takistavaks asjaoluks.<br />

Eestis aga on metadoonitarvitajad<br />

nüüd äkitselt arvatud<br />

nende hulka, kelle juhtimisõigust<br />

enam ei pikendata.<br />

„Võib-olla on see sellepärast, et<br />

metadooni kasutatakse narkomaanide<br />

asendusravis,” pakub Enn.<br />

„Ehk on see määrus pandud sellisena<br />

kirja just neile mõeldes? Aga<br />

mina ei ole ju narkomaan, ma olen<br />

ju hoopis teistsugune „juhtum”,<br />

mina hoian metadooniga oma valu<br />

kontrolli all.”<br />

Valud, mida üks hulgiamputatsioonidega<br />

inimene ravimi ärajätmise<br />

järel tunneb, on Ennu sõnul<br />

sellised, mida terve inimene ilmselt<br />

ettegi ei oska kujutada. Need<br />

on mõistust halvavad luuvalud,<br />

mis kisuvad ühekorraga sirgu<br />

ja kössi. Seda pole võimalik välja<br />

kannatada, ükskõik kui väga ka<br />

ei üritaks. Paar korda on Enn sellist<br />

valu tundnud. Näiteks ükskord<br />

siis, kui kodust pikemalt ära sõitnuna<br />

oli tablett kogemata maha<br />

ununenud.<br />

„Oktoobri alguses käisin uuesti<br />

valuarsti juures. Uurisin tema<br />

käest võimalusi mõne teise, nõrge-<br />

Maanteeamet<br />

selgitab<br />

Kõnealust probleemi käsitletakse<br />

vabariigi valitsuse määruses nr<br />

80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki<br />

juhtimisõiguse taotleja<br />

ning trammijuhi ja trammi<br />

juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli<br />

tingimused ja kord ning<br />

tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised<br />

vastunäidustused, mille<br />

korral mootorsõiduki ja trammi<br />

juhtimine ei ole lubatud”.<br />

Selle § 4 lg 1 all on loetletud<br />

haigused ja seisundid, millega<br />

kaasneb absoluutne meditsiiniline<br />

vastunäidustus mootorsõiduki<br />

juhtimiseks. Punkt 5 ütleb,<br />

et selliseks vastunäidustuseks<br />

on ka psühhotroopsete ainete<br />

või juhtimisvõimet vähendavate<br />

ravimite tarvitamine.<br />

Seda, kas ravim on psühhotroopne<br />

või mitte, on kõige lihtsam<br />

kontrollida ravimiameti<br />

koodikeskusest aadressil koodikeskus.ravimiamet.ee.<br />

Ravimi<br />

detailinfo on toodud lahtris<br />

„Toimeaine kuuluvus”. Seda, kas<br />

ravim vähendab juhtimisvõimet,<br />

saab kontrollida ravimiomaduste<br />

kokkuvõttest (SPC), mille leiab<br />

konkreetse ravimi juurest. SPC<br />

punkt 4.7 räägib ravimi mõjust<br />

autojuhtimisele.<br />

Metadoon on küll narkootiline,<br />

mitte psühhotroopne aine,<br />

aga kuna see vähendab kasutaja<br />

juhtimisvõimet, siis tundub,<br />

et mootorsõiduki juhtimise<br />

meditsiinilise vastunäidustuse<br />

määramine on põhjendatud.<br />

Juht peab enda ja teiste liiklejate<br />

ohutusse suhtuma vastutustundlikult.<br />

Ta peab ise tegema<br />

edasised valikud – kas sõidukijuhtimine<br />

ja nõrgema toimega<br />

ravim või tugevatoimelisem<br />

ravim, mis välistab enda ja teiste<br />

elu ohtuseadmise liikluses.<br />

Alo Kirsimäe<br />

maanteeameti liiklusohutuse<br />

strateegialoome juht<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Erihoolekandeteenuste järjekorras on pisut üle 1000 inimese. Oktoober 2015


14<br />

Elu lugu<br />

15<br />

Ravimiamet<br />

selgitab<br />

Kas ravim mõjutab inimese võimet<br />

autot juhtida või mitte, on<br />

kirjas iga ravimiga kaasas olevas<br />

pakendi infolehes (punkt 2<br />

„Mida on vaja teada enne ravimi<br />

võtmist” all). Kui ravimi pakendit<br />

ei ole käepärast, siis leiab<br />

pakendi infolehe ka ravimiameti<br />

kodulehelt (www.ravimiamet.<br />

ee) ravimiregistrist. Selleks on<br />

tarvis teada ravimi või toimeaine<br />

nime, see siis otsingusse sisestada<br />

ja tulemuste lehel vajutada<br />

õige preparaadi juures „PIL”.<br />

Samuti võib nõu küsida oma arstilt,<br />

apteekrilt või helistada ravimiametisse.<br />

Otsest nimekirja<br />

nendest ravimitest, mis autojuhtimise<br />

võimet mõjutavad, ei ole.<br />

Vabariigi valitsuse määruse<br />

nr 80 järgi on ravimitega seoses<br />

sõidukijuhtimine keelatud<br />

kahel juhul:<br />

- psühhotroopsete ravimite<br />

tarvitamise korral,<br />

- autojuhtimist tugevalt mõjutavate<br />

ravimite tarvitamise korral.<br />

Seda, kas ravim on psühhotroopne,<br />

pakendi infolehel kirjas<br />

ei olegi, aga kõikidel psühhotroopsetel<br />

ravimitel on siiski<br />

infolehel hoiatus, et need<br />

mõjutavad auto juhtimise võimet.<br />

Seega võib julgelt tugineda<br />

pakendi infolehel olevale infole.<br />

Kui inimene siiski soovib teada,<br />

kas tema tarvitatav ravim<br />

on psühhotroopne, võib ta seda<br />

samuti küsida arstilt, apteekrilt<br />

või ravimiametist.<br />

Eelnevas loos kirjeldatud patsiendi<br />

juhtumi juures ei saa kuidagi<br />

heaks kiita olukorda, et<br />

autojuhtimist tugevalt mõjutava<br />

ravimi mõju all olev inimene<br />

sooviks osaleda igapäevaselt liikluses<br />

sõidukijuhina. Seega tuleks<br />

tal ikkagi koostöös arstiga leida<br />

sobivam ravim, kui on soov<br />

autot juhtida. Enda ja kaasliiklejate<br />

elu ohtu seada pole ju õige.<br />

Ott Laius<br />

ravimiohutuse osakonna juhataja<br />

Enn on panustanud iseseisvasse toimetulekusse. Tema naine on nüüdseks ka<br />

invaliid. Kas edaspidi saaksid nad sõltuda kohaliku omavalitsuse hoolest?<br />

ma valuvaigistiga, näiteks tramadooliga<br />

valu ravida. Ise olen nõrgemate<br />

valuravimite suhtes kogu aeg<br />

skeptiline olnud, sest kõik senised<br />

katsed näiteks metadooni mõne<br />

teise ravimiga kombineerida pole<br />

mul välja kukkunud. Arst kinnitas<br />

mu kahtlusi. Ta ütles, et pigem<br />

tuleb minu seisus inimesel tulevikus<br />

doose suurendada. Tugevamalt<br />

valuvaigistilt nõrgemale üleminek<br />

kindlasti ei toimi,” räägib Enn.<br />

Ta leiab, et juhtimisõiguse üle<br />

otsustamisel peaks siiski jääma<br />

võimalus teha individuaalseid<br />

otsuseid. Kui vaja, võib ta komisjoni<br />

ees testsõitu teha või muul moel<br />

oma ravimiga harjunud organismi<br />

sõidusuutlikkust tõestada. 17<br />

aastat on ta morfiini ja metadooni<br />

tarvitajana äpardusteta rooli<br />

keeranud. Miks peab ta siis nüüd<br />

äkki eluliselt vajaliku ravi jätkamise<br />

nimel loobuma oma liikumisvabadusest<br />

ja normaalsest elust?<br />

Anne Lill<br />

“Aga mina<br />

ei ole ju<br />

narkomaan,<br />

ma olen<br />

ju hoopis<br />

teistsugune<br />

„juhtum”.<br />

Seadust tuleb täita,<br />

kuid elukvaliteet<br />

kannatab<br />

Nii nagu Enn Baumaniga<br />

võib aga juhtuda ka kellegi<br />

teisega. Veel hullem on<br />

olukord siis, kui inimene<br />

seda ettegi aimata ei oska.<br />

Läheb juhiluba uuendama<br />

ja selgubki tõde – enam<br />

rooli taha istuda ei tohi.<br />

Puutepunktidele on viimasel aastal<br />

sarnase loo jutustanud mitu inimest.<br />

Uurisime maanteeametist ja ravimiametist,<br />

kas ravimeid tarvitavatel sõidukijuhtidel<br />

on võimalik kuskilt leida<br />

nimekirja arstirohtudest, mille tarvitamise<br />

korral nende juhiluba ega tervisetõendit<br />

enam ei pikendata.<br />

Selgus, et sellist nimekirja, kus<br />

kõik autojuhtimist välistavad arstimid<br />

kirjas oleks, ei eksisteerigi. Taolist<br />

registrit oleks ka keeruline koostada,<br />

sest ravimiturg muutub pidevalt.<br />

Küll aga saab ravimi nime ja toimeainet<br />

teades ravimiameti kodulehel<br />

asuvast ravimiregistrist (või ka<br />

koodikeskusest) täpset infot, kas ühe<br />

või teise konkreetse ravimi tarvitajal<br />

on lubatud autot juhtida või mitte.<br />

Samuti on see info olemas igas ravimikarbis<br />

– infolehel, mis tasuks hoolega<br />

läbi lugeda.<br />

Ootamatuste ärahoidmiseks võiksid<br />

sõidukijuhid juba siis, kui arst<br />

ravimit määrab, tema käest küsida,<br />

ega selle ravimi tarvitamine ei takista<br />

auto juhtimist. Kõik patsiendile välja<br />

kirjutatavad ravimid on ju e-tervise<br />

süsteemis näha ning seda infot arvestades<br />

arstitõendeid ja juhiloa pikendusi<br />

väljastataksegi.<br />

Enn Baumani juhtumit analüüsides<br />

leidsid nii maanteeameti kui ka ravimiameti<br />

spetsialistid, et metadooni<br />

tarvitav inimene ei tohiks liiklusohutust<br />

silmas pidades mitte mingil tingimusel<br />

rooli taha istuda. Ja et metadooni<br />

toimet arvestades on selline<br />

nõue igati põhjendatud. Et mees on<br />

ravimi mõju all pea kakskümmend<br />

aastat maanteedel liikunud, olevat<br />

isegi kole mõelda. Samas – elaks Enn<br />

Soomes, ei keelaks tal keegi juhiluba<br />

omada.<br />

Head lahendust polegi<br />

Muidugi on turvalisus tähtis ja arusaadavalt<br />

tuleb seadusi täita. Praeguse<br />

seaduse järgi on Ennu ainus võimalus<br />

autojuhtimist jätkata pöörduda<br />

valuarsti poole ja püüda siiski<br />

leida mõni teine ravim või ravimite<br />

kombinatsioon, mis aitaks valusid<br />

ohjeldada, kuid ei tooks kaasa juhtimispiiranguid.<br />

Nii saab Eesti maanteeliiklus Ennu<br />

võrra turvalisemaks. Kuid võib-olla<br />

sõidab kuskil Eestimaa nurgas ka<br />

mõni teine metadooni tarvitav inimene,<br />

kellel on senise juhiloa vahetuseni<br />

jäänud näiteks kolm või neli aastat. Ja<br />

temagi jõuab tõeni, et ei tohi tegelikult<br />

autot juhtida, alles siis, kui läheb<br />

uut juhiluba vormistama. Kui metadoon<br />

on autojuhtidele lubamatu, kas<br />

poleks siis õigem kõik metadooni tarvitajad<br />

päevapealt „rajalt maha” võtta<br />

– seda peaks ju e-Eesti infosüsteemid<br />

võimaldama?<br />

Ning kes hindaks Ennu ohtlikkust<br />

liikluses sel juhul, kui mees mõne<br />

poolikult mõjuva valuravimi tarvitajana<br />

valudega roolis istuks, sest asjad<br />

tahavad ju siiski ka jalutul invaliidil<br />

ajada? Ükski vägi ei sunni ju praegu<br />

Eestis omavalitsust Ennule piisavas<br />

koguses invatransporti tagama,<br />

et mees ühiskonnaelus osaleda saaks.<br />

Kuigi jah – ka seda tegelikult seadus<br />

ju kohustab.<br />

Enn ise ütleb, et tema organism on<br />

metadooni pikaajalise tarvitamisega<br />

juba sedavõrd kohanenud, et tema<br />

end liiklusohuks ei pea. Ka Ennu arst<br />

on seda meelt, et iga inimese juhtumile<br />

tuleks läheneda individuaalselt.<br />

Kahtlemata on tegemist keerulise<br />

küsimusega.<br />

Puutepunktide toimetus<br />

Oktoober 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Eesti saab erihoolekande arendamiseks 56 miljonit eurot toetust.<br />

Oktoober 2015


16 Töövõimereform<br />

17<br />

Töövõimereform,<br />

mida alustati<br />

teisest otsast<br />

Kui Eestis alles<br />

loodetakse, et tuleval<br />

aastal käivituv töövõimereform<br />

õnnestub,<br />

siis Portugalis on<br />

erivajadustega inimeste<br />

ühiskonnaellu<br />

kaasatõmbamise ja<br />

tööhõivega tegeletud<br />

juba aastaid. See on ka<br />

vilja kandnud, kuid<br />

alustati hoopis teisest<br />

otsast.<br />

Järgnevalt kirjeldame vaid ühte<br />

näidet tööst erivajadustega inimeste<br />

heaks, mida tehakse Kesk-<br />

Portugalis ligikaudu 20 000 elanikuga<br />

piirkonnas (umbes nagu<br />

üks meie maakond). Selle kõige<br />

nähtavam keskpunkt on Quinta<br />

da Paiva looduspark, mis asub<br />

Paide-suuruse linnakese Miranda<br />

do Corvo läheduses kauni Lousã<br />

mäeaheliku jalamil.<br />

Omaaegse talufarmi maadele<br />

on rajatud looduspark, kus keskendutakse<br />

kohalike loomade<br />

ja taimede tutvustamisele. Park<br />

on avatud aasta läbi puhkepäevadeta.<br />

Algul võibki jääda mulje,<br />

et tegemist on tavalise looma- ja<br />

taimeaiaga: peahoones on piletilett,<br />

infostend, väike kohvik, edasi<br />

sammudes jõuab jalutusradadele,<br />

kus aedikute vahel liiguvad külastajad,<br />

eeskätt lastega pered, aga ka<br />

abielupaarid, noortegrupid jne.<br />

Kohe selgub, et midagi on siin<br />

aga hoopis teisiti – pea igal sammul<br />

võib näha askeldamas puuetega<br />

inimesi. Nad toimetavad haljastustöödel,<br />

loomade juures ja<br />

tegutsevad kohvikus. Parki edasi<br />

uurides selgub, et siin on ka väike<br />

etnograafiamuuseum, rosaarium,<br />

õppeaed, vigastatud metsloomade<br />

turvakodu, veel mitu söögikohta,<br />

mänguplatsid, spordiväljakud,<br />

väliujula, hobusetall, raamatukogu<br />

jne.<br />

Puuetega inimesed kõikjal<br />

Etnograafiamuuseum koosneb<br />

restaureeritud endisaegsetest<br />

talu- ja tootmishoonetest. Ja jälle<br />

– iga maja uksel tervitab sisseastujat<br />

pisut „teistmoodi” inimene.<br />

Nüüd sõltub juba külastajast, kui<br />

pikaks vestlus giidiga kujuneb. Ka<br />

infotahvlid on kahes keeles muidugi<br />

olemas. Kuid igatahes järgneb<br />

külalisele väljudes siiras tänu<br />

läbiastumise eest.<br />

Õppeaias ja ka mäenõlvadel, kus<br />

laiuvad metsloomade eksponeerimise<br />

alad, tegutseb kõrvuti tervetega<br />

samuti hulk nähtava puudega<br />

töötajaid. Farmiloomade aedikute<br />

juures aitavad aga ratastoolis liitpuudega<br />

noored koos oma juhendajaga<br />

loomi sööta. Puuetega inimesed<br />

askeldavad ka pargi teises otsas<br />

asuvas hobusetallis – osa tegeleb<br />

loomadega, teistel on käsil hobuteraapia<br />

tund. Samas ronivad hobuste<br />

selga tavalised pargikülastajad.<br />

Ent sellega pole üllatused veel<br />

lõppenud. Mitmetunnise pargikülastuse<br />

järel territooriumilt väljudes<br />

satub külastaja meistrite hoovi,<br />

kus asuvad töökojad (kingsepp,<br />

arvutiparandajad jt) ja käsitööstuudiod<br />

(kangakudumine, savitöö,<br />

korvipunumine jt). Selgub, et<br />

siin õpivad ametit, läbivad praktikat<br />

või lihvivad tööoskusi igas<br />

vanuses puuetega inimesed. Siit<br />

leiab ka poe, kus müüakse nende<br />

näputööd ja võetakse vastu tellimusi.<br />

Müügil on ka mesi, majaveinid<br />

ja hoidiseid – kõik kohalikust<br />

toorainest ja põhiliselt puuetega<br />

inimeste toodang.<br />

Meistrite hoovi parklas seisavad<br />

pargi logodega invasõitudeks<br />

kohandatud väikebussid. Aeg-ajalt<br />

mõni bussitäis puuetega tegutsejaid<br />

lahkub, teised jälle saabuvad.<br />

Ka peamaja juures olev tavaliste<br />

külastajate jaoks mõeldud parkla<br />

on autodest ja bussidest pungil.<br />

Pargiga seotud pisut üle 200 töötajast<br />

on ligi 80 puudega. Pargi<br />

poliitika ongi rakendada nii palju<br />

kui võimalik erivajadustega inimesi.<br />

Nende hulgas leidub lihtsate abitööde<br />

tegijaid, aga ka hea väljaõppega<br />

valdkonnajuhte ja mänedžere.<br />

Üha rohkem külastajaid<br />

Oktoobri alguses avas pargi serval<br />

uksed uus neljatärnihotell. Selle<br />

ehitamine võeti ette, sest koos<br />

looduspargi arendamisega suurenevad<br />

järjest vaba aja veetmise<br />

võimalused, mis meelitavad külastajaid<br />

jääma siia mitmeks päevaks.<br />

Juurde tuleb matkaradu, lisaks<br />

väliujulale on hotellihoones nüüd<br />

ka siseujula, peatselt avab uksed<br />

spaa. Looduspargis toimuvad avalikud<br />

kinoõhtud, siin tegutsevad<br />

klubid ja huviringid, konverentsideks<br />

ja üritusteks saab rentida<br />

ruume ja toitlustust.<br />

Ka hotelli ehitusel rakendati<br />

muidugi erivajadustega inimesi.<br />

Suvel võisid külastajad igapäevaselt<br />

näha viimistlus- ja haljastustöid<br />

tegemas puuetega noori,<br />

paljud neist olid siin ametiõppe<br />

praktikal. Hoone uksed-aknad ja<br />

osa mööblist on pärit pargi enda<br />

puutöökojast. Nüüd tekib mitmetel<br />

tööl olnud inimestest hotellis<br />

rakendus õpitud erialal – 40<br />

numbritoaga hoones on tarvis<br />

puhastusteenindajaid, kojamehi,<br />

aednikke ja toitlustustöötajaid, aga<br />

ka administraatoreid ja mänedžere.<br />

Kõik pargi hooned on arusaadavalt<br />

ligipääsetavad.<br />

Ka siinseid puhke- ja teraapiavõimalusi<br />

kasutavad aktiivselt<br />

puuetega inimesed, kes siin töötavad,<br />

ametit õpivad või vabaajategevustes<br />

kaasa löövad. Pargis on<br />

tööl mitu sotsiaaltöötajat, eripedagoog<br />

ning psühholoog.<br />

Sünergia ja mastaap<br />

Ent kuidas see kõik on teoks saanud?<br />

Seda mitmetasandilist organismi<br />

hoiab käigus kodanikualgatuslik<br />

heategevusfond ADFP, mis on seadnud<br />

oma missiooniks humanistlikud<br />

väärtused, nagu kaasamine,<br />

võrdsed võimalused, elukestev õpe,<br />

regionaalne ja sotsiaalne innovatsioon.<br />

Liikumise algatas paarkümmend<br />

aastat tagasi endine Miranda<br />

Quinta da Paiva looduspargis askeldavad üheskoos palgalised<br />

töötajad, kutseõppurid, sotsiaalteenuste kasutajad ja vabatahtlikud.<br />

adfp.pt<br />

Kogukonnafond,<br />

kes investeerib inimestesse<br />

Kakskümmend aastat tagasi loodud heategevusfond alustas toe pakkumisest<br />

psüühilise erivajadusega inimestele, kuid on arenenud laiapõhjaliseks<br />

ja uuenduslikuks sotsiaaltööd, elukestvat õppimist, ettevõtlust ning regionaalarengut<br />

kokku viivaks platvormiks.<br />

Fond pakub hoolt ja arenemisvõimalusi sotsiaalselt haavatavatele sihtgruppidele:<br />

puuetega inimestele, vaimuhaigetele, eakatele, väärkohtlemise<br />

ohvritele, pikaajalistele töötutele ja isolatsiooni sattunud immigrantidele.<br />

Fondi põhimõte on „roheline” areng, töökohtade loomine ja kohaliku<br />

kogukonna liitmine. Fondi tegevustesse kaasatakse riiklikku tervishoiu- ja<br />

sotsiaalraha, kuid püütakse sellest mitte sõltuda. Panustatakse ettevõtluse, sealhulgas<br />

sotsiaalse ettevõtluse arendamisse.<br />

Haavatavaid sihtgruppe abistades toetutakse eelkõige psühhosotsiaalse<br />

rehabilitatsiooni meetodile, mis on alus inimeste heaolu suurenemiseks ja<br />

elukvaliteedi paranemiseks. Koostööd tehakse lähedal asuva Coimbra ülikooliga.<br />

Fond töötab ligi 20 000 elanikuga piirkonna heaks, olles koostöös ühe<br />

linnakese ja mitme küla sotsiaalteenistustega. Igakuiselt pakutakse abistavaid<br />

teenuseid ligi 7300-le tuge vajavale elanikule. Paljusid fondi pakutavaid<br />

avalikke teenuseid võivad vabalt kasutada kõik.<br />

Fondil on 650 palgalist töötajat, kellest ligi kakssada on puudega inimesed<br />

(neist omakorda iga viies psüühilise erivajadusega). Lisaks pakub fond<br />

mitmesajale inimesele toetatud töö ja tööpraktika võimalusi sotsiaalteenuste<br />

raames. Fondi tegevustega on seotud sadu vabatahtlikke.<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Aastaks 2020 rajab riik eurorahaga 1400 uut erihoolekandekohta. Oktoober 2015


18 Töövõimereform<br />

19<br />

Tulundus ja<br />

sotsiaalne ettevõtlus<br />

Puidutöökoda<br />

Sotsiaalne ettevõte, millel on oma saeveski ja akende-uste valmistamise tsehh.<br />

Töökoda hooldab fondi ja allasutuste puitkonstruktsioone ja varustab uusehitisi.<br />

Samuti tehakse tellimustöid ja toodetakse väheses mahus ka impordiks. Siin<br />

saavad tööd puuetega inimesed, ühtlasi on see praktikabaas ametiõppijaile ja<br />

õpipoistele.<br />

Biodiisli tsehh<br />

Väike tootmistsehh töötab looduspargi restoranide ja lähikonna toitlustusasutuste<br />

jääkõli ümber biokütuseks.<br />

Käsitöö- ja kunstikojad<br />

Puuetega inimeste mitmekesist toodangut saab osta pargi poest, mõningate<br />

meistrite töid on võimalik ka tellida.<br />

Transporditeenus<br />

Fondil on aastatega välja arenenud oma autopark – 24 minibussi, millest osa on<br />

kohandatud invatranspordiks. Vedudest vabadel aegadel renditakse busse välja<br />

muudeks vedudeks.<br />

Ürituste korraldamine<br />

Looduspargi ja nüüd ka vast valminud hotelli kohvikuid-restorane ja klubiruume<br />

renditakse konverentside ja ürituste korraldamiseks, soovi korral koos toitlustusega.<br />

Aiandus ja põllumajandus<br />

Looduspargi puu- ja juurviljaaias kasvatatakse suur osa oma restoranides ja<br />

kodudes kasutatavast värskest kraamist. Ühtlasi on see väljaõppebaas kutseõppuritele.<br />

Saagi korjamise ajal löövad kaasa ümbruskonna koolide puuetega<br />

lapsed, kes käivad abiks, et saada uusi teadmisi ja olla vajalikud.<br />

Mesindus<br />

Pargil on oma mesipuud ja mesindusüksus. Lousã mäestiku metsade mesi on<br />

eriline, tume kanarbikumesi, millel on oma kaitstud kaubamärk. Mesi läheb nii<br />

oma asutuste tarbeks kui ka müügiks.<br />

Veinitootmine<br />

Fond rajas oma esimese viinamarjaistanduse kaheksa aastat tagasi. Puuetega<br />

inimeste abiga valmib Terra Solidária majavein.<br />

Toiduabi<br />

Looduspargi kohvikud, sööklad ja restoranid pakuvad ümbruskonna vähekindlustatud<br />

elanikele iga päev 65 tasuta lõunasööki. Toiduabi saajad on valitud<br />

koostöös kohalike sotsiaalosakondadega ja inimesed võivad söömas käia kas<br />

kohapeal või toidu endale sotsiaaltranspordiga koju tellida.<br />

Loomapargis võib veeta tunde loodusega suheldes. Enamik metsloomi<br />

pärineb siinsest vigastada saanud loomade turvakodust. Tiina Kangro<br />

do Corva perearst, nüüdne munitsipaalpoliitik<br />

Jaime Ramos. See oli<br />

Portugalis periood, kus asuti psüühikahäirega<br />

inimesi tooma kinnistest<br />

asutustest tagasi ühiskonda. Ka<br />

ADFP alustas esialgu väikeste projektidega<br />

just selle sihtgrupi heaks.<br />

„Hakkasime neile inimestele tugiteenuseid<br />

pakkuma. Peatselt mõistsime,<br />

et ainuüksi sotsiaalteenustega<br />

me murrangut ei saavuta. Siis<br />

asusime mõtlema, kuidas käivitada<br />

protsesse, mis hakkaksid kogu elukeskkonda<br />

muutma. Püüdsime viia<br />

kokku eri eluvaldkondi ja inimesi<br />

– et laieneksid võimalused õppida,<br />

tekiks ettevõtlus ning et abivajajad<br />

muutuksid normaalse igapäevaelu<br />

osaks. Et tegevuste mastaap hakkaks<br />

suurendama üldist elukvaliteeti,”<br />

põhjendab Ramos.<br />

Tema jaoks oli väga tähtis, et<br />

ettevõtmine ei jääks sõltuma vaid<br />

sotsiaalsfääri rahast ning selle ülalpidamine<br />

muutuks isemajandavaks<br />

ja jätkusuutlikuks. Sotsiaalsfääri<br />

ja omavalitsuste rahastamist<br />

tundva inimesena oli talle selge, et<br />

suuri plaane inimeste heaolu suurendamisel<br />

saab teha vaid koos<br />

kohaliku elukeskkonna arendamisega.<br />

Quinta de Paiva peahoone<br />

seinal on tahvel, millel antakse<br />

teada, et tugevast sotsiaalsest suunitlusest<br />

hoolimata on suuremad<br />

arendused saanud siin teoks aastatel<br />

2006–2013 just Euroopa regionaalarengu<br />

fondi toel.<br />

Suur kohtumispaik<br />

Quinta da Paiva looduspark on<br />

tõesti nagu suur kohtumispaik,<br />

kus sulanduvad ühte loodushoid,<br />

turism, ettevõtlus, kultuuri- ja<br />

hariduselu, sotsiaalhoolekanne<br />

ning kogukonna seltsielu.<br />

Kuigi eraldi eesmärgiks pole<br />

ADFP seadnud tööhõivet, vaid<br />

rõhunud haavatavate sihtgruppide<br />

eest hoolitsemisele, nende kaasamisele<br />

ja õppimisvõimaluste pakkumisele,<br />

on kogu siin toimuv välja<br />

kukkunud kui eestlaste elusuuruses<br />

unenägu õnnestunud töövõimereformist.<br />

Tähtis on mainida, et fondi juhtkond,<br />

kelle hulka kuuluvad piirkonna<br />

lugupeetud inimesed eri<br />

elualadelt, töötab vabatahtlikult ja<br />

tasu saamata.<br />

Looduspargiga on viidud koostöösse<br />

piirkonna lasteaiad ja koolid<br />

(loodusõpetuse ja bioloogiatunnid),<br />

kutsekoolid (erivajadustega<br />

noorte ametiõpe ja praktikabaas),<br />

lastekaitse- ja noorsootöötajad<br />

(probleemsete noorte alternatiivõpe,<br />

huviharidus), tööhõive- ja sotsiaalosakond<br />

(tööharjutus, toetatud<br />

ja kaitstud töö, rehabilitatsioon)<br />

ning nüüdseks on liitunud ka paljud<br />

kohalikud ettevõtted.<br />

Väga tähtis valdkond on vabatahtlike<br />

kaasamine, kelle hulgas<br />

on palju koolinoori. Neid meelitatakse<br />

vaba aja veetmise võimaluste<br />

ja toreda seltskonnaga. Värskelt<br />

ameti- või kõrgkooli lõpetanud<br />

noortele pakutakse aga tasustatud<br />

stažeerimisprogramme, mis<br />

võimaldavad hüpet karjääriredelil.<br />

Olgu öeldud ka, et Portugal pole<br />

Euroopa mõõtmes kuigi rikas riik.<br />

Palkade-toetuste-pensionite tase<br />

on siin vaid viiendiku jagu Eestist<br />

kõrgem, kuid sotsiaalne mõtlemine<br />

hoopis tugevam. Puudega inimesed<br />

ja eakad pole siin vati sees<br />

hoitud, vaid askeldavad tegusalt<br />

kõikjal. Tiina Kangro<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Uute erihoolekandekohtade valmimisel suletakse 1200 senist kohta. Oktoober 2015


20<br />

Töövõimereform<br />

Fondi kodud ja teenused<br />

Tänulikkuse kodu<br />

Kodusarnane toetatud elamise<br />

üksus 20-le Alzheimeri ja dementsusega<br />

eakale. See oli fondi esimesi<br />

kodusid ja üksiti Portugalis esimene<br />

sellele sihtgrupile loodu. Siin<br />

asub ka päevakeskus dementsusega<br />

eakatele (18 kohta), kes veel ei<br />

vaja ööpäev läbi hoolt, ning eakate<br />

rehabilitatsioonikeskus (30 kohta).<br />

Lisaks igapäevasele hoolele ja<br />

vabaajategevustele saavad eakad<br />

siin kaks korda nädalas konsulteerida<br />

arstiga, majas käivad juuksur<br />

ja maniküürija, füsioterapeut,<br />

psühholoog ning hingekarjane.<br />

Elutarkuse kodu<br />

Mitmes majas asuv eakate kodu<br />

80 vanurile, kes vajavad ööpäev<br />

läbi hoolt või hooldust. Asutus<br />

pakub ka koduhooldusteenuseid<br />

ligi 70-le ümbruskonnas elavale<br />

eakale. Majas töötab lisaks sotsiaal-<br />

ja hooldustöötajatele abivahendispetsialist,<br />

psühholoog,<br />

huvijuht ja hulk vabatahtlikke.<br />

Eakate päevakeskused<br />

Neid on piirkonnas mitu ja need<br />

on mõeldud eakatele, kes vajavad<br />

tuge, kuid suudavad veel oma<br />

kodus elada. Keskusse saab tulla<br />

sotsiaaltranspordiga, siin võib süüa<br />

kolm toidukorda, osaleda kultuuritegevustes,<br />

kasutada hügieeniteenuseid,<br />

lasta rõivaid korrastada,<br />

konsulteerida arstiga, pikendada<br />

retsepte, suhelda psühholoogiga<br />

jne. Fond on käivitanud auhindu<br />

võitnud kooli, eakate ülikooli, kus<br />

saab õppida võõrkeeli, osaleda kursustel,<br />

harjutada pillimängu, laulda<br />

ning käia tantsutundides.<br />

Vapruse kodu<br />

46 kohaga toetatud elamise<br />

üksus on mõeldud psüühilise erivajadusega<br />

inimestele. Siia saavad<br />

taotleda kohta ka noored, kes vajavad<br />

toetatud elamist ajutiselt kutseõpingute<br />

või teenuste (rehabilitatsiooniteenus,<br />

toetatud töö) ajal.<br />

Oktoober 2015<br />

Siin saavad nad vajalikul määral<br />

hooldust, meditsiiniabi ja psühholoogilist<br />

tuge ning võivad osaleda<br />

kohalikus kultuurielus.<br />

Taastuskeskus<br />

Siin on 18 kohta taastusraviks<br />

igas eas inimestele, samuti hooldusraviosakond<br />

30 patsiendile.<br />

Rehabilitatsioonikeskus<br />

Keskuse meeskonnas on kuus<br />

füsioterapeuti ja üks kõneterapeut<br />

(kommunikatsioonispetsialist).<br />

Vastuvõttudel saab käia kohapeal<br />

või tellida koduvisiite. Keskuse<br />

terapeudid teenindavad ka fondi<br />

kodude ja päevakeskuste kliente.<br />

Töökeskus<br />

Töökeskuses leiab tööteraapilist<br />

rakendust 90 kutseõppe läbinud<br />

puuetega noort, kes ei ole eri<br />

põhjustel sobitunud tööturule ega<br />

kaitstud töö kodadesse. Osaleda<br />

saab sotsiaalses või tööprogrammis.<br />

Esimesel juhul lüüakse jõukohaselt<br />

kaasa töistes tegevustes<br />

(aiandus, põllutööd, loomapidamine,<br />

keraamika, abitööd pesumajas,<br />

koristamine jne), teisel juhul<br />

tehakse juhendaja toel tööd tulu<br />

teenimiseks vastavalt võimetele.<br />

Keskuses töötab 18 tööjuhendajat,<br />

eripedagoog ja psühholoog. Kõik<br />

töökeskuse kliendid saavad päeva<br />

jooksul ka teraapiaid, osalevad<br />

liikumistundides, arvutiõppes või<br />

muudes arendus- ja huviringides<br />

ning sotsialiseerivates tegevustes.<br />

Mobiilne kodutugi<br />

See on „meeskond ratastel”,<br />

kes käib toetamas inimesi nende<br />

kodus haiguse ägenemise ajal<br />

(psühhooside ajal). Sellega hoitakse<br />

ära inimeste perioodiline sattumine<br />

haiglaravile. On leitud, et<br />

inimese täiendav toetamine kodus<br />

on haiglaravist mitu korda odavam,<br />

tervenemine aga kiirem ja<br />

valutum. Kodutoe meeskond teeb<br />

tihedat koostööd meditsiini- ja<br />

sotsiaalsüsteemiga, et ravi ja kogukonna<br />

tugi oleksid maksimaalsed.<br />

Sallivuse kodu<br />

Toetatud elamise üksus 21-le<br />

pidevat hoolt vajavale vaimupuudega<br />

inimesele.<br />

Võrdsuse kodu<br />

Kollektiivelamu 20-le raske vaimuhaigusega<br />

inimesele, kes varasematel<br />

aastakümnetel veetnuks<br />

kogu oma elu psühhiaatriahaigla<br />

kinnises osakonnas. Siin on nad<br />

ööpäev läbi turvalise hoole all<br />

ja saavad osaleda ka kogukonna<br />

tegemistes.<br />

Lootuse kodu<br />

Kaheksa sotsiaalkorteriga maja<br />

psüühilise erivajadusega inimestele.<br />

1–3-toalistes teenustega toetatud<br />

korterites saab elada ka perekonnaga.<br />

Õrnuse kodu<br />

Kortermaja, kus leiavad kuni 12<br />

kuuks varju väärkoheldud rasedad<br />

või väikeste lastega naised.<br />

Sõprade kodu<br />

Korterelamus asuv perekodu<br />

vanemliku hooleta jäänud kuni<br />

18-aastastele lastele ja noortele.<br />

Lugupidamise kodu<br />

Peresarnane kollektiivkodu 20-le<br />

puudega lapsele, kes käivad koolis<br />

või teenustel oma vanematekodust<br />

eemal. See pakub ka intervallhoiu<br />

võimalust, kui puudega lapse<br />

vanemad vajavad puhkust või<br />

tuleb muid perekondlikke kohustusi<br />

täita.<br />

www.vedur.ee/puutepunkt


Liikumisvabaduse piiramine või<br />

turvaline hool?<br />

Meetmed, mida<br />

tohib kasutada<br />

hoolekandes<br />

Ainsa liikumisvabaduse piiranguna võib kasutada ööpäe-<br />

- info eraldatud inimesel tekkinud vigastuste kohta ja inimese<br />

lõhutud või rikutud teenuse osutamise ruumide või sisustuse<br />

kohta.<br />

Pärast eraldamise lõpetamist on teenuseosutaja kohustatud<br />

eraldatud inimesele selgitama eraldamise otstarvet<br />

ja põhjust.<br />

Asutusel peab olema välja töötatud rahutute ja vägivaldsete<br />

inimeste probleemse käitumise juhtimise ja eraldavaringsel<br />

erihooldusteenusel oleva inimese suhtes eraldamist<br />

ehk tema paigutamist eraldusruumi.<br />

mise juhend. Allikas: sotsiaalhoolekande seaduse § 201 ja § 202<br />

Asutustes, kus pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust<br />

kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud<br />

või ebastabiilse remissiooniga inimestele, peab olema eraldusruum,<br />

mis on turvaline, ohutu, valgustatud, nõuetekohase<br />

temperatuuri ja sobiva sisustusega ning ei võimalda inimestele<br />

tekitada vigastusi.<br />

Eraldusruumi pindala peab olema vähemalt 8 ruutmeetrit,<br />

seal peab olema seina või põranda külge kinnitatud<br />

voodi või muu põrandast kõrgemal asuv magamisase, kättesaadav<br />

peab olema joogivesi.<br />

Füüsiline ohjeldamine – inimese kinnihoidmine füüsilise<br />

jõu abil, et piirata tema liikumist ja liigutuste ulatust.<br />

Eraldamist võib kasutada ainult siis, kui<br />

- tekkinud on inimesest tulenev otsene oht tema enda<br />

Ohjeldamine ravimite abil – inimesele ravimite manustamine<br />

tema tahte vastaselt ta rahutussümptomite lee-<br />

või teise inimese elule, kehalisele puutumatusele või füüsilisele<br />

vabadusele;<br />

vendamiseks.<br />

- inimese suusõnaline rahustamine või muude teenuse osutajale<br />

Mehaaniline ohjeldamine – mehaaniliste vahendite,<br />

teadaolevate tema kohta arsti märgitud meetmete kasutamine<br />

sealhulgas ohjeldamisrihmade kasutamine selleks, et<br />

ei ole osutunud küllaldaseks;<br />

piirata inimese liikumist ja liigutuste ulatust. Mehaanilist ohjeldamist<br />

võib rakendada jälgimisruumis. Mehaanilise ohjeldamise<br />

- arst ei ole asutusele teadaolevalt eraldamise kasutamist konkreetse<br />

inimese suhtes välistanud.<br />

ajal peab olema tagatud see, et ükski ohjeldatav ei ole teiste<br />

Enne eraldamist peab asutus teavitama kiirabiteenuse patsientide nägemisulatuses.<br />

osutajat või politseid. Viivitamatu eraldamisvajaduse korral<br />

võib inimese eraldada ka enne teavitamist.<br />

gutamine tema liikumise ja suhtlemise piiramiseks.<br />

Eraldusruumi paigutamine – inimese eraldusruumi pai-<br />

Inimese võib eraldusruumi paigutada kiirabi või politsei Ohjeldusmeetme kohta peab otsuse tegema arst (erandjuhul<br />

saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks tunniks õde) ning inimene, kelle suhtes on ohjeldust rakendatud, peab<br />

järjest. Eraldusruumis viibimise ajal peab ta olema pidevalt teenuseosutaja<br />

järelevalve all.<br />

Rakendatav ohjeldusmeede peab olema tekkinud ohuga<br />

olema tervishoiutöötaja järelevalve all.<br />

Eraldamise kohta teeb hooldeasutus kirjaliku põhjendatud<br />

otsuse, teavitades toimunust ka eraldatava inimese mese õigusi ja vabadusi. Pärast ohu möödumist tuleb meetme<br />

proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama ohjeldatava ini-<br />

seaduslikku esindajat. Koostada tuleb ka kirjalik protokoll, milles rakendamine viivitamata lõpetada.<br />

märgitakse<br />

Tervishoiuteenuse osutaja peab hiljemalt järgmisel tööpäeval<br />

- eraldatud inimese ees- ja perekonnanimi;<br />

pärast ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamist teavitama terviseametit<br />

igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme raken-<br />

- eraldamise algus- ja lõpuaeg;<br />

- eraldamisele eelnenud olukorra üksikasjaline kirjeldus, sealhulgas<br />

rahustamiseks kasutatud meetmed ja eraldamise põhjused;<br />

damine kestab rohkem kui 24 tundi järjest.<br />

Allikas: psühhiaatrilise abi seaduse § 14<br />

- eraldamise otsuse teinud inimese nimi;<br />

Selle asemel et meile arusaamatult käituv inimene ravimeid täis toppida, tuleks aidata tal maailmast ja selles<br />

valitsevast korrapärast aru saada. Igaühega tuleb rääkida keeles, mis on talle mõistetav. Kaader saatest „Puutepunkt”<br />

Monika Salumaa on õppinud käitumishäiretega autistidega ümberkäimist<br />

Hollandis ja püüab nüüd koos kolleeg Ain Klaasseniga oma teadmisi<br />

Eestis jagada. Kaader saatest „Puutepunkt”<br />

Elu käib piktogrammide järgi,<br />

sest need annavad autistidele<br />

päeva jaoks turvalise struktuuri.<br />

Heiko Kruusi<br />

Annetusena saadud videovalvesüsteem võimaldab plahvatuste<br />

korral tagantjärele analüüsida iga liigutust. Nii saab õppida probleeme<br />

ennetama. Heiko Kruusi<br />

Tegevuspiiranguga inimesed elavad keskmisest sagedamini üksi.<br />

22 Seadus<br />

23<br />

Plahvatusohtlikud hoolealused vajavad seadusesätet<br />

Analüüsime edasi<br />

seaduse umbsõlme,<br />

mis takistab<br />

tegevusjuhendajatel<br />

politsei ja<br />

psühhiaatriahaigla<br />

abita toime tulemast<br />

plahvatusohtlike<br />

hoolealustega.<br />

Jutt käib võimalusest hoida<br />

endast välja minevat inimest<br />

lühiajaliselt kinni füüsilise survega.<br />

Selle üle oleme pikemalt<br />

arutlenud juba kolmes viimases<br />

Puutepunktide numbris.<br />

Paljudes riikides kasutab vastava<br />

väljaõppega personal seda<br />

võimalust rutiinselt ja ka Eestis<br />

on tekkinud esimesed selle<br />

meetodi kasutajad. Paraku riskivad<br />

nad ettekirjutusega kontrollorganitelt,<br />

sest ühe arvamuse<br />

kohaselt pole sotsiaalasutustel<br />

õigust piirata klientide liikumisvabadust<br />

– see õigus on<br />

seaduse järgi üksnes korrakaitse-<br />

ja psühhiaatrilise ravi asutustel,<br />

viimastel siis psüühikahäirega<br />

inimestele tahtevastase<br />

ravi osutamise käigus.<br />

Seega ollaksegi lõhkise küna<br />

ees: seda, mis on parem kliendile<br />

ja odavam riigi rahakotile, ei<br />

luba seadus rakendada. Või kas<br />

ikka ei luba? Kuulame ära eksperdid.<br />

Tiina Kangro<br />

22<br />

Seadus<br />

Kuidas vaatab<br />

teemale Eesti seadus?<br />

Ka Eestis on esimesed<br />

vishoiuteenuse osutajal lubatud<br />

edumeelsemad, lääneriikides<br />

koolituse saanud<br />

mestada, voodi külge siduda või ka<br />

Meetmed, mida<br />

märatsev inimene ravimitega tui-<br />

sotsiaaltöö spetsialistid<br />

omandanud oskuse<br />

ohjeldusmeetmetest esimesena just<br />

võib kasutada<br />

eraldusruumi sulgeda, nimetatakse<br />

maandada hoolealuste<br />

sedasama füüsilist ohjeldamist ehk<br />

tervishoiuteenuse<br />

käitumishäireid turvalise<br />

kinnihoidmisega. Õpi-<br />

abil, et teda rahustada ning takista-<br />

osutaja<br />

inimese kinnihoidmist füüsilise jõu<br />

tud meetodit sotsiaalasutuses<br />

kasutades ris-<br />

Mida aga arst (mõningatel juhtudel<br />

da kahjustamast iseend ja ümbrust.<br />

kivad nad seaduse rikkumisega.<br />

lubatud sotsiaalasutustes, kus töö-<br />

ka meditsiiniõde) teha võib, pole<br />

tavad samade klientidega sotsiaalteenuse<br />

osutajad. Viimased oma<br />

Sotsiaalhoolekande seadus näeb<br />

probleemse käitumise korral klientide<br />

rahustamiseks ette vaid suulise<br />

isegi kui nad on koolitatud kasuta-<br />

klientidele kätt külge panna ei tohi,<br />

veenmise, tõsistes hädaolukordades<br />

aga paigutamise eraldusruumi.<br />

ma vastavat meetodit.<br />

Viimast võib seaduse järgi kasutada<br />

vaid ööpäevaringsel erihooldu-<br />

Mai ja juuni Puutepunktide aja-<br />

Kas õigusriive?<br />

sel olevate psüühikahäirega klientide<br />

ja kohtumääruse alusel hoolde-<br />

ainulaadse Autistika keskuse rajakirjas<br />

tõstatasid selle teema Eestis<br />

kodu kinnisesse osakonda suunatud<br />

inimeste korral. Erihooldekova<br />

ja koolitava MTÜ Hoolekande<br />

jad ning nende töötajaid nõustadudes<br />

peab selleks otstarbeks olema<br />

sisustatud ruum, kus inimesel ei<br />

(HENK) esindajad. „Oleme püüd-<br />

Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuse<br />

ole võimalik ennast vigastada ning<br />

nud teemaga tegeleda ja küsinud<br />

kus hooldekodu personal saab teda<br />

nõu isegi õiguskantslerilt. Meil on<br />

rahunemiseni või psühhiaatriahaiglasse<br />

saatmiseni turvaliselt jälgida.<br />

millega saaks hakata laiemalt välja<br />

valmimisjärgus koolitusmaterjal,<br />

Vajadusest hooldatav eraldusruumi<br />

paigutada tuleb hooldekovusjuhendajaid,<br />

kes töötavad plah-<br />

õpetama sotsiaaltöötajaid ja tegedul<br />

alati teavitada ka politseid ja/<br />

vatusohtlike klientidega. Oleme<br />

osalenud juristidelt kuuldus Õiguskantsleri kommentaar<br />

või kiirabi.<br />

kokku kutsunud kaks ümarlauda,<br />

arvamusi, et võib-olla siiski pole<br />

kus aga õiguskantsleri esindajad<br />

asi seadustes, vaid nende interpreteerimises.<br />

„Loodame, et et seal ollakse selle teemaga igati kursis ja valmis konstruktiivselt<br />

Puutepunktide järelepärimisele vastati õiguskantsleri kantseleist,<br />

Ainult sõnadega<br />

olid seda meelt, et sotsiaalasutuses<br />

pole lubatav klientide liikumis-<br />

saame lähiajal korraldada kol-<br />

osalema aruteludes. Esialgu oleks neil aga vaja sotsiaalministeeriumi sei-<br />

Kui probleemne käitumine vallandub<br />

aga päevakeskuses või näiteks<br />

grupikodus või toetatud ela-<br />

sotsiaaltöötajate rakendatav turvati<br />

oleks tegu õigusriivega. Nüüd<br />

jõuda. Et kas siis on vaja seadust saatnud ja pole teada, kas nende jaoks siin probleem on või ei ole. Vas-<br />

Kuigi mujal maailmas kasutatav vabadust piirata ja päris kindlasmanda<br />

ümarlaua ja kuhugi välja sukohta. „Kahjuks ministeerium viimasele ümarlauale oma esindajat ei<br />

mise teenusel ning kliendi suusõnaline<br />

rahustamine pole tulemust ritud psüühikaga inimese plahva-<br />

sest pole ju mõtet õpetada inimes-<br />

siis kas see töö võetakse ette? sel algatada ka seaduste või ministri määruste täiendamist või muutmist,<br />

line füüsiline sekkumine võib häi-<br />

panime koolitusmaterjali seisma,<br />

muuta või ei ole. Kui on vaja, tav seadusloome tuleb sotsiaalministeeriumist ja nemad saavad vajadu-<br />

andnud, ei jäägi personalil seaduse<br />

silmis muud üle, kui kutsuda da, tuleb Eestis anda endast välja ei luba kasutada. Need asjad peab<br />

inimlikke ja säästlikke tehnikaid kantsleri pressinõunik Janek Luts. Ta lisas, et kuna ametlikku avaldust, et<br />

tusohtliku pinge hetkega maandatele<br />

meetodit, mida seadus Eestis<br />

Kas me üldse tahame kasutada seega nende huvita on raske selle teemaga edasi minna,” selgitas õigus-<br />

kohale politsei või kiirabi. Reaalsuses<br />

tähendab see, et plahvatus-<br />

meedikutele, kellel seadus lubab ris Puutepunktidele Monika Salutama<br />

sotsiaaltöös politseid ja kantslerile esitatud, ei saagi nad ise praegu teemaga edasi minna.<br />

läinud inimene üle politseile või enne selgeks saama,” kommentee-<br />

või jääme Eestis rutiinselt kasu-<br />

kontrollida praeguste seaduste vastavust põhiseadusele, pole ka õigusohtlikku<br />

klienti kogukonnas toimuvatele<br />

teenustele enamasti ei On kurioosne, et psühhiaatrili-<br />

Ta möönis, et teisel ümarlaual<br />

maa siiski lootust, et mõistus ja ilmumise järel sotsiaalministeeriumilt teemale kommentaari ja<br />

eri ohjeldusmeetmeid kasutada. maa MTÜ-st HENK.<br />

kiirabi?” avaldas Monika Salu-<br />

Sellest vastusest lähtudes palub Puutepunktide toimetus ajakir-<br />

võetagi, sest ta sinna „ei sobi”. se abi seaduses, mille järgi on ter-<br />

hakkas siiski jää pisut liikuma ja<br />

võidab. Tiina Kangro<br />

vajadusel esitab õiguskantslerile avalduse seisukoha võtmiseks.<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Uutest töövõimetuspensionäridest 7241 olid naised ja 6288 mehed. September 2015<br />

MTÜ HENK plaanib<br />

kolmandat ümarlauda<br />

MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuse (HENK) käitumiseksperdid<br />

on juba alates 2008. aastast juhendanud plahvatusohtlike<br />

puuetega noorte ja täisealiste lähedasi ning nendega sotsiaal-<br />

ja haridusasutustes töötavaid meeskondi, et raskesti mõistetava<br />

käitumisega oleks parem toime tulla. Paljudel juhtudel on endast<br />

väljas kliendi rahunemise jaoks ainus tulemuslik sekkumine see, kui<br />

kohe pärast probleemi vallandumist teda füüsilise survega kinni hoida.<br />

Loomulikult peab selline sekkumine olema alati selgelt piiritletud<br />

ning ükski füüsilise sekkumise meede ei tohi olla kasutatud sanktsioonina.<br />

Praegune sotsiaalhoolekande seadus pakub ainsa sekkumismeetmena<br />

eraldusruumi paigutamist. Oleme arvamusel, et madala emotsionaalse<br />

arengutasemega inimeste korral see ei toimi. Nende inimeste<br />

emotsionaalne areng võib tihti olla võrreldav imiku või maimikuealise<br />

(0–2-aastase) lapse tasemega. Sellises puudega inimeses<br />

tekitab eraldusruumi paigutamine ainult segadust ja paanikat. Vahel<br />

võib rahunemisruumist tõesti abi olla, kuid üksnes siis, kui inimene<br />

viibib seal koos juhendajaga, keda ta usaldab ja kes teda rahunemise<br />

juures abistab.<br />

MTÜ HENK on kahel korral kutsunud kokku eri osapooli (praktikud,<br />

juristid, sotsiaalministeeriumi ja õiguskantsleri esindajad) kaasava<br />

ümarlaua, et selgitada, arutada ning põhjendada füüsilise ohjeldamise<br />

meetme olemust ja kasutegurit ning arutada selle kooskõla seadustega.<br />

Kas meetodi puhul oleks tegemist olemasolevate seaduste<br />

kontekstis õigusriivega (liikumisvabaduse piiramine), millisel juhul<br />

tuleks seadust muuta, või oleks mõeldav leida ka praegustest seadustest<br />

punktid, mida interpreteerida meetodi kasutamise lubamiseks,<br />

pole üheselt selgeks saanud.<br />

Siiski on esile kerkinud seisukohad ja arvamused heaks lähtekohaks<br />

kolmanda ja loodetavasti produktiivse ümarlaua korraldamiseks.<br />

Oleme plaaninud selle veel tänavusse aastasse.<br />

Ain Klaassen, Monika Salumaa, Urve Tõnisson<br />

MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus<br />

23<br />

10 Autism 11<br />

12 Elu lugu<br />

13<br />

Monika Salumaa:<br />

autistide „ravim”<br />

on juhendamine<br />

kuidas ta endale viga teha ei saaks<br />

jne. Aga kui tegeletakse ainult<br />

tagajärgede likvideerimisega ega<br />

otsita probleemse käitumise põhjuseid,<br />

võib sekkumine ühel hetkel<br />

minna väga julmaks. Hea näide<br />

on näiteks see, kui inimene peksab<br />

oma pead. Selle vältimiseks võib<br />

tal käed kinni siduda või ta voodi<br />

külge aheldada. Aga ühel hetkel<br />

ta hakkab siis oma keelt närima ja<br />

mis siis teha? Mis siis kinni siduda?”<br />

toob Monika Salumaa näite.<br />

„Eelmise põlvkonna” hoolekandeasutustes<br />

on käitumiskriiside<br />

ilmnemise korral tavaks kutsuda<br />

välja kiirabi ja politsei (selleks on<br />

asutustel isegi eeskiri) ning toimetada<br />

hoolealune psühhiaatriahaiglasse.<br />

Seal üritatakse ta ravimite<br />

abil lihtsalt tuimaks teha, et<br />

märatsemishoog vaibuks. Uurime<br />

nüüd, kuidas töötatakse selliste<br />

inimestega arenenud maailma<br />

hoolekandesüsteemides.<br />

hoomab. Me ei saa autisti kunagi le ei pruugi see olukord midagi öelda.<br />

Tema ei hooma maailma tervi-<br />

mõõta omaenda mõõdupuuga.<br />

kuna, vaid tajub kõike detailidena.<br />

Mida autism tähendab? Ja kuidas<br />

autist ümbritsevat näeb? oma töös väga palju kokku puu-<br />

Ja kolmas on see, millega meie<br />

Eestis valitseb selles vallas ilmselt<br />

üsna suur segadus.<br />

empaatiavõimet, ei ole ja ei tule.<br />

tume: autistlikul inimesel ei ole<br />

Meid on nii õpetatud, et autism See ei tähenda, et tal ei ole emotsioone<br />

– on küll. Aga ta ei suuda<br />

on seisund, mida saab kirjeldada<br />

kolme häire kaudu.<br />

tihtipeale oma emotsioonidest aru<br />

Kuidas mujal autistide ja nende<br />

käitumisprobleemidega hakkama<br />

saadakse?<br />

Monika Salumaa: Alustame sellest,<br />

et nüüdisaja normaalses maailmas<br />

üldiselt ei ravita seda, mida<br />

ei ole võimalik ravida. Pervasiivne<br />

arenguhäire teatavasti ei ole ravitav.<br />

Ja järjest enam on suund selle<br />

poole, et vältida autistlike häiretega<br />

inimestele ravimite manustamist,<br />

kui see on vähegi võimatu<br />

ei ole inimene sageli võimeline Ammugi ei saa ta aru teise inimese<br />

Esimene neist on, et autismi tõt-<br />

saada ja võib-olla neid eristada.<br />

Mai Puutepunktides kirjutasime uudsest Autistika keskusest, kus pakutakse päevahoiuteenust<br />

mahuka järelevalvevajadusega autistidele, kellega riikliku erihoolekandeteenuse<br />

osutajad veel toime tulla ei oska. Seekord uurime lähemalt,<br />

õppinud oleme, on isegi meie arusi<br />

algusest lõpuni. Võtame näiteks<br />

lik. Näiteks Hollandis, kus ka meie planeerima ja teostama tegevu-<br />

tunnetest.<br />

milliste teadmiste põhjal see keskus töötab.<br />

saamade järgi tõeliselt ohtliku käitumisega<br />

hoolekande kliendid hambapesu, rehvivahetus vms. päevakeskuses käivate noorte<br />

sellised tavalised tegevused nagu Mis on kõige tähtsam Autistika<br />

Autistika keskuse eestvedaja<br />

ja tegevusjuhendaja Sirje Nor-<br />

noored on ju riiklikelt erihoole-<br />

saada. Mujal maailmas ju saadak-<br />

Kõige tähtsam on mõista, et on peas plaan, kuidas neid ellu puudega autistide juhendamise<br />

„Kõik meil päevahoius käivad ga nüüd siiski kohapeal hakkama<br />

peaaegu ravimiteta.<br />

Nende tegemine eeldab, et meil ja teiste nendetaoliste – vaimuden<br />

tunnistab, et ta poleks ealeski<br />

söandanud uue erihoolekan-<br />

visatud, seda just probleemse ehk Tegevusterapeut Monika Salu-<br />

iseenesest ja sellel on pigem tenrimine<br />

käia üle jõu. Me võime teda Esimene asi, mida meeles pidakandeteenustelt<br />

korduvalt välja se,” kõneles Sirje Norden.<br />

probleemne käitumine ei vaibu viia. Autistile võib selline planee-<br />

juures?<br />

deteenuse loomist oma õlgadele raskesti mõistetava ja teinekord maa sõnul ei tulda hoolealuste<br />

probleemse käitumisega toime<br />

asjaga hakkama saada on tegeleda gi detail asja juures muutub, hajub na. Meie hoolealune ei pruugi täna<br />

dents ajas kasvada. Ning ainus viis küll õpetada, aga niipea, kui minda,<br />

on see, et autism käib lainete-<br />

võtta, kui ta selja taga poleks seisnud<br />

MTÜ Hoolekande Ekspertiises<br />

hoolekandesüsteemis on seni sageli just seepärast, et kiputakse<br />

sellise käitumise põhjustega. Võib kogu õpetus hetkega.<br />

suuta seda, mida ta suutis eile ja<br />

äärmusliku käitumise tõttu. Siinsi-<br />

ja Nõustamiskeskuse eksperdid<br />

Monika Salumaa ja Ain Klaasmuslikud<br />

käitumiskriisid, saade-<br />

põhjustega. „Ja sellisel juhul üks-<br />

autistlik juhendamine. Teisisõnu dus. Autist ei taju situatsioone ja gu teha ei suuda, ei tähenda, et ta<br />

olnud tavaks, et kui ilmnevad äär-<br />

tegelema pigem tagajärgede kui<br />

öelda ka nii, et autismi „ravi” on Teine häire on nn kontekstipime-<br />

üleeile. Ja see, et ta midagi parasjasen,<br />

kes on juba aastaid tegelenud takse hoolealune psühhiaatriahaiglasse<br />

või siis palutakse vane-<br />

vaimupuudega autist lõhub, siis<br />

tatakse autismi olemusega. Läh-<br />

näiteks apteeki või teatrisse, tea-<br />

ei suudagi.<br />

nes kustutatakse tulekahju. Kui<br />

öeldes juhendamine, milles arves-<br />

olukordi nii nagu meie. Kui läheme jonnib või protestib. Ta tõepoolest<br />

probleemse käitumise juhtumite<br />

lahendamisega ning on selleks matel ta teenuselt minema, koju mõeldakse sellele, kuidas lõhkumine<br />

lõpetada. Kui ta end vigas-<br />

saada, mida autism tähendab ja ja mis olukord meid ees ootab, me baalset sõnaosavust kiputakse üle<br />

tekoht on see, et tuleb püüda aru me iseenesest, kuidas seal käituda Teine asi on see, et nende ver-<br />

välismaa ekspertide juhendamisel viia. Monika ja Aini abiga püüame<br />

välja õppinud.<br />

oma plahvatusohtlike hoolealustetab,<br />

püütakse välja mõelda viise,<br />

kuidas autistlik inimene maailma tunneme selle olukorra ära. Autisti-<br />

hindama. See puudutab muidugi<br />

Juuni 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Puuetega tööotsijate osakaal kasvab töötukassas 61 protsendini. Juuni 2015<br />

nende hulga alusel saab ta töövihikust<br />

ülesandeid lahendada.<br />

Piktogrammid ja rutiin<br />

Seadused keelavad tulemuslikult töötada<br />

Rutiin on autismiga noortele<br />

väga tähtis ja kõik päevad algavad<br />

Autistika keskuses täpselt ühtmoodi:<br />

orientatsioonitahvli ees.<br />

et esimesed äärmusliku<br />

me segadusse sattunud autisti kin-<br />

Sirje Norden räägib,<br />

Kuid põhimõte on sama, me hoia-<br />

„Räägime üheskoos läbi kõik<br />

käitumise juhtumid<br />

ni ja aitame ta oma kehasse tagasi.<br />

seda päeva puudutavad nüansid:<br />

tekkisid umbes kuu aega<br />

See meetod töötab,” kirjeldab Sirje<br />

äärmusliku käitumise peatami-<br />

mis aastaaeg, mis kuu- ja nädalapäev<br />

on, kes töötajatest sel päe-<br />

avamist. Esimestel<br />

se võtteid.<br />

pärast päevakeskuse<br />

val kellega noortest töötab, kes ja<br />

nädalatel hoidsid<br />

Autistikas dokumenteeritakse<br />

miks puudub või tuleb hiljem jne.<br />

noored end vaos – koht<br />

kõik kriisijuhtumid. Iga äärmusliku<br />

käitumise kohta täidetak-<br />

Kindlad pidepunktid päevakavas<br />

oli uus, kogemused<br />

on hommikusöök, lõuna ja kojuminek,<br />

mille ümber ongi kogu<br />

tavapärasest erinev.<br />

nn kriisitabel, mille põhjal saavad<br />

uudsed ja rutiin<br />

se vorm ning igal hoolealusel on<br />

teenus üles ehitatud. Kui päev on<br />

töötajad juhtumeid analüüsida.<br />

üheskoos läbi räägitud, ja mis eriti<br />

„Aga see ongi meie noorte<br />

Näiteks mis kellaajal, missuguses<br />

tähtis, ka piktogrammidega visualiseeritud,<br />

läheb noor start-kaarlised<br />

olukorrad juhtuvad,” rää-<br />

jne on enim kriise tekkinud. Täh-<br />

kahetsusväärne omapära, et tao-<br />

ruumis, milliste tegevuste juures<br />

diga oma laua juurde. Seal on siis<br />

gib Sirje. „See on ka põhjus, miks<br />

tis on õppida hädaolukordi ennetama.<br />

Mõista, mis autistliku ini-<br />

igaühel oma tegevusplaan, mille<br />

hoolekandeasutused vaimupuudega<br />

autiste pelgavad. Ja eks see<br />

mese segadusse ajas ja mida teha<br />

järgi tegevus lahti läheb. Ikka piktogrammide<br />

järgi, et selgus majas<br />

ongi hirmutav, kui üks kogu aeg<br />

selleks, et nii ei juhtuks.<br />

oleks. Kui noor on näiteks oma<br />

innukalt tegutsenud inimene järsku<br />

lööma ja lõhkuma hakkab.<br />

kord pool minutit, teinekord kes-<br />

„Mõnikord kestab hädaolu-<br />

töötegevuse lõpetanud, võetakse<br />

töötamist tähistav piktogramm<br />

Ainus, mis meid sellest hirmust<br />

tab ärevus tund aega,” räägib Sirje,<br />

„aga pärast seda jätkub tege-<br />

päevaplaanist maha. Kui ta läheb<br />

vabastab, on arusaamine, millega<br />

muusikatuppa lõõgastuma, võtab<br />

on tegu. Kui me selgitame endale,<br />

et karjatus, löök või lõhkumine<br />

kes. Kui näiteks tass või taldrik<br />

vus samast punktist, kus see kat-<br />

ta vastava piktogrammi seinalt<br />

kaasa ja kinnitab muusikatoa ukse<br />

on segadusse sattunud vaimupuudega<br />

autisti appihüüd, siis on asjal<br />

li ja harja, pühib ise killud kokku<br />

on katki läinud, võtab noor kühv-<br />

kõrvale,” kirjeldab Sirje.<br />

Ta rõhutab, et liiga „autistlikuks” taks purunemiskindlaid nõusid, kohe hoopis teine tähendus. See<br />

ja viib prügikasti. Keegi ei hurjuta<br />

ega manitse, et näe, millega sa<br />

nad noorte elu päevakeskuses siiski<br />

muuta ei taha. Sellegi soovituse temaailma noortele ei ehitata ei segadusse, ta on endast väljas, aga<br />

tagatud juhul, kui noorel puudub listid. Olukorrast lähtudes valitak-<br />

nüüd hakkama said vms. Ja päev<br />

pandaks osa asju luku taha jne. Pet-<br />

inimene on sattunud millegipärast<br />

said Autistika töötajad hollandlastelt.<br />

Eesmärk on ikkagi see, et päe-<br />

„Väga olulisel kohal meie noor-<br />

Kui me asjast nii aru saame, siis<br />

„Autist ei püüa infot õhust,” sel-<br />

piisab segadusse sattunud noore noor ei mäletagi enam, et ta mida-<br />

tegevuste ega keskkonna mõttes. ta ei oska muul moel abi küsida.<br />

selgus, mis on järgmine tegevus. se ka sekkumise määr. Mõnikord võib lõppeda rõõmus ja rahus. See<br />

vakeskuses käivad noored saaksid<br />

võimalikult paremini hakkased,”<br />

räägib Sirje. „Harjutame selva<br />

meid, me ei saa pahaseks, vaid<br />

vad toidulõhnad või keegi hõikab: kust. Teinekord tuleb kedagi sõna<br />

te igapäevaelus on töised tegevu-<br />

äärmuslik käitumine enam ei solgitab<br />

Sirje. „See, et köögist tule-<br />

rahustamiseks talle käe õlale panegi<br />

tavatut tegi.”<br />

ma ka avatud ühiskonnas. Seepärast<br />

käiakse noortega palju väljas juba päris töö. Pakendame, sortee-<br />

Sirje toob ridamisi näiteid olu-<br />

vudi-vadi köögi poole, ei ole tema kinni hoida ja vajadusel teise ruu-<br />

Sirje sõnul on neid tohutult<br />

le nimel, et sellest tuleks kunagi ka häälestume aitama.”<br />

„Sööma!” ning teised jooksevad otseses mõttes kahelt poolt jõuga Töötajate eneseanalüüs<br />

ja ka külalised on Autistikas alati<br />

teretulnud. Kuigi keskuse ruuse<br />

ja värvi järgi, komplekteerime käivad noored äärmusliku käitu-<br />

oli siin lõunale minekuga seoses „Titadega tegutseme ju sama-<br />

videovalvesüsteem. Videosalvesrime,<br />

näiteks pudelikorke suurukordadest,<br />

mille tõttu on keskuses<br />

jaoks veel piisav märguanne. Meil mi viia.<br />

aidanud just annetuseks saadud<br />

mides võib siin-seal märgata hoolealuste<br />

ägedushoogude tagajärgi, anne on noortele selge ning kui danud näiteks liiga raske tööülesrega.<br />

Olime kogemata jätnud taltane<br />

poes jonnima, viskab end keskuse töötajatele, sest videos on<br />

mutrite komplekte jne. Kui ülesmiseni<br />

jõudnud. Kriisi on vallan-<br />

juhtum ühe peaaegu kõnetu noomoodi.<br />

Näiteks hakkab paariaastised<br />

on hinnaline analüüsiaines<br />

pole mindud seda teed, mida isegi<br />

mõned lapsevanemad on soovi-<br />

ole vajadust valmis saada kindlaks mis on tekitanud tüdimuse. Kui<br />

tahvlile panemata ja toimuski kar-<br />

loomulik on võtta ta sülle, hoida sele, kuidas see vallandus, missu-<br />

sellel on kindel algus ja lõpp ega anne. Või vastupidi, liiga kerge,<br />

le söögiaega märkiva piktogrammi pikali, karjub, tahab seda, teist. Nii selgelt näha, mis eelnes plahvatutanud,<br />

et kinnitataks toolid-lauad ajaks, tulevad nad oma ülesannetega<br />

suurepäraselt toime,” lisab ta. varba peale tuleb puhuda ning<br />

vusjuhendaja tal praktiliselt kõrneda.<br />

Kui ta ikka veel ei rahune, tamise võtted olid tulemuslikud,<br />

tavainimene teab, et ära löödud<br />

jatus, löömine... Õnneks oli tege-<br />

teda enda vastas ja lasta tal rahugused<br />

äärmusliku käitumise pea-<br />

kruvidega põranda külge, kasutavalu<br />

läheb üle, siis autist ei vii kokku<br />

valuaistingu põhjust ja enda<br />

ja me peatasime hädaolukorra.” da – poest välja. Meie noored on et kõik kriisiolukordade salvestival,<br />

mina jooksin samuti kohe appi siis läheme temaga teise keskkon-<br />

millised mitte. Reegliks on saanud,<br />

häiritust. Plahvatus on alanud näiteks<br />

sellest, et noorel on tekkinud<br />

Rahustamise võtted riaastased, vahe on ainult selles, et se töötajate ja HENK-i ekspertide<br />

emotsioonide tasemel samuti paased<br />

analüüsitakse päevakesku-<br />

Igaühel on oma tegevusplaan,<br />

vajadus tualetti minna, aga keegi<br />

Äärmusliku käitumise peatamise<br />

võtted on Autistika töötajatele mest ei saa üksi kinni hoida, sel-<br />

Sündmuste keskel võib iga selles<br />

ligi kahemeetrist ja sajakilost ini-<br />

ühisnõupidamistel üksipulgi läbi.<br />

ikka piktogrammidega visualiseeritud,<br />

pole märganud talle öelda, et käigu<br />

ta tualetis ära. Katastroof on<br />

selgeks õpetanud HENK-i spetsialeks<br />

läheb rohkem personali vaja. osaleja panna tähele nüansse, aga<br />

et selgus majas oleks.<br />

Mai 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Mai 2015<br />

“<br />

Juristide liit<br />

ei näe seadusriivet<br />

Sotsiaalhoolekande seadus ei reguleeri teenust, mida SA<br />

Autistika osutab – autismispektri häirega noortele mõeldud<br />

igapäevaeluga toimetulemise ja päevahoiu teenust. Ometi on<br />

Autistika keskuses seda teenust pakutud juba üle aasta. Noortega<br />

tegelevad vastava tunnistusega tegevusjuhendajad, kes on<br />

saanud erikoolituse tööks autistidega.<br />

Kui mingi eluline situatsioon ei ole seadusega reguleeritud, siis<br />

tuleb lähtuda üldtunnustatud käitumisnormidest ning käituda<br />

nii, nagu seda üks mõistlik inimene teeb. Kui keskuses päevasel<br />

järelevalvel olev noor muutub ohtlikuks endale või teistele, või<br />

ka varale, siis erikoolitustega juhendajad oskavad sellises olukorras<br />

noorega siiski toime tulla: teda rahustada ja konfliktsituatsiooni<br />

lõpetada.<br />

Autistikas jääb igast sellisest juhtumist alles videosalvestis ning<br />

seda arutatakse ja sellest õpitakse järgmiste juhtumite ennetamiseks<br />

või senisest paremaks lahendamiseks. Kodus peab lapsevanem<br />

ise toime tulema oma lapse rahustamisega, omamata seejuures<br />

mingit eriväljaõpet või seaduslikku regulatsiooni. Viimaseks<br />

võimaluseks on kutsuda politsei ja kiirabi. Kuid Autistika keskus<br />

on kogu tegutsemisaja vältel kõikide olukordade lahendamisega<br />

ise toime tulnud ega ole vajanud seda äärmuslikku meedet. Seal<br />

pole kordagi vajatud politsei ega kiirabi sekkumist.<br />

Noored on keskuses harjunud ja vanemad on rahul, et nende<br />

lastel läheb hästi, nad on hoitud ja kaitstud. Vanemad on andnud<br />

ka keskuse töötajatele nõusoleku kasutada vajadusel nende<br />

laste rahustamiseks nn füüsilist ohjeldamist – see tähendab<br />

hoida noore ümbert tema rahunemiseni kinni. Noor tunneb end<br />

turvaliselt, on tuttavas keskkonnas ja tuttavate inimestega ümbritsetud<br />

ega tunne seejuures end ohustatuna.<br />

Me mööname, et kui lähitulevikus jõutakse vastava teenuse<br />

kirjeldamiseni, siis võiks selline ohjeldamismeede olla teenuse<br />

seadustamisel sätestatud. Kuid kuidas kirjutada seadusse olukordi,<br />

mis võivad eluliselt olla väga erinevad? Ja kuidas hakkab<br />

seadus reguleerima seda, mida täpselt lapsevanem tohib või ei<br />

tohi kodus oma lapse rahustamiseks ette võtta? Liigne reguleerimine<br />

ei olegi alati otstarbekas ja sellega võivad kaasneda pigem<br />

probleemid kui lahendid.<br />

Praegune regulatsioon kehtib kinnistes hoolekandeasutustes<br />

tegutsemiseks. SA Autistika on aga lapsevanemate ja noorte<br />

vaba valik teenuse saamiseks. Keegi ei hoia neid noori keskuses<br />

nende tahte vastaselt. Kogu tegevus keskuses on suunatud nende<br />

noorte arendamisele ja nende (aga ka nende vanemate) heaolu<br />

tagamisele.<br />

Krista Paal<br />

Eesti Juristide Liidu direktor<br />

Ministeerium<br />

on valmis<br />

seadust<br />

muutma<br />

Neid võtteid, mida kirjeldatakse<br />

Puutepunktide artiklites,<br />

on võimalik rakendada<br />

küll, kuid need tuleb sel juhul<br />

enne sätestada sotsiaalhoolekande<br />

seaduses.<br />

Õiguskantsleri büroo hindab<br />

ikkagi seda, et kõik, mis toimub<br />

kinnise iseloomuga asutustes,<br />

vastaks nii seadustele kui ka piinamist<br />

ja väärkohtlemist keelustavatele<br />

konventsioonidele,<br />

mille Eesti on ratifitseerinud,<br />

samuti põhiseaduse §-le 20. Inimese<br />

isikuvabadust võib piirata<br />

ainult seaduse alusel. Kui seadus<br />

ei luba mingit tegevust, siis<br />

seda ei saagi teha ehk siis see ei<br />

ole lubatud.<br />

Näeme siin kindlasti vajadust<br />

teemaga edasi tegeleda ja otsida<br />

sobivaid lahendusi. Abiks oleks<br />

kokku kutsuda töörühm ja leida<br />

võimalused, kuidas kirjeldatud<br />

tegevusi reguleerida, kuidas<br />

töötajatele vastav väljaõpe<br />

tagada jne. Kui arutelud peetud<br />

ja sobiv lahendus leitud, oleme<br />

valmis ka seadust muutma.<br />

Ministeerium pakub siin omalt<br />

poolt hea meelega ekspertteadmisi.<br />

Raimo Saadi<br />

sotsiaalministeeriumi hoolekande<br />

osakonna riigimeetmete juht<br />

Oktoober 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Riik kasutab ära 56 miljonit euroraha, kuid loob vaid 200 uut kohta. Oktoober 2015


ISSN 2228-1312<br />

SAAJA AADRESS:<br />

Ajakirja väljaandmist<br />

toetavad ka<br />

Puutepunktide<br />

varasemaid<br />

numbreid<br />

leiate:<br />

raamatukogudest<br />

üle kogu Eesti<br />

kõikidest erikoolidest, mitmesajast<br />

tavakoolist ja lasteaiast<br />

kutsehariduskeskustest ja<br />

Rajaleidja keskustest<br />

kõrgkoolidest ja<br />

ülikoolidest<br />

perearsti- ja rehabilitatsioonikeskustest<br />

ning haiglatest<br />

hooldekodudest, sotsiaal- ja<br />

päevakeskustest<br />

puuetega inimeste ja omastehooldajate<br />

ühingutest<br />

kõikidest Eesti linna-, linnaosa-<br />

ja vallavalitsustest<br />

sotsiaal-, haridus-, rahandus- ja<br />

justiitsministeeriumist<br />

õiguskantsleri kantseleist ja<br />

riigikontrolli büroost<br />

Stenbocki majast, riigikogust ja<br />

presidendi lossist<br />

„Puutepunkti” veebiväravast<br />

www.vedur.ee<br />

Tellimine: info@vedur.ee<br />

Kui saad aidata.<br />

Või kui tead<br />

kedagi, kes saab:<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

arveldusarve<br />

EE452200221053907379<br />

MTÜ Puutepunktid on<br />

riiklikus tulumaksusoodustusega<br />

mittetulundusühingute<br />

ja sihtasutuste<br />

nimekirjas.<br />

Seda ajakirja<br />

toetasite teie!<br />

Helmen Kütt, Agnes Valgiste, Marget Moppel, Sander Saat, Jane Mets, Lea Kallas, Merle Koger,<br />

Signe Agu, Kaja Linder, Karolina Antons, Heldi Käär, Monika Miller, Anneli Trepp, Larissa Nikiforova,<br />

Rika Joala, Kalev Märtens, Raili Veskilt, Maria Praats, Alo Suursild, Chris-Helin Loik, Minija Pääslane,<br />

Ursi Joost, Larissa Jarada Svjatoslava Legitševa, Ande Etti, Imbi Suun, Gerli Grossberg, Merle<br />

Lints, Ülle Väina, Renee Kukk, Sigrid Kristin, Maris Luik, Tarmo Leheste, Küllike Lain, Evi Johanson,<br />

Eerika Õun, Triin Pärnpuu, Reet Jepisova, Kaia Veltmann, Helina Tamberg, Ulvi Mellis, Evelin Peda,<br />

Alic Aaso, Siiri Klasberg, Kristina Alunurm, Koidu ja Renee Logberg, Toila valla omastehooldajad<br />

(ühine annetus) ja MTÜ Spordiklubi Meduus – teie annetustest kogunes oktoobri ajakirja trükikulude<br />

katteks 430 eurot. Suur-suur aitäh!

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!