PP34
06.12.2015 • Views
Share Embed Flag

PP34

ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
puutepunkt

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

Milles<br />

seisneb<br />

sotsiaaltöös<br />

tugiisiku<br />

roll?<br />

Kas puudega<br />

töötaja pealt<br />

saab maksusoodustust?<br />

Mida<br />

sisaldab Eesti<br />

inimeste<br />

sotsiaalse<br />

kaitse kava?<br />

Kuidas<br />

pöörata<br />

riik näoga<br />

inimeste<br />

poole?<br />

Jaanuar 2015<br />

Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />

Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />

nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />

Nr 34<br />

Aldo Luud<br />

Kas töövõimetu<br />

võib olla võimekas?<br />

Põletavaid teemasid järgmises numbris:<br />

Mil moel muuta hoolekandeasutuste rajamine paindlikumaks?<br />

Mis on saanud annetuste toel rajatud neljast hoiukodust?<br />

Milline võiks olla eakate iseseisva toimetuleku tugisüsteem?

2 Idee<br />

3<br />

Sõna läks<br />

idanema<br />

Vahel hakkavad õigel ajal<br />

õhku paisatud sõnad elama<br />

iseseisvat elu. Kolm<br />

kuud tagasi toimunud töövõimereformi-teemalisel<br />

meeleavaldusel<br />

Vabaduse väljakul esitasin kokkutulnutele<br />

üleskutse, et puuetega<br />

inimesed, omastehooldajad ja<br />

nende eestkostjad võiksid liituda<br />

erinevate erakondadega, et kanda<br />

meie ühine sõnum poliitikasse.<br />

„Kellel vähegi jaksu on, ühinege<br />

parteidega, tehke ennast seal vajalikuks<br />

ja kuuldavaks, sest üksnes<br />

nii saame praeguses Eestis liikuda<br />

õiglasema riigi ja parema sotsiaalpoliitika<br />

poole,” pakkusin tol sügisesel<br />

laupäeval välja mõtte.<br />

Minu üllatuseks leidus mõttega<br />

haakujaid juba kohapeal. Ligi astus<br />

hulk inimesi, kes olid just selle idee<br />

pikemast kõnest välja noppinud<br />

ning selle heaks kiitsid. Eestlasliku<br />

ettevaatlikkusega ei soovinud<br />

enamik siiski ise poliithärjaga võitlusse<br />

astuda, kuid olid nõus olema<br />

toeks kaasamõtlejate, pöidlahoidjate<br />

või ka abivägede juhatajatena.<br />

Ka järgnevatel kuudel meenutasid<br />

paljud seda üleskutset.<br />

Võib-olla tõesti selle väljalastud<br />

sõna, aga ehk ka maailma arengu<br />

tõttu üldisemalt kandideerib<br />

eelseisvatel riigikogu valimistel<br />

kaheksa (!) puuetega inimeste<br />

maailma esindajat. Kõikide nende<br />

kohta leiate sellest ajakirjast infot.<br />

Lisaks saate tutvuda „Puutepunkti”,<br />

Eesti Hooldajate Liidu ja nende<br />

partnerorganisatsioonide saadikutena<br />

valimistele mineva neljaliikmelise<br />

esinduse koostatud<br />

sotsiaalprogrammiga (vt lk 3–13),<br />

mille on rühmaga koostööd tegema<br />

asunud Isamaa ja Res Publica<br />

Liit praeguseks lülitanud oma valimisprogrammi.<br />

Hoiame pöialt, et sotsiaalne<br />

mõtlemine teeks nüüd Eestis suure<br />

võidukäigu!<br />

Tiina Kangro, peatoimetaja<br />

Lastefond kogub annetusi<br />

lastekodulaste abistamiseks<br />

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond kogub tänavuses kampaanias<br />

raha lastekodudes elavatele lastele psühhoteraapilise abi pakkumiseks.<br />

Tänavuse kampaaniaga soovib fond juhtida tähelepanu vanemliku<br />

hooleta laste hingehaavadele. Annetusi kogutakse neile vajaliku terapeutilise<br />

toe pakkumiseks. Lastefondi tegevjuhi Sandra Liivi sõnul saadi<br />

innustust nelja aasta jooksul Tudulinna asenduskodu toetamisest, mis<br />

andis häid tulemusi. Jaanuarist alustati tugiteenuste rahastamist Vinni<br />

perekodus Lääne-Virumaal. „Et last kiiresti aidata, peame kohe pärast ta<br />

saabumist väga oluliseks järjepidevat koostööd spetsialistiga, kes teeks<br />

koos kasvatajatega perekodus kohapeal tööd selle nimel, et luua lapse ja<br />

perekodu vahel toetav suhe,” selgitas perekodu juhataja Urve Saare. Riikliku<br />

asenduskoduteenuse raames niisugust tuge kahjuks pakkuda ei suudeta.<br />

Puutepunktide toimetus<br />

Ilmub alates oktoobrist 2011<br />

Väljaandja<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

Faehlmanni 12,<br />

10125 Tallinn<br />

Tel 628 4405<br />

E-post info@vedur.ee<br />

© OÜ Haridusmeedia 2015<br />

Peatoimetaja Tiina Kangro<br />

Toimetajad Anne Lill,<br />

Kaidor Kahar<br />

Keeletoimetaja Kaja Türk<br />

Trükiarv 10 000<br />

Tellimine www.vedur.ee<br />

Teerulli alt<br />

ise poliitikasse<br />

Töövõimereformiga<br />

soovisid riigijuhid puuetega<br />

inimesi aktiviseerida<br />

ja see neil ka õnnestus.<br />

Õnnestus lausa<br />

sedavõrd, et äpardunud<br />

reformi ümbertegemise<br />

eest võidelnud puuetega<br />

inimeste esindajad<br />

otsustasid ise minna<br />

poliitikasse paremat sotsiaalsüsteemi<br />

ehitama.<br />

Pikale veninud võitlus töövõimereformi<br />

õigeks käänamise eest<br />

andis tulemuseks selle, et aktiivsemate<br />

puuetega inimeste ühingute<br />

ja eestkõnelejate vahel tekkis edasiviiv<br />

koostöö. Ligi aasta jooksul<br />

töötati ühiselt läbi kuhjade kaupa<br />

dokumente, koostati ettepanekuid<br />

ja pöördumisi, kirjutati põhjendusi<br />

ja selgitusi, osaleti koosolekutel ja<br />

ümarlaudadel ... kuni jõuti tõdemuseni,<br />

et midagi põhimõttelist peab<br />

siin riigis muutuma.<br />

Lootus, et räägime veel ja veel, kas<br />

või veel kümme aastat, ja siis ühel<br />

heal päeval hakatakse otsuste tegemisel<br />

arvestama ka asjatundjaid,<br />

kaasama sihtgruppe ning lähtuma<br />

sellest, mis on hea inimestele, lihtsalt<br />

lõppes.<br />

Pikettide, meeleavalduste ja<br />

lõpuks ka kollektiivse pöördumise<br />

abil välja võideldud riiklikult tähtsa<br />

küsimuse aruteluga riigikogus said<br />

otsa ka kodanikuliikumise võimalused.<br />

Mis jääb kodanikel üle, kui<br />

nendega ei arvestata ning poliitikas<br />

tehakse otsuseid üle rahva peade?<br />

Siis tuleb ise minna poliitikasse.<br />

Arno Saar (Õhtuleht)<br />

Töövõimereformi läbi suruvad riigijuhid püüdsid jätta muljet, et puuetega<br />

inimesed on elukauged ega saa lihtsalt aru, et riik tahab neile parimat.<br />

Meil on saba taga<br />

Töövõimereformiga heitlemisest<br />

oli tekkinud tugev tuumik, kuhu<br />

kuuluvad puudeühingute, omastehooldajate,<br />

patsientide, pensionäride<br />

ja mitme partnerorganisatsiooni<br />

esindajad ja eestkõnelejad, paljude<br />

auhindadega pärjatud ajakirjanik<br />

Tiina Kangro, „Puutepunkti” saate<br />

autor-toimetaja Anne Lill. Meiega<br />

on tihedas koostöös ka kümne<br />

aasta jooksul „Puutepunkti” saate<br />

taha koondunud aktiivsete inimeste<br />

võrgustik, aasta tagasi loodud Eesti<br />

Hooldajate Liit oma toetajatega,<br />

lisaks hulk vabatahtlikke üle Eesti.<br />

Just selle võrgustiku esindajad<br />

kandideerivadki eelolevatel riigikogu<br />

valimistel. Arvestusega, et võrgustik<br />

jätkab tööd igal juhul, sõltumata<br />

sellest, kui hästi valimistel ka läheb.<br />

Kodanikuliikumine jääb, surve jääb,<br />

vajadusel tulevad ka piketid jne.<br />

Oluline on seegi, et meie ei lähe<br />

valimistele tühjade kätega. Kuna<br />

me kõik oleme sotsiaalvaldkonnaga<br />

tegelenud pikki aastaid ja väga põhjalikult,<br />

on meil välja töötatud sotsiaalpoliitika<br />

platvorm Eesti jaoks.<br />

Et aga poliitikas ei saa üksiküritajad<br />

eriti midagi ära teha, oleme asunud<br />

koostööd tegema ühe olemasoleva<br />

suurerakonna, Isamaa ja Res<br />

Publica Liiduga, kes on lülitanud<br />

meie sotsiaalpoliitika platvormi oma<br />

programmi. Oleme koos välja töötanud<br />

Eesti inimeste sotsiaalse kaitse<br />

kava ja sellega on erakond võtnud<br />

kohustuse seista järgmisel neljal aastal<br />

hea meie põhimõtete elluviimise<br />

eest. Meie aga oleme andnud lubaduse<br />

panustada erialateadmistega,<br />

kaasates ühingute võrgustikku.<br />

Jääme parteituks, kuid kandideerime<br />

valimistel Isamaa ja Res Publica<br />

Liidu nimekirjas. Seekord jagub<br />

meid tõesti vaid nelja valimisringkonda,<br />

kuid headel asjadel on kombeks<br />

kasvada. Ehk on meid järgmistel<br />

valimistel juba rohkem. Kuidas<br />

see plaan teile tundub?<br />

Meie ideedest, põhimõtetest<br />

ja sotsiaalprogrammist<br />

loe järgnevatelt<br />

lehekülgedelt.<br />

Töörühm „Näoga inimeste poole”<br />

Jaanuar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 63% KOV-e rakendab vabaühendusi avalikke teenuseid osutades.<br />

Jaanuar 2015

4 Valimised<br />

5<br />

Tiina Kangro<br />

Kandideerib Harju- ja Raplamaal<br />

Olen sotsiaalteemadega tegelenud juba üle 25 aasta.<br />

Kui asusin pärast ülikooli lõpetamist Eesti Televisiooni<br />

tööle, oli just saabunud aeg, kus puuetega laste<br />

vanemad olid asunud võitlusse oma laste õiguse eest<br />

kasvada kodus, saada kooliharidust ja vajalikku sotsiaalabi.<br />

Tollal polnud see sugugi iseenesest mõistetav.<br />

Puuetega lapsed saadeti juba sünnitusmajast lastekodusse.<br />

Sealt rändasid nad edasi hooldekodusse ja<br />

ühiskonnale tundus, et puuetega inimesi pole olemas.<br />

Nii hakkasimegi veel eelmise riigikorra ajal, 1980.<br />

aastate lõpus, koos hea kolleegi Anne Lillega nende<br />

perede võitlustest saateid tegema. Töö viis meid kokku<br />

paljude entusiastidega, nende hulgas Eesti invaliikumise<br />

ärataja Mihkel Aitsamiga. Ühiskond arenes<br />

ja õhus oli palju lootust. Meil õnnestus käia materjali<br />

kogumas Soomes ja Rootsis. Näitasime saadetes,<br />

kuidas puuetega lapsed käivad koolis, kuidas toimivad<br />

peredele pakutavad tugiteenused, kuidas ka<br />

ratastoolis inimesed käivad tööl ning osalevad ühiskonna-<br />

ja kultuurielus.<br />

Päästa ennast või riiki?<br />

Olin vahepeal lõpetanud teist korda ülikooli,<br />

omandanud lisaks lingvisti haridusele ajakirjaniku<br />

eriala Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonnas. Lisaks<br />

olin kohe Eesti iseseisvumise järel otsinud võimalusi<br />

täiendada teadmisi Euroopas. 1992. aastal läbitud<br />

semestripikkune kursus teletootmise erialal Hollandi<br />

rahvusvahelise ringhäälingu õppekeskuses tegi<br />

minust Eesti esimese läänes õppinud teleprodutsendi.<br />

Kursuse raames briti telekompaniid BBC-d külastades<br />

juhtusin osalema selle jõuluaegses heategevuskampaanias,<br />

millega koguti annetusi vaesuses elavatele<br />

lastele. Kodumaale naasnud, algatasin selle idee<br />

ajel „Jõulutunneli”, mis elab senini.<br />

Vahepeal sündis mu perre kolm tütart. Noorimast<br />

sai aga saatuse tahtel minu parim õpetaja puudega<br />

lapse kasvatamise ja omaksehooldamise alal.<br />

Minu elus, nagu ikka inimestel, on olnud tagasilööke,<br />

aga võitlejana olen püüdnud need pöörata edasiminekuks.<br />

Ma ei jäänud puudega lapse kõrval koduseks,<br />

vaid keskendusin süsteemi remontimisele, et<br />

võidaks kogu ühiskond. Pärast pingelist aega, mil<br />

juhtisin ETV haridustoimetust (1993–1997), seejärel<br />

kogu ETV programmi (1998–2001), täites aasta<br />

jagu ka riigi suurima telekanali peadirektori kohuseid,<br />

otsustasin tähistada uue millenniumi algust<br />

oma telefirma loomisega. Nii sündis Haridusmeedia,<br />

mille tuntumaks kaubamärgiks on teadussaadete<br />

kõrval saanud „Puutepunkt”.<br />

teet Malsroos (Õhtuleht)<br />

Inimesi kaitsev poliitika<br />

„Puutepunkti” saatega alustasime koos Anne Lillega<br />

2005. aastal ja seega seisab saatel tänavu ees 10.<br />

sünnipäev. Keegi poleks arvanud, et jõuame välja<br />

vajaduseni siseneda poliitikasse. Aga just nii see<br />

läks. Esimestel aastatel tegime lihtsalt saateid. Siis aga<br />

hakkasid hädas olevate inimeste probleemid korduma<br />

ja otsustasime proovida, kas neid saab lahendada<br />

ametlikke kanaleid pidi. Ei saanud – sein oli ees. Hakkasime<br />

appi hüüdma artiklite kaudu suurtes päevalehtedes.<br />

Nii avastati Eestis omastehooldajad. Saavutasime<br />

ka hulga vajalikke, kuid siiski juhuslikke seadusmuudatusi.<br />

Kõik katsed veenda poliitikuid ja riigiametnikke<br />

lähenema sotsiaalteemale süsteemselt<br />

jooksid aga jätkuvalt liiva.<br />

Siis tuli töövõimereform, millega koos sattus kogu<br />

sotsiaaltemaatika ootamatul moel luubi alla. Et olla<br />

oma võitluses õigluse eest tugevamad, asutasime<br />

Eesti Hooldajate Liidu, millele hakkasime koguma<br />

toetajaid. Edasi järgnes koostöövõrgu loomine teiste<br />

ühingutega, ühise nägemuse tekkimine Eesti jaoks<br />

vajalikest muudatustest, petitsioonid, puuetega inimeste<br />

meeleavaldused … ja lõpuks siiski teerull. Aga<br />

inimesed olid ärganud ning olid valmis edasi minema.<br />

Siin punktis sai meile selgeks, et kodanikuühiskond<br />

peab kolima Toompeale. Eestis peab tekkima inimesi<br />

kaitsev sotsiaalpoliitika, millele ehk meie oma teadmiste<br />

ja kogemustega suudame hinge sisse puhuda.<br />

Tiia Sihver<br />

Kandideerib Põhja-Tallinna, Kristiine<br />

ja Haabersti valimisringkonnas<br />

Olen pärit Lääne-Virumaalt. Sündisin Rakveres 1.<br />

mail 1969. aastal. Lapsepõlve ja põhikooli ajal elasin<br />

väikeses armsas Lääne-Virumaa äärekülas Tudus.<br />

Seejärel jätkasin õpinguid Rakvere pedagoogikakoolis<br />

sooviga saada lasteaiakasvatajaks. Seda ametit<br />

õnnestus mul ka proovida, aga see aeg jäi üürikeseks...<br />

Vahele tuli raske autoavarii, mille tagajärjel sai<br />

minust liikumispuudega inimene.<br />

Jäin ellu. Isegi käed hakkasid uuesti liikuma. Ja inimene<br />

kohaneb. Õnneks olid mul olemas lapsed –<br />

tütar ja poeg. Pärast mõningaid katseid kodus töötada<br />

sain teadmise, et vajan siiski rohkemat. Hoolimata<br />

ratastooliga liikumisest jäi energiat üle. Minust<br />

sai Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse<br />

esimees (2000–2005). Seal töötades sain teadmise, et<br />

tuleb jätkata haridusteed, sest muidu ei ole ma selles<br />

ametis piisavalt pädev.<br />

2001. aastal asusin õppima Lääne-Virumaa kutsekõrgkooli<br />

sotsiaaltöö erialale ja lõpetasin selle cum<br />

laude 2005. Kuna olin õppinud õppima, kasvas isu.<br />

Õpingute tõttu võtsin raske südamega vastu otsuse<br />

vahetada töökohta – ratastoolis kahe linna vahet<br />

pendeldamine osutus keeruliseks. Kandideerisin ja<br />

sain töökoha sotsiaalministeeriumis dokumendihalduse<br />

konsultandina ning töötasin seal 2005.–2012.<br />

aastani. Samal ajal, aastatel 2006–2009 läbisin Tallinna<br />

ülikooli sotsiaaltöö instituudis sotsiaalpedagoogika<br />

ja lastekaitse erialal magistriõppe.<br />

Seejärel kandideerisin töötukassasse teenuste osakonna<br />

peaspetsialistiks, kus töötasin hetkeni, mil<br />

läks täiel jõul tööle töövõimereform. Siis mu töö äkitselt<br />

lõppes. Praegu olen tegev Eesti Liikumispuudega<br />

Inimeste Liidu juhatuses ja teen koostööd Eesti<br />

Hooldajate Liiduga. Saan teha vägagi südamelähedast<br />

tööd.<br />

Kogu Eesti peaks olema elatav<br />

Nüüdseks olen kakskümmend aastat tegelenud<br />

sotsiaaltööga, viimased kümme Tallinnas. Miks just<br />

Tallinn? Vastus on väga praktiline. Puuetega inimeste<br />

eluolu sõltub sotsiaalteenuste kättesaadavusest, kuid<br />

nende osutamine sõltub Eestis kohalike omavalitsuste<br />

võimekusest. Nii siis tulebki puuetega inimestel<br />

valida väikeses Eestis elu- ja töökohta selle alusel, kui<br />

võimekas on kohalik vallavalitsus. Ent teine võimalus<br />

on veel: asuda võitlusse, et asjad muutuksid ning elu<br />

oleks võimalik igal pool.<br />

Möödunud aastal sain koos teiste töövõimereformi<br />

eestkõnelejatega lõpliku tõdemuse, et Eestis<br />

Mati Hiis (Õhtuleht)<br />

puudub terviklik sotsiaalpoliitika ja selle loomine<br />

on hädavajalik. See poliitika peab olema üleriiklik ja<br />

tagama, et kõikidel inimestel on võimalik elada väärikalt<br />

ja ise oma elu juhtides.<br />

Töövõimereformi käivitumisel praeguseks vastu<br />

võetud seaduste alusel saavad juba mõne aasta pärast<br />

enda õlule suure maksukoormuse kõik Eesti töötajad.<br />

Meil sihtgruppide esindajatena on ideid, kuidas<br />

see reform läbi viia nii, et asjast võidaks kogu ühiskond.<br />

Kuna meid kuulda ei võetud, proovime nüüd<br />

asjale läheneda poliitikutele mõistetavas keeles –<br />

poliitika kaudu.<br />

Minu missioon kandideerimisel on aidata luua<br />

kodumaal paremat elu lastele ja nende peredele,<br />

puuetega inimestele, nende hooldajatele, eakatele,<br />

aga ka kõigile teistele, kes ei arva, et nad on ilmeksimatud<br />

ning teistest paremad.<br />

Jaanuar 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Suuremad KOV-id teevad vabaühendustega enam koostööd.<br />

Jaanuar 2015

6 Valimised<br />

7<br />

Tiit Papp<br />

Kandideerib Tallinnas Nõmme ja<br />

Mustamäe valimisringkonnas<br />

Enriko Lill<br />

Sülvi Sarapuu<br />

Kandideerib Tallinna kesklinna,<br />

Pirita ja Lasnamäe valimisringkonnas<br />

Enriko Lill<br />

Kolm-neli aastat tagasi ei mõistnud ma veel, miks<br />

mu kolleegid, kurtide eestkõnelejad mitmest Ida-<br />

Euroopa riigist läksid poliitikasse. Nüüd on see aeg<br />

käes ka Eestis. Oma teadmiste ja elukogemusega saame<br />

nii aidata inimesi.<br />

Olen sündinud 1958. aastal Türil, kuid kaotasin<br />

umbes kaheaastaselt keskkõrvapõletiku tõttu kuulmise.<br />

Mu lapsepõlv sünnikodus jäi lühikeseks. Tollase<br />

kombe kohaselt viidi mind põhiharidust omandama<br />

13 aastaks Porkuni kurtide eriinternaatkooli.<br />

Pärast kooli lõpetamist pöördusin tagasi sünnikohta<br />

Türile, kus alustasin tööinimese elu. Töö kõrvalt<br />

omandasin keskharidust, käies kolm aastat kaugõppes<br />

Tallinnas. Peatselt tuli aga asudagi Tallinna elama<br />

ja töötama. Miks just sinna? Minu jaoks väga lihtne<br />

vastus oli see, et suurtes linnades tolereeritakse kurte<br />

inimesi rohkem. Just tol ajal mõistsin selgelt, et üleüldise<br />

eelarvamuse vastu kurtide suhtes on mõttetu<br />

võidelda ja tuleb lihtsalt leida oma tee.<br />

Minu õppimistahe oli suur ja tahtsin ka kõrgharidust<br />

omandada. Kuid tol ajal polnud minusugustel<br />

inimestel selleks mingit võimalust – ülikoolis õppimine<br />

oli kurtidel välistatud. Nii tuligi mul üsna pikalt<br />

oodata. Alles Eesti taasiseseisvumise esimestel aastatel<br />

avanes mul võimalus uuesti õppima minna, et<br />

kõrgharidus omandada.<br />

Järjekindlalt edasi<br />

Tolleks ajaks olin juba loonud perekonna ja mu<br />

perre oli sündinud kaks tublit tütart (kelle jaoks olen<br />

vist siiani suur eeskuju). Pere ja töö kõrvalt võtsin siiski<br />

ülikoolitee ette ning sain kuus aastat kestnud õpingute<br />

järel ärisuuna finantsisti-ökonomisti diplomi.<br />

Aastatel 2001–2012 õpetasin kurtidele noortele<br />

matemaatikat ja füüsikat Tallinna Heleni koolis. Kuid<br />

ammu enne seda lõin kaasa kurtide kogukonna tegemistes.<br />

Minu kätte usaldati mitmeks aastaks Tallinna<br />

ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhtimine. 2008. aastal<br />

valiti mind Eesti Kurtide Liidu esimeheks.<br />

Puutun igapäevatöös kokku sügavate sotsiaalsete,<br />

haridus-, tööhõive-, tervishoidu- jne probleemidega<br />

nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Kuid need probleemid<br />

ei puuduta ainuüksi puuetega inimesi, vaid ka<br />

puuetega lastega peresid, noori peresid, eakaid, kogu<br />

ühiskonda. Me elame ju kõik koos.<br />

Kolm-neli aastat tagasi hakkasid mu kolleegid<br />

Euroopast küsima, miks ma ei astu mõnda erakonda<br />

ega kandideeri riigikokku. Nemad ise olid oma<br />

kodumaal seda teinud ja tõestasid mulle, kuidas see<br />

aitab tõmmata nii mõndagi hooba, et asjad ühiskonnas<br />

muutuma hakkaksid. Mina ei võtnud tookord<br />

veel nende üleskutset vastu ning jätkasin panustamist<br />

lobi- ja selgitustööle, probleemide ühisosa leidmisele<br />

sihtgrupi ja poliitikute vahel ning lahenduste<br />

pakkumisele ümarlaua taga.<br />

Otsustav töövõimereform<br />

Möödunud aastal, kui töövõimereformi ümber<br />

lahvatasid pinged, sain aru, et tarvis on suuri muutusi.<br />

Sihtgrupi ühe eestkõneleja ja huvide kaitsjana<br />

jõudsin lõplikule tõdemusele, et osalusdemokraatiaga<br />

oleme oma riigis vastu seina jooksnud ning oleme<br />

lihtsalt sunnitud tegema järgmise käigu ja sisenema<br />

aktiivsesse poliitikasse. Et mõjutada Eesti riigis toimuvat<br />

siis juba otsustajatena.<br />

Majandusinimesena olen sügavalt veendunud, et<br />

Eesti poliitikas peavad arusaamad muutuma. Ning<br />

et jätkusuutlikku ja tugevat sotsiaalpoliitikat saavad<br />

kujundada vaid need, kes mõistavad ühiskonnas toimuvat<br />

sügavuti, kuna teavad, kus ja kuidas luuakse<br />

Eesti riigile rikkust ja väärtusi.<br />

Eesti on reformimise tuhinas arendanud majandust<br />

ja riiki, aga unustanud oma inimesed. Nüüd ongi<br />

aeg see tühemik täita. Kandideerides on minu missioon<br />

tunnustada kõikide inimeste võrdseid võimalusi<br />

ühiskonnaelus kaasa lüüa ja õigust elada väärikalt.<br />

Inimestesse panustamine loob vundamendi, millele<br />

saab ehitada riigi ja rahva tuleviku.<br />

Olen 59-aastane, kõrgharidusega kultuurikorraldaja.<br />

Olen abielus, kolme täiskasvanud lapse ema ja<br />

tütretütre vanaema. Sündisin tubli ja tervena. Lapsepõlves<br />

põetud raske haiguse tõttu õppisin kolm<br />

korda uuesti käima, kuid kaotasin nägemise. Siiski<br />

usun, et puue ei takista inimest tegemast suuri tegusid,<br />

sealhulgas kogu ühiskonna jaoks.<br />

Olen mitme organisatsiooni juhatuse liige, festivali<br />

„Puude taga on inimene” idee autor, Punase Risti IV<br />

klassi ordeni kavaler (2012) ja mitme uue ligipääsetavust<br />

edendava meetodi Eestisse tooja. Veel hiljuti<br />

omandasin täiendava kõrghariduse Tartu ülikooli<br />

Viljandi kultuuriakadeemias (2013).<br />

Juba koolis olin aktiivne ja seisin meie kõigi eest,<br />

kui organiseerisin külmastreigi, kuna õpperuumid<br />

olid nii jahedad, et paljakäsi polnud võimalik sõrmedega<br />

punktkirja lugeda. Raamatuid meil koolis<br />

praktiliselt polnud, kõik tuli ise konspekteerida stifti<br />

ja tahvliga jõupaberile, ja nõnda lõpetasin keskkooli<br />

tolleaegses II erikoolis (1977). Töötasin pisut aega<br />

pimedate tootmiskombinaatides, valmistades harju,<br />

traktorite filtreid ja kellarihmu.<br />

Mõned aastad pärast keskkooli astusin kultuurikooli.<br />

Lõpetasin kooli hästi (1982), kuigi see tundus koolile<br />

tollal kuidagi kummaline. Samal ajal juba töötasin<br />

kultuuri alal. Laulsin kooris, olin solist, tegin käsitööd,<br />

käisin tantsimist õppimas ja erinevatel kursustel.<br />

Kogemused Põhjamaadest<br />

Siis abiellusin ja sain emaks. 1990. aastatel lagunes<br />

N Liit ja koos sellega kogu nägemispuuetega inimeste<br />

toetussüsteem: töötamisvõimalused, harrastused,<br />

sport. Kolisin Soome, sest olen ema poolt soomlane.<br />

Jäin sinna aastateks, imesin enesesse sealset elukorraldust,<br />

sealsetes vaegnägijate organisatsioonides<br />

toimuvat, õppisin tundma uusi meetodeid, kuidas<br />

parandada ligipääsetavust ühiskonnas.<br />

2000. aastate keskpaigas moodustasime ka Eestis<br />

koos mõttekaaslastega mittetulundusühingu Kakora,<br />

mille kaudu olen toonud põhjamaiseid meetodeid<br />

ka Eestisse. Meie kodulehelt www.sarasyl.com võid<br />

lugeda taktiilsete (puute- või kombatavate) raamatute<br />

kohta, mille abil saavad nägemispuudega lapsed<br />

uurida maailma või pimedad vanemad oma lastele<br />

muinasjutte lugeda. Mäletan hästi oma tundeid, kui<br />

sain kingituseks esimese taktiilse raamatu, mille pilte<br />

siis oma lapsele jutustasin. See tunne oli kirjeldamatu!<br />

Oleme edendanud ka kirjeldustõlget, mis võimaldab<br />

nägemispuudega inimestel osa saada kultuurisündmuste<br />

visuaalsusest. Kirjeldustõlgi hääl jõuab<br />

kõrvaklappide kaudu kuulaja/vaatajani sündmuse<br />

neil hetkedel, kus sündmuse teksti ei ole. Tõlk kirjeldab<br />

tegevust, ümbrust, värve, osalejate rõivaid või<br />

seda, mis toimub laval dialoogi või muusika taustal.<br />

Väga tähtsad on ka taktiilsed sildid, plaanid, kaardid,<br />

mis aitavad pimedal inimesel iseseisvalt liikuda ja<br />

orienteeruda. Need aitavad leida õige ukse, õige koha<br />

ja õige tänava. Nii ei pea nägemispuudega inimene<br />

sõltuma saatjast, vaid saab ise hakkama. Minule avasid<br />

need Soomes päris uue maailma. See tundus imeline:<br />

ma leian ise õige ukse üles! Tean, kuhu minna ja<br />

kuidas sealt ära saab! Linnaruumis paiknevate kaartide<br />

abil hakkasin aduma, millised näevad välja ristmikud<br />

ja hooned, kus need paiknevad minu suhtes jne.<br />

Soov parandada maailma<br />

Kui kõik see oleks olemas ka meil, ei peaks nägemispuudega<br />

inimesed sõltuma abistajatest. Ega istuma<br />

kodus, nagu see praeguses Eestis tihti on. See tagaks<br />

väärika elu, aga ka hästitoimiva ühiskonna, kus kõigil<br />

on oma koht.<br />

Miks Eestis ei küsita puuetega inimestelt, mida nad<br />

harrastada soovivad, kus käia tahavad? Selle asemel<br />

rõhutatakse, et „meie teame, mida teile vaja on”. Miks<br />

tehakse otsuseid ja seadusi sihtgrupilt küsimata?<br />

Nõnda saadaksegi reeglid, mis on kulukad ega tööta<br />

ja paistavad head vaid paberil. Seepärast sihtgrupp<br />

loobubki paljust ja kaugeneb ühiskonnast. Erivajadused<br />

on ka lastega peredel, eakatel. Meie riigijuhid ei<br />

oska paljust veel mõeldagi.<br />

Seepärast olengi teinud koos mõttekaaslastega pingutusi<br />

selle nimel, et Eesti saaks laiapõhjalise sotsiaalpoliitika<br />

ning puuetega inimeste programmi, mis võimaldaks<br />

igaühel ja igal elukaare etapil iseseisvalt ja väärikalt<br />

toime tulla. Et meie ühiskonnas oleksid loodud<br />

tingimused kõigile inimestele osaleda ja olla kaasatud,<br />

end teostada, pääseda takistusteta liikuma, osaleda<br />

kultuuris, spordis, kunstis jne. Et ka vaba info kättesaadavus<br />

oleks reegel, mitte erand nagu praegu. Et see<br />

kõik oleks tegelikkus, mitte vaid sõnad paberil.<br />

Jaanuar 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Teenuste osutamist delegeeritakse põhiliselt omavalitsuste sees.<br />

Jaanuar 2015

8 Sotsiaalprogramm<br />

9<br />

Sotsiaalpoliitika ja inimvara kaitse<br />

Iseseisvuse taastamisest alates on Eestis jäetud muude tähtsate väljakutsete<br />

kõrval hooldamata oma inimvara. Hooleta jäetud inimestest on aga saanud<br />

pidur nii majandusele kui ka riigi jätkusuutlikkusele. Peame pöörama näo<br />

otsustavalt inimeste poole, et asuda tasa tegema kaotatud aega. Seda saab teha<br />

üksnes koos inimeste endiga ja kaasates igaüht. Peame üles ehitama väikeriigile<br />

sobiliku, uuendusliku ja ühiskonna iseregulatsioonimehhanismile panustava<br />

laiapõhjalise sotsiaalpoliitika, mis tunnustab kõikide inimeste omaalgatust,<br />

loomupärast väärikust, võrdsete võimaluste põhimõtet ning põhiõigusi.<br />

1. Inimeste sotsiaalne kaitse<br />

Eestis on väga palju puuetega<br />

inimesi, töövõimetuspensionäre,<br />

kehva tervisega<br />

inimesi, vaesuses elavaid inimesi<br />

ja sotsiaalsesse tõrjutusse sattunud<br />

inimesi.<br />

Lisaks suureneb rahvastikus<br />

eakate osakaal, samamoodi nagu<br />

kogu arenenud maailmas. Tööealist<br />

elanikkonda napib, et pidada<br />

ülal üha paisuvat toimetulekuraskustes<br />

inimeste hulka. Seepärast<br />

ei saa rajada Eesti tulevikku lootusele,<br />

et esmalt tuleb rikkaks saada<br />

ja siis asuda pakkuma kalleid,<br />

Põhja-Euroopa tüüpi sotsiaalteenuseid<br />

üha enamatele abivajajatele.<br />

Vaja on teha otsustav pööre<br />

ning hakata looma eeldusi ja arendama<br />

sotsiaalpoliitiliste meetmetega<br />

tingimusi, et inimesed saaksid<br />

Eestis paremini hakkama.<br />

Meie eesmärgiks on luua ühiskonnakorraldus,<br />

mille kaudu<br />

ennetataks sotsiaalprobleemide<br />

teket ja soositaks inimeste iseseisvust.<br />

Erivajadustega inimesed<br />

tuleb kaasata kogukondadesse<br />

võrdsete võimalustega ühiskonnaliikmetena.<br />

Vähendada tuleb<br />

palgavaesust, lastega perede ja<br />

üksikvanemate vaesusriski. Eakatele<br />

tuleb tagada võimalus elada<br />

väljateenitud pensionist iseseisvalt<br />

kuni oma elupäevade lõpuni.<br />

Selleks arendame elukeskkonna<br />

ligipääsetavust<br />

nii füüsilises kui ka infole ligipääsu<br />

mõttes. Puuetega inimesed<br />

peavad pääsema liikuma, et osaleda<br />

kultuuri-, spordi- ja ühiskonnaelus,<br />

käia tööl ning ajada asju teenindusvõrgus<br />

ja riigiasutustega. Ligipääsetavad<br />

peavad olema ka riigi-, omavalitsuste<br />

ja kultuuriasutuste infovood,<br />

sealhulgas nägemis- või kuulmispuudega<br />

inimestele. Ühiskondlik<br />

teave peaks olema lihtsamas keeles<br />

ja sobival kujul kättesaadav ka<br />

intellektipuudega inimestele.<br />

Lahendame riigi ja omavalitsuste<br />

vahelise ebakõla<br />

sotsiaalteenuste pakkumisel ning<br />

asume arendama nüüdisaegseid ja<br />

tõhusaid, uue põlvkonna sotsiaal- ja<br />

tugiteenuseid, mis aitaksid inimestel<br />

ise oma elu juhtida. Üheks võimaluseks<br />

seda teha on nn isiklike eelarvete<br />

sisseseadmine sotsiaalteenuste<br />

eest maksmiseks.<br />

Kõikidel, ka erivajadustega<br />

inimestel on õigus elada<br />

kogu elukaare jooksul oma kodus,<br />

normaalses ja inimlikus keskkonnas.<br />

Selleks asume rakendama nn<br />

iseseisva elu kontseptsiooni: suurte<br />

hooldekodude ja hooldushaiglate<br />

arendamise asemel seatakse prioriteediks<br />

isiklike abistajate süsteem<br />

ja koduhoolduse arendamine. Sotsiaalsüsteemi<br />

osana tuleb intellektipuudega<br />

täisealistele rajada väiksemaid<br />

grupikodusid ja -kortereid<br />

nende senise elukoha lähedal, et<br />

tagada turvaline ja juhendatud iseseisev<br />

elu, kuid ka suhete säilimine<br />

perega. Kõrvalabivajadusega puuetega<br />

täiskasvanute jaoks on vaja<br />

arendada tugiteenindusega majutusüksusi<br />

eelkõige tõmbekeskustes,<br />

kus on olemas hea ligipääs töötamis-<br />

ja õppimisvõimalustele, aga<br />

ka kultuurielule ja vaba aja sisustamise<br />

võimalustele. Sellega toetataks<br />

puuetega noorte iseseisvat elu<br />

pärast kooli või ülikooli lõpetamist.<br />

Samuti tuleb laiendada kodude<br />

kohandamist, kui perekonda lisandub<br />

puudega inimene.<br />

Muudame puuetega inimestele<br />

makstavat puudetoetuse<br />

süsteemi. Praegune mõnekümneeurone<br />

toetus tuleb muuta<br />

tõepäraseks erivajadustest tulenevate<br />

lisakulutuste kompenseerimise<br />

süsteemiks, mis võimaldaks inimestel<br />

tasuda vajalike teenuste eest.<br />

Korrigeerime töövõimereformi<br />

seadustega muudetud<br />

rehabilitatsioonisüsteemi mõjusid<br />

nii, et rehabilitatsiooniteenuse<br />

õiguseta jäävatele inimestele oleksid<br />

vajadusel tagatud muud taastumist<br />

ja toimetulekut toetavad teenused,<br />

nagu taastusravi või hoolekandeteenused.<br />

Praeguse seaduse kohaselt<br />

võivad paljud puuetega inimesed<br />

hakata jääma igasuguste rehabiliteerivate<br />

teenusteta.<br />

Vaatame põhjalikult üle<br />

praeguse raiskava, ebavõrdse<br />

ja kohati ebahumaanse sotsiaalsüsteemi,<br />

kus puudega inimese hooldamist<br />

perekonnas toetatakse<br />

oluliselt vähemaga, kui kulub riigil<br />

hoolduse korraldamiseks asutuses.<br />

See erinevus võib olla isegi<br />

enam kui kümnekordne (näiteks<br />

puudega lapse toetus). Võtame<br />

eesmärgiks muuta süsteemi<br />

paindlikumaks, viies läbi ka vastava<br />

rahastamise reformi.<br />

Vabastame omastehooldajad<br />

mõistlike, kulusäästlike<br />

ja humaansete lahenduste<br />

pakkumise kaudu, soodustame<br />

nende naasmist tööturule ja<br />

peatame omastehooldajate juurdevoolu.<br />

Panustame väärika vanaduse<br />

võimalikkusele. Hakkame<br />

vanadekodude alternatiivina<br />

arendama eakate toetatud elamise<br />

üksusi (tugi- ja hooldusteenustega<br />

eakate maju), kuhu pensionärid<br />

võiksid liigse bürokraatiata<br />

soetada osakuid või rendipindu,<br />

kui nende tervis ei võimalda enam<br />

elada päris iseseisvalt. Selline<br />

lahendus on end õigustanud paljudes<br />

Euroopa riikides: selle kaudu<br />

pakutakse eakatele samaaegselt<br />

privaatsust ja seltskonda, kuid teenuse<br />

maksumus on odavam individuaalsest<br />

koduhooldusest (eriti<br />

sellise hajaasustuse juures nagu<br />

Eestis), aga ka ööpäevaringsest<br />

abist hooldekodus.<br />

Toetame algatusi, mis<br />

panustavad puuetega inimeste,<br />

eakate või muude erivajadustega<br />

inimeste sihtgruppide<br />

hoolekandes ja rehabilitatsioonis<br />

kogukonnatööle, sotsiaalsele<br />

ettevõtlusele eneseabi ja heategevuse<br />

arendamise kaudu.<br />

Toetame tugeval kodanikuühiskonnal<br />

rajaneva<br />

ning sõltumatu eakate, puuetega<br />

inimeste ja patsientide eestkostetegevuse<br />

arenemist ning riigi<br />

sisulist koostööd vastavate organisatsioonidega.<br />

2. Sotsiaalsete<br />

probleemide<br />

ennetamine<br />

Sotsiaalabi andmiseks kuluvaid<br />

ressursse saab säästlikumalt<br />

kasutada ning inimlikku häda<br />

ja viletsust vähendada ennetusele<br />

rõhku pannes. Selle aluseks on sotsiaal-,<br />

tervishoiu- ja haridussüsteemi<br />

läbimõeldud koostöö.<br />

Võtame koostöös naiste- ja<br />

lastearstide ning tugispetsialistidega<br />

eesmärgiks meditsiinikorralduse<br />

ja seadusandlusega kaasa<br />

aidata sünnitusabi kvaliteedi parandamisele,<br />

seades riikliku prioriteedi<br />

perekesksele vastsündinumeditsiinile,<br />

mis aitab muuhulgas tagada<br />

enneaegsete ja riskibeebide ning<br />

nende perede parema elukvaliteedi.<br />

Loome koostöös perearstide,<br />

eriarstide ja alushariduse<br />

spetsialistidega laste erivajaduste<br />

varajase märkamise ja õigeaegse<br />

sekkumise süsteemi, mis hõlmaks<br />

kõiki väikelapsi, koolieelikuid ning<br />

algklassiõpilasi.<br />

Suurendame vanemlust toetavate<br />

teenuste (perekoolitused,<br />

perenõustamine, tugiisik) kättesaadavust,<br />

et hoida ära perede lagunemist<br />

ning laste jäämist hoolitsuseta.<br />

Muudame erivajadustega<br />

laste perede toetamise<br />

süsteemi (hoiuteenuse ja intervallhoiu<br />

kättesaadavus jne) nii, et<br />

see oleks terviklik, paindlik, tõhus<br />

ja jätkusuutlik, et tagada puuetega<br />

laste vanematele võimaluse jätkata<br />

lapse hooldamise kõrval normaalset<br />

pereelu ja töötamist. Praegused<br />

projektipõhised tugiteenused tuleb<br />

muuta järjekindlateks.<br />

Tagame erivajadustega lastele<br />

võimaluse käia lasteaias<br />

(vajadusel koos sellega invatranspordi)<br />

ning seostame varajase sekkumise<br />

vallas alus- ja põhihariduse. Taastame<br />

haridussüsteemis tugispetsialistide<br />

olemasolu ja kättesaadavuse,<br />

saavutades riigi ja omavalitsuste<br />

vahel toimiva kokkuleppe nende töö<br />

rahastamise põhimõtetes.<br />

Korrigeerime kaasava hariduse<br />

kontseptsiooni nüüdisaegsetest<br />

rahvusvahelistest põhimõtetest<br />

lähtudes. Haridusliku erivajadusega<br />

lastele luuakse sobivad<br />

õppekohad kodukoolis, piirkonna<br />

koolide koostöös või vajadusel erikoolis,<br />

mis siiski on seotud ühtsesse<br />

süsteemi ja kus prioriteediks on kõikide<br />

laste kaasatus ühiskonnaellu.<br />

Puuetega noortel peab<br />

olema võimalus osa saada<br />

huviharidusest ja noorsootööst.<br />

See täiendab kooliharidust ning<br />

tagab nende parema lõimumise<br />

ühiskonda. Riik peab vajadusel<br />

kohalikku omavalitsust nende võimaluste<br />

pakkumisel toetama.<br />

Tagame puuetega noorte<br />

sujuva siirdumise üldharidussüsteemist<br />

kutseõppesse ja haridustee<br />

lõppemise järel tööturule.<br />

Selleks asume arendama paindlikke<br />

rakendusvõimalusi, kaasates kombineeritud<br />

sotsiaaltööd ja mitmesuguseid<br />

sotsiaalse ettevõtluse vorme.<br />

Töötavate inimeste tööturult<br />

väljalangemise takistamiseks<br />

tõhustame õigeaegse ravi-,<br />

taastusravi ja tugiteenuste saamise<br />

võimalusi ning töötame välja töötervishoiusüsteemi,<br />

mille lahutamatu<br />

osa on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse<br />

seadus.<br />

Jaanuar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Valdadeülest koostööd MTÜ-dega Eestis peaaegu ei esine.<br />

Jaanuar 2015

10<br />

Sotsiaalprogramm<br />

11<br />

3. Arstiabi parem korraldus<br />

Puude ja töövõimetuse teke<br />

on sageli seotud tervishoiuteenuse<br />

saamise probleemidega.<br />

Tervishoidu arendades<br />

peab meditsiinisüsteemis fookuse<br />

seadma kokkuhoiu asemel<br />

efektiivsusele, mis võimaldab<br />

kokku hoida pikas perspektiivis.<br />

Pidev surve suurendada meedikute<br />

palka ja teenuste hinda jätab<br />

muidu vähe võimalusi parandada<br />

arstiabi kättesaadavust ja<br />

kvaliteeti. Praeguses süsteemis<br />

on efektiivisuse vallas hulgaliselt<br />

ruumi. Samuti tuleb hakata<br />

mõistma, et arstiabi- ja sotsiaalsüsteemi<br />

kulutused on seotud:<br />

ühelt kokkuhoidmise tagajärjel<br />

võib suureneda teine.<br />

Haigekassa süsteem<br />

tuleb reorganiseerida selliselt,<br />

et meditsiiniteenuste eest<br />

tasumine muutub kulupõhiseks<br />

ning raha ja arved hakkavad patsientidega<br />

kaasas käima. Praegune<br />

haiglatele juba ette eraldatavatel<br />

raviraha limiitidel põhinev süsteem<br />

on ebaefektiivne. Meditsiiniteenuste<br />

turg tuleb avada lisaks nn haiglavõrgu<br />

haiglatele teistele teenusepakkujatele,<br />

kes tagavad kvaliteetse meditsiiniteenuse.<br />

Raviteenuste rahastamises<br />

võiks katsetada koostööd<br />

mõne süsteemivälise kolmanda<br />

poolega (näiteks kindlustusfirmadega),<br />

kes testiks, kas meditsiinisüsteemi<br />

praeguste teenusepakkujate<br />

tehtud kulutused on asjakohased ja<br />

põhjendatud. Nii saaks koguda teavet<br />

meditsiini rahastamise süsteemi<br />

võimalikuks muutmiseks.<br />

Viime lõpuni haiglavõrgu<br />

korrastamise, mis on poliitilistel<br />

põhjustel pooleli jäänud. Samal<br />

ajal tagame esmatasandi arstiabi<br />

4. Erivajadustega<br />

inimeste tööhõive<br />

Töövõimereformi kava ja<br />

seadusi tuleb korrigeerida<br />

ja täiendada, et järgnevatel<br />

aastatel oleks ka tegelikkuses (mitte<br />

vaid paberil) võimalik saavutada<br />

reformi käivitamisel seatud<br />

eesmärke. Keskendume puuetega<br />

inimeste võimalustele elada väärikalt<br />

ja ühiskonda kaasatult. Selle<br />

üheks osaks on töötamisvõimaluste<br />

tekkeks vajaliku keskkonna,<br />

eelduste ja tingimuste loomine.<br />

Korrigeerime töövõimereformi<br />

rahastuspõhimõtteid,<br />

koostame pädeva kulutulususe<br />

analüüsi ja pikaajalise<br />

plaani reformiga alustatu rahastamise<br />

ülevõtmise kohta pärast<br />

Euroopa Liidu rahastuse lõppemist<br />

aastast 2021.<br />

Kulutulususe analüüsist<br />

lähtudes seame reformi<br />

enam kui 100 000-inimeselise sihtgrupi<br />

raames prioriteedid ning töötame<br />

välja asjakohased meetmed<br />

eri sihtgruppide tööhõive toetamiseks<br />

põhjendatud meetmetega.<br />

Toetame omastehooldajate tööle<br />

naasmist ja juba töötavate puuetega<br />

inimeste tööl püsimist, puuetega<br />

noorte sujuvat siirdumist koolist<br />

tööle. Töökohtade tekkeks vähenenud<br />

konkurentsivõimega erivajadustega<br />

inimestele (vaimse tervise<br />

häired, intellektipuue) toetame sotsiaaltöö<br />

põhimõtetega kombineeritud<br />

sotsiaalse ettevõtluse teket, millest<br />

saaks hüppelaud erivajadustega<br />

inimeste rehabilitatsiooniks ja iseseisvumiseks.<br />

(perearstiabi) arendamise, kõrge<br />

kvaliteedi ja hea kättesaadavuse inimeste<br />

elukohtade lähedal. Nii perekui<br />

ka eriarstiabi peavad lähtuma<br />

inimeste vajadustest, mitte olemasolevate<br />

struktuuride huvidest.<br />

Loome arstiabi kvaliteedisüsteemi,<br />

mis tagab ravivigade<br />

ja raviasutuste töökorralduses<br />

esinevate probleemide põhjaliku<br />

analüüsi, et neid oleks võimalik<br />

lahendada ja edaspidi vigu vältida.<br />

Kvaliteedisüsteemi juures ei ole eesmärgiks<br />

seatud süüdlaste otsimist.<br />

Süsteemist võidaksid eelkõige meedikud<br />

ise, aga ka patsiendid, kelle<br />

usaldus meditsiini vastu kasvaks ja<br />

kaitstus suureneks.<br />

Seame meditsiinisüsteemis<br />

senisest kõrgemale kohale<br />

taastusravi kui meditsiini- ja sotsiaalsüsteemi<br />

summaarseid kulutusi<br />

vähendava raviteenuse.<br />

Reformi rakendumisel<br />

panustame positiivsele, see<br />

tähendab inimeste initsiatiivile ja<br />

omaalgatusele, ega raiska ressursse<br />

bürokraatiale ja ülepaisutatud kontrollimehhanismi<br />

haldamisele.<br />

Rakendame tõhusaid seadusandlikke<br />

ja maksupoliitilisi<br />

hoobasid, mis tagavad tööandjatele<br />

kohustuse ning ka võimalused<br />

ja motivatsiooni erivajadustega<br />

ja vähenenud töövõimega töötajate<br />

rakendamiseks ning nende jaoks<br />

vajalike kohanduste tegemiseks.<br />

Analüüsime töövõimekaoga<br />

inimeste hoogsa lisandumise<br />

põhjuseid ja võtame kasutusele<br />

asjakohaseid meetmeid, et töövõimetuse<br />

teket pidurdada.<br />

5. Eakad ja pension<br />

Eakatel on midagi, mida noorematel<br />

ei saagi olla – kogemused. Need<br />

kogunevad tasapisi läbi elu ja moodustavad<br />

elutarkuse. Peaksime eakate<br />

elutarkust paremini kasutama ja kaasama<br />

nende kogemust elu edasiviimiseks. Vastutasuks<br />

peavad aga järeltulevad põlved<br />

tagama eakatele elukeskkonna, mis võimaldab<br />

olla hoitud ning tulla toime väärikalt.<br />

Muudame pensioni aastaindeksi<br />

õiglaseks, arvutades praeguse<br />

keskmise palga pealt saadava koefitsiendi<br />

ümber nii, et see oleks miinimumpalka<br />

saanud inimestel 1 ning sealt edasi kasvab<br />

vastavalt.<br />

Tagame pensionide kasvu samas<br />

tempos majanduskasvu ja palkade<br />

kasvuga. Leiame seadusega lahendid,<br />

mis tagaksid pensionifondide suurema<br />

vastutuse ja pensionile jäävate inimestele<br />

õiguse kasutada II sambasse kogutud<br />

vahendeid soovi korral oma elu ümberkorraldamiseks.<br />

II sambasse kogunenud<br />

raha peaks inimene saama pensionile<br />

jäänuna välja võtta, tasudes sellelt tulumaksu.<br />

Rakendame madalapalgaliste<br />

maksuvabastuse põhimõtteid nii<br />

pensionäridele kui ka töötavatele pensionäridele.<br />

Taastame emapensioni. Emapension<br />

on laste arvuga seotud pensionilisa<br />

ning võrdsustab eri põlvkondade<br />

emade lisapensioni. Praeguse pensionilisaga<br />

väärtustatakse ainult enne 1991. aastat<br />

sündinud lapsi, see on aga ebaõiglane.<br />

Panustame väärikasse vanadusse.<br />

Arvestame toimetulekutoetuste<br />

süsteemi korrastades üksi elavate<br />

pensionäride vajadustega, et eakas inimene<br />

saaks ka pärast abikaasa surma jätkata<br />

harjumuspärast elu.<br />

Aitame kaasa elukestva õppe võimaluste<br />

laialdasemale kasutamisele,<br />

et eakad saaksid soovi korral ennast<br />

täiendada ja ka ümber õppida, osalemaks<br />

tööelus. Motiveerime ettevõtjaid rakendama<br />

pensionäre tööle osalise tööajaga,<br />

muutes tööandjasõbralikumaks praegused<br />

sotsiaalmaksu tingimused.<br />

Bulls<br />

Jaanuar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Vähim teevad KOV-id MTÜ-dega koostööd Lõuna-Eestis.<br />

Jaanuar 2015

12<br />

Sotsiaalprogramm<br />

13<br />

6. Vanemliku hooleta lapsed<br />

Ükski lastekodu ei ole piisavalt<br />

hea kasvukeskkond<br />

väikestele inimestele.<br />

Seepärast suurendame vanemliku<br />

hooleta lastel kõikide võimalustega<br />

perepõhise asendushoolduse<br />

osatähtsust. See tähendab,<br />

et iga ajutiselt või püsivalt asenduskodu<br />

vajava lapse jaoks peaks<br />

esimene valik olema võimalus<br />

kasvada hooldusperes.<br />

Samas tuleb panustada ka<br />

asenduskodus hooldamise teenuse<br />

arendamisse seni, kuni lastekodud<br />

on siiski vajalikud.<br />

Parandame asenduskodude<br />

kasvatajate töötingimusi.<br />

Taastame kodusema õhkkonna loomiseks<br />

perevanemaga asenduskodus<br />

perevanema tööaja, et ta saaks seaduslikult<br />

teha 24-tunniseid vahetusi.<br />

Muudame asenduskoduteenuse<br />

paindlikumaks, et lastel<br />

oleks võimalik sujuvamalt täiskasvanuellu<br />

astuda. Kahekordistame<br />

elluastumistoetust, kuid koos<br />

sellega muudame süsteemi nii, et<br />

toetusest ka tegelikult kasu oleks.<br />

Viime hooldusperede ja<br />

neile pakutavate tugiteenuste<br />

rahastamise võrreldavatele<br />

alustele asenduskodu teenusega<br />

(praegu on hooldusperedele<br />

makstav tasu mitu korda väiksem<br />

lastekodu pearahast). Pöörame<br />

hooldusperede nõustamisele<br />

ja toetamisele senisest palju enam<br />

tähelepanu.<br />

Koostöös kodanikuühendustega<br />

arendame välja<br />

lapsendatud, hooldusperes kasvavaid<br />

ja asendushooldusel olevaid<br />

lapsi toetava tugiteenuste<br />

süsteemi.<br />

7. Vajalik on haldusreform<br />

Enamiku eespool kirjeldatud<br />

probleemide lahendamiseks<br />

on hädavajalik viia<br />

Eestis läbi haldusreform. Praegune<br />

sotsiaal- ja haridusteenuste<br />

osutamise jagamine nn riiklikeks<br />

ja omavalitsuste teenusteks<br />

Siin esitatud programm on lühendatud kokkuvõte<br />

rühma „Näoga inimeste poole” ning Isamaa<br />

ja Res Publica Liidu (IRL) koostöös valminud<br />

Eesti inimeste sotsiaalse kaitse kavast. Meie koostatud<br />

on selles kavas põhiline osa erivajadustega inimeste<br />

ja nende perede toetamise peatükkidest, aga<br />

oleme panustanud ka tervishoiu-, haridus-, pere- ja<br />

eakapoliitika teemadesse laiemalt. IRL-i poolt on<br />

lisatud madalapalgaliste inimeste maksuvabastuse<br />

plaan, majanduse ja kaitsepoliitika osa, regionaalpoliitika<br />

peatükk jms. Hästi toimivat sotsiaalpoliitikat<br />

saab ellu viia vaid siis, kui ka teistes riigikorralduse<br />

sektorites astutakse samas suunas.<br />

Ajakirja trükkimineku hetkeks oli mõnede peatükkide<br />

viimistlemine veel pooleli ja näiteks tervise teema,<br />

loob ebavõrdsust ja kutsub esile ressursside<br />

ebaefektiivset kulutamist,<br />

vähendab nii ka inimeste turvatunnet<br />

ja usku õiglasse riiki.<br />

Kulusäästlikult üles ehitatud avalikud<br />

teenused peavad olema tagatud<br />

ja õigustatud sihtgruppidele kättesaadavad<br />

sõltumata nende elukohast.<br />

Eesti on väike, aga ta on meie<br />

kodu ning inimestel peab olema<br />

õigus ja võimalus elada nii linnas<br />

kui ka maal, nii äärealal kui ka<br />

tõmbekeskuses.<br />

aga ka mitu teist teemat kirjutatakse lõplikus programmis<br />

veel palju põhjalikumalt lahti. Peagi saab seda<br />

lugeda IRL-i kodulehel www.irl.ee.<br />

Ometi on palju detaile, mida programmilisse<br />

dokumenti sisse kirjutada ei mahugi. Ka selgub alles<br />

pärast valimisi, millised erakonnad asuvad koostööd<br />

tegema ning missugused ideed pääsevad koalitsioonilepingusse.<br />

Kuigi meie koostatud programm sisaldab väga paljude<br />

ühingute ja organisatsioonide mõtteid ja soove,<br />

ootame seepärast jätkuvalt ka kõikide teie kommentaare,<br />

kallid lugejad! Kirjutage meile aadressile info@<br />

vedur.ee.<br />

Tiina Kangro<br />

Puutepunkti(de) peatoimetaja<br />

Eesti Hooldajate Liidu juht<br />

ÄRA LASE<br />

enda õigustest<br />

teerulliga üle sõita!<br />

Seisa oma õiguste eest, vali IRL!<br />

Jaanuar 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Paljud KOV-id leiavad, et ei vaja teenuste osutamisel MTÜ-de abi.<br />

Jaanuar 2015

14<br />

Elu lugu<br />

15<br />

Aldo Luud<br />

Silvia,<br />

kes tahaks kordki elus<br />

näha laululinde<br />

Paberite järgi on Silvia 100% töövõimetu. Ta on<br />

ühest silmast täiesti pime, teisega näeb vaid suuremaid<br />

esemeid. Tal on ka kuulmispuue, kaasasündinud<br />

südamerike, skolioos ja korduv sügav depressioon.<br />

Hoolimata kõigest käib Silvia tööl, sest 15- ja 17-aastane<br />

poeg tahavad toitmist, korteri eest tuleb maksta<br />

ning ravimid apteegist välja osta.<br />

43-aastane Silvia Janovski on visa<br />

hingega inimene. Ta üritab eluga<br />

edasi minna ka siis, kui raskused<br />

näivad olevat ta ainsad kaaslased<br />

elus.<br />

Silvia kõige suurem unistus on<br />

see, et ta poegadest Janarist ja Martinist<br />

sirguksid tublid inimesed. Et<br />

neil läheks elus paremini, kui on läinud<br />

temal endal.<br />

Teine unistus on võlgadeta elu.<br />

Selline kindel elu, et ei peaks talvekuudel<br />

kogu aeg seisma valiku ees,<br />

kas maksta küttearved või osta leiba.<br />

Üks unistus, mitte küll praktilise<br />

elu valdkonda kuuluv, on aga Silvial<br />

veel. Ta tahaks kas või kordki<br />

elus näha laululinde, kes oma rõõmsa<br />

lauluga kevade kevadeks teevad.<br />

Oma ainsa nägija silma, +25 prilliklaasi<br />

ja luubi abil saab Silvia internetis<br />

hakkama ja raamatutki loetud,<br />

aga tihane või rästas ju ei püsi oksa<br />

peal ootel, kuni nägemispuudega<br />

loodushuviline luubi vaatamiseks<br />

valmis on sättinud.<br />

Harjategija<br />

Silvia pole olnud päevagi oma elus<br />

terve inimene. Kohe pärast sündi<br />

diagnoositi tal südamerike ja juveniilne<br />

katarakt – lapseea hall kae,<br />

mille põhjuseks peetakse ema rasedusaegseid<br />

haigusi ja kokkupuudet<br />

radioaktiivse kiirgusega. „Kes seda<br />

tagantjärele teab, millest see tavaliselt<br />

vanu inimesi kimbutav silmahaigus<br />

mulle külge tuli. Aga millegipärast<br />

oli meie ajal koolis palju<br />

samasuguse diagnoosiga õpilasi,”<br />

räägib Silvia.<br />

Pärast Tartu nägemishäiretega<br />

laste kooli (praeguse Tartu Emajõe<br />

kooli) lõpetamist töötas Silvia pimedate<br />

tootmiskombinaadis harjategijana.<br />

„Kool valmistaski meid ette<br />

harjatööks, tol ajal väga halva nägemisega<br />

ja pimedatel õpilastel muud<br />

valikuvõimalust polnud. Selline oli<br />

Vene aja arusaam – pime inimene<br />

elab pimeda elu ja tema ainus väljavaade<br />

on töö omasuguste seas spetsiaalses<br />

ettevõttes. Kooli ajal käisime<br />

juba pimedate tootmiskombinaadis<br />

praktikal, õppisime harju ja<br />

jalamatte tegema. Mina aga lõpetasin<br />

keskkooli põhiliselt neljade-viitega<br />

ja minu jaoks oli harjatöö,<br />

ütlen ausalt, nürivõitu. Tahtsin<br />

huvitavamat tööd. Õppisin selgeks<br />

pimemasinkirja ja saingi tööle Tartu<br />

pimedate ühingusse sekretäriks.<br />

Selle tööga olin väga rahul ja töötasin<br />

sekretäriametis aastaid,” räägib<br />

Silvia üht oma elu kõige paremini<br />

sujunud ajajärku meenutades.<br />

See aeg andis talle kindlust ja täitis<br />

ta usuga, et peaaegu olematu nägemine<br />

pole põhjus, mis takistaks elamast<br />

täisväärtuslikku elu.<br />

Abielu<br />

Siis kohtas Silvia oma tulevast<br />

abikaasat, peagi noored abiellusid<br />

ning paariaastase vahega sündisid<br />

Janar ja Martin.<br />

Silvia jutustab, et enne esimest<br />

korda lapseootele jäämist oli ta väga<br />

suures mures ja konsulteeris mitme<br />

arstiga, kas ta haigused ja terviserikked<br />

ometi lastele edasi ei kandu. Ent<br />

tohtrid julgustasid Silviat: ükski ta<br />

terviseprobleem pole pärilik. Poisid<br />

sündisidki tervete ja tublidena<br />

ning on seda praeguseni. Ent Silvia<br />

õnnelik ja kindel elu ei kestnud kuigi<br />

pikalt.<br />

Pimedate ühingus algasid kasinad<br />

ajad ja sekretärikoht koondati.<br />

Silviale oli see suur löök. „Eks see<br />

psüühiline tervis on mul kogu aeg<br />

nõrgavõitu olnud, aga pärast tööta<br />

“Laviinina<br />

üksteisele<br />

järgnenud<br />

katastroofid<br />

paiskasid Silvia<br />

põrmu. Mõne<br />

aastaga oli temast<br />

saanud töötu,<br />

kodutu, varatu.<br />

jäämist ei suutnud ma enam koduski<br />

midagi teha. Lihtsalt olin, konutasin<br />

nurgas ning ei suutnud kätt<br />

ega jalga liigutada. Kõik jäi abikaasa<br />

õlule ja viimaks ei jõudnud tema ka<br />

enam seda koormat kanda. Lisaks<br />

läks pere eelarve pingeliseks, sest<br />

minu töökaotusega kukkus ju ühe<br />

inimese palk ära,” räägib Silvia.<br />

„Tavaliselt anname abielludes<br />

lubadusi, et oleme teineteise kõrval<br />

nii heas kui halvas, nii tervises kui<br />

haiguses. Mina üritasin abikaasaga<br />

rääkida, palusin, et katsume mingi<br />

väljapääsu leida, saame kriisist üle.<br />

Aga tema minuga enam rääkida ei<br />

tahtnud. Hakkas mind hoopis süüdistama.<br />

Et kõige põhjus ongi see,<br />

et mina olen „selline”. Ta otsustas<br />

hoopis teist teed pidi minna: hakkas<br />

alkoholi tarvitama, kasiinodes<br />

käima, kiirlaene võtma. Õige pea oli<br />

ta juba sealmaal, et ei suutnud töökohti<br />

pidada...”<br />

Ühel päeval otsustas Silvia, et<br />

tema jaks on lõplikult otsas ja edasi<br />

rabelemisel pole mõtet. Pere kolmetoaline<br />

korter Tõrvandis oli läinud<br />

abikaasa võlgade katteks. Elu oli laokil,<br />

lapsed käisid külakorda sugulaste-tuttavate<br />

juures, abikaasa vaid jõi.<br />

Lapsed<br />

Edasisest Silvia palju ei mäleta. Ta<br />

vaid magas. Päeva, öö, teisegi päeva.<br />

Hiljem rääkis abikaasa, et oli kiirabisse<br />

helistanud, aga kiirabi oli<br />

soovitanud suures koguses tablette<br />

neelanud naist lihtsalt jälgida.<br />

„Kas see tegelikult ka nii oli, seda<br />

mina muidugi ei tea. Kui toibusin,<br />

nägin, et mu pangakaart oli ära võe-<br />

Jaanuar 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Osa KOV-e kurdab, et pole vabaühendusi, kellega koostööd teha.<br />

Jaanuar 2015

16 Elu lugu<br />

17<br />

tud. Koodi ta teadis, nii et viimne<br />

kui sent oli arvelt kadunud. Suurem<br />

poiss oli siis parasjagu Tallinnas<br />

mu ema juures, aga abikaasa võttis<br />

ka noorema kaasa ja läks lapsega<br />

ühe oma sõbra juurde. Ning alustas<br />

pärast seda minuga kohtuteed.<br />

Emaõiguste äravõtmiseks,” kirjeldab<br />

Silvia sündmuste jada, mis talle<br />

senimaani tundub rohkem kuskilt<br />

nähtud õudusfilmina kui tema enda<br />

läbielatud eluna.<br />

Kohtunik otsustaski määrata lapsed<br />

isale. Ju kaalusid ema puuded ja<br />

enesetapukatsega tõestust leidnud<br />

vaimne ebastabiilsus üles isa viinalembuse,<br />

laenu- ja kasiinosõltuvuse<br />

ning võimetuse töökohti pidada.<br />

Lapsed olid isa kasvatada umbes<br />

aasta, seejärel viis isa pojad turvakodusse.<br />

Sealt saadeti poisid edasi lastekodusse.<br />

Laviinina üksteisele järgnenud<br />

katastroofid paiskasid Silvia sõna<br />

otseses mõttes põrmu. Mõne aastaga<br />

oli temast saanud töötu, kodutu,<br />

varatu, pereta ja lasteta naine. Vaid<br />

süvenev depressioon oli see, mis<br />

alles oli jäänud.<br />

Kummalisel kombel andis aga just<br />

kõige valusam löök – emaõiguste<br />

äravõtmine talle jõudu edasi minna.<br />

Silvia on tänulik koduvalla sotsiaalnõunikule<br />

ja lastekaitse spetsialistile,<br />

kes olid talle abiks uues kohtuasjas<br />

emaõiguste tagasisaamiseks.<br />

„Nendeta ma ei tea, mis seisus ma<br />

praegu oleksin, ja kus minu pojad<br />

oleksid,” kinnitab Silvia.<br />

„See kohtutee oli pikk ja raske.<br />

Äärmiselt alandav oli aina ja aina<br />

tõestada, et saan emakohustustega<br />

hakkama. Vaatamata sellele, et olen<br />

mitme puudega ja ametlikult diagnoositud<br />

depressiooniga. Kulukas<br />

oli see lugu samuti, 300 eurot läks<br />

advokaadile, sellist raha pensionist<br />

kokku koguda pole sugugi naljaasi.<br />

Aga kõige tähtsam on muidugi see,<br />

et sain lapsed tagasi.”<br />

Silvia elu veeres täie hooga allamäge, kuni ta asus koostööd tegema<br />

Simonega, kes hakkas ta tugiisikuks.<br />

Tugiisik<br />

Edasine läks juba samm-sammult.<br />

Silvia sai üürile korteri, mis<br />

koosnes kööktoast ja magamistoast.<br />

Toiduabiga tuli appi Toidupank.<br />

Ja muidugi hakkas naine, niipea<br />

kui jalad juba vähegi tugevamalt<br />

all, tööd otsima.<br />

Silvia osales agaralt puuetega inimeste<br />

ühingute korraldatud koolitustel.<br />

Täiendas end arvutiprogrammide<br />

kasutamise alal ja võttis<br />

tänuga vastu kõik saadaval olevad<br />

väljaõpped. Paraku lõppes nii<br />

mõnigi ametikoolitus tõdemusega,<br />

et väga kehva nägemise tõttu ta<br />

sel alal toime ei tule. „Osalesin näiteks<br />

puhastusteenindajate väljaõppes.<br />

Pidime tegema proovitöö vanas<br />

maaülikooli majas, mis oli surnud<br />

kärbseid täis. Kui ma neidki ei näe,<br />

no mis puhastusteenindaja minust<br />

tuleb,” kurdab Silvia.<br />

Mõistagi lootis naine abi ka töötukassast,<br />

ent paraku piirdusid sealse<br />

konsultandi soovitused näpuviibutamisega:<br />

peate ise tööd otsima!<br />

Pööre tuli siis, kui Silvia taotles uue<br />

rehabilitatsiooniplaani koostamist<br />

ning plaani kirjuti ka töötamise toetamise<br />

ja tugiisiku teenus.<br />

„Olin olnud töölt ära üle kümne<br />

aasta ja üle selle pika aja alustasin<br />

igapäevast tööharjutust Tartu<br />

vaimse tervise hooldekeskuses.<br />

Alustasin kangakudumise õpingutest<br />

ja kudusin isegi mitu kaltsuvaipa.<br />

Samas tutvusin ka oma tugiisiku<br />

Simone Eprega, kes on mulle praeguseni<br />

toeks ja abiks kõikvõimalike<br />

murede lahendamisel. Simone hakkas<br />

mulle ka kohe töökohta otsima,”<br />

kõneleb Silvia.<br />

Nõudepesija<br />

Esialgu tõi küll enda siia-sinna<br />

ametisse pakkumine, töövestlustel<br />

ja proovitööpäevadel käimine<br />

Silviale kaasa vaid uusi pettumusi.<br />

„Aga Simone ei teinud tagasilöökidest<br />

väljagi. Ütles ainult: mis siis,<br />

otsime edasi! Ja möödunud aasta<br />

aprillist olengi töötanud Tartu kesklinnas<br />

Dedi kohvikus nõudepesijana,”<br />

ütleb Silvia, silmis rõõm. „Kusjuures<br />

ka sinna tööle saamine ei läinud<br />

lepse reega. Esialgu ei helistanud<br />

nad tagasi. Aga just Simone oli<br />

jälle aktiivsem pool, võttis ise ühendust<br />

ja palus kaaluda minu tööle<br />

võtmist. Pärast seda saingi telefonikõne,<br />

et äkki saan kohe järgmisel<br />

päeval kohale tulla.”<br />

Silvia on töökohaga väga rahul.<br />

“Kummalisel kombel andis aga<br />

just kõige valusam löök – emaõiguste<br />

äravõtmine Silviale jõudu edasi minna.<br />

Töökaaslased on sõbralikud ja valmis<br />

ka aitama, kui näiteks mõne<br />

linnas toimuva ürituse ajal on kohvikus<br />

tavalisest rohkem kliente ja<br />

pisut aeglasema töötempo tõttu<br />

kipub Silvial töömaht üle pea kasvama.<br />

„Enne mustade nõude masinasse<br />

panekut tuleb need vee all toidujääkidest<br />

puhtaks loputada. Mina ei<br />

näe pisikesi toiduriismeid ja seepärast<br />

teen nii, et ühes käes hoian voolikut,<br />

millega nõusid üle loputan,<br />

ja teise käega katsun taldrikud veel<br />

igaks juhuks üksipulgi üle. Sellest<br />

see aeglasem tempo tulebki. Mõnikord<br />

olemegi siis oma ülesandeid nii<br />

jaganud, et teised pesevad ja mina<br />

jagan puhtad nõud laiali,” selgitab<br />

Silvia.<br />

Silvia on töötanud kümme kuud.<br />

Paraku pole ta ikka veel kindel, kas<br />

või kui kauaks ta oma praegusesse<br />

ametisse jääda saab. Täpsemini öeldes:<br />

kaua ta füüsiliselt raskes nõudepesijaametis<br />

vastu peab.<br />

Tervis<br />

Töö on püstijalu ja pärast 10-tunnist<br />

vahetust on ta nii väsinud, et<br />

ööga seda väsimust välja ei puhka.<br />

Ning kui õhtusele vahetusele järgneb<br />

hommikune, on see ekspertarstide<br />

poolt täiesti töövõimetuks hinnatud<br />

naisele ränk koormus.<br />

Teiseks – köögitöö pole mõeldav<br />

korraliku ventilatsioonita, aga kui<br />

Kaadrid saatest „Puutepunkt”<br />

Kuigi Silvial oleks oskusi ja võimeid erialasema töö jaoks, hoiab ta<br />

praegu nõudepesija ametist kümne küünega kinni.<br />

“Lapsed ilmselt<br />

on kodus rohkem<br />

närvis, kas ema<br />

jõuab täna koju või<br />

ei jõua.<br />

nahk on parasjagu nõudepesumasina<br />

kallal askeldamisest higine, võib<br />

värskendav õhujuga nõrgale tervisele<br />

häda teha. Silvia ongi kaela- ja<br />

seljavalude pärast juba mitu korda<br />

pidanud haiguslehele jääma ning<br />

terve sügise on ta oma vabad päevad<br />

kulutanud taastusravis käimisele.<br />

See aga on omakorda kaasa toonud<br />

üsna suure kulu.<br />

Pimeda aastaaja saabumise järel<br />

lisandus aga uus mure. Silvia elab<br />

töökohast kümmekonna kilomeetri<br />

kaugusel Ülenurmel. Päevasel<br />

ajal pääseb ta lennujaama bussiga<br />

kesklinnast otse kodumaja ette. Aga<br />

õhtul väljub viimane buss bussijaamast<br />

kell 21.30, täpselt samal ajal,<br />

kui lõpeb nõudepesija õhtune vahetus<br />

kohvikus, ning selle bussi peale<br />

Silvia ei jõua.<br />

Marsruuttaksoga saab Silvia küll<br />

Ülenurme, aga sealt jääb koduni<br />

veel kaks kilomeetrit. „Mul on helkurvest<br />

kaasas, selle panen pärast<br />

marsruuttakso pealt mahatulemist<br />

selga, tugevamad prillid sean pähe<br />

ja kuuldeaparaadi kõrva. Ja nii ma<br />

siis lähen, pilkases pimeduses: kõigepealt<br />

üle raudtee, siis üle tiheda<br />

liiklusega Võru maantee ja siis mööda<br />

valgustamata lennujaama maanteepeenart<br />

koduni välja,” kirjeldab<br />

Silvia eluohtlikku õhtust teekonda.<br />

„Õnneks seni midagi pole juhtunud.<br />

Aga ei või iial teada, kas vastu<br />

tuleva auto roolis on ikka kaine<br />

juht. Mina oma nägemisega ei suuda<br />

läheneva auto kaugust hinnata,<br />

ma ei pruugi ära tabada seda „viimast<br />

hetke”, millal tuleks hädaga<br />

kas või kraavi hüpata. Püüan endale<br />

pimedas astudes iga kord sisendada,<br />

et kõik läheb hästi, kohe-kohe olen<br />

kodus. Lapsed ilmselt on kodus rohkem<br />

närvis, kas ema jõuab täna koju<br />

või ei jõua.”<br />

Lootus<br />

Tööga seotud muredest rääkides<br />

toonitab Silvia aina, et tegelikult on<br />

see siiski suur vedamine, et tal üldse<br />

on üle pika aja jälle kindel töökoht.<br />

Ning ühelgi juhul ei taha ta oma<br />

kurtmisega tööandjat siunata.<br />

Muidugi käib pikk tööpäev talle<br />

üle jõu, aga kui ta tahaks lõpetada<br />

oma töö kaks tundi varem, peaks<br />

ju keegi töökaaslastest õhtul paariks<br />

tunniks tööle tagasi tulema. Sellise<br />

töögraafikuga ei lepiks muidugi keegi.<br />

Pealegi – ka kõigil teistel nõudepesijatel<br />

on oma elu ja oma probleemid,<br />

nendega tuleb tööandjal samamoodi<br />

arvestada kui tema probleemidega.<br />

Ning suur osa Silvia töömuredest<br />

ei sõltu üldse töökorraldusest<br />

kohvikus, vaid hoopis hõredast<br />

ühissõidukigraafikust.<br />

„Muidugi meeldiks mulle teha sellist<br />

tööd, kus tööpäev kestaks alati<br />

üheksast kuueni, kus töötaksin ruumis,<br />

laua taga – korrastaksin pabereid,<br />

ajaksin asju, nagu tegin sekretäriametis.<br />

Või teeksin mõnd lihtsamat<br />

käsitsitööd, olgu siis pakkimine,<br />

komplekteerimine vms. Paraku<br />

sellist tööd Tartust ei leia. Aga kuni<br />

ma mõnd oma tervisele sobilikumat<br />

tööd ei leia, üritan praegusel ametikohal<br />

vastu pidada. Kas või hambad<br />

ristis, sest elada ju tuleb!” Anne Lill<br />

Jaanuar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 27% juhtudest pakuvad vabaühendused teenuseid odavamalt.<br />

Jaanuar 2015

18 Elu lugu<br />

19<br />

Saate järel käisid<br />

Silvia juures päkapikud<br />

Saade Silviast oli eetris<br />

esimesel advendil,<br />

30. novembril ning naine<br />

ütleb, et pärast seda<br />

oli tal tükk aega tunne,<br />

et ta on sattunud jõulumuinasjuttu,<br />

kus valitseb<br />

ainult headus ja inimesed<br />

toetavad üksteist.<br />

Kohe esimesel tööpäeval pärast<br />

saadet käisid Dedi kohviku ukse<br />

taga, kus ma töötan, päkapikud.<br />

Mina neid ei näinud, aga mulle anti<br />

üle üks ümbrik rahaga ja kingikott,<br />

kus olid soojad käpikud, piparkoogid<br />

ja meepurk. Mõne päeva pärast<br />

toodi kindapaar ning piparkooke.<br />

Mul oli nii hea meel, et ma ei oska<br />

seda kirjeldadagi. Suu kisuks lihtsalt<br />

kogu aeg naerule.<br />

Ja siis võttis minuga ühendust üks<br />

naine, kes kinkis mulle taksosõidukaardi<br />

summas 50 eurot kuus. See<br />

oli täiesti uskumatu. Lihtsalt keegi<br />

võõras inimene tuleb ja teeb sellise<br />

kingituse! Et ma saaksin pimedas<br />

töölt koju sõita ega peaks maanteel<br />

ukerdama.<br />

Minu töögraafik vaadati samuti<br />

uuesti ringi ja mulle tuldi nii palju<br />

vastu, kui ma ise ealeski küsidagi<br />

poleks söandanud: mulle tehti<br />

nii paindlik töögraafik, et ma ei ole<br />

enam järjest üle kahe päeva tööl ning<br />

tavaolukorras mul nüüd enam õhtusi<br />

vahetusi polegi. Mõistan, et selle<br />

taga pole mitte üksnes juhtkonna<br />

valmisolek mulle säästvamaid tingimusi<br />

luua, vaid vastutulek ka kolleegidelt,<br />

kelle graafikud pole võib-olla<br />

seetõttu enam nii mugavad.<br />

Sunniviisil kohvile<br />

Samas pole minu tööl käimise<br />

mured kuhugi kadunud. Õnnetuseks<br />

on liinibusside sõidugraafik alanud<br />

aastal veel hõredam ja kui mu tööpäev<br />

laupäeviti algab näiteks kell 11,<br />

on ainus võimalus linna sõita bussiga,<br />

mis väljub lennujaamast kell 8.35.<br />

Aga selle bussiga jõuan ma linna kaks<br />

tundi enne töö algust. Võiksin need<br />

kaks tundi ju kodus olla. Laupäev on<br />

rahulik päev, poisid ka ei lähe kooli<br />

ning magavad kaua. Tagasitulekuga<br />

on samuti väike häda. Tööpäev<br />

lõpeb kell 19, aga buss väljub alles kell<br />

21.30. Nii et see kingituseks saadud<br />

taksokaart kulub ikkagi väga ära, selle<br />

eest saan kuus teha neli-viis sõitu<br />

ning kõige hädalisemad korrad olengi<br />

nüüd sõitnud taksoga. Vahel ka laupäeva<br />

hommikuti, et ma ei peaks linna<br />

peal kõõluma. Õhtul olen ooteaja<br />

mõnikord sõbranna juures kohvi<br />

juues mööda saatnud. Eks vahel on<br />

külas tore käia, aga kui see muutub<br />

bussigraafikust lähtuvaks kohustuseks,<br />

siis tulevad küll süümepiinad,<br />

et mida ma nüüd siin kohvitan, kui<br />

võiksin hoopis kodus laste juures olla.<br />

Muide, kirjutasin ka vallavalitsusele<br />

kirja, et äkki saaks seal midagi teha<br />

bussiliikluse tihendamiseks Tartu<br />

kesklinna ja Ülenurme vahel, aga<br />

vastuseks sain, et küsimus kuulub<br />

maanteeameti kompetentsi ja vallal<br />

pole võimalust midagi ette võtta.<br />

Mis aga tulevikule mõeldes aina<br />

enam muret teeb, on hilissügisel riigikogus<br />

suure hurraaga vastu võetud<br />

töövõimereform. Ilmselt satun<br />

mina, vaatamata oma paljudele<br />

puuetele, juba üksnes selle fakti alusel,<br />

et töötan, täielikult töövõimetu<br />

staatusest osalise töövõimega isiku<br />

staatusse. Seisundi mõttes on see<br />

muidugi tubli edenemine, aga paraku<br />

sõltub sellest ka pensioni suurus.<br />

Osaliselt töövõimetuna hakkab<br />

minu pension suurenemise asemel<br />

ajapikku vähenema. Samas pole<br />

näha, et hakkaksid vähenema mu<br />

kulutused ravimitele, abivahenditele<br />

(prillid, kuuldeaparaat) ja taastusravile<br />

– viimased tööpinge tõttu<br />

pigem suurenevad. Ei vähene ka<br />

puudest tingitud lisakulutused, sest<br />

needki on tööl käies hoopis suuremad,<br />

kui lihtsalt kodus istudes.<br />

Silvia Janovski<br />

Aldo Luud<br />

Saade leidis<br />

elavat vastukaja<br />

„Kuidas on see võimalik, et peaaegu pime naine kõnnib pilkases<br />

pimeduses eluga riskides töölt koju?!” küsisid inimesed.<br />

„Kas tõesti siis pole võimalik leida inimlikumat lahendust –<br />

töökohas, kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil?”<br />

„Räägime töövõimereformist ja vaat hoopis selliseid olukordi,<br />

kus töövõimetuks tunnistatud inimene peab oma elu<br />

kaalule pannes tööl käima, tuleks kiiremas korras reformida,”<br />

kirjutati toimetusele.<br />

Leidus ka neid, kes otsustasid Silviat abistada. Näiteks tuli<br />

üks saadet vaadanud inimene appi sellega, et võttis oma<br />

kanda taksokulud, et Silvia saaks pärast õhtuseid vahetusi<br />

turvaliselt koju sõita.<br />

Silvia käis töövõime<br />

hindamist<br />

katsetamas<br />

Osalesin aasta alguses töövõime hindamise prooviuuringus.<br />

Sain pimedate ühingu kaudu teada, et sellesse<br />

otsitakse osalejaid, ja panin end kohe kirja, et teada saada,<br />

kuidas see käima hakkab.<br />

Küsimustiku täitmine võttis tunni ja tulin sealt ära,<br />

mis seal salata, üsna niru tundega. Küsimused olid<br />

enam-vähem samad mis praegugi sotsiaalkindlustusametis,<br />

kui hinnatakse töövõimetust ja määratakse puude<br />

raskusastet. Näis, et kõik puuded olid ikkagi pandud<br />

ühte patta ja põhiliselt hinnati kõike kehalise suutlikkuse<br />

aspektist. Näiteks küsiti, kas ma suudan trepikäsipuust<br />

kinni hoides trepist kaks astet üles minna.<br />

Aga pimeda inimese jaoks algab asi sellest, et kõigepealt<br />

tuleb trepp üles leida. Siis alles saab hakata mõõtma<br />

suutlikkust trepist üles ronida.<br />

Psüühilist tervist aga ei puudutatud küsimustikus<br />

pea üldse. Kas need inimesed, kes minusuguseid aasta<br />

pärast hindama hakkavad, ikka mõistavad sellist seisundit<br />

nagu depressioon? Et mis see on, kui oledki lihtsalt<br />

voodis ega jõua hommikul üleski tõusta. Kui võid<br />

vabalt ka terve päeva voodis vedeleda, ja mitte laiskuse<br />

pärast. Kehaliselt jõuaksid küll trepist kas või 10. korrusele<br />

ronida ja ka 10-kilose toidukoti poest koju tassida,<br />

ka pisikesi nööpe kinni nööpida, telefoni tasku pista,<br />

põrandat pesta, pesu triikida jne, ainult et sa ei tee seda,<br />

sest sul on ükstapuha. Sul on kadunud elu mõte ja igasugune<br />

jaks.<br />

Puude ja pensioni pikendamiseks olen iga kahe aasta<br />

tagant hindamise läbinud. Mis puutub just töövõimesse,<br />

siis võiks mu tugiisik Simone Epro une pealt minu<br />

kohta ammendava hinnangu anda. Ta on minuga käinud<br />

töövestlustel, olnud mu kõrval proovitööpäevadel<br />

ja on ka viimse kui pisiasjani kursis mu probleemidega<br />

praeguses ametis. Ta teab peensusteni, mida ma suudan<br />

ja mida mitte ning missugust abi ma vajan, et tööturul<br />

püsida. Minu arusaamise kohaselt ei kavatse aga temalt<br />

seda keegi küsida.<br />

Muidugi metoodikat alles katsetatakse ja võib-olla see<br />

kõik muutub. Mul on hea meel, kui sain kuidagi abiks<br />

olla, et kogu see asi õigesse paika loksuks.<br />

Silvia Janovski<br />

Jaanuar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 34% juhtudest osutavad MTÜ-d teenust KOV-idest kvaliteetsemalt. Jaanuar 2015

20<br />

Elu lugu<br />

Seadus<br />

21<br />

Tugiisik on<br />

nagu hea sõber<br />

Silvia elu hakkas vaikselt<br />

ülesmäge minema ajast,<br />

mil ta oli saanud tugiisiku.<br />

See oli poolteist<br />

aastat tagasi. Tavaliselt<br />

kohtub ta Simonega<br />

kord nädalas, vahepealsel<br />

ajal suhtlevad nad<br />

e-kirja ja telefoni teel.<br />

Uurime Simonelt, kuidas<br />

ta tugiisiku tööd teeb.<br />

Kui Silvia esimest korda meile<br />

Tartu vaimse tervise hooldekeskusse<br />

tuli, oli ta hästi arglik ja vaikne.<br />

Praeguseks on ta tublisti enesekindlamaks<br />

muutunud. Aga mis pole<br />

muutunud, on see, et ta on inimene,<br />

kes alati muretseb pigem teiste kui<br />

enda pärast.<br />

Kui kohtume, uurib ta kõigepealt,<br />

kuidas minul läheb. Alles seejärel<br />

saame hakata tegelema tema probleemidega.<br />

Silvial on seljataga keeruline<br />

elu ja muresid on tal praegugi<br />

küllaga, kindlasti rohkem, kui ühele<br />

inimesele vaja oleks. Mina püüangi<br />

nüüd olla talle ta muredes toeks. Ta<br />

võib mulle kõigest rääkida ja arutame<br />

siis üheskoos, kuidas muredest<br />

üle saada. Vahel aga vajab Silvia lihtsalt<br />

julgustust ja kinnitust, et tegutseb<br />

täpselt nii, nagu ongi õige.<br />

Silviale töökoha otsimist alustasime<br />

sellest, et arutasin temaga üksipulgi<br />

läbi kõik ta töösoovid, aga ka<br />

töötamisega seonduvad erivajadused.<br />

Seejärel koostasime kandideerimiseks<br />

vajalikud dokumendid ning<br />

siis asusime töökuulutusi läbi analüüsima.<br />

Koos tööd otsimas<br />

Kui Silvia minu juurde tuli, oli mul<br />

tavaliselt juba välja vaadatud hulk<br />

tööpakkumisi, mis minu meelest<br />

olid tema jaoks enam-vähem sobivad<br />

või vähemalt mõeldavad. Siis<br />

vaagisime üheskoos Silvia sobivust<br />

ühte või teise ametisse juba konkreetselt<br />

ja praktiliselt. Kui olime<br />

valikud teinud, saatsime kohe dokumendid<br />

teele.<br />

Järgnes töövestlustel käimine.<br />

Neilgi käisime kahekesi. Kui asi jõudis<br />

proovitööpäevadeni, käisin ka<br />

neil Silviaga kaasas. Meie tööandjad<br />

suhtuvad ju puuetega inimestesse<br />

umbusuga. Vahel isegi ei varjatud<br />

pahameelt, et ennast tuleb<br />

tööle pakkuma nii raskete puuetega<br />

inimene. Ilmselt kardetakse ikkagi,<br />

et puudega inimesest pole töö juures<br />

kasu, et teistel tuleb hakata tema<br />

eest tööd ära tegema või et ta hakkab<br />

nõudma eritingimusi ja soodustusi,<br />

hakkab olema kogu aeg haiguslehel.<br />

Minu roll oli siis seletada, et<br />

Silvia on väga kohusetundlik ja visa<br />

inimene, valmis õppima ja arenema,<br />

aga jah ... ikkagi jõudsime kümmekonnas<br />

töökohas enne ära käia, kui<br />

Silvia viimaks Dedi kohvikusse tööle<br />

sai.<br />

Julgustab ja toetab<br />

Kahtlemata on nõudepesija amet<br />

Silviale füüsiliselt raske. Ütleme nii:<br />

tema hakkama saamine selles ametis<br />

on piiri peal. Algul oli Silvia ka<br />

Kaader saatest „Puutepunkt”<br />

Eesti sotsiaalsüsteemis<br />

on<br />

tugiisiku saamine<br />

õnneliku<br />

juhuse küsimus<br />

ja sõltub põhiliselt<br />

omavalitsusest.<br />

Ometi<br />

võib hea tugiisik<br />

teha inimesega<br />

imet.<br />

väga kartlik. Kui tal esimest korda<br />

kaela- ja seljavalud tekkisid, ei julgenud<br />

ta tükk aega haiguslehte võtta,<br />

kartis tööst ilma jääda. Mina siis julgustasin,<br />

et inimesed on ikka vahel<br />

haiguslehel ja kui tervis nõuab, on<br />

seda tingimata vaja teha, sest muidu<br />

võib väikesest veast saada suur ning<br />

võib-olla on ta pärast mitu kuud<br />

töövõimetu.<br />

Nüüd on ta paaril korral haiguslehel<br />

olnud ja ka need hirmud on<br />

ületatud. Lisaprobleeme tekitab aga<br />

see, et Silvia elab linnast väljas ning<br />

kodu ja töö vahel liikumine on keeruline.<br />

Hea on praeguse töökoha juures<br />

see, et töökaaslased ja kohviku juhtkond<br />

on väga toetavad. Siiski hoiame<br />

Silviaga tööpakkumistel kogu<br />

aeg silma peal, et võimaluse korral<br />

leida talle mõni kehaliselt vähem<br />

koormav töö. Seda on aga väga raske<br />

leida, sest eks igal pool on oma<br />

miinused. Kus käib töö öövahetuses,<br />

kus on tööruumid jahedad või<br />

niisked.<br />

Silvia on võimekas inimene, tal on<br />

ka pikaajaline sekretäritöö kogemus<br />

ning ta saaks hakkama ka mõnes<br />

nõudlikumas ametis kui lihttöö. Aga<br />

Tartus on paraku töökohtadega kitsas<br />

ja ega siin valida palju ei saa.<br />

Simone Epro, Silvia tugiisik<br />

Milleks on<br />

mõeldud<br />

117 eurot ja<br />

15 senti?<br />

Paljudes riikides tehakse ettevõtetele<br />

maksusoodustusi, kui<br />

nad võtavad tööle puuetega<br />

inimesi või muudavad oma hooned<br />

ja ruumid ligipääsetavaks erivajadustega<br />

töötajatele ja klientidele.<br />

Ligipääsetavaks muutmise all peetakse silmas nii füüsilise<br />

juurdepääsu tagamist liikumispuudega inimestele,<br />

eakatele ja lastekäruga vanematele (kaldteed, liftid jne)<br />

kui ka teabe kättesaadavaks tegemist kuulmis- või nägemispuudega<br />

inimestele (Braille’ kiri, taktiilsed skeemid,<br />

audiolahendused) ning intellektipuudega inimestele<br />

(piltkiri, lihtsustatud info).<br />

Rahalised soodustused on ette nähtud ka selleks, et<br />

kohandada töökohti erivajadustega töötajatele sobivaks.<br />

See võib kaasa tuua töökoha ümberehitamise või vajaduse<br />

soetada erivarustust (teistsugused arvutiprogrammid,<br />

sobivad töövahendid). Aga kulud võivad tekkida<br />

ka tööprotsessi ümberkorraldamisest, kui puudega inimese<br />

jaoks on tarvis kohendada töögraafikut või hakata<br />

mingeid asju tegema teistmoodi. See võib tähendada,<br />

et töörutiin muutub ka teiste töötajate jaoks. Sedasorti<br />

organiseerimine on ettevõttele alati kulutus.<br />

USA-s näiteks võib iga ettevõte oma maksudest maha<br />

arvestada 15 000 dollarit aastas, kui ta on ligipääsetavuse<br />

tagamiseks kulutusi teinud. Eraldi soodustused<br />

on ette nähtud väikestele, alla 30 töötajaga ettevõtetele.<br />

Siiski ütleb seadus, et „mõistlikke kulutusi” puudega<br />

töötaja rakendamiseks tuleb tööandjal teha oma kuludega.<br />

Riigi- ja kohaliku võimu hallatavates asutustes on<br />

aga puuetega inimeste rakendamine lausa kohustuslik.<br />

Sama nõuab seadus erafirmadelt, kui nad osalevad<br />

föderaalasutuse korraldataval tööhankel.<br />

Juba 12 aastat<br />

Eestis pakub töötukassa ettevõtetele ja puuetega inimestele<br />

peamiselt „tasuta” teenuseid. Töötukassa kulul<br />

võib kohandada töötajale töökoha, saada tööks vajaliku<br />

abivahendi või palgata tugiisiku.<br />

On ka üks maksusoodustus, mis kehtib eraettevõtjatele<br />

juba 2003. aastast. Kui äriühing, füüsilisest isikust<br />

ettevõtja või mittetulundusorganisatsioon on võtnud<br />

töölepinguga tööle töövõimetuspensionäri (edaspidi<br />

“Tööandja ise otsustab, kas<br />

võtab seda kui preemiat või<br />

kasutab raha puudega töötaja<br />

töötingimuste parandamiseks.<br />

Nii suur on maksusoodustus<br />

töövõimetusega töötaja pealt.<br />

vähenenud töövõimega inimese), tasub riik tema eest<br />

sotsiaalmaksu miinimumi. Tänavu on see miinimum<br />

117 eurot ja 15 senti kuus. Selle summa võrra säästab<br />

ettevõte seega iga tööle võetud puudega inimese pealt<br />

maksuraha. Seda aga ainult siis, kui ettevõte igal kalendrikuul<br />

seda summat vastava deklaratsiooniga sotsiaalkindlustusametilt<br />

(edaspidi töötukassalt) taotleb.<br />

Milleks see raha mõeldud on? Seaduse seletuskirjast<br />

nähtub, et tööandja toetamiseks. Statistilised andmed<br />

aga näitavad, et väga paljud tööandjad seda toetust<br />

ei taotle, sest pole taolisest maksusoodustusest ilmselt<br />

kuulnudki. Need, kes teavad taotleda, võivad aga ise<br />

otsustada, kas käsitavad seda kui preemiat või kasutavad<br />

raha puudega töötaja töötingimuste parandamiseks.<br />

Mida annab teha 117 euroga kuus? Aastas teeb see<br />

kokku juba üle 1400 euro. Kui selliseid töötajaid oleks<br />

ettevõttes viis või kümme, oleks tegu juba summaga,<br />

millega midagi ära teha, kui küsimuseks on erivajadustega<br />

inimeste töötingimused. Ehk peaks maksusoodustusi<br />

olema rohkemgi, just selliseid, mille juures tööandja<br />

saaks ise otsustada, kuidas ta seda raha kasutab.<br />

Tiina Kangro<br />

Jaanuar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 57% juhtudel suudavad MTÜ-d osutada teenust enamatele abivajajatele. Jaanuar 2015

22 Vastukaja<br />

Poliitika 23<br />

Jõulukuu tõi Puutepunktide<br />

ajakirjale palju toetust<br />

Südame teeb soojaks, et<br />

Puutepunkte jälgitakse-loetakse<br />

ka mujal kui<br />

puuetega inimeste ringis.<br />

Seekord üllatas mitu<br />

kooli, asutust ja sõpruskonda<br />

meid jõuluannetusega.<br />

Sellest on olnud<br />

suur abi ajakirja tootmiskulude<br />

kandmisel.<br />

Kõige suurem rõõm on alati sellest,<br />

kui puuetega inimeste teemal<br />

mõtlevad kaasa koolilapsed. Vändra<br />

gümnaasiumi 9.b klass, kes tegi oma<br />

annetuse juba eelmisele ajakirjale,<br />

saatis meie tänuläkituse peale kirja,<br />

milles jutustab selle idee sünnist.<br />

Me saadame Puutepunktide ajakirja<br />

paarisajale koolile ja lasteaiale üle<br />

kogu Eesti ning rõõm on kuulda, et<br />

peale pedagoogide ja tugispetsialistide<br />

loevad seda siin-seal ka õpilased.<br />

Oleme tänulikud klassijuhataja<br />

Ester Vahterile, kes tutvustas ajakirja<br />

oma klassi noortele Vändras. Eelmistest<br />

aastatest teame, et ajakirjaga<br />

on kursis ka Tallinna prantsuse lütseumi,<br />

Tartu Mart Reiniku kooli ja<br />

veel mitme haridusasutuse õpilased.<br />

Tore üllatus tuli ka Tartu ülikooli<br />

õppeosakonna töötajatelt. Selgus, et<br />

neil on komme annetada igal aastal<br />

heategevuslikul jõululaadal saadud<br />

tulu heategevuseks. Varem on nad<br />

toetanud Tartu kodutute loomade<br />

Reet Trei annab<br />

Puutepunktide<br />

peatoimetajale<br />

Tiina Kangrole<br />

üle IRL-i naisklubi<br />

jõulupeol<br />

kogutud annetust.<br />

varjupaika, Tartu naiste varjupaika<br />

ja Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi.<br />

„Sel aastal otsustasimegi ühiselt,<br />

et toetame ajakirja Puutepunktid,<br />

kuna oleme ka ise tasuta ajakirja<br />

saajad,” vastas meile õppeosakonna<br />

üliõpilasnõustaja Liana Martin ning<br />

lisas: „Võtan omaks algatuse toetada<br />

ajakirja Puutepunktid. Tartu ülikooli<br />

õppeosakonna üliõpilasnõustajana<br />

olen ajakirja lugeja algusest peale.<br />

Oma töös pakun igapäevaselt tuge<br />

ka erivajadustega üliõpilastele. Igal<br />

kuul saabuvat ajakirja loevad usinasti<br />

teisedki õppeosakonna töötajad.”<br />

Annetuse tegid ka Isamaa ja Res<br />

Publica Liidu Tallinna naisklubi liikmed.<br />

„Oleme igal aastal tegelenud<br />

jõulude ajal heategevusega, millel on<br />

alati sotsiaalne sisu. Oleme tellinud<br />

Lugupeetud ajakiri Puutepunktid<br />

Jõulud on kõigile eriline aeg. Sel ajal märgatakse ja<br />

pannakse tähele inimesi enda ümber rohkem kui<br />

tavaliselt. Jõulud on ka aeg, kus tehakse kingitusi,<br />

ning seda teeme meiegi koolis omavahel.<br />

Meie klassijuhataja jõulusoov oli aga seekord väga<br />

eriline. Meil kõigil on olnud kokkupuuteid puuetega<br />

inimestega. Ka neil, nagu meil kõigil, on õigus saada<br />

tähelepanu, kingitusi ja hoolt. Nimelt tutvustas õpetaja<br />

meile ajakirja Puutepunktid, leides, et me oleme nüüd<br />

piisavalt suured ja mõistlikud, et saada aru inimeste<br />

erinevusest ja sellest, et on olemas inimesi, kes vajavad<br />

enam tähelepanu ja hoolivust.<br />

Nõustusime kõik ühiselt, et jõulud on aeg, kus teha<br />

heategusid, ning nii avasime rahakarbi, kuhu igaüks<br />

tõi oma soovi kohaselt sümboolse summa. Järgmisena<br />

loodame külastada mõnd erilist inimest isiklikult,<br />

et pakkuda oma abi.<br />

Teile teie töös jõudu soovides<br />

Kertu Sumre ja Sander Sõmer<br />

Vändra gümnaasiumi 9.b klassi ja klassijuhataja nimel<br />

Heleri Pent<br />

ajakirju hooldekodudele, tasunud<br />

Tallinna sotsiaalameti allasutustele<br />

saadetava erialaajakirja aastatellimuse<br />

tegemise eest, sest linna eelarves<br />

selleks raha ei leidunud jne. Sel<br />

aastal otsustasime toetada ajakirja<br />

Puutepunktid, mis on tuntud oma<br />

headuses ja vajalik nii erivajadustega<br />

inimestele, nende peredele kui ka<br />

spetsialistidele. Tahame kaasa aidata,<br />

et see ajakiri ei jääks rahapuudusel<br />

projektipõhiseks,” ütles naisklubi<br />

liige Reet Trei ajakirjale annetust<br />

üle andes.<br />

Üksikisikutest annetajaid oli seekord<br />

samuti rekordiliselt. Kokku<br />

kogunes annetusi 1215 eurot, mis<br />

katab kogu jaanuarinumbri trükikulu.<br />

Puutepunktide toimetus<br />

Puuetega inimeste<br />

esindajad kandideerivad<br />

ka teistes erakondades<br />

Sotsiaaldemokraatlik Erakond<br />

Vabaerakond<br />

Tiia Tiik<br />

on puuetega inimeste<br />

valdkonnas<br />

aastaid tegelenud<br />

nõustajana ja teinud<br />

vabatahtlikku<br />

tööd, praegu töötab<br />

ta Tallinna sotsiaal-<br />

ja tervishoiuametis<br />

vanemspetsialistina.<br />

Tiik kandideerib<br />

Põhja-Tallinna,<br />

Haabersti ja<br />

Kristiine piirkonnas.<br />

Ta kuulub erakonda.<br />

Monika Haukanõmm<br />

on Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees.<br />

Ta on sotsiaalvaldkonnas töötanud 17 aastat, enne<br />

koja juhtimist sotsiaalministeeriumis eakate ja<br />

puuetega inimeste poliitika alal. Ta astus hiljuti<br />

Vabaerakonna liikmeks ning kandideerib Tallinna<br />

kesklinna, Lasnamäe ja Pirita piirkonnas.<br />

Külli Urb<br />

on Tallinna Puuetega<br />

Inimeste Koja<br />

juhatuse liige, Liikumispuuetega<br />

Laste Tugiühingu<br />

juhatuse liige ning<br />

Tallinna linnavolikogu<br />

liige. Ta kandideerib<br />

Tallinnas<br />

Mustamäe ja<br />

Nõmme piirkonnas.<br />

Ta kuulub erakonda.<br />

Eesti Konservatiivne<br />

Rahvaerakond<br />

Iivi Kallaste<br />

on puuetega inimeste probleemide<br />

lahendamisega tegelenud<br />

väga pikki aastaid Eesti<br />

Patsientide Esindusühingu<br />

nõustajana. Ta ütleb, et puuetega<br />

inimeste õiguste konventsioon<br />

on tal pidevalt kaasas<br />

ja see on ka edaspidi nii.<br />

Ta kandideerib Konservatiivse<br />

Rahvaerakonna nimekirjas<br />

parteituna ning teeb erakonnaga<br />

koostööd sotsiaalvaldkonnas,<br />

keskendudes laste<br />

vaesuse, arstiabi kättesaadavuse<br />

ja erivajadustega laste<br />

tugiteenuste teemadele. Teda<br />

saab valida Pärnumaal.<br />

Jaanuar 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

41% juhtudest on suunamine MTÜ-dele parandanud teenuste kvaliteeti.<br />

Jaanuar 2015

ISSN 2228-1312<br />

SAAJA AADRESS:<br />

Leia meid ka Facebookis: NÄOGA INIMESTE POOLE<br />

Ajakirja väljaandmist<br />

toetavad ka<br />

Vali omastehooldajate<br />

ja puuetega inimeste<br />

esindajad riigikokku!<br />

Kandideerime parteitutena Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas:<br />

Tiina Kangro Harju- ja Raplamaal<br />

Tiia Sihver Põhja-Tallinnas, Kristiines ja Haaberstis<br />

Sülvi Sarapuu Tallinna kesklinnas, Pirital ja Lasnamäel<br />

Tiit Papp Tallinnas Nõmmel ja Mustamäel<br />

Pöörame riigi näo inimeste poole. Loome parema sotsiaalpoliitika, mis toetab võrdseid<br />

võimalusi ja ligipääsetavust kõikide jaoks. Puuded, haigused, kõrge iga või muud<br />

erivajadused ei tohi võtta inimestelt võimalust toime tulla ning elada väärikalt.<br />

Valimised on 1. märtsil. Osale kindlasti!<br />

Kui saad aidata.<br />

Või kui tead<br />

kedagi, kes saab:<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

arveldusarve<br />

EE452200221053907379<br />

MTÜ Puutepunktid on<br />

riiklikus tulumaksusoodustusega<br />

mittetulundusühingute<br />

ja sihtasutuste<br />

nimekirjas.<br />

Täname kõiki ajakirja toetajaid!<br />

Need olite seekord teie: Larissa Nikoforova, Helgi Vain, Kiti Prosin, Maria Praats, Ave Kongi, Kristina<br />

Alunurm, Karolina Antons, Kalev Märtens, Monika Miller, Janika Siim, Marju Paas, Rika Joala,<br />

Heldi Käär, Reet Jepisova, Helle Borissov, Maret Kivisaar, Katrin Tenner, Tõnis Ritson, Chris-Helin<br />

Loik, Piret Tõruke, Kristi-Isabella Kaldoja, Agnes Pihlak, Angela Statsenko, Maria Rein, Aleksander<br />

Nukka, Margo Tann, Külliki Sarapuu, Jane Mõtsar, Kreet Ojamets, Ülle-Mai Keero, Elen Rekand,<br />

Piibe Lõhmus, Merike Vahtre, Ursi Joost, Helen ja Marii Bristol, Ande Etti, Imbi Suun, Eve Keskküla,<br />

Merle Lints, Maris Luik, Tarmo Leheste, Evelin Peda, Siivi Hansen, Sigrid Kristin, Raili Veskilt, Ülle<br />

Väina, Küllike Lain, Merle Rattus, Eerika Õun, Ülle Urbanik, Triin Pärnpuu, Renee Kukk, Kaia Kingo,<br />

Kaja Linder, Mari Nuut, Kristel Krischka, Sander Saat, Anneli Trepp ja Kajar Lember. Lisaks toetasid<br />

ajakirja sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, Perearst Enn Sults, MTÜ Spordiklubi Meduus, Tartu<br />

ülikooli õppeosakonna töötajad ning Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna naisklubi liikmed. Jõuluannetustest<br />

kogunes 1215 eurot, mis katab peaaegu kogu ajakirja trükikulu. Suur aitäh teile<br />

kõigile!

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!