Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
18 Elu lugu<br />
19<br />
Saate järel käisid<br />
Silvia juures päkapikud<br />
Saade Silviast oli eetris<br />
esimesel advendil,<br />
30. novembril ning naine<br />
ütleb, et pärast seda<br />
oli tal tükk aega tunne,<br />
et ta on sattunud jõulumuinasjuttu,<br />
kus valitseb<br />
ainult headus ja inimesed<br />
toetavad üksteist.<br />
Kohe esimesel tööpäeval pärast<br />
saadet käisid Dedi kohviku ukse<br />
taga, kus ma töötan, päkapikud.<br />
Mina neid ei näinud, aga mulle anti<br />
üle üks ümbrik rahaga ja kingikott,<br />
kus olid soojad käpikud, piparkoogid<br />
ja meepurk. Mõne päeva pärast<br />
toodi kindapaar ning piparkooke.<br />
Mul oli nii hea meel, et ma ei oska<br />
seda kirjeldadagi. Suu kisuks lihtsalt<br />
kogu aeg naerule.<br />
Ja siis võttis minuga ühendust üks<br />
naine, kes kinkis mulle taksosõidukaardi<br />
summas 50 eurot kuus. See<br />
oli täiesti uskumatu. Lihtsalt keegi<br />
võõras inimene tuleb ja teeb sellise<br />
kingituse! Et ma saaksin pimedas<br />
töölt koju sõita ega peaks maanteel<br />
ukerdama.<br />
Minu töögraafik vaadati samuti<br />
uuesti ringi ja mulle tuldi nii palju<br />
vastu, kui ma ise ealeski küsidagi<br />
poleks söandanud: mulle tehti<br />
nii paindlik töögraafik, et ma ei ole<br />
enam järjest üle kahe päeva tööl ning<br />
tavaolukorras mul nüüd enam õhtusi<br />
vahetusi polegi. Mõistan, et selle<br />
taga pole mitte üksnes juhtkonna<br />
valmisolek mulle säästvamaid tingimusi<br />
luua, vaid vastutulek ka kolleegidelt,<br />
kelle graafikud pole võib-olla<br />
seetõttu enam nii mugavad.<br />
Sunniviisil kohvile<br />
Samas pole minu tööl käimise<br />
mured kuhugi kadunud. Õnnetuseks<br />
on liinibusside sõidugraafik alanud<br />
aastal veel hõredam ja kui mu tööpäev<br />
laupäeviti algab näiteks kell 11,<br />
on ainus võimalus linna sõita bussiga,<br />
mis väljub lennujaamast kell 8.35.<br />
Aga selle bussiga jõuan ma linna kaks<br />
tundi enne töö algust. Võiksin need<br />
kaks tundi ju kodus olla. Laupäev on<br />
rahulik päev, poisid ka ei lähe kooli<br />
ning magavad kaua. Tagasitulekuga<br />
on samuti väike häda. Tööpäev<br />
lõpeb kell 19, aga buss väljub alles kell<br />
21.30. Nii et see kingituseks saadud<br />
taksokaart kulub ikkagi väga ära, selle<br />
eest saan kuus teha neli-viis sõitu<br />
ning kõige hädalisemad korrad olengi<br />
nüüd sõitnud taksoga. Vahel ka laupäeva<br />
hommikuti, et ma ei peaks linna<br />
peal kõõluma. Õhtul olen ooteaja<br />
mõnikord sõbranna juures kohvi<br />
juues mööda saatnud. Eks vahel on<br />
külas tore käia, aga kui see muutub<br />
bussigraafikust lähtuvaks kohustuseks,<br />
siis tulevad küll süümepiinad,<br />
et mida ma nüüd siin kohvitan, kui<br />
võiksin hoopis kodus laste juures olla.<br />
Muide, kirjutasin ka vallavalitsusele<br />
kirja, et äkki saaks seal midagi teha<br />
bussiliikluse tihendamiseks Tartu<br />
kesklinna ja Ülenurme vahel, aga<br />
vastuseks sain, et küsimus kuulub<br />
maanteeameti kompetentsi ja vallal<br />
pole võimalust midagi ette võtta.<br />
Mis aga tulevikule mõeldes aina<br />
enam muret teeb, on hilissügisel riigikogus<br />
suure hurraaga vastu võetud<br />
töövõimereform. Ilmselt satun<br />
mina, vaatamata oma paljudele<br />
puuetele, juba üksnes selle fakti alusel,<br />
et töötan, täielikult töövõimetu<br />
staatusest osalise töövõimega isiku<br />
staatusse. Seisundi mõttes on see<br />
muidugi tubli edenemine, aga paraku<br />
sõltub sellest ka pensioni suurus.<br />
Osaliselt töövõimetuna hakkab<br />
minu pension suurenemise asemel<br />
ajapikku vähenema. Samas pole<br />
näha, et hakkaksid vähenema mu<br />
kulutused ravimitele, abivahenditele<br />
(prillid, kuuldeaparaat) ja taastusravile<br />
– viimased tööpinge tõttu<br />
pigem suurenevad. Ei vähene ka<br />
puudest tingitud lisakulutused, sest<br />
needki on tööl käies hoopis suuremad,<br />
kui lihtsalt kodus istudes.<br />
Silvia Janovski<br />
Aldo Luud<br />
Saade leidis<br />
elavat vastukaja<br />
„Kuidas on see võimalik, et peaaegu pime naine kõnnib pilkases<br />
pimeduses eluga riskides töölt koju?!” küsisid inimesed.<br />
„Kas tõesti siis pole võimalik leida inimlikumat lahendust –<br />
töökohas, kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil?”<br />
„Räägime töövõimereformist ja vaat hoopis selliseid olukordi,<br />
kus töövõimetuks tunnistatud inimene peab oma elu<br />
kaalule pannes tööl käima, tuleks kiiremas korras reformida,”<br />
kirjutati toimetusele.<br />
Leidus ka neid, kes otsustasid Silviat abistada. Näiteks tuli<br />
üks saadet vaadanud inimene appi sellega, et võttis oma<br />
kanda taksokulud, et Silvia saaks pärast õhtuseid vahetusi<br />
turvaliselt koju sõita.<br />
Silvia käis töövõime<br />
hindamist<br />
katsetamas<br />
Osalesin aasta alguses töövõime hindamise prooviuuringus.<br />
Sain pimedate ühingu kaudu teada, et sellesse<br />
otsitakse osalejaid, ja panin end kohe kirja, et teada saada,<br />
kuidas see käima hakkab.<br />
Küsimustiku täitmine võttis tunni ja tulin sealt ära,<br />
mis seal salata, üsna niru tundega. Küsimused olid<br />
enam-vähem samad mis praegugi sotsiaalkindlustusametis,<br />
kui hinnatakse töövõimetust ja määratakse puude<br />
raskusastet. Näis, et kõik puuded olid ikkagi pandud<br />
ühte patta ja põhiliselt hinnati kõike kehalise suutlikkuse<br />
aspektist. Näiteks küsiti, kas ma suudan trepikäsipuust<br />
kinni hoides trepist kaks astet üles minna.<br />
Aga pimeda inimese jaoks algab asi sellest, et kõigepealt<br />
tuleb trepp üles leida. Siis alles saab hakata mõõtma<br />
suutlikkust trepist üles ronida.<br />
Psüühilist tervist aga ei puudutatud küsimustikus<br />
pea üldse. Kas need inimesed, kes minusuguseid aasta<br />
pärast hindama hakkavad, ikka mõistavad sellist seisundit<br />
nagu depressioon? Et mis see on, kui oledki lihtsalt<br />
voodis ega jõua hommikul üleski tõusta. Kui võid<br />
vabalt ka terve päeva voodis vedeleda, ja mitte laiskuse<br />
pärast. Kehaliselt jõuaksid küll trepist kas või 10. korrusele<br />
ronida ja ka 10-kilose toidukoti poest koju tassida,<br />
ka pisikesi nööpe kinni nööpida, telefoni tasku pista,<br />
põrandat pesta, pesu triikida jne, ainult et sa ei tee seda,<br />
sest sul on ükstapuha. Sul on kadunud elu mõte ja igasugune<br />
jaks.<br />
Puude ja pensioni pikendamiseks olen iga kahe aasta<br />
tagant hindamise läbinud. Mis puutub just töövõimesse,<br />
siis võiks mu tugiisik Simone Epro une pealt minu<br />
kohta ammendava hinnangu anda. Ta on minuga käinud<br />
töövestlustel, olnud mu kõrval proovitööpäevadel<br />
ja on ka viimse kui pisiasjani kursis mu probleemidega<br />
praeguses ametis. Ta teab peensusteni, mida ma suudan<br />
ja mida mitte ning missugust abi ma vajan, et tööturul<br />
püsida. Minu arusaamise kohaselt ei kavatse aga temalt<br />
seda keegi küsida.<br />
Muidugi metoodikat alles katsetatakse ja võib-olla see<br />
kõik muutub. Mul on hea meel, kui sain kuidagi abiks<br />
olla, et kogu see asi õigesse paika loksuks.<br />
Silvia Janovski<br />
Jaanuar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 34% juhtudest osutavad MTÜ-d teenust KOV-idest kvaliteetsemalt. Jaanuar 2015
Change language