Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
4 Valimised<br />
5<br />
Tiina Kangro<br />
Kandideerib Harju- ja Raplamaal<br />
Olen sotsiaalteemadega tegelenud juba üle 25 aasta.<br />
Kui asusin pärast ülikooli lõpetamist Eesti Televisiooni<br />
tööle, oli just saabunud aeg, kus puuetega laste<br />
vanemad olid asunud võitlusse oma laste õiguse eest<br />
kasvada kodus, saada kooliharidust ja vajalikku sotsiaalabi.<br />
Tollal polnud see sugugi iseenesest mõistetav.<br />
Puuetega lapsed saadeti juba sünnitusmajast lastekodusse.<br />
Sealt rändasid nad edasi hooldekodusse ja<br />
ühiskonnale tundus, et puuetega inimesi pole olemas.<br />
Nii hakkasimegi veel eelmise riigikorra ajal, 1980.<br />
aastate lõpus, koos hea kolleegi Anne Lillega nende<br />
perede võitlustest saateid tegema. Töö viis meid kokku<br />
paljude entusiastidega, nende hulgas Eesti invaliikumise<br />
ärataja Mihkel Aitsamiga. Ühiskond arenes<br />
ja õhus oli palju lootust. Meil õnnestus käia materjali<br />
kogumas Soomes ja Rootsis. Näitasime saadetes,<br />
kuidas puuetega lapsed käivad koolis, kuidas toimivad<br />
peredele pakutavad tugiteenused, kuidas ka<br />
ratastoolis inimesed käivad tööl ning osalevad ühiskonna-<br />
ja kultuurielus.<br />
Päästa ennast või riiki?<br />
Olin vahepeal lõpetanud teist korda ülikooli,<br />
omandanud lisaks lingvisti haridusele ajakirjaniku<br />
eriala Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonnas. Lisaks<br />
olin kohe Eesti iseseisvumise järel otsinud võimalusi<br />
täiendada teadmisi Euroopas. 1992. aastal läbitud<br />
semestripikkune kursus teletootmise erialal Hollandi<br />
rahvusvahelise ringhäälingu õppekeskuses tegi<br />
minust Eesti esimese läänes õppinud teleprodutsendi.<br />
Kursuse raames briti telekompaniid BBC-d külastades<br />
juhtusin osalema selle jõuluaegses heategevuskampaanias,<br />
millega koguti annetusi vaesuses elavatele<br />
lastele. Kodumaale naasnud, algatasin selle idee<br />
ajel „Jõulutunneli”, mis elab senini.<br />
Vahepeal sündis mu perre kolm tütart. Noorimast<br />
sai aga saatuse tahtel minu parim õpetaja puudega<br />
lapse kasvatamise ja omaksehooldamise alal.<br />
Minu elus, nagu ikka inimestel, on olnud tagasilööke,<br />
aga võitlejana olen püüdnud need pöörata edasiminekuks.<br />
Ma ei jäänud puudega lapse kõrval koduseks,<br />
vaid keskendusin süsteemi remontimisele, et<br />
võidaks kogu ühiskond. Pärast pingelist aega, mil<br />
juhtisin ETV haridustoimetust (1993–1997), seejärel<br />
kogu ETV programmi (1998–2001), täites aasta<br />
jagu ka riigi suurima telekanali peadirektori kohuseid,<br />
otsustasin tähistada uue millenniumi algust<br />
oma telefirma loomisega. Nii sündis Haridusmeedia,<br />
mille tuntumaks kaubamärgiks on teadussaadete<br />
kõrval saanud „Puutepunkt”.<br />
teet Malsroos (Õhtuleht)<br />
Inimesi kaitsev poliitika<br />
„Puutepunkti” saatega alustasime koos Anne Lillega<br />
2005. aastal ja seega seisab saatel tänavu ees 10.<br />
sünnipäev. Keegi poleks arvanud, et jõuame välja<br />
vajaduseni siseneda poliitikasse. Aga just nii see<br />
läks. Esimestel aastatel tegime lihtsalt saateid. Siis aga<br />
hakkasid hädas olevate inimeste probleemid korduma<br />
ja otsustasime proovida, kas neid saab lahendada<br />
ametlikke kanaleid pidi. Ei saanud – sein oli ees. Hakkasime<br />
appi hüüdma artiklite kaudu suurtes päevalehtedes.<br />
Nii avastati Eestis omastehooldajad. Saavutasime<br />
ka hulga vajalikke, kuid siiski juhuslikke seadusmuudatusi.<br />
Kõik katsed veenda poliitikuid ja riigiametnikke<br />
lähenema sotsiaalteemale süsteemselt<br />
jooksid aga jätkuvalt liiva.<br />
Siis tuli töövõimereform, millega koos sattus kogu<br />
sotsiaaltemaatika ootamatul moel luubi alla. Et olla<br />
oma võitluses õigluse eest tugevamad, asutasime<br />
Eesti Hooldajate Liidu, millele hakkasime koguma<br />
toetajaid. Edasi järgnes koostöövõrgu loomine teiste<br />
ühingutega, ühise nägemuse tekkimine Eesti jaoks<br />
vajalikest muudatustest, petitsioonid, puuetega inimeste<br />
meeleavaldused … ja lõpuks siiski teerull. Aga<br />
inimesed olid ärganud ning olid valmis edasi minema.<br />
Siin punktis sai meile selgeks, et kodanikuühiskond<br />
peab kolima Toompeale. Eestis peab tekkima inimesi<br />
kaitsev sotsiaalpoliitika, millele ehk meie oma teadmiste<br />
ja kogemustega suudame hinge sisse puhuda.<br />
Tiia Sihver<br />
Kandideerib Põhja-Tallinna, Kristiine<br />
ja Haabersti valimisringkonnas<br />
Olen pärit Lääne-Virumaalt. Sündisin Rakveres 1.<br />
mail 1969. aastal. Lapsepõlve ja põhikooli ajal elasin<br />
väikeses armsas Lääne-Virumaa äärekülas Tudus.<br />
Seejärel jätkasin õpinguid Rakvere pedagoogikakoolis<br />
sooviga saada lasteaiakasvatajaks. Seda ametit<br />
õnnestus mul ka proovida, aga see aeg jäi üürikeseks...<br />
Vahele tuli raske autoavarii, mille tagajärjel sai<br />
minust liikumispuudega inimene.<br />
Jäin ellu. Isegi käed hakkasid uuesti liikuma. Ja inimene<br />
kohaneb. Õnneks olid mul olemas lapsed –<br />
tütar ja poeg. Pärast mõningaid katseid kodus töötada<br />
sain teadmise, et vajan siiski rohkemat. Hoolimata<br />
ratastooliga liikumisest jäi energiat üle. Minust<br />
sai Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse<br />
esimees (2000–2005). Seal töötades sain teadmise, et<br />
tuleb jätkata haridusteed, sest muidu ei ole ma selles<br />
ametis piisavalt pädev.<br />
2001. aastal asusin õppima Lääne-Virumaa kutsekõrgkooli<br />
sotsiaaltöö erialale ja lõpetasin selle cum<br />
laude 2005. Kuna olin õppinud õppima, kasvas isu.<br />
Õpingute tõttu võtsin raske südamega vastu otsuse<br />
vahetada töökohta – ratastoolis kahe linna vahet<br />
pendeldamine osutus keeruliseks. Kandideerisin ja<br />
sain töökoha sotsiaalministeeriumis dokumendihalduse<br />
konsultandina ning töötasin seal 2005.–2012.<br />
aastani. Samal ajal, aastatel 2006–2009 läbisin Tallinna<br />
ülikooli sotsiaaltöö instituudis sotsiaalpedagoogika<br />
ja lastekaitse erialal magistriõppe.<br />
Seejärel kandideerisin töötukassasse teenuste osakonna<br />
peaspetsialistiks, kus töötasin hetkeni, mil<br />
läks täiel jõul tööle töövõimereform. Siis mu töö äkitselt<br />
lõppes. Praegu olen tegev Eesti Liikumispuudega<br />
Inimeste Liidu juhatuses ja teen koostööd Eesti<br />
Hooldajate Liiduga. Saan teha vägagi südamelähedast<br />
tööd.<br />
Kogu Eesti peaks olema elatav<br />
Nüüdseks olen kakskümmend aastat tegelenud<br />
sotsiaaltööga, viimased kümme Tallinnas. Miks just<br />
Tallinn? Vastus on väga praktiline. Puuetega inimeste<br />
eluolu sõltub sotsiaalteenuste kättesaadavusest, kuid<br />
nende osutamine sõltub Eestis kohalike omavalitsuste<br />
võimekusest. Nii siis tulebki puuetega inimestel<br />
valida väikeses Eestis elu- ja töökohta selle alusel, kui<br />
võimekas on kohalik vallavalitsus. Ent teine võimalus<br />
on veel: asuda võitlusse, et asjad muutuksid ning elu<br />
oleks võimalik igal pool.<br />
Möödunud aastal sain koos teiste töövõimereformi<br />
eestkõnelejatega lõpliku tõdemuse, et Eestis<br />
Mati Hiis (Õhtuleht)<br />
puudub terviklik sotsiaalpoliitika ja selle loomine<br />
on hädavajalik. See poliitika peab olema üleriiklik ja<br />
tagama, et kõikidel inimestel on võimalik elada väärikalt<br />
ja ise oma elu juhtides.<br />
Töövõimereformi käivitumisel praeguseks vastu<br />
võetud seaduste alusel saavad juba mõne aasta pärast<br />
enda õlule suure maksukoormuse kõik Eesti töötajad.<br />
Meil sihtgruppide esindajatena on ideid, kuidas<br />
see reform läbi viia nii, et asjast võidaks kogu ühiskond.<br />
Kuna meid kuulda ei võetud, proovime nüüd<br />
asjale läheneda poliitikutele mõistetavas keeles –<br />
poliitika kaudu.<br />
Minu missioon kandideerimisel on aidata luua<br />
kodumaal paremat elu lastele ja nende peredele,<br />
puuetega inimestele, nende hooldajatele, eakatele,<br />
aga ka kõigile teistele, kes ei arva, et nad on ilmeksimatud<br />
ning teistest paremad.<br />
Jaanuar 2015<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
Suuremad KOV-id teevad vabaühendustega enam koostööd.<br />
Jaanuar 2015
Change language