Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
20<br />
Elu lugu<br />
Seadus<br />
21<br />
Tugiisik on<br />
nagu hea sõber<br />
Silvia elu hakkas vaikselt<br />
ülesmäge minema ajast,<br />
mil ta oli saanud tugiisiku.<br />
See oli poolteist<br />
aastat tagasi. Tavaliselt<br />
kohtub ta Simonega<br />
kord nädalas, vahepealsel<br />
ajal suhtlevad nad<br />
e-kirja ja telefoni teel.<br />
Uurime Simonelt, kuidas<br />
ta tugiisiku tööd teeb.<br />
Kui Silvia esimest korda meile<br />
Tartu vaimse tervise hooldekeskusse<br />
tuli, oli ta hästi arglik ja vaikne.<br />
Praeguseks on ta tublisti enesekindlamaks<br />
muutunud. Aga mis pole<br />
muutunud, on see, et ta on inimene,<br />
kes alati muretseb pigem teiste kui<br />
enda pärast.<br />
Kui kohtume, uurib ta kõigepealt,<br />
kuidas minul läheb. Alles seejärel<br />
saame hakata tegelema tema probleemidega.<br />
Silvial on seljataga keeruline<br />
elu ja muresid on tal praegugi<br />
küllaga, kindlasti rohkem, kui ühele<br />
inimesele vaja oleks. Mina püüangi<br />
nüüd olla talle ta muredes toeks. Ta<br />
võib mulle kõigest rääkida ja arutame<br />
siis üheskoos, kuidas muredest<br />
üle saada. Vahel aga vajab Silvia lihtsalt<br />
julgustust ja kinnitust, et tegutseb<br />
täpselt nii, nagu ongi õige.<br />
Silviale töökoha otsimist alustasime<br />
sellest, et arutasin temaga üksipulgi<br />
läbi kõik ta töösoovid, aga ka<br />
töötamisega seonduvad erivajadused.<br />
Seejärel koostasime kandideerimiseks<br />
vajalikud dokumendid ning<br />
siis asusime töökuulutusi läbi analüüsima.<br />
Koos tööd otsimas<br />
Kui Silvia minu juurde tuli, oli mul<br />
tavaliselt juba välja vaadatud hulk<br />
tööpakkumisi, mis minu meelest<br />
olid tema jaoks enam-vähem sobivad<br />
või vähemalt mõeldavad. Siis<br />
vaagisime üheskoos Silvia sobivust<br />
ühte või teise ametisse juba konkreetselt<br />
ja praktiliselt. Kui olime<br />
valikud teinud, saatsime kohe dokumendid<br />
teele.<br />
Järgnes töövestlustel käimine.<br />
Neilgi käisime kahekesi. Kui asi jõudis<br />
proovitööpäevadeni, käisin ka<br />
neil Silviaga kaasas. Meie tööandjad<br />
suhtuvad ju puuetega inimestesse<br />
umbusuga. Vahel isegi ei varjatud<br />
pahameelt, et ennast tuleb<br />
tööle pakkuma nii raskete puuetega<br />
inimene. Ilmselt kardetakse ikkagi,<br />
et puudega inimesest pole töö juures<br />
kasu, et teistel tuleb hakata tema<br />
eest tööd ära tegema või et ta hakkab<br />
nõudma eritingimusi ja soodustusi,<br />
hakkab olema kogu aeg haiguslehel.<br />
Minu roll oli siis seletada, et<br />
Silvia on väga kohusetundlik ja visa<br />
inimene, valmis õppima ja arenema,<br />
aga jah ... ikkagi jõudsime kümmekonnas<br />
töökohas enne ära käia, kui<br />
Silvia viimaks Dedi kohvikusse tööle<br />
sai.<br />
Julgustab ja toetab<br />
Kahtlemata on nõudepesija amet<br />
Silviale füüsiliselt raske. Ütleme nii:<br />
tema hakkama saamine selles ametis<br />
on piiri peal. Algul oli Silvia ka<br />
Kaader saatest „Puutepunkt”<br />
Eesti sotsiaalsüsteemis<br />
on<br />
tugiisiku saamine<br />
õnneliku<br />
juhuse küsimus<br />
ja sõltub põhiliselt<br />
omavalitsusest.<br />
Ometi<br />
võib hea tugiisik<br />
teha inimesega<br />
imet.<br />
väga kartlik. Kui tal esimest korda<br />
kaela- ja seljavalud tekkisid, ei julgenud<br />
ta tükk aega haiguslehte võtta,<br />
kartis tööst ilma jääda. Mina siis julgustasin,<br />
et inimesed on ikka vahel<br />
haiguslehel ja kui tervis nõuab, on<br />
seda tingimata vaja teha, sest muidu<br />
võib väikesest veast saada suur ning<br />
võib-olla on ta pärast mitu kuud<br />
töövõimetu.<br />
Nüüd on ta paaril korral haiguslehel<br />
olnud ja ka need hirmud on<br />
ületatud. Lisaprobleeme tekitab aga<br />
see, et Silvia elab linnast väljas ning<br />
kodu ja töö vahel liikumine on keeruline.<br />
Hea on praeguse töökoha juures<br />
see, et töökaaslased ja kohviku juhtkond<br />
on väga toetavad. Siiski hoiame<br />
Silviaga tööpakkumistel kogu<br />
aeg silma peal, et võimaluse korral<br />
leida talle mõni kehaliselt vähem<br />
koormav töö. Seda on aga väga raske<br />
leida, sest eks igal pool on oma<br />
miinused. Kus käib töö öövahetuses,<br />
kus on tööruumid jahedad või<br />
niisked.<br />
Silvia on võimekas inimene, tal on<br />
ka pikaajaline sekretäritöö kogemus<br />
ning ta saaks hakkama ka mõnes<br />
nõudlikumas ametis kui lihttöö. Aga<br />
Tartus on paraku töökohtadega kitsas<br />
ja ega siin valida palju ei saa.<br />
Simone Epro, Silvia tugiisik<br />
Milleks on<br />
mõeldud<br />
117 eurot ja<br />
15 senti?<br />
Paljudes riikides tehakse ettevõtetele<br />
maksusoodustusi, kui<br />
nad võtavad tööle puuetega<br />
inimesi või muudavad oma hooned<br />
ja ruumid ligipääsetavaks erivajadustega<br />
töötajatele ja klientidele.<br />
Ligipääsetavaks muutmise all peetakse silmas nii füüsilise<br />
juurdepääsu tagamist liikumispuudega inimestele,<br />
eakatele ja lastekäruga vanematele (kaldteed, liftid jne)<br />
kui ka teabe kättesaadavaks tegemist kuulmis- või nägemispuudega<br />
inimestele (Braille’ kiri, taktiilsed skeemid,<br />
audiolahendused) ning intellektipuudega inimestele<br />
(piltkiri, lihtsustatud info).<br />
Rahalised soodustused on ette nähtud ka selleks, et<br />
kohandada töökohti erivajadustega töötajatele sobivaks.<br />
See võib kaasa tuua töökoha ümberehitamise või vajaduse<br />
soetada erivarustust (teistsugused arvutiprogrammid,<br />
sobivad töövahendid). Aga kulud võivad tekkida<br />
ka tööprotsessi ümberkorraldamisest, kui puudega inimese<br />
jaoks on tarvis kohendada töögraafikut või hakata<br />
mingeid asju tegema teistmoodi. See võib tähendada,<br />
et töörutiin muutub ka teiste töötajate jaoks. Sedasorti<br />
organiseerimine on ettevõttele alati kulutus.<br />
USA-s näiteks võib iga ettevõte oma maksudest maha<br />
arvestada 15 000 dollarit aastas, kui ta on ligipääsetavuse<br />
tagamiseks kulutusi teinud. Eraldi soodustused<br />
on ette nähtud väikestele, alla 30 töötajaga ettevõtetele.<br />
Siiski ütleb seadus, et „mõistlikke kulutusi” puudega<br />
töötaja rakendamiseks tuleb tööandjal teha oma kuludega.<br />
Riigi- ja kohaliku võimu hallatavates asutustes on<br />
aga puuetega inimeste rakendamine lausa kohustuslik.<br />
Sama nõuab seadus erafirmadelt, kui nad osalevad<br />
föderaalasutuse korraldataval tööhankel.<br />
Juba 12 aastat<br />
Eestis pakub töötukassa ettevõtetele ja puuetega inimestele<br />
peamiselt „tasuta” teenuseid. Töötukassa kulul<br />
võib kohandada töötajale töökoha, saada tööks vajaliku<br />
abivahendi või palgata tugiisiku.<br />
On ka üks maksusoodustus, mis kehtib eraettevõtjatele<br />
juba 2003. aastast. Kui äriühing, füüsilisest isikust<br />
ettevõtja või mittetulundusorganisatsioon on võtnud<br />
töölepinguga tööle töövõimetuspensionäri (edaspidi<br />
“Tööandja ise otsustab, kas<br />
võtab seda kui preemiat või<br />
kasutab raha puudega töötaja<br />
töötingimuste parandamiseks.<br />
Nii suur on maksusoodustus<br />
töövõimetusega töötaja pealt.<br />
vähenenud töövõimega inimese), tasub riik tema eest<br />
sotsiaalmaksu miinimumi. Tänavu on see miinimum<br />
117 eurot ja 15 senti kuus. Selle summa võrra säästab<br />
ettevõte seega iga tööle võetud puudega inimese pealt<br />
maksuraha. Seda aga ainult siis, kui ettevõte igal kalendrikuul<br />
seda summat vastava deklaratsiooniga sotsiaalkindlustusametilt<br />
(edaspidi töötukassalt) taotleb.<br />
Milleks see raha mõeldud on? Seaduse seletuskirjast<br />
nähtub, et tööandja toetamiseks. Statistilised andmed<br />
aga näitavad, et väga paljud tööandjad seda toetust<br />
ei taotle, sest pole taolisest maksusoodustusest ilmselt<br />
kuulnudki. Need, kes teavad taotleda, võivad aga ise<br />
otsustada, kas käsitavad seda kui preemiat või kasutavad<br />
raha puudega töötaja töötingimuste parandamiseks.<br />
Mida annab teha 117 euroga kuus? Aastas teeb see<br />
kokku juba üle 1400 euro. Kui selliseid töötajaid oleks<br />
ettevõttes viis või kümme, oleks tegu juba summaga,<br />
millega midagi ära teha, kui küsimuseks on erivajadustega<br />
inimeste töötingimused. Ehk peaks maksusoodustusi<br />
olema rohkemgi, just selliseid, mille juures tööandja<br />
saaks ise otsustada, kuidas ta seda raha kasutab.<br />
Tiina Kangro<br />
Jaanuar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 57% juhtudel suudavad MTÜ-d osutada teenust enamatele abivajajatele. Jaanuar 2015
Change language