You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
auto&tehnikaabc<br />
Neljapäev, 10. mai 2007<br />
www.valvoline.ee<br />
4 x <strong>kaitse</strong><br />
<strong>sinu</strong> <strong>autole</strong><br />
• Mootoriõli<br />
• Toitesüsteemi puhasti<br />
• ATF käigukastiõli<br />
• Jahutusvedelik<br />
Valvoline on kindel valik<br />
ka kõige karmimates<br />
tingimustes,<br />
kus võimsus ületab<br />
1000 hobujõu piiri!<br />
Kiire Camaro ja<br />
Taavo-Erkki Vitsut<br />
Kehtiv Eesti rekord<br />
1/4 miilil on 9,2 sekundit<br />
0-100 km/h ca 2 sekundit<br />
Mootori võimsus 1033 hj
2<br />
auto&tehnikaabc<br />
G A R A N TII – 5 A A S TAT<br />
L Ä B I S Õ I D U P I I R A N G U TA<br />
Tähed on lähedal.<br />
20 % võimsam 20 % kiirem 10 % ökonoomsem<br />
Uus võimsam KIA Sorento on jõudnud orbiidile!<br />
Sorento 170 hj diiselmootor on nüüd varasemast 20 % võimsam, 20 % kiirem ja<br />
10 % ökonoomsem. Ja garantii on 5 aastat läbisõidupiiranguta!<br />
CO 2 emissioon 209 g/km, keskmine kütusekulu kõigest 7,9 l/100 km.<br />
edasimüüjad:<br />
• TALLINN • Ülemiste Autokeskus, Ülemiste tee 1 ja Kadaka tee 72A • HAAPSALU • Tradilo, Tallinna mnt 73 • KOHTLA-JÄRVE • United Motors, Järveküla tee 22 • KURESSAARE • Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2<br />
• NARVA • Analan Auto, Tiimani 5 • PÄRNU • United Motors, Tallinna mnt 64c • RAKVERE • Upper, Vabaduse 12 • TARTU • Autoring, Lõunakeskus, Ringtee 75H • VILJANDI • Rael, Tallinna tn 97<br />
Neljapäev, 10. mai 2007<br />
UUS<br />
www.kia.ee<br />
START
Neljapäev, 10. mai 2007 auto&tehnikaabc<br />
San Antonio (Texas, USA) teadlased on<br />
ilmselt tondipüüdja-teemalistest filmidest<br />
saanud idee, kuidas aidata märulipolitseinikel<br />
ohjata märatsevaid rahvahulki, kes kipuvad<br />
suurlinnades Bossi ja Armani esinduspoode<br />
rüüstama. Seljakotimõõtu ja aiapidajate<br />
mürgipritsi meenutavas seadmes seguneb<br />
vesi eripulbriga, moodustades löga, mis<br />
peaks muutma mässajate jalgealuse imelibe-<br />
«Venemaa – imede maa!» ohkasid kaks<br />
eesti meest mai alguses, avastades, et kaardile<br />
joonistatud Nižnii Novgorodi–Lipetski<br />
maantee katkeb tegelikult Muromi linna<br />
külje all Oka jõeni jõudes nagu noaga lõigatult.<br />
Ju oli lihtsalt unustatud sild ehitada…<br />
Mitmesaja meetri laiust jõge polnud siiski<br />
tarvis oma Land Rover Discovery 3-ga ületama<br />
asuda, sest peagi randus eestlaste nina<br />
ees üks maailma imelikumaid ujuvvahendeid<br />
(pildil). Pool tosinat autot mahutav praam<br />
oli ehitatud kättesattunud jubinatest nagu<br />
Ehtsad õhumüüjad<br />
Alles me narritasime neid tibisid, kes tavatsesid<br />
palaval päeval näo värskendamiseks osta Stockmannist<br />
paarisaja krooni eest aerosoolpakendisse<br />
villitud puhast vett. Nüüd on kodanikud Ameerikas<br />
läinud niikaugele, et pakuvad aerosoolpakendis<br />
ka puhast õhku. Kümnest liitrist, mis alumiiniumsilindrisse<br />
surutud, peaks tootjate sõnul jätkuma<br />
30–40 mehiseks sõõmuks. Komplekt, millest<br />
saab nautida kahe erineva lõhnaga (!) gurmeehingetõmmet,<br />
maksab netipoes ligi 30 dollarit.<br />
WWW.MONTYSGOURMET.COM<br />
Pipragaasisõrmus<br />
Mõeldes neile, kes peavad rahututel aegadel<br />
üksi väljas liikuma, on leiutatud sõrmus, kust päästikule<br />
vajutamisel vallandub pipragaasipilv, mis ulatub<br />
ligi poole meetri kaugusele. Sõrmuse vahetatavates<br />
balloonides kasutatav gaas ei tekita püsivaid<br />
tervisekahjustusi, kuid lööb ründaja kuni kolmveerand<br />
tunniks rivist välja. Ja loomulikult on päästikul<br />
<strong>kaitse</strong>riiv.<br />
WWW.ENDGADGET.COM<br />
Märulipolitsei libelögaga mässajate vastu<br />
daks. Poerüüstajad pääseksid<br />
sündmuspaigast vaid roomates.<br />
Paremini ei lähe ka autodega –<br />
kui peaksite oma Ferrariga libedale<br />
pinnale sattuma, on unustamatu<br />
jäärajakogemus sealt samast võtta.<br />
Želee ei ole mürgine ega tekita<br />
inimestele mingeid kahjustusi.<br />
WWW.THINKGEEK.COM<br />
Roomiktraktorvesirataspraam<br />
idanaabritel kombeks. Alust käitas vana<br />
roomiktraktor, mis oli upitatud kõrge teraskonstruktsiooni<br />
otsa, et kaptentraktoristil<br />
oleks kõigest võimas ülevaade. Traktori roomikuid<br />
käitavad veohammasrattad ajasid<br />
jämeda keti abil ringi aluse tagaossa monteeritud<br />
kaht suurt vesiratast. Roomiktraktor-vesirataspraami<br />
juhiti samamoodi nagu<br />
roomiktraktorit – juhtkangiga parempoolset<br />
vesiratast pidurdades pööras laev paremale,<br />
ja vastupidi. Viis minutit väldanud praamisõit<br />
maksis 60 rubla (27 krooni). SLÕL<br />
<br />
sisukord<br />
4 Kahel rattal ja üksteise<br />
taga 625 km/h<br />
On see auto, tsikkel või rakett?<br />
6 Urmas Põllu<br />
uus eksklusiiväri<br />
Eksvormelisõitja hakkab kauplema<br />
eksklusiivautodega<br />
8 Virtuaalne surm<br />
Autofirmad saadavad virtuaalinimese<br />
surmavasse avariisse<br />
11 Kondoom <strong>kaitse</strong>b<br />
telefoni haiguste eest<br />
Nõuanded matkajaile: kuidas säästa<br />
oma mobiili liigsest niiskusest<br />
12–13 Kõige-kõige<br />
väiksem auto<br />
Ämbrisuurune neljarattaline –<br />
tuled on, numbrid on, turvavööd ka<br />
14 Kas ka DVD on<br />
määratud hukule?<br />
Harjunud plaadikese asemele asuvad<br />
sootuks uued salvestusstandardid<br />
auto&tehnikaabc<br />
väljaandja SL <strong>Õhtuleht</strong> AS<br />
internet http://www.sloleht.ee<br />
aadress 10 502 Tallinn pk 106<br />
reklaam 6 144 043 faks 6 144 050<br />
projektijuhid Elmar Ots<br />
elmar.ots@sloleht.ee,<br />
Urmo Pihel, Romeo Smirnov (reklaam)<br />
urmo.pihel@sloleht.ee,<br />
romeo.smirnov@sloleht.ee<br />
trükk Kroonpress AS<br />
3<br />
URMAS LAANSALU
4<br />
auto&tehnikaabc<br />
Kas see on auto, mootorratas<br />
või hoopis maismaarakett?<br />
Kaherattaline maanteesüstik<br />
Acabion suudab<br />
700hobujõulise mootori jõul<br />
kihutada 625 km/h, kuid<br />
tarvitab mõistlikuma kiirusega<br />
sõites 100 kilomeetri<br />
läbimiseks kõigest mõne<br />
liitri bensiini.<br />
Šveitsi firma Acabioni jutt endaleiutatud<br />
imesõidukist tundub<br />
hullumeelse sonimisena. Šveitsi,<br />
Itaalia ja USA insenerid olla<br />
15 aastat üritanud omavahel ristata<br />
lennukit ja superbike’i ning<br />
tulemuseks on Acabion GTBO,<br />
mille jaoks pole mingi probleem<br />
kihutada vajadusel kas või 625<br />
km/h (teisisõnu läbib süstik iga<br />
sekundiga 174 meetrit!), kuid samas<br />
on sõiduriista euronormijärgne<br />
keskmine bensiinikulu<br />
kõigest 2,5 l/100 km. Ning kõige<br />
tipuks on tegu hübriidsõidukiga,<br />
sest sel on nii sisepõlemis-<br />
kui ka elektrimootor!<br />
«550 km/h tuleb kätte juba<br />
siis, kui vajutad gaasipedaali<br />
kõigest 55%. Kiirendus 190–290<br />
km/h vältab ainult kuus sekundit,<br />
200–300 km/h aga alla viie<br />
sekundi. Ja 175 km/h sõites on<br />
kütusekulu ning süsinikdioksiidisaaste<br />
alla kolmandiku diiselmootoriga<br />
Toyota Corolla<br />
omast,» ülistab Acabion oma<br />
leiutist.<br />
Hiidturbo abiga 700 hj<br />
Kaherattalist maanteesüstikut<br />
lähemalt takseerides selgub, et<br />
see on tõepoolest kokku ehitatud<br />
lennukist ja supertsiklist.<br />
Voolujooneline kabiin, kus<br />
kaaslane istub juhi taga, lubas<br />
sõiduki lauppinna ja õhutakistuse<br />
vähendada tavalise auto<br />
omast 2–3 korda kasinamaks.<br />
Oma osa annavad ka tsiklisar-<br />
naselt ühel joonel paiknevad<br />
kaks ratast.<br />
Ülikergest ja -tugevast süsinikkiust<br />
kandevkere tagaosas<br />
on sitkest lennukiterasest ja titaanist<br />
abiraam, millele kinnitub<br />
üle 300 km/h sõitva supertsikli<br />
Suzuki Hayabusa neljasilindriline<br />
1,3liitrine mootor. Selle<br />
standardsed 175 hobujõudu<br />
muutuvad aga firma KKK väge-<br />
va turbokompressori ning kahe<br />
vahejahuti abiga kas 550 või koguni<br />
700 hobujõuks (vastavalt<br />
mudelil Acabion GTBO 55 ja<br />
GTBO 70).<br />
Pöörane võimsus kantakse<br />
kuuekäigulise käigukasti vahendusel<br />
tagarattale. Samas<br />
suudab dragster-rakett tõelise<br />
hübriidina sõita ka hääletult ja<br />
tilkagi bensiini küsimata, sest<br />
MITTE LIHTSALT SPI-<br />
DOMEETER: Acabioni kokpit<br />
sarnaneb lennuki omaga,<br />
sest teavitab juhti nii ilmaoludest,<br />
abimootoriaku laetusest,<br />
kütusevaru suurusest kui loomulikult<br />
ka kiirusest.<br />
selle abijõuallikaks on kaks<br />
paarihobujõulist elektrimootorit,<br />
mille jõul liigeldakse parkimisplatsil<br />
ning linnaummikus,<br />
kus vaja aeglaselt sõita.<br />
Pöörane võimsus, napp õhutakistus<br />
ja üliväike mass (GTBO<br />
70 kaalub ainult 300 kg) annavadki<br />
Acabionile uskumatu kiiruse<br />
ning teisalt ka suhteliselt<br />
uskumatu ökonoomsuse. Näi-<br />
teks 100 km/h sõites on keskmine<br />
bensiinikulu ainult 4 l/100<br />
km, 200 km/h juures 6 ning 400<br />
km/h sõites 14 l/100 km ehk lausa<br />
kordades vähem kui tavalisel<br />
supersportautol, mis samamoodi<br />
kõigest kahekohaline.<br />
Noh, mingi 30 milli…<br />
Sama uskumatu kui Acabioni<br />
suutlikkus, on ka selle hind.<br />
GTBO alghinnaks nimetavad<br />
šveitslased pilku langetamata…<br />
30 miljonit krooni. Röögatu<br />
summa eest saad vastu tapva<br />
dünaamika ning küllap igavesti<br />
ülisuureks harulduseks jääva<br />
sõiduki, sest aastail 2007–2011<br />
peaks Luzerni autotööstus valmis<br />
jõudma kõigest 26 Acabioni.<br />
Neljapäev, 10. mai 2007<br />
ABIRATTAD: 5,1 meetrit<br />
pikk kaherattaline maanteesüstik<br />
toetub aeglasel sõidul<br />
abiratastele nagu maanduv<br />
lennuk telikule. 3 X ACABION<br />
30 miljonit krooni ja 625 km/h<br />
ERITI JULGETELE: Šveitslased näevad vaimusilmas Acabioni lausa uue transpordiliigina,<br />
millele võiks omaette teed ehitada. Kas sina julgeksid näiteks kiirusel 600 km/h sellist tasakaalu-<br />
ja täpsusharjutust teha?<br />
Kui need on omaniku leidnud<br />
ning nõudlust jätkub, võib töötempo<br />
hiljem kiireneda.<br />
Järgmiseks lubab Acabion<br />
hakata ehitama voolujoonelisi<br />
elektriautosid, mis olevat märgatavalt<br />
odavamad eespool kirjeldatud<br />
hübriidsõidukist. Hinnaks<br />
võib-olla siis ainult mingid<br />
närused 10 miljonit…?<br />
2009. aastal valmiv esikeksemplar<br />
suutvat kihutada 240<br />
km/h, aastal 2012 valmiks 400<br />
km/h tippkiirusega sõiduriist<br />
ja aastaks 2020 tuiskavat<br />
Acabioni elektriauto juba koguni<br />
720 km/h! Huvitav, millises<br />
riigis sellise kiiruse arendamiseks<br />
ruumi leitakse?<br />
ELMAR OTS
Neljapäev, 10. mai 2007 auto&tehnikaabc 5<br />
Pildil on illustreeriv tähendus.<br />
Erimudel Megane GT<br />
võtmed kätte 219 900.-<br />
Megane Grandtour on mugav, turvaline ning tänu uutele võimsatele mootoritele<br />
dünaamiline ja esmaklassiliste tehniliste parameetritega.<br />
Varustuses: elektriliselt juhitavad aknad ja peeglid, kliimaseade, CD-raadio,<br />
ARK-registreerimine, alarm, talverehvid, metallikvärv, katusereelingud,<br />
ABS, 6 turvapatja, udutuled, välitemperatuuri näidik.<br />
Autosid on piiratud koguses.<br />
Keskmine kütusekulu 4,5-8,4 l/100 km; CO 2 heitmekogus 120-201 g/km.<br />
Renault esindused: Tallinn: ABC MOTORS AS, Tallinn, Paldiski mnt. 105, tel. 674 7700, www.abcmotors.ee. Rakvere: WIRU AUTO OÜ, Kreutzwaldi 5B, tel. 329 5560.<br />
Viljandi: AS RAEL, Tallinna mnt. 97, tel. 433 0986. Pärnu: KALEV HOLZBERG OÜ, Tallinna mnt. 91a, tel. 447 7300.
6<br />
auto&tehnikaabc<br />
Löödi autoalpinismirekord<br />
Kahe Jeep Wrangleriga püstitatud autoalpinismirekord<br />
jõudis püsida kõigest 18<br />
päeva. Peaaegu standardseades Jeepid<br />
tõusid 3. aprillil maailma kõrgeima vulkaani<br />
Ojos del Salado külge mööda 6646<br />
meetri kõrgusele, kuid jäid sinna varinguohu<br />
pärast toppama. 21. aprillil jõudsid<br />
tšiillased Gonzalo Bravo ja Eduardo Canale<br />
autoga sama mäe otsa turnides juba tervelt<br />
6688 meetri kõrgusele merepinnast.<br />
Neid jäi tipust lahutama 204 meetrit. Meeste<br />
sõidukiks oli maastikuvõimekamaks ehitatud<br />
ning kompressormootoriga varustatud<br />
20 aastat vana Suzuki Samurai (pildil),<br />
millega suudeti Jeepi rekord lüüa kolmandal<br />
katsel. Võidu märgiks rebiti mäeküljelt<br />
maha ka Jeepi-meeste ülbe tekstiga plakat,<br />
mis väitis, et ühelgi teisel autol pole<br />
nii kõrgele asja.<br />
REPRO<br />
Citroën<br />
2 CV tuleb tagasi<br />
Citroën kavatseb 2009. aastal müügile<br />
tuua Fiat 500, Mini, VW uue põrnika ja<br />
teiste selliste retroautode konkurendi, mis<br />
sarnaneb 1948. aastal ilmavalgust näinud<br />
ning aastakümneid tootmises pü<strong>sinu</strong>d<br />
omaaegse legendaarse elementaarautoga<br />
2 CV. Plastkere ja diiselhübriidjõuallikaga<br />
uus 2 CV (pildil) ehitatakse ilmselt väikeauto<br />
C3 põhjal.<br />
Nissan viimistleb<br />
nelikveolist superautot<br />
Nissan annab parajasti viimast lihvi<br />
superauto GT-R uue põlvkonna esindajale,<br />
kuid 450 hj nelikveoline poolautomaatkäigukastiga<br />
sportkupee ei pruugi Euroopas<br />
üldse müügile jõuda. Põhjusel, et kalli<br />
ümberehitustöö tasateenimiseks ei pruugi<br />
siin piisavalt ostjaid jätkuda.<br />
Naelakindel rehv<br />
on mõttetu?<br />
uudised<br />
Torkekindel runflat-rehv lubab küll õhust<br />
tühjenenuna aeglaselt rehviremontlasse sõita,<br />
kuid kas selliseid rehve on üldse hädasti<br />
tarvis, küsib Suurbritannia suure rehviparandustöökodade<br />
võrgustiku pealik Mike Wise.<br />
Torkekindel rehv maksab nimelt vähemalt<br />
20% rohkem kui tavaline, samas aga kulub<br />
30% kiiremini. Ning statistika väitel tabab<br />
rehvipurunemine keskmist sohvrit kõigest<br />
korra kümne aasta jooksul.<br />
Audi Q5: kas tõesti<br />
maastikukupee?<br />
Audi väiksema linnamaastikuauto Q5<br />
prototüüp Cross Coupé quattro (pildil)<br />
üritab omavahel taas kord ristata kupeed<br />
ja džiipi. Pideva nelikveoga sõiduki<br />
kapoti all on 204 hj keheliitrine turbodiisel<br />
ning juhil on vastavalt teekattele<br />
valida kolme nelikveorežiimi<br />
vahel. Krossikupee<br />
sarnane<br />
seeriamudel<br />
peaks poes<br />
olema juba<br />
järgmisel<br />
aastal. SLÕL<br />
AUDI<br />
REPRO<br />
<br />
Endine vormeliäss ning<br />
aastaid mitmesugust autoäri<br />
ajanud Urmas Põld<br />
arvab, et Eestis ja lähiriikides<br />
leidub nüüd juba piisavalt<br />
rikkureid, kelle jaoks<br />
tavaline mersu-BMW-<br />
Porsche pole piisavalt<br />
haruldane ja kallis sõiduk<br />
ning kelle rahakott lubab<br />
osta ka midagi enamat.<br />
Kui 500 hj mootori ning 1,5–2<br />
miljoni kroonise hinnasildiga<br />
mersu tundub liiga lahja ja rahvalik,<br />
leiab sellise mure vastu<br />
rohtu. Näiteks Saksamaa tuntud<br />
tuuningufirma Brabus<br />
pigistab väärilise tasu eest mootorist<br />
välja kas või 730 hj, mis<br />
annab auto tippkiiruseks üle<br />
350 km/h. Lisaks ollakse valmis<br />
järele aitama auto veermikku ja<br />
välimust ning soovi korral topitakse<br />
ka sõitjateruum arvuteidtelereid<br />
jms täis. Piiriks on enamasti<br />
vaid kliendi fantaasia ja<br />
rahakott.<br />
Umbes selliseid hüperautosid<br />
hakkabki rahakatele ostjatele<br />
vahendama eksvormelisõitja<br />
Urmas Põllu (46) peagi avatav<br />
eksklusiivautopood Tortugacars.<br />
Peugeot` asemel superautod<br />
Varem muuhulgas näiteks tuhandeid<br />
Peugeot’sid itta<br />
ja läände vahendanud<br />
Põld on<br />
Brabuse<br />
tuunitud<br />
Mercedeste,<br />
Tech-<br />
Artis järe-<br />
leaidatud Porschede ning<br />
Hamanni viilitud BMWdega<br />
(lisaks täiustab Hamann muide<br />
ka Ferrari ja Lamborghini<br />
mõningaid mudeleid) kauplemiseks<br />
Krediidiinfo andmetel<br />
selja kokku pannud ärimees<br />
Anton Suvoroviga (29).<br />
Põld lubab, et varsti lööb<br />
Tallinnas Paldiski maanteel<br />
uksed lahti nende autopood. See<br />
hakkab tegutsema kunagises<br />
nn Automi majas, kus erinevad<br />
firmad on aegade jooksul kaubelnud<br />
muuhulgas nii BMW<br />
kui ka Chrysleri-Jeepiga.<br />
Esimene avalik etteaste tehti<br />
aprilli lõpus Riia autonäitusel,<br />
kuhu oli rivistatud esinduslik<br />
väljapanek kangetest ja veel kangematest<br />
superautodest: Roosa<br />
TechArt Magnum (aluseks džiip<br />
Porsche Cayenne), kollane<br />
Porsche Cayman S Widebody,<br />
must Brabus Mercedes-Benz ML<br />
63 Widestar B 63 S (juba nii pikk<br />
nimi maksaks mõne silmis vist<br />
miljoni), järeleaidatud välimusega<br />
süsimust SsangYong<br />
Rexton Noblesse…<br />
«Kõik need on<br />
müügiks. Välja<br />
arva-<br />
Neljapäev, 10. mai 2007<br />
VORMELIST KIIREM: Endise võidusõitja Urmas Põllu omaaegne vormel jääks vist kiiruse poolest alla taustaksolevale Brabuse tuunitud<br />
M-mersule (550 hj, 275 km/h). Hinnast rääkimata…<br />
Eksvõidusõitja lükkab<br />
käima eksklusiivautoäri<br />
VÄGE JA VÄLIMUST JUURDE: Porsche<br />
Cayman S kaunistatakse TechArtis 20tolliste<br />
velgede, spoileritega jms<br />
ning 295 hj mootorist väänatakse<br />
parimal juhul välja 90 lisajõudu.<br />
tud musta värvi BMW Z8, mille<br />
tellisime ühe väga pikka kasvu<br />
kliendi jaoks. Tarviliku juhiistme<br />
otsinguks kulus ligi aasta,»<br />
räägib Põld. Aga ei taha siiski<br />
öelda, kas too Z8 on viimasel<br />
ajal BMW fänniks hakanud<br />
korvpallur Martin Müürsepa<br />
uus suveauto.<br />
Mitmemiljoniline impulssost<br />
«Selline auto on suuresti impulsiivne<br />
ost,» avab Põld 3–6 miljonit<br />
krooni maksva auto ostja<br />
hingeelu. «Paljalt pildi järgi autot<br />
tellides ja seda siis pool aastat<br />
oodates võib ostuisu vahepeal<br />
üle minna…» põhjendab ta,<br />
miks Tortugacars pidas vajalikuks<br />
kümnete miljonite eest<br />
kaubanäidiseid soetada. Tänu<br />
sellele saab miljonäri hetketuju<br />
silmapilkselt rahuldada, kui<br />
poes seisev auto ikka väga meele<br />
järele tundub olevat.<br />
Mullu osteti Eestis vähemalt<br />
400 autot, mis maksid miljon<br />
krooni või enam, kuid Riia<br />
tänavapilti seirates tundub, et<br />
Läti ärihaid on veel rohkem autoedvikud.<br />
Sellegipoolest kinnitab<br />
Põld, et vähemalt esialgu ei kavatse<br />
ta äri Lätti laiendada. Enne<br />
vaatab, kuidas see kodumaal<br />
minema hakkab.<br />
ELMAR OTS<br />
ET<br />
KLAA-<br />
SIRAAM<br />
POLEKS<br />
PILGU<br />
EES: Süsimusta<br />
BMW Z8<br />
kõige erilisem<br />
osa peaks<br />
olema eriti madalale<br />
sätitud juhiiste, et<br />
hiiglasekasvu omanik esiklaasist<br />
välja näeks. 3 X ELMAR OTS
Neljapäev, 10. mai 2007 auto&tehnikaabc 7
8<br />
auto&tehnikaabc<br />
Et päris inimene pääseks<br />
autoõnnetusest võimalikult<br />
väheste vigastustega, loovad<br />
üheksa suurt autotootjat<br />
ühiselt virtuaalset inimkeha,<br />
mis aitaks detailselt<br />
mõista, mis juhtub inimesega<br />
raskes avariis. Sel moel<br />
hangitava teabe toel saaks<br />
autod tulevikus veelgi<br />
turvalisemaks muuta.<br />
Virtuaalne inimkeha aitaks ehitada<br />
autosid senisest veelgi turvalisemaks,<br />
sest päris inimesega<br />
väga sarnane katsejänes annaks<br />
senistest kokkupõrketestimannekeenidest<br />
10–30 korda<br />
rohkem teavet, mis juhtub inimesega<br />
raskes avariis.<br />
Virtuaalinimese abil ammutatav<br />
teave võimaldaks auto turvavarustust<br />
täiustada ning<br />
kokkupõrketeste teha senisest<br />
hulga kiiremini ja odavamalt,<br />
sest enam ei peaks vastu seina<br />
purustama päris autosid, milles<br />
istuvad miljoneid maksvad<br />
mannekeenid – kogu see ülikallis<br />
töö tehtaks ära võimsas arvutis,<br />
kus virtuaalseid inimesi<br />
täis virtuaalne auto rammib<br />
virtuaalset seina kas või 1000<br />
korda päevas.<br />
Üheksa suurt autofirmat<br />
üheskoos<br />
2011. aasta märtsiks tahab Fordi,<br />
DaimlerChrysleri, General<br />
Motorsi, Honda, Hyundai, Nissani,<br />
PSA Peugeot-Citroëni, Renault’,<br />
Toyota ning autotööstuse<br />
allhankijate Takata ja TRW<br />
asutatud konsortsium valmis<br />
saada väikese, keskmise ja<br />
suurt kasvu virtuaalse mehe ja<br />
naise.<br />
Järgmise sammuna tahetakse<br />
õpetada arvuteid looma ükskõik<br />
mis kasvu ja vanuses virtuaaltäiskasvanuid<br />
ning ülejärgmiseks<br />
konstrueeritakse ka<br />
virtuaalsed lapsed. Kõik nad<br />
oleksid võimalikult päris inimese<br />
sarnased – neil oleks luustik,<br />
aju, vereringe, lihased, siseorganid<br />
jne.<br />
Eespool loetletud autofirmadest<br />
on virtuaalsurmasõitja loomisega<br />
kõige kaugemale jõudnud<br />
Ford. Seal asuti arvutiinimest<br />
tükikaupa looma juba<br />
1993. aastal. Esmalt tehti valmis<br />
pea, siis kael, rindkere, alakeha,<br />
selgroog, siseorganid, käed-jalad,<br />
peaaju ning 2004. aastal<br />
pandi virtuaaltükkidest esimest<br />
korda kokku terve virtuaalinimene.<br />
Fordi arvutites eksisteeriv<br />
keskmist kasvu virtuaalmees<br />
loodi päris inimkeha põhjaliku<br />
arvutiskaneerimise ja anatoomiliste<br />
uuringutega hangitud<br />
teabe põhjal, kuid lisaks oli<br />
vaja ka vabatahtlikke katseisikuid,<br />
kellega ilmselt siiski<br />
päris kokkupõrketeste ei tehtud.<br />
Ford väidab, et taipas juba 14<br />
aastat tagasi, et ainult virtuaalinimesega<br />
suudavad insenerid<br />
lõpuni mõista, mis inimesega<br />
autoavariis tegelikult juhtub<br />
ning tehtud järeldused viivad<br />
senisest veelgi ohutumate autode<br />
konstrueerimiseni.<br />
Veresoonestik on<br />
ikka veel puudu<br />
«Tulevikus virtuaalinimesele<br />
loodav virtuaalne veresoonestik<br />
annaks meile veelgi täiuslikumat<br />
teavet, mis juhtub inimese<br />
siseorganitega erinevat sorti<br />
kokkupõrgetes,» ütleb Fordi<br />
passiivse ohutuse uuringukeskuse<br />
juht Saeed Barbat, et vir-<br />
Neljapäev, 10. mai 2007<br />
PLÄRAKI! JA MILJONID LENDAVAD: Juba mõne aasta pärast tehakse paljud kokkupõrketestid mitte enam päris auto ja miljoneid maksvate mannekeenidega, vaid virtuaalselt arvutis.<br />
EURO NCAP<br />
Virtuaalinimene saadetakse surma<br />
TEHISINIMENE: Inimorganismi<br />
andmete arvutissesisestamisega<br />
on praegu kõige<br />
kaugemale jõudnud Ford.<br />
KANGIGA KÕHTU:<br />
Arvutiinimene talub kõikmõeldavaid<br />
brutaalsusi valust<br />
karjumata, sest teda piinatakse<br />
ju päris inimese elu<br />
säästmise nimel.<br />
3 X FORD<br />
tuaalmehega on veel palju vaeva<br />
näha, enne kui ta päris valmis<br />
saab.<br />
Barbat lisab, et virtuaalsurmasõitja<br />
ei asendaks siiski täielikult<br />
praegu kasutatavaid testimannekeene.<br />
Loodava automudeli<br />
lõplik turvaproov tehakse<br />
siiski ka tulevikus päris auto<br />
ning võimalikult inimesesarnaste<br />
mannekeenidega. Virtuaalinimesega<br />
kogutav teave<br />
aitab aga ka neid, tundlikke andureid<br />
täis topiseid, aina rohkem<br />
päris inimese sarnaseks<br />
ehitada. ELMAR OTS
10<br />
auto&tehnikaabc<br />
Neljapäev, 10. mai 2007
Neljapäev, 10. mai 2007 auto&tehnikaabc 11<br />
Suvistel matkaradadel<br />
jäägu telefon kuivaks<br />
Saabuv suvi meelitab kodumaa<br />
metsadesse ja jõgedele matkama.<br />
Mobiilimaias eestlane ei<br />
oska rohelusse minnes mobiiltelefoni<br />
koju jätta. Mis aga<br />
matkal kaasas, võib kergesti<br />
jõkke kukkuda või tugeva<br />
vihmasaju kätte jääda.<br />
Just suvel pöördutakse mobiilimüüjate<br />
poole märjaks saanud telefonidega.<br />
Tuhandeid väärt kõneriista<br />
remont võib sel juhul maksta<br />
vähemalt mõnisada krooni, halvimal<br />
korral lahkub antenniga sõber<br />
teist igaveseks. Sestap on targem<br />
järgida paari lihtsat näpunäidet.<br />
Vanad telefonid<br />
on niiskuskindlamad<br />
Mobiilitehnoloogia areneb imekiiresti.<br />
Suhtlusvahendist on saanud<br />
multimeediapleier, fotoaparaat ning<br />
interneti kasutamise riistapuu. Ent<br />
mõnes vallas teevad telefonid ka üllatavat<br />
vähikäiku. Selgub, et kanuumatkale<br />
võib rahuliku südamega<br />
kaasa võtta pigem vanema ja lihtsama<br />
telefoni.<br />
«Kaasaegsed väiksemõõtmelised<br />
ja õhukese korpusega telefonid on<br />
niiskuse suhtes tundlikumad kui<br />
aastatetagused mudelid. Meie esindustesse<br />
jõuab ikka ja jälle mobiilikasutajaid,<br />
kelle telefonil tuvastatakse<br />
küll niiskuskahjustus, kuid kes on<br />
kindlad, et nende telefon pole vette<br />
ODAV VEEKAITSE: Rahva<br />
seas on levinud kanuumatkal mobiiltelefon<br />
näiteks lihtsa kilekoti<br />
või kondoomi sisse panna.<br />
2 X ALDO LUUD.<br />
kukkunud,» räägib Elisa Eesti hooldustoe<br />
juht Risto Taliaru.<br />
Tema sõnul ei tajuta tihti, et niiskuskahjustused<br />
ei pruugi tekkida<br />
vaid telefoni vettekukkumisest.<br />
«Telefon võib rikutud saada ka vihma<br />
või veeauru tõttu. Ka niiske õhk<br />
võib telefoni kahjustada, kui paadi-<br />
või purjetamisretkel telefoni sagedasti<br />
kasutada,» loetleb Taliaru. Välistatud<br />
pole seegi, et moodne telefon<br />
saab niiskuskahjustusi näiteks<br />
siis, kui mobiiliomanik trenni tehes<br />
korralikult higistab.<br />
Ligi 70 protsenti mobiiltelefonide<br />
niiskuskahjustustest on EMT infojuhi<br />
Kaja Pino sõnul tekitanud siiski<br />
otsene kokkupuude vedelikuga.<br />
Seepärast peaks telefoni hoidma<br />
spetsiaalses kotis ning vältima niisketes<br />
oludes, eriti just vihma käes,<br />
mobiiliga rääkimist. «Kui igapäevatöö<br />
või hobid seda ei võimalda, tuleks<br />
muretseda niiskuskindel mobiiltelefon,<br />
mis ei kannata küll lausvett,<br />
kuid jääb niiskes õhus ja väiksema<br />
vihma käes siiski töökindlaks,»<br />
soovitab Risto Taliaru.<br />
Vett saanud mobiiltelefon<br />
vajab oskuslikku kiirabi<br />
Tele2 süsteemiadministraatori<br />
Oliver Ojamaa sõnul on nutikad<br />
leidnud kalli telefoni kaitsmiseks<br />
sootuks lihtsama ja odavama meetodi<br />
– kondoomi. Eriti populaarne<br />
on see kanuumatkajate seas. Sest<br />
kui pole karta, et telefon just iga<br />
päev märjaks saab, tuleb preservatiiv<br />
spetsiaalsest veekindlast kotist<br />
märgatavalt odavam. Odav ja lihtne<br />
variant on ka plastkinnitusega<br />
kilekott.<br />
«Niiskus mobiiltelefoni trükkplaadil<br />
põhjustab telefoni detailide<br />
vahel elektrilisi ühendusi. Seetõttu<br />
on telefoni töö häiritud ja tarkvara<br />
rikneb,» ütleb Kaja Pino. Sõltuvalt<br />
sellest, milline osa trükkplaadist<br />
või komponentidest kahjustada sai,<br />
võib niiskuskahjustusega telefon<br />
lakata normaalselt töötamast ühe<br />
päeva jooksul või hiljem.<br />
«Põhiviga on see, et niiskust saanud<br />
telefoniga ei pöörduta kohe<br />
hooldusse, vaid lastakse veal süveneda,»<br />
selgitab Pino.<br />
Tihti üritatakse telefoni ka ise<br />
kuivatada ja hoitakse seadet sisselülitatuna.<br />
«Matk on muidugi erijuhus – seal<br />
tuleb niiskust saanud mobiil paraku<br />
maha kanda. Või loota, et juhtub<br />
ime ja telefon kuivab ise ära,» lisab<br />
EMT esindaja.<br />
Pikemale metsamatkale võta<br />
kaasa laetud lisaaku<br />
Oliver Ojamaa sõnul saab sellise<br />
ime sünnile matkal ise kaasa aidata:<br />
«Kui aku saab niiskust, tuleb see<br />
kohe telefonil tagant ära võtta, korpust<br />
võimalikult palju avada ning<br />
telefon kuivama panna. Võib juhtuda,<br />
et telefon kuivab ära ning jääb<br />
tööle. Merevette kukkunud telefon<br />
lakkab küllaltki suure tõenäosusega<br />
töötamast, sest soolane vesi<br />
hävitab kiirelt mikroskeemi kontaktid.<br />
Kui telefon kukub merevette,<br />
siis võib proovida seda mageda<br />
ja puhta vee all puhtaks pesta ning<br />
siis kuivama panna.»<br />
Risto Taliaru Elisast tuletab<br />
meelde ka seda, et niiskuskahjustused<br />
ei käi telefoni garantii alla.<br />
KÕIGE KINDLAM:<br />
150 krooni eest saab telefonipoest<br />
osta spetsiaalse vee<strong>kaitse</strong>,<br />
mis igal juhul telefoni kuivaks<br />
ning vee peale jätab.<br />
Matkal tekib mobiiltelefoniga teinegi<br />
probleem – laadimine. «Laadimisega<br />
on asi keeruline. Kui just<br />
keemik ei ole ja ise elektrolüüsi tegema<br />
ei hakka, siis on ainuke võimalus<br />
teist akut kaasas kanda,» selgitab<br />
Tele2 arendusdirektor Tarmo<br />
Osman. Odavamad akud maksavad<br />
telefonipoes 100 krooni kanti, mistõttu<br />
ei tee paha osta mõni selline<br />
matkale kaasa.<br />
«Võib muidugi minna ka seda<br />
teed, millega arengumaade poisid<br />
kommiraha teenivad – ühendada telefon<br />
jalgratta dünamoga ja siis niikaua<br />
ringi sõita, kuni telefon laetud,»<br />
naljatab Osman.<br />
Tagavaraakut tuleb samuti hoolega<br />
hoida. «Kindlasti ära hoia tagavaraakusid<br />
taskus koos müntide<br />
või muude metallesemetega – akuklemmide<br />
vahel võib tekkida lühis,»<br />
manitseb Oliver Ojamaa Tele2st,<br />
lisades, et parematel akudel on<br />
sisse ehitatud ka lühise<strong>kaitse</strong>.<br />
«Pikema matka puhul on tehnika<br />
laadimisel abiks päikesepatareid,<br />
aga Eestimaal saab kindlasti hakkama<br />
ka siis, kui enne matka telefoni<br />
aku täis laadida,» selgitab<br />
Kaja Pino. «Oluline on hoida telefoni<br />
soojas taskus, siis kestab aku<br />
kauem. Lihtne nipp aku säästmiseks<br />
on ka telefoni ööseks välja<br />
lülitamine.»<br />
MARTTI KASS<br />
Kuidas mobiiliga<br />
metsas veebi saab<br />
«Maakodus, matkal või lihtsalt puhkusel<br />
tahavad inimesed ikka olla kursis<br />
ka maailmas toimuvaga. Tallinnas on internet<br />
ja WiFi täiesti igapäevased teenused<br />
ning paljudel ei teki enam mõtetki,<br />
et see võiks olla teisiti. Maapiirkondades<br />
ja väikelinnades on olukord<br />
hoopis teine,» räägib Elisa Eesti hooldusjuht<br />
Risto Taliaru.<br />
Püsiinterneti väljaehitamine on kallis<br />
ning paljudes kohtades on see võimatu<br />
just kõrge hinna tõttu. Paljudele võiks<br />
siin olla lahenduseks mobiilne internet,<br />
mis EDGE-levi korral tagab andmeside,<br />
mille kiirus võrreldav tänase püsiinternetiga,»<br />
selgitab Taliaru.<br />
Kaja Pino EMTst soovitab sama võimalust<br />
ning kiidab ka MMS-sõnumeid,<br />
mis võimaldavad sõpradega kiirelt pildimuljeid<br />
jagada. «Miks mitte pildid näiteks<br />
matkalt otse ka oma ajaveebi saata?»<br />
pakub Pino.
12 auto&tehnikaabc<br />
Kõige<br />
väiksem<br />
auto<br />
Kahekohaline bagi PGO<br />
on küllap väikseim meil<br />
saadaolev autosarnane<br />
sõiduriist – nääpsuke küll,<br />
aga neli ratast, rool, tuled,<br />
turvavööd ja numbrimärkki<br />
küljes. Kasinavõitu võimsuse<br />
kiuste saab sellega<br />
kenasti hakkama ka päris<br />
autode vahel liigeldes, kuid<br />
sarnaselt mootorrattaga<br />
kipub harjumatult tilluke<br />
sõiduk paljudel sohvritel<br />
kahe silma vahele jääma.<br />
Pisikese bagiga sõitma asutades<br />
peab autosseistumise järjekorra<br />
varem kokku leppima. Enne ko-<br />
bigu istmele suurem sõitja, sest<br />
siis on tal lootust neljapunktiturvavööd<br />
endale vähema vaevaga<br />
ümber pusserdada. Kuni 170<br />
cm pikk inimene saab tolle ülesandega<br />
hakkama suhteliselt vähese<br />
vaevaga, kuid 10–15 cm pikem<br />
ning vastavalt ka kogukam<br />
tegelane poeb bagisse nagu liiga<br />
väiksesse ülikonda.<br />
See-eest ei häiri kahekesi<br />
kruiisides vakstuistme lame<br />
kuju, sest sõbra õlg on vähemalt<br />
ühtpidi kurvides alati tihedalt<br />
toeks.<br />
BugRider ärkab elule nagu<br />
päris auto – keerad süütevõtit<br />
ning neljataktiline sundõhkja-<br />
hutusega mootorike turtsatabki<br />
käima. Tühikäigul vuriseb<br />
see üpris vagaselt, kuid gaasi<br />
andes joriseb nagu keskmine<br />
muruniiduk. Sestap on kiivrikandmiskohustus<br />
isegi hea,<br />
sest see säästab peale pea (noh,<br />
avariis, kui see juhtuma<br />
peaks…) ka kõrvu.<br />
Ka siledal pinnasel<br />
saab kinni jääda<br />
Bagi rool on sama raske ja napi<br />
käiguga nagu kartautol, kuid<br />
muskliramm pöörab esirattaid<br />
siiski hammaslattajami kaudu<br />
nagu päris autolgi. Juhi elu on<br />
lihtsaks tehtud, sest parema ja-<br />
Neljapäev, 10. mai 2007<br />
POWERSLIDE: Oleks<br />
rohkem powerit, oleks ka<br />
slide veel laiem. Kui 200kuubikulise<br />
bagi võimsus jääb napiks,<br />
leidub kallima hinna<br />
eest ka 250- ja 500kuubikulisi<br />
suuremaid vendi.<br />
la all on gaasi-, vasaku all aga<br />
piduripedaal. Edaspidi sõites<br />
peab lihtsalt gaasi vajutama,<br />
sest sobiva ülekande eest hoolitseb<br />
variaator, kuid tagurpidikäigu<br />
peab sisse sikutama põrandal<br />
turritavast kangist.<br />
Enne liiklusse tormamist sai<br />
üritatud mikroautoga sõprust<br />
sõlmida metsavahelisel krossi-
Neljapäev, 10. mai 2007<br />
rajal. Märjas tihkes liivas rattaid<br />
blokki pidurdades ja seejärel<br />
kohalt võtta proovides jäi<br />
bagi siledal pinnasel lihtsalt…<br />
kinni. Lohapidurdamisega rataste<br />
ette kuhjunud liivahunnikud<br />
osutusid autokesele nimelt<br />
ületamatuks katsumuseks, sest<br />
variaator ainult libistas sidurit<br />
ehk auto lihtsalt undas kohapeal.<br />
Uuesti liikvele sai alles pärast<br />
meetripikkust tagurpidisõitu<br />
ja hoovõttu.<br />
Kui hoog aga sees, tuiskab<br />
BugRider kurvis uhkelt, külg<br />
ees, ning pillub muda kahte lehte.<br />
Libedal-ligasel pinnal on autokääbus<br />
oskaja juhi jaoks lõ-<br />
bus kann, sest jäik ja diferentsiaalita<br />
tagasild laseb tagaveost<br />
tunda ehedat rõõmu. Sarnaselt<br />
hingetu hobikardiga on peaasi<br />
mitte kiirust kaotada, sest selle<br />
taaskogumine pärast «spinni»<br />
võtab pehmepoolsel pinnasel<br />
ohtralt aega.<br />
Seega pole ime, et juba pärast<br />
pooletunnist tiirutamist vaatasid<br />
sõitjad üksteisele otsa ja ütlesid<br />
ühest suust: «Jõudu oleks<br />
juurde vaja!» Koos sõitjaga ligi<br />
350 kg kaaluva liikuri jaoks pole<br />
10 kW tõesti kuigi pöörane<br />
võimsus.<br />
Rängalt treppisõidetud rajal<br />
raputab BugRider sohvrit kogu<br />
KEVAD ON TULNUD!<br />
ASKEETLIK: Bagijuhi komandopunkt koosneb ainult hädavajalikust<br />
– spidomeeter, mõni lüliti ning voolupistik. Näputäis<br />
signaallambikesi on koondatud kiirusemõõdiku allserva. Lihtsuse<br />
kiuste tundub sõiduriist olevat tehtud üpris hoolikalt ja<br />
kvaliteetselt.<br />
raha eest. Turvavööta kutsar<br />
lendaks ilmselt lõpuks sadulast,<br />
sest sõiduki vedrustus pole siiski<br />
mõeldud nii jubeda katsumuse<br />
jaoks.<br />
Miks küll keegi<br />
mind ei märka?!<br />
Käsi soe, pole enam hirmu ka<br />
päris autode vahele keerata. Tuled<br />
põlema, kiivrivisiir porist<br />
puhtaks ja gaasi. Tänaval tunneb<br />
BugRider end selgelt paremini.<br />
Jämedavõitu mustriga<br />
rehvid hoiavad märjast asfaldist<br />
vapralt kinni ning piduripedaali<br />
tundlikkus lausa üllatab<br />
– imepisikesed esiratastes-<br />
GARMIN GPS<br />
UUS! NÜVI 250<br />
Teejuht kodus ja välismaal!<br />
Majutus, tanklad, vaatamisväärsused...<br />
Eesti- ja venekeelne menüü!<br />
Hind: 4900.-<br />
Jakari Marine OÜ<br />
Regati pst 1, 11911 Tallinn<br />
Tel 639 8993, faks 639 8994<br />
www.jakari.ee<br />
se peidetud ketaspidurid ning<br />
kolmas, suurem, tagateljel peatavad<br />
bagi nagu maa külge imedes.<br />
Vedrustus saab tänavaaukudega<br />
kenasti hakkama ning<br />
sõidukit võib lausa mugavaksmõnusaks<br />
kiita.<br />
Pikemal sirgel väidab spidomeetri<br />
vedelkristallnäidik<br />
suurimaks kiiruseks koguni<br />
79 km/h ning Pärnu uimasevõitu<br />
nädalavahetuseliikluses<br />
kipub BugRider päris autosid<br />
isegi edestama.<br />
Bagi juht peab aga silmad kogu<br />
aeg pärani hoidma, sest alatihti<br />
tuiab mõnest kõrvaltänavast<br />
autokääbuse ette uneräh-<br />
maste silmadega mossemehi,<br />
kes ei taha enda omast väiksemat<br />
autot läbi uduse klaasi kuidagi<br />
märgata. Signaalitörtsatuse<br />
peale avaneb tavaliselt siiski ka<br />
hooletu sohvri teine silm ning<br />
viimasel hetkel tallatakse piduripedaal<br />
põrandasse.<br />
BugRider oleks kaasliiklejale<br />
ilmselt tublisti paremini märgatav,<br />
kui selle tavaliste hõõglampidega<br />
esilaternad (kust selliseid<br />
seasilmi tänapäeval üldse<br />
veel hangitakse?) asendada<br />
halogeentuledega ning kergitada<br />
need maapinnast paari vaksa<br />
jagu kõrgemale.<br />
ELMAR OTS<br />
auto&tehnikaabc<br />
L7e-kategooria sõiduk<br />
Kõnealune bagi on seadusandja silmis L7e-kategooria<br />
sõiduk ehk neljarattaline sõiduriist, mille tühimass on<br />
alla 400 kg ning mootori võimsus kuni 15 kW (20 hj).<br />
Tippkiirusel piiri pole ja käbedamad L7e-d suudavad<br />
sõita üle 100 km/h. Kui L7e-sõidukil on tüübikinnitus,<br />
spidomeeter ning maanteesõiduki valgustusseadmed<br />
(suuna-, piduri-, park-, ohu-, lähi- ja kaugtuled), annab<br />
autoregister sellele tänaval sõitmiseks tsikli numbrimärgi<br />
ning bagile peab hankima ka liikluskindlustuse.<br />
Kuigi sõidukil on neljapunktiturvavööd, peab juht<br />
lisaks kandma tsiklikiivrit ning rooli võib ronida ainult<br />
B-kategooria juhiloa omanik. Bagiga peab käima<br />
tehnoülevaatusel nagu tavalise auto ja mootorrattaga<br />
(uue bagi puhul esimest korda pärast kolme aasta möödumist,<br />
edasi üle aasta ning üle kümne aasta vanuse<br />
sõiduriistaga igal aastal). ALLIKAS: ARK<br />
HALLOO, MINA TULEN! Nääpsuke bagi kipub<br />
paljudel sohvritel kahe silma vahele jääma, sõida sa päise<br />
päeva ajal kas või kaugtuledega. 3 X SANDER GRÜN<br />
74 995<br />
krooni<br />
PGO<br />
BUGRIDER 200<br />
Mootor 1sil. 199 cm³<br />
Võimsus,<br />
kW (hj)/p/min 10 (14)/7000<br />
Maks. pöördemoment,<br />
Nm/p/min 15/6000<br />
Mõõtmed<br />
p x l x k, cm 221 x 136 x 148<br />
Teljevahe, cm 151<br />
Kliirens, cm 20<br />
Tühimass, kg 275<br />
Kandevõime, kg 150<br />
Rehvimõõt 20x7R8, 255/60R10<br />
Tippkiirus, km/h 70<br />
Keskm. kütusekulu,<br />
l/100 km 4<br />
13
14<br />
auto&tehnikaabc<br />
Just nüüd, kui ka eestlane<br />
on jõudnud kodust viimase<br />
videomaki välja visata ja<br />
harjunud filme DVD-plaadilt<br />
vaatama, on siia jõudmas<br />
taas uus tehnoloogia.<br />
Kas see tähendab, et<br />
varsti muutub ka DVDmängija<br />
kasutuks?<br />
Aastate eest peeti ka DVD-mängijat<br />
pigem luksusvidinaks ega<br />
nähtud selles vana hea videokassettmaki<br />
hukutajat.<br />
Tootjate esimesed katsetused<br />
DVD vallas olid<br />
kohmakad. Arenguga<br />
on raske sammu pidada.<br />
Tänaseks on videokassetid,<br />
kus keegi ninahäälne<br />
ja venekeelne<br />
meesterahvas loeb USA<br />
märulifilmidele teksti<br />
peale, lõbus nostalgia.<br />
Ajaga kaasas käiva eestlase<br />
riiulis on VHSkassetilsäilinud<br />
ehk vaid<br />
perevideod<br />
(neidki töödeldakse üha sagedamini<br />
ümber paremini säilivateks<br />
DVD-plaatideks).<br />
Kümneid kordi mahukam<br />
2004. aastal hakati rääkima aga<br />
uuest revolutsioonist, mille pidid<br />
kaasa tooma kaks DVDst oluliselt<br />
mahukamat formaati – HD<br />
DVD ning Blu-ray. Esimene neist<br />
mahutab 15 või 30 gigabaiti andmeid,<br />
tavalisest DVDst ligi kuus<br />
korda rohkem. Blu-ray-plaadile<br />
mahub 25 või 50 gigabaiti, mis<br />
üle kümne korra DVDst rohkem.<br />
Vähe sellest, et kaks uut formaati<br />
pakuvad tõsist konkurentsi<br />
DVDle. Tihe rebimine käib ka<br />
kahe uustehnoloogia vahel.<br />
Tundub, et kiirema stardi sai<br />
HD DVD, seda eelkõige odavama<br />
hinna tõttu. Nimelt on HD<br />
DVD näol põhimõtteliselt tegemist<br />
tavalise DVD-formaadi otsese<br />
järeltulijaga. Blu-ray-seade<br />
aga kasutab punase laserkiire<br />
asemel sinist, mille madalam<br />
lainepikkus võimaldab kettale<br />
salvestada rohkem andmeid.<br />
Mängumasinad andsid tõuke<br />
HD DVD tee tarbijani sai alguse<br />
31. märtsil 2006, mil Toshiba tuli<br />
välja esimese seda formaati<br />
toetava mängijaga. HD DVD for-<br />
maadile tuli kasuks ka Microsofti<br />
möödunud aasta lõpus tehtud<br />
otsus lisada just selle formaadi<br />
tugi oma mängukonsoolile<br />
Xbox 360.<br />
USAs maksid esimesed mängijad<br />
ligi 10 000 krooni, mitukümmend<br />
korda rohkem kui tavaline<br />
DVD-mängija.<br />
Blu-ray jõudis turule samuti<br />
möödunud aasta alguses, kui<br />
mitu elektroonikatootjat oma<br />
mängijaid tasapisi müüma hakkas.<br />
Olulisem start anti tehnoloogiale<br />
siiski Sony Blu-ray-<br />
pleieri turulejõudmisega möödunud<br />
aasta lõpus. Maailmavallutusretkele<br />
asus see formaat<br />
aga Sony mängukonsooli<br />
Playstation 3 väljatulemisega.<br />
Praegu on see ligi 11 000 krooni<br />
maksev seade üks vähestest<br />
Blu-ray-mängijatest, mida saab<br />
Eestist osta.<br />
Esimesed Blu-ray-mängijad<br />
maksavad USAs aga veelgi rohkem.<br />
Näiteks DELLi sülearvuti<br />
koos Blu-ray-lugejaga maksab<br />
seal ligi 50 000 krooni. Ehkki ka<br />
arvutiriistvara tootjad pakuvad<br />
Neljapäev, 10. mai 2007<br />
Blu-ray ja HD DVD: kas<br />
tavaline DVD on surmatõves?<br />
EESTIS MÜÜGIL:<br />
Elektroonikapoodidest saab Eestis ühe vähese Blu-ray<br />
formaati mängiva seadmena osta Sony Play-station 3<br />
mängukonsooli. 3 X AP/SCANPIX<br />
MAHUKAM JA TIHEDAM: Blu-ray-plaadile mahub<br />
25 või 50 gigabaiti, mis on üle kümne korra DVDst rohkem.<br />
täna mõlemat formaati lugejaid<br />
ja kirjutajaid ning väljas on ka<br />
mõlemat formaati toetavad<br />
combo-mängijad, on praegu veel<br />
vara ennustada tava-DVD lõplikku<br />
hävingut.<br />
Tehnika ebainimlikult kallis<br />
Uue formaadiga seonduv riistvara<br />
on lihtsalt ebainimlikult<br />
kallis ning väidetav parem kvaliteet<br />
ei veena lihtsat filmivaatajat<br />
kümneid kordi rohkem raha<br />
välja käima. Ent hinnad on<br />
asunud langusele ning nelja<br />
aasta pärast võime seda artiklit<br />
lugedes oma armastatud DVDplaate<br />
ehk juba nostalgiaga<br />
meenutada.<br />
Muide, uute formaatide esimesed<br />
arvustajad ei olnud laidusõnadega<br />
kitsid: nii HD<br />
DVDd kui Blu-ray’d sõimati<br />
kohmakaks ja ebapraktiliseks.<br />
Näiteks maineka arvutiportaali<br />
C-net arvustus ühelt USA suuremalt<br />
tehnoloogiamessilt algas<br />
lausega: «Kui keegi tahtis siit<br />
leida 1980. aastate videosalvestustehnoloogiat,<br />
siis oleks ta pidanud<br />
pöörduma HD DVD ja<br />
Blu-ray väljapanekute juurde.»<br />
Tänaseks on uued Hollywoodi<br />
filmid saadaval juba siiski mõlemas<br />
formaadis. MARTTI KASS
Neljapäev, 10. mai 2007 auto&tehnikaabc<br />
15
VÕITJATELE LOODUD<br />
Classic Team X-O oli ratas millega<br />
eestlased Priit Salumäe ja Margus Püvi<br />
tõid kaksikvõidu Pariis-Dakar rattarallilt.<br />
Esmakordselt toimunud ekstreemne<br />
7000-kilomeetrine võidusõit<br />
Pariisist Dakari kestis 69 päeva.<br />
Eiffeli torni jalamilt startinud 30 eri<br />
riigi jalgratturi võistlus kulges läbi<br />
Prantsusmaa, Andorra, Hispaania,<br />
Maroko, Mauritaania ja Senegali.<br />
dakar.hawaii.ee<br />
Laste- ja noorterattad BMX Mägirattad Linnarattad Cruiserid Elektrirattad<br />
Dirt Jump Maanteerattad<br />
990.- kuni 5 490.- 2 790.- kuni 7 990.- 1 990.- kuni 89 900.- 2 490.- kuni 19 400.- 2 490.- kuni 8 990.- 14 900.- kuni 24 900.- 3 790.- kuni 34 900.- 5 990.- kuni 159 000.-<br />
TALLINN Hawaii Express Pirita Regati 1, 639 8507, Hawaii Express AlMare Paldiski mnt 96, 656 3031, Hawaii Express Järve Pärnu mnt 186, 655 8900, Hawaii Express Kristiine Endla 45, 665 0590, Dünamo* Liivalaia 5, 646 3256, Spantal Sport* Rocca al Mare Paldiski mnt 102, 665 9128, Spantal<br />
Sport Järvet* Pärnu mnt 238, 608 8233, Tallinna Kaubamaja* Gonsiori 2, 667 3320 TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 744 1216, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, PÄRNU Hawaii Express Lao 8 Reldori Äriküla 446 8495, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422 RAKVERE Hawaii<br />
Express Laada 14, 322 3910 VILJANDI Hawaii Express Lossi 22, 433 3443 KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042 HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 473 3046 OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1a, 766 1523 PAIDE Hawaii Express Pärnu 73c, 385 0220 VÕRU Hawaii Express<br />
Lembitu 4, 742 9064 VALGA Maraton Spordikaubad Raja 5, 766 1248 PÕLVA Maraton Spordikaubad Tuglase 1, 799 4945 JÕGEVA Estem Kesk 3, 505 8386 JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759 KÄRDLA Kerttu Sport Vabriku v.1, 463 2130 KEILA Rõõmu kaubamaja* Haapsalu 57, 678 1551<br />
(*hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes) Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.<br />
www.hawaii.ee
Change language