Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
10<br />
LIHTSALT VÕRRELDAVAD KRAADID<br />
Qualifications Framework for Lifelong Learning–EQF) (The EQF, 2008), mis koosneb kaheksast<br />
väljundipõhiselt kirjeldatud tasemest. See määratleb, mida õppi<strong>ja</strong> peaks teadma, mõistma<br />
<strong>ja</strong> oskama vastaval tasemel toimuva õppe<strong>protsess</strong>i lõpuks. EQF muudab senist arusaama<br />
õppimisest <strong>ja</strong> õpetamisest. Kui traditsiooniliselt on õppekavade koostamisel olnud rõhuasetus<br />
pigem sisendil (õppea<strong>ja</strong> pikkus, õppeasutuse tüüp), siis nüüd keskendutakse väljundile.<br />
Taoline paradigmamuutus toetab haridusasutuste <strong>ja</strong> tööturu koostööd, elukestvat õpet, sh<br />
informaalse <strong>ja</strong> mitteformaalse hariduse (nö kogemusliku õppimise) hindamist <strong>ja</strong> tunnustamist<br />
ning nii riikidevahelist kui ka riigisisest mobiilsust haridusasutuste vahel. EQF täiendab<br />
<strong>ja</strong> tugevdab juba olemasolevaid mobiilsusinstrumente nagu Europass, Erasmus <strong>ja</strong> ECTS.<br />
EQFi 1. tase kirjeldab nö elementaarse kir<strong>ja</strong>oskuse taset ning 8. tase vastab kõrghariduse kõrgeimale<br />
astmele ehk doktorikraadile. Kõrgharidust puudutavad tasemed 5–8, kusjuures 5.<br />
taseme all mõistetakse kõrghariduse lühikese tsükli õpet (<strong>Eestis</strong> vastav õpe puudub), 6. tase<br />
vastab bakalaureusekraadile (ka rakenduskõrgharidusõppele) ning 7. tase magistrikraadile.<br />
EQFi abil on võimalik muuta riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid võrreldavaks <strong>ja</strong> sidusaks. Enamik<br />
Euroopa riike on otsustanud võtta EQFi aluseks riiklike kvalifikatsiooniraamistike väl<strong>ja</strong>töötamisel.<br />
Riikide vahel võrreldavate kvalifikatsioonisüsteemide eeliseks on õppi<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> tööta<strong>ja</strong>te<br />
mobiilsuse kasv, kuna nii õppeasutuste kui ka tööand<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong>oks muutub kandidaadi<br />
kvalifikatsioonitaseme määratlemine lihtsamaks. 2010. aastaks tuleb Euroopa riikidel oma<br />
kvalifikatsioonisüsteemid siduda EQFiga ning alates 2012. aastast peavad kõik kutset või<br />
muud kvalifikatsiooni tõendavad tunnistused näitama, millisele EQFi tasemele konkreetne<br />
kvalifikatsioon vastab.<br />
Eesti kvalifikatsioonisüsteem<br />
Eesti on oma kvalifikatsioonisüsteemi juba EQFiga sidunud: 1. septembrist 2008 kehtib <strong>Eestis</strong><br />
uus kutseseadus, mille kvalifikatsiooniraamistik on EQFiga praktiliselt üksüheses vastavuses.<br />
Samas seisab ees veel suur töö juba väl<strong>ja</strong>töötatud kutsestandardite kvalifikatsiooniraamistikuga<br />
sidumisel. Hetkel on <strong>Eestis</strong> 307 kutsele koostatud 747 standardit. Alates 1. <strong>ja</strong>anuarist<br />
2011 saavad õppeasutused taotleda kutseand<strong>ja</strong> õigusi, kui õppekava vastab kutsestandardile<br />
<strong>ja</strong> on riiklikult tunnustatud. Sellisel juhul kantakse kutse akadeemilisele õiendile või hinnetelehele.<br />
Seaduse rakendamiseks, sh kutsete süsteemi <strong>ja</strong> elukestva õppe tunnustamise parendamiseks<br />
on käivitatud ka mitu Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud programmi (www.<br />
struktuurifondid.ee), millest küll ükski ei puuduta otseselt kõrgharidust.<br />
Eesti kinnitas kõrgharidusastmete lõpeta<strong>ja</strong>te oodatavad teadmised, oskused <strong>ja</strong> hoiakud<br />
(õpiväljundid) 13. augustil 2007. a kõrgharidusstandardi lisana. Õpiväljundite väl<strong>ja</strong>töötamisel<br />
lähtuti Euroopa (FQ of EHEA, Rootsi, Soome, Iirimaa, Šotimaa) ning Ameerika Ühendriikide<br />
(täpsemalt Accreditation Board of Engineering and Technology) kogemustest. Kõrgharidusastmete<br />
õpiväljundid on kooskõlas EQFi 6.–8. tasemega. Samas tuleb märkida, et kui<br />
EQF kirjeldab pädevusi nö keskmisel tasemel, st milliseid pädevusi peaks omama keskmine<br />
kõrgkoolilõpeta<strong>ja</strong>, siis kõrgharidusstandardis esitatud õpiväljundid on miinimumtasemel, st<br />
need peaks olema omandanud iga lõpeta<strong>ja</strong>.<br />
Kõrgharidusstandardis esitatud erinevate kõrgharidusastmete õpiväljundid, mis erinevad<br />
üksteisest peamiselt iseseisvuse <strong>ja</strong> vastutuse ulatuselt, on aluseks õppekavade väljundipõhiseks<br />
muutmisel ning Euroopa ainepunktisüsteemile üleminekul. Ülikooliseaduse järgi peaksid<br />
kõrgkoolid nimetatud <strong>protsess</strong>iga lõpule jõudma 1. septembriks 2009. Väljundipõhistele
Change language