Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
14 3+2 SÜSTEEM<br />
Joonis 1. Nõusolek kõrgharidussüsteemi puudutavate väidetega N = 5800 kõrkoolide õppejõudu<br />
EL27st, Horvaatiast, Norrast, Islandilt <strong>ja</strong> Türgist.<br />
Allikas: Flash Eurobarometer No 198 – Higher Education Reform, 2007<br />
3+2 süsteem <strong>Eestis</strong><br />
Eesti läks 3+2 süsteemile üle juba 2002/2003 õppeaastal, tänaseks õpib uutel õppekavadel<br />
üle 90% vastava astme üliõpilastest (sh 22 900 rakenduskõrgharidusõppes, 27700 bakalaureuseõppes<br />
<strong>ja</strong> 9500 magistriõppes). Kahetsüklilisest õppest on kõrvale jäänud mõned üksikud<br />
õppekavad ennekõike reguleeritud erialadel (arstiõpe, farmaatsia, klassiõpeta<strong>ja</strong>, arhitektiõpe<br />
jt), kus on õppi<strong>ja</strong>id veidi alla 4000. Vanadel (teadus- või kutse-) magistriõppekavadel õppis<br />
2007/2008 õppeaastal veel ligi 1800 üliõpilast .<br />
Tervikuna oli kolmanda taseme hariduses osalemise määr 5 <strong>Eestis</strong> 2006. a 66%, mis ületab<br />
EL27 keskmist (58%), kuid on madalam kõigi Põh<strong>ja</strong>- <strong>ja</strong> Baltimaade ning Sloveenia vastavatest<br />
näita<strong>ja</strong>test, kus osalusprotsendid küündivad kuni 92%-ni. Seega üliõpilaste arvus oleme me<br />
tubli keskmine. Viimase 5 aasta suurim (<strong>ja</strong> positiivne) muutus on loodus- <strong>ja</strong> tehnikateaduste<br />
(LTT) üliõpilaste <strong>ja</strong> lõpeta<strong>ja</strong>te arvu kasv. Kui 2004. aastal moodustas LTT lõpeta<strong>ja</strong>te arv 16,9%<br />
kõigist lõpeta<strong>ja</strong>test, siis 2007. aastal juba 21,1%.<br />
Kõrgkoole <strong>ja</strong> õppekavasid on meil paljude ekspertide hinnangul liiga palju. 3+2 õppekavade<br />
süsteemile üleminek tõi kaasa õppekavade arvu ligi 20%-lise kahanemise, sealjuures on oma<br />
õppekavu vähendanud tehnika- <strong>ja</strong> humanitaarteadused, samas kui sotsiaal- <strong>ja</strong> loodusteadustes<br />
on õppekavu hoopis juurde tekkinud (vt ka joonis 2). Viimase viie reformijärgse aastaga<br />
on aga nt rakenduskõrgharidusõppe õppekavade arv kasvanud taas 25% (33 õppekava) ning<br />
magistriõppe õppekavade arv 12% ehk 30 õppekava võrra. Õppimisvõimaluste mitmekesistamine<br />
rakenduskõrghariduses on olnud riigi eesmärk, kuid õppimisvõimaluste loomise taga<br />
võib ühtlasi näha ka ülikoolide kolledžite soovi kindlustada enda jätkusuutlikkust. Magistriõppes<br />
uute õppekavade loomise eesmärgina võib märgata teaduskondade soovi pakkuda uut<br />
kvaliteeti <strong>ja</strong> ideid, mida kahjuks on realiseeritud uute õppekavade loomise, mitte olemasolevate<br />
reformimise teel.<br />
5 ISCED 5-6 (kõrgharidus) õppekavadel õppi<strong>ja</strong>d, sõltumata vanusest, protsendina 20-24 aasta vanuste earühmast (populatsioonist)
Change language