Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Bologna protsess Eestis 2004–2008 - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
5<br />
Sissejuhatus<br />
Heli Aru<br />
Meeldetuletuseks<br />
Ühtset Euroopa kõrgharidusruumi kujundavate arengute taga on pragmaatiline soov hoida<br />
regiooni rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tavapäraselt mõistetakse selle all Euroopa kui<br />
sihtregiooni atraktiivsust välisüliõpilaste <strong>ja</strong>oks 1 . Vähem on teadvustatud, et väl<strong>ja</strong>kujunenud<br />
euroopaliku elustandardi hoidmine eeldab oskusi teha keerukamaid, suuremat kompetentsust<br />
eeldavaid töid. Euroopa ei suuda palgatasemelt võistelda odava tööjõuga riikidega. Vähem<br />
oskusi nõudvate tööde Euroopast väl<strong>ja</strong> liikumine tõstatab tõsise küsimuse, kuidas luua võimalusi<br />
madalama kvalifikatsiooniga inimeste hoidmiseks tööturul. Ühiskonna vananemise ning<br />
tehnoloogiamuutuste mõju vähendamiseks pole muid tõsiseltvõetavaid lahendusi kui elukestev<br />
õpe. Ühiskonnale tähendab see, et oluliselt suurem hulk inimesi peab saama kõrgema, kas<br />
siis oskustöölise või spetsialisti kvalifikatsiooni ning et tavapäraste noorusaegsete õpingute<br />
asemel tuleb olla valmis enesetäiendamiseks kogu elu jooksul (Biltgen, 2008).<br />
Need täiesti põhimõttelisi muutusi põhjustavad arengud ei jäta puudutamata ka kõrgkoole.<br />
1990. aastate teise poole „kõrgharidusplahvatus” tõi <strong>Eestis</strong> kaasa üliõpilaste hulga järsu suurenemise<br />
ning nende keskmise vanuse tõusu. Üleminekuühiskondadele iseloomulikult ei toimunud<br />
see muutus ideoloogilistest eesmärkidest ajendatuna, nagu võis näha Lääne-Euroopas.<br />
Seal käivitas laienemise poliitiline soov avada kõrgkoolid ebatraditsioonilistele üliõpilasrühmadele,<br />
andes nii võimaluse sotsiaalseks mobiilsuseks. Algselt alternatiivse kõrghariduse<br />
võimaldamine asendus <strong>Eestis</strong> hiljem üha enam kõrgharidusprogramme pakkuvate asutuste<br />
turuma<strong>ja</strong>nduslikest motiividest ajendatud ellujäämisstrateegiatega. Vähe oli näha teadlikke<br />
strateegiaid nii pakutavate õppeprogrammide kui sihtrühmade osas teistest eristuva kõrgkooli<br />
ülesehitamiseks. Veelgi vähem teadvustati, et üliõpilaskonna muutumine peaks kaasa<br />
tooma ka muutused õpetamis- <strong>ja</strong> õppimismeetodites.<br />
1 Algtõuge selleks tuli 1990-ndate alguses, kui Euroopa Liidu tollased peaministrid kohtusid oma kolleegidega Kagu-Aasiast <strong>ja</strong> mõistsid,<br />
et selle regiooni noorte <strong>ja</strong>oks on õpingute sihtpunktiks Euroopa asemel üha enam kujunemas USA. Vahetult pärast seda tellis<br />
Prantsusmaa toonane peaminister Francois Mitterrand raporti Prantsuse ma<strong>ja</strong>ndusteadlaselt <strong>ja</strong> õpetlaselt Jacques Attalilt, kes sõnastas<br />
Euroopa kõrgharidusruumi esmased ideed, mis 1998. a said laiemalt tuntuks Sorbonne’i deklaratsioonina.
Change language